Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kauba kaitlemine (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste kaubagruppide jaoks on ladustamine möödapääsmatu ?
  • Millisel juhul valmistoodete varusid ?
  • Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks ?
  • Millised on avaliku ja lepingulise laopidamise peamised erinevused ?
  • Miks võib olla paljudele ettevõtetele kasulik osta laoteenust ?
  • Millised riskid kaasnevad tavapäraselt laoteenuseid ostvale ettevõttele ?
  • Millised on peamised erinevused kaubanduse ja tootmise ladude vahel ?
  • Mille poolest need erinevad kaubanduse ladudest ?
  • Mille poolest erinevad jaotuslaod tavapärastest hulgiladudest ?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid ?
  • Milleks on laoruume vaja kauplustel ?
  • Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides ?
  • Millised laod on tehnoloogiliselt sisseseadelt ja miks maailmas kõige enam levinud ?
  • Mida tähendavad põhimõtted ,,mees kauba juurde" ja ,,kaup mehe juurde" ?
  • Kuidas jaotatakse laod temperatuuritingimuste alusel ?
  • Kuidas jaotatakse laod kauba suuruse ja kuju alusel ?
  • Kuidas jaotatakse laod kasutatava kõrguse järgi ?
  • Millised on peamised erinevused otseläbivoolu ja U-kujulise läbivoolu ladude vahel ?
  • Millist ülesannet täidab laadimislüüsi lüüsikamber, millist aga laadimissild ?
  • Kuidas toimub kauba mahalaadimine poolhaagisest laadimislüüsi kasutamata ?
  • Miks on oluline täita põhivedude puhul kogu koormaruum kaubaga ?
  • Miks on tähtis teha kõik vastuvõtukontrollimise toimingud hoolikalt ja korrektselt ?
  • Mida tuvastatakse vastuvõtukontrollimise käigus ?
  • Millele tuleb pöörata iseäranis tähelepanu kõrge väärtusega kaupade vastuvõtmisel ?
  • Mille poolest erinevad teineteisest tavapärane kontrollimine ja süvakontrollimine ?
  • Milliste kaupade puhul tehakse üldjuhul süvakontrolli ?
  • Mida soovitatakse teha kõrge väärtusega saadetiste turvamiseks ?
  • Millist kasu saadakse ristlaadimisest ?
  • Millised tingimused peavad olema täidetud ristlaadimiseks ladudes ja terminalides ?
  • Mida on vaja teha enne kaupade hoiukohtadele paigutamise alustamist ?
  • Millest on vaja lähtuda kaupade paigutamisel hoiukohtadele ?
  • Millistel põhjustel on vaja hoiukohti laos regulaarselt hooldada ?
  • Milliseid toiminguid tuleb teha hoiukohtade füüsilisel hooldamisel ?
  • Mida mõeldakse lao hoiustamissüsteemi all ?
  • Millistel põhjustel kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme ?
  • Mida tähendab FIFO põhimõtte järgi kauba liikumine laos ?
  • Mida tähendab LIFO põhimõtte järgi kauba liikumine laos ?
  • Mida tähendab kombineeritud põhimõtete järgi kauba liikumise tagamine laos ?
  • Milline peaks olema võimalusel laoartiklite järjekord komplekteerimislehel ?
  • Mida tähendab ,,tsoonkomplekteerimine" ?
  • Millist efekti on võimalik saada rühmkomplekteerimise kasutamisest ?
  • Mitmeid kordi põrandale, et sealt kaupa võtta ?
  • Mis on ,,otsesaadetis" ?
  • Millistel juhtudel ühendatakse otse- ja laosaadetisi ?
  • Millist kasu on võimalik saada otse- ja laosaadetiste ühendamisest ?
  • Milliste tingimuste täitmisel on võimalik lao- ja otsesaadetiste konsolideerimine ?
  • Millistel eesmärkidel pakitakse kaupu tootmises ja ladudes ?
  • Milliseid ülesandeid peavad täitma kauba pakendid ?
  • Millised nõuded peavad olema täidetud kauba pakkimisel kaubaalustele ?
  • Kuidas pakitakse kergesti purunevat peenkaupa ?
  • Mida tähendab kompromissi leidmine pakkimisviisi ja pakkematerjalide kulu vahel ?
  • Millega tuleks arvestada pakkematerjalide ja pakkimisviisi valikul ?
  • Millist funktsiooni täidab pakkeüksuse transpordietikett ?
  • Milline informatsioon peaks sisalduma transpordietiketil ?
  • Miks tuleks lisada saadetisele pakkeleht ?
  • Millist informatsiooni edastatakse kauba saajale pakkelehega ?
  • Kuidas on võimalik kaitsta veoprotsessis väärtuslikku kaupa ?
  • Millised laotoimingud registreeritakse lao infosüsteemis ?
  • Kes on volitatud tegema toimingute registreerimisi laoarvestusprogrammis ?
  • Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure ?
  • Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus ?
  • Milliseid tooteid tuleks inventeerida ladudes sagedamini, milliseid harvemini ?
  • Mida tähendab "hoiukohapõhine inventuur" ?
  • Miks on oluline teha enne inventuuri vajalikud ettevalmistustööd ?
  • Miks on vaja täisinventuuri ette planeerida ?
  • Miks on inventuuri tegemine vastutusrikas toiming ?
  • Kuidas on rakendatud laotöötajad ?
  • Kuidas kasutatakse laotehnikat ?
  • Kuidas toimub kauba vastuvõtmine lattu ?
  • Kuidas toimub saadetiste komplekteerimine ja väljastamine ?
  • Kuidas toimub lao klienditeenindus, kaupade üleandmine ja lähetamine ?
  • Kuidas järgivad laotöötajad ohutusnõudeid ?
  • Millistel põhjustel on laotoimingute juhtimine oluline ?
  • Millistele nõuetele peaks vastama oma tööga hästi toime tulev laojuhataja ?
  • Mida tähendab laotoimingute mõõtmine ja registreerimine ?
  • Millistel eesmärkidel tehakse laotoimingute mõõtmisi ?
  • Milliseid suurusi mõõdetakse laotoimingute sisendis ja milliseid väljundis ?
  • Milleks kasutatakse laotoimingute mõõtmise andmeid ?
  • Mille poolest erinevad absoluutarvulised ja suhtarvulised tegevusnäitajad ?
  • Kus tekivad tõrked süsteemi ülekoormamisel ?
  • Millist mõju hakkavad avaldama tõrked ?
  • Kuidas hakkab muutuma tõrgete korral läbimisaeg laos ?
  • Millised riskid hakkavad kaasnema tõrgetega ?
  • Millistel eesmärkidel planeeritakse ladusid ?
  • Millal muutub ettevõtte laos aktuaalseks lao planeerimine ?
  • Kes peaks ettevõttes tegelema lao planeerimisega ?
  • Millised andmed võetakse lao planeerimisel aluseks ?
  • Mida tähendab lao planeerimine ,,seestpoolt väljapoole" ?
  • Millisteks osadeks jaotatakse planeerimise käigus laopind ?
  • Millest lähtutakse laotehnoloogia ja laotehnika planeerimisel ?
  • Mida on võimalik teha veel paremini ?
  • Miks on oluline teha ladudes regulaarselt puhastustöid ?
  • Millised tegurid aitavad vähendada tolmu ladestumist laos ?
  • Mis vahe on koristamisel ja puhastamisel ?
  • Mida mõeldakse kuivpuhastuse ja mida märgpuhastuse all ?
  • Kuidas aitab korras ja puhas ladu parandada laotoimingute kvaliteeti ?
  • Milleks vajatakse hoiukohtade ladudes laoaadresse ?
  • Mida on vaja teha laos aadressisüsteemi rakendamiseks ?
 
Säutsu twitteris

  11 KA
   UBA KÄITLEMINE
11  
11.1.  Laonduse ajaloost
 
Laondus  kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui 
inimkond . Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi-
jad  neandertallased  koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, 
metsamarjadest ja taimejuurtest,  hoiti  toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva 
mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et 
elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida.
 
Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera-
vili. Kuna kümned tuhanded  sõdalased  vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes 
kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade  seljas  ja 
vankritel veeti sadu tonne söögikraami. Sõdurid pidid kandma endaga kaasas kolme-nelja päeva 
toiduvaru. Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, 
vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja 
moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega .
 
Ajaloost on teada, et vanad Rooma , Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada  
võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal 
peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste  laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset 
funktsiooni.
 
Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku-
ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel 
kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid 
säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste 
väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja  toot -
misettevõtete materjalilaod. 
 
Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama  meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast . Kui 
laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup-
meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, 
milleks olid kaidele ehitatud lihtsad puidust hooned.
 
Kuigi ka talupojad ja maaharijad on säilitanud eelmise aastatuhande jooksul oma pere aasta-
ringse elatamise eesmärgil teravilja- ja muude põllumajandussaaduste varusid, olid suured põllu-
majandussaaduste varud ikkagi ülikutel lossides ja kloostrites, hiljem ka mõisnikel. 
 
Suured toiduainevarud olid kindlustes ja linnades  elavate  kaupmeeste käes. Pärast linna 
vallutamist võis mitmekümnest tuhandest mehest koosnev sõjavägi tunda end söögi ja joogi suhtes 
muretult isegi mitu nädalat. 
 
Tallinna vanalinnas on kümneid keskaegseid kaupmeestele kuulunud maju, mille pööningu-
korrus oli ühtlasi ka ladu. Kuna kaupmees oma perekonnaga elas kahel alumisel korrusel, siis 
pööningukorrusel olev ladu oli ka varaste ja sissetungijate eest hästi kaitstud. Niisuguseid maju on 
kerge ära tunda hoone katuseviilu all oleva luugiava järgi. Luugi kohal oli kiviseina sisse müüritud 
seinast välja ulatuv puidust tala , mille külge kinnitati tali. Nii oli võimalik vinnata kokkuköidetud 
või puidust alusele paigutatud kaupu ülakorruse lattu või anda välja edasimüügi eesmärgil.      
 
Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi 
kaasa ülemineku üksikutelt, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. 
Ladustamine  oli võimalus ja ka vajadus säilitada suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prog-
noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne 
turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara , lõpetatakse müük.
11     Kauba käitlemine
253
 
Kauplemise  otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, 
millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on 
mõjutanud domineerivad  veoviisid  ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega 
veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni.
 
18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva 
suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, 
millest  paljudele  on leitud tänapäeval uus funktsioon. Eriti palju on sääraseid  punastest  põletatud 
tellistest kivihooneid säilinud Inglismaa suure sadamalinna Liverpooli kaidel.   
 
Raudteede ehitamise ja kasutuselevõtu tõttu 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama  ladusid  
suurematesse raudteejaamadesse. Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suu-
detud hobutranspordiga selle väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. 
 
Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade transiitvedusid ehk läbivedusid ühest rii-
gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran -
siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus-
tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati 
transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri 
laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise 
võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti.
 
Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused 
suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate 
ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega 
estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud 
autotransporti teenindavate ladude arengut. 
 
Olukord muutus pärast Teist maailmasõda, kui hakati  tootma  suure kandevõimega veo-
autosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai 
tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule „ukselt uksele“ teenindamisele tõsine konkurent 
raudteevedudele. Kõikjal maailmas tekkis vajadus kasutada autotranspordiga veetavate kaubako-
guste teenindamiseks  teist tüüpi ladusid ja  terminaleViimased  kolmkümmend aastat on ehitatud 
kogu maailmas palju ladusid ja terminale, mida teenindaks ainult maanteetransport .
 
Kuna  raudteetransport  üksi ei suutnud kogu veoahelat teenindada ja kokkuvedu  raudtee -
jaamadesse ning jaotusveod jaamadest oli vaja teha veoautodega, ehitati kõikjal palju suuri multi-
modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.–1970. aastatel ehitatud  kompleksid on 
kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. 
 
Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest  alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele 
ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad  universaalsed  
laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse 
alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama 
senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 5–6 m kõr-
gusele, mistõttu sai 6–7 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 3–4-korruselised laoriiulid. Tõs-
tukid  võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks 
hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus.
 
Kui 1960.–1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents , väitis tolle aja turundus -
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu-
misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu 
kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis 
pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad 
varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 
 
1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber 
suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu-
tama  rohkem „üleöö“  vedusid . Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, 
mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul. Ladude arvu vähenemine viimase 
kahekümne aasta jooksul on saanud võimalikuks suures osas tänu  maantee - ja õhutranspordi veo-
aegade olulisele lühenemisele.     
254
11     Kauba käitlemine
11.2. Ladude vajadus
 
Ladustamise all mõeldakse eesmärgistatud, kindlal  põhjusel  materjalide või valmistoodete 
varude hoidmist lühema või pikema perioodi jooksul. Ladustamise ülesanne on tagada tarbijate järje-
pidev kaubaga varustamine ja katkematu tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada tarneahelate mitte-
toimimisel teatud ajaks elanikkonna ja sõjaväe varustamine eluks ja kaitsetegevuseks vajalikuga.  
 
On palju põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hak-
kama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekaupade varu-
sid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele. 
Säärase kindluse loovad põllumajandustootjad, töötlev tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. 
 
Võimalike kriisiolukordade tarvis hoiavad riigid elanikkonna vajaduste lühiajaliseks kat-
miseks täiendavalt esmatarbekaupade ja mootorikütuse julgeolekuvarusid. Neid võidakse hoiusta-
da nii spetsiaalsetes ladudes kui ka tootjate ja hulgimüüjate juures või logistikafirmades, kellega 
on riigil sõlmitud vastavad lepingud
 
Riigi kaitsejõudude vastupanuvõime tagamiseks teatud perioodil hoiustatakse sõjaväe 
tarvis mobilisatsiooni- ja muid kaitsevõime tagamiseks vajalikke varusid: toiduaineid, rõivaid, 
transpordivahendeid, lahingutehnikat, relvi ja lahingumoona. 
 
Kui jätta arvestamata ladustamine kriisiolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid,  mater -
jale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Tootmisettevõtted peavad looma 
endale katkematu tootmise tagamiseks materjalivarud, importijad ja hulgikaubandus aga valmis-
toodete varud jaekaubanduse ning muude edasimüüjate tellimuste täitmiseks. 
 
Tarbijate vajadused teatud toodete järele võivad olla püsivad, osa toodete järele aga muu-
tuvad suures ulatuses. Toiduaineid, muid esmatarbekaupu ja mootorikütust tuleb osta pidevalt, rõi-
vaste ja jalanõude  varumine toimub suures osas aastaaegade vaheldumisega samas rütmis. Talve-
spordivarustust soetatakse talvel, aiapidamiseks vajalikku aga suvel. Samal ajal toimub nende 
kaupade tootmine aasta ringi. Paljudes valdkondades toodetakse kaupu ühtlastes mahtudes, nende 
soetamine ja tarbimine võib aga suures osas kõikuda ja teatud ajavahemikul hoopiski lõppeda. 
 
Samal ajal on valdkondi, kus tootmine toimub hooajaliselt nagu põllumajanduses, tarbi-
mine on aga suhteliselt ühtlane. Esimesel juhul hoitakse valmistoodete varusid, teisel juhul aga 
põllumajandussaadusi töötlemata, töödeldud või osaliselt töödeldud kujul. 
 
Ladu kui materjalide ja valmistoodete hoiustamise koht mängib tarneahelas ja logistika-
protsessides äärmiselt tähtsat rolli. Selleks et hinnata laonduse osa äritegevuses, on vaja mõista, 
kuidas aitab ladu lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peaks pakkuma kasu iga 
toote puhul nii ajas kui ka kohas ruumi ja aja efektiivse juhtimise ning kasutamise kaudu. Toote 
ajalist ja ruumilist kasulikkust aitab luua ladustamine ja transport. Toote ruumilist kasulikkust 
saab suurendada transpordi toomisega turupiirkonda või selle lähedusse. Ajalist kasulikkust aitab 
suurendada ladustamine, sest turupiirkonnas oleva toote  tellimust  on võimalik rahuldada lühikese 
tarneajaga. Mida lähemale on toodud toode turule ning mida kiiremini on võimalik kliendi tellimus 
täita ja tarbija vajadus rahuldada, seda suurem on toote ajalis-ruumiline väärtus. Kõige suurem on 
toote ajalis-ruumiline väärtus siis, kui toode asub kaupluse riiulil ostja käeulatuses.
 
Teisest küljest on teada, et igasugune toote vahekäsitsemine ja ladustamine lisab kulusid
muudab kauba tarbijale kallimaks ja vähendab toodete konkurentsivõimelisust turul. Sellest joh-
tuvalt võidakse teha lihtsustatud järeldus, et igasugune ladustamine on märk puudulikult korralda-
tud logistikast ja tarneahela juhtimisest. Olemas on teatud tooted (enamasti tellimustooted), mille 
puhul on võimalik teenindada kliente ja rahuldada tarbijate vajadusi perfektselt, ilma et tarneahelas 
neid plaani kohaselt ladustatakse. Sageli on sellisteks kaupadeks transpordi- ja muud masinad ning 
seadmed , mida valmistatakse ettevõtte tellimuste alusel. Seejuures on mõeldamatu, et tarbijate vaja-
dusi saab katta toiduainete, esmatarbekaupade, rõivaste, jalanõude, tarbeelektroonika, kodumasi-
nate, mööbli ja ehitusmaterjalidega, ilma et mõnes turupiirkonna laos oleks nende varud olemas. 
 
Tavapäraselt tehakse logistikas kaubavarude juhtimise seisukohalt selge järeldus – varusid tuleb 
hoida ladudes ainult sel määral, et oleks tagatud suure hulga tarbijate katkematu, täies ulatuses teenin-
damine , mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas 
11     Kauba käitlemine
255
võimalikult väike, ladustatavad  kogused  sellised, mis katavad nõudluse,  pakkudes  kõrget teenindus-
kvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima 
tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas 
varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama.   
 
Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg-
mistel põhjustel:
•  tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete ,  
materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud
•  ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi
•  ladude abil „peidetakse“ ebakindlaid tarneid ja valetarneid
•  ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust ja teenindustaset 
•  pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, sest tarnepartiisid üldjuhul  
suurendatakse veokauguste kasvades
•  ladude abil kindlustatakse hooajalise tootmise korral ühtlased tarned
•  ladude abil võimaldatakse hooajalise tarbimise korral toota ühtlaselt
•  ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning riigi kaitsevajaduste tarvis reserve
 
Ladustamine võib olla teatud tingimustel välditav katkematute kaubavoogude või toot-
mise  tagamiseks, kuid on möödapääsmatu puhtärilistel eesmärkidel. Nimelt hoitakse üle maailma 
tegutsevate börside ladudes suuri koguseid hinnalist toorainet (nt vask ja alumiinium ), ootamaks 
maailmaturu hindade tõusu. Kui turuhind on saavutanud taseme, mis tagab börsimaaklerite hin-
nangul piisava  kasumlikkuse , alustatakse suurte koguste toorainete turuletoomist. Selleks ajaks, 
kui spekulatiivsed  varud on ammendatud , on tavaliselt ka turuhind langenud ja varsti alustatakse 
uuesti kokkuostmist.
 
Kui arvestada laonduse rolli äritegevuses ja tarneahela juhtimises, võib rääkida viiest 
funktsioonist, mida täidab ladustamine:
•  varude kogumine ja hoidmine
•  toodete sortimendi ühendamine 
•  saadetiste ja kaupade konsolideerimine ehk ühendamine
•  kaupade distributsioon ehk jaotus 
•  kliendi rahulolu tagamine.
 
Varude kogumine ja hoidmine
Ladu töötab piltlikult väljendades nagu reservuaar, et tulla toime toodete ülemäära suure vooga. 
Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimese puhul on tegemist hooajalise toot-
mise  ja ühtlase tarbimisega (nt põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal). 
Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (nt rõivad, tali- ja suvesporditarbed). 
Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu looja ja säilitajana.
 
Toodete sortimendi ühendamine
Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab eri kohtades, kuid müüb ühest kohast. 
Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli välismaal eri tehastes  suuri tootepartiisid. 
Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal ei soovi kaubandus osta ühte too-
det väga suures koguses. Jaekaubandus  soovib osta enamasti korraga palju erinevaid tooteartikleid 
ehk teha paljude artikliridadega koosseisult suuri, kuid koguseliselt väikseid ostusid. 
 
Siinjuures on võimalik leida  kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate 
vahel, vedades tooted tehastest  kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt suure toote-
sortimendiga saadetisi erinevatele klientidele. Tehastevaheline  keskladu  peab olema optimaalse 
asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium  on suuriikidega võrreldes 
väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata.
 
Konsolideerimine
Konsolideerimine tähendab kaupade/saadetiste kogumist ja korraga sihtpunkti edasi saatmist. 
Teatud laokulud on sel puhul õigustatud ja kulusäästmise efekt saadakse eelkõige suurte kauba-
koguste veokulude vähendamisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige 
väiksemate  laovarude  ja suurema kaupade ringlemissageduse kaudu. Konsolideerida võidakse nii 
256
11     Kauba käitlemine
laosaadetisi, otsesaadetisi kui ka lao- ja otsesaadetisi. Konsolideerimine esindab logistika tõmbe-
juhtimise mudelit, mille puhul kliendid just nagu „tõmbavad“ tooted tarnijate käest.
 
Distributsioon 
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab 
distributsioon säästu eelkõige veokuludes, sest ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri 
kaubakoguseid. Distributsioon esindab logistika tõukejuhtimise mudelit, mille käigus paiskavad  
tootjad valmistooted turgudele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada 
kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsoli-
deerimine kui ka distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki – parandada teenindamist, 
tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, 
mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad  toodetele  lisaväär-
tust, suurendades toodete aja- ja ruumikasulikkust.
 
Kliendi rahulolu tagamine
Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida-
mine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete 
täitmise seisukohalt. Nii on pidanud mitmed suurtootjad maailmas rajama täiendavaid ladusid oma 
kaubamajakettidest suurklientidele sobivatesse kohtadesse, sest see on olnud kliendi soov. Tootjale 
endale ei pruugi lao asukoht hästi sobida ja võib tuua endaga kaasa lisakulusid.
 
Küsimused
 
1. Milliste kaubagruppide jaoks on ladustamine möödapääsmatu? Miks?
 
2. Milliseid kaubagruppe on vaja ladustada vähesel määral ja milliseid pole tingimata 
 
    vajalik ladustada?
 
3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide 
 
    varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid?
 
4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla 
 
    ladustatud kaugemal?
 
5. Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks?
11.3. Oma lao pidamine või laoteenuste ostmine
 
Ettevõtted võivad omada ladu koos sisseseade ja kaubaga ning pidada palgal oma laotöölisi. 
Seejuures ei soovi paljud ettevõtted omada laohooneid, laotehnikat ja oma töötajaid laos ning eelis-
tavad hoopiski laoteenuste ostmist. Lähtuvalt sellest, mida ettevõtted oluliseks peavad ja milline 
on nende strateegia, suhtuvad nad oma laopidamisse erinevalt. Ettevõtte  suhtumise järgi laopida-
misse jaotatakse laod kolme kategooriasse:
•   privaatladu
•  avalik ladu
•  lepinguline ladu
 
Ettevõte, kellel on vaja kasutada ladu, võib lasta selle endale ehitada või rentida laoruume. 
Laoriiulid ja tööks vajalikud tõstukid võib ettevõte osta, kuid ka rentida. Laos kasutab firma tava-
päraselt oma tööjõudu ehk töötajaid, kes on ettevõtte palgal. Tegemist on ettevõtte oma ehk privaat -
laoga, mille tegevust saab firma täies ulatuses ise juhtida ja mõjutada. 
 
Vahel on privaatlao pidamine ettevõttele ainuvõimalik  alternatiiv  (nt ravimid , ohtlikud 
kemikaalid ). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, võib privaat-
ladu olla kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on asjaolu, et privaatlao  pidaja  kannab  pide -
valt suurt püsivkulude koormat. Sõltumata sellest, kas kaupa on laos vähe või palju, tuleb katta 
kõik laopidamisega seotud kulud. Kulude tase ei sõltu käideldava kauba kogustest. Privaatladude 
omanikeks on enamasti püsiva käibega tootmis- ja hulgimüügi ettevõtted.
 
Teisalt on võimalus hoiustada kaupu ja teha vajalikke töid laos nii, et laohoone , tõstukid ja 
muud seadmed kuuluvad laoteenust osutavale ettevõttele. Samuti on ka laopersonal teise ettevõtte 
palgal. Sel juhul räägitakse laoteenuse ostmisest. Kui laoteenuste osutajal on palju selliseid kliente ja 
teenuseid laos pakutakse sarnastel tingimustel ühesuguse hinnatasemega, räägitakse avalikest ladudest. 
11     Kauba käitlemine
257
 
Avalik laopidaja on üldjuhul sõltumatu partner , kes pakub laoteenust kõigile soovijaile ühe-
sugustel alustel ja  ühesuguste teenusehindadega. Koostöö toimub tavaliselt lepingut sõlmimata, 
vahel ka lühikeseks perioodiks sõlmitud lepingu alusel. Hoiustatavad ja käsitsetavad kaubako-
gused võivad suuresti erineda. Klientidel, kes tegelevad ainult hooajamüügi  kaupadega , ei pruugi 
teatud perioodil laos tooteid üldse olla.
 
Avaliku lao operaatoril ei ole ladustatud kaupa ja enamasti on laoettevõte sõltumatu fir-
madest, kelle kaupu ta ladustab. Kuna ühed ja samad laotöölised teenindavad paljusid kliente, on 
võimalik leida tasakaal eri klientide kaupade ladustamise ja käsitsemise mahtude vahel ning üht-
lustada töökoormust. Suhteliselt vähetõenäoline on, et kõik avaliku lao kliendid ladustavad samal 
ajal palju kaupa, toovad korraga sisse palju kaupa ning teevad hulgaliselt saadetiste väljastusi. Kui 
avaliku lao pidajal on palju erinevaid kliente, kujunevad töökoormus ja hoiustamise mahud laos 
suhteliselt ühtlaseks.
 
Avalike ladude pidajateks võivad olla ainult laoteenuste pakkumisele pühendunud ettevõt-
ted ehk firmad, kes ei tegutse muudes valdkondades. Levinum on siiski kombinatsioon avaliku lao 
teenuste ja muude  logistikateenuste osutamisest. Avalikud laod on enamasti logistikateenuseid pak-
kuvatel ettevõtetel – ekspedeerimisfirmadel, maanteevedajatel ja sadamaoperaatoritel. Avalikuks 
laoks on ka terminal , kus saadetised peatuvad veoprotsessis lühiajaliselt enne edasisaatmist.
 
Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja ta soovib, et ladu toimiks täpselt nii, 
nagu see talle on vajalik, on tegemist  lepingulise  laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos-
töölepingu alusel, tavaliselt 3–5 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse-
pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte  Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida-
jana paljudes Euroopa riikides.
 
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab 
laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine,  sildistamine , kasutus-
juhendite  lisamine, toodete lõplik koostamine vastavalt kliendi tellimusele jne. Sellistel puhkudel 
tagab leping kliendile ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse teenusepakkuja poolt. Püsisuhe 
lepingupartneriga annab teenusepakkujale kindluse teha investeeringuid ja kohandada protsesse 
kliendi soovidele vastavaks. 
 
Sageli on teenusepakkujate puhul tegemist kombinatsiooniga lepingulisest ja avalikust 
laopidamisest. On saanud tavapäraseks, et suured rahvusvahelised logistikakontsernid pakuvad 
nii avaliku kui ka lepingulise laopidamise teenust. Schenker AS-il, DSV AS-il ja DHL AS-il on 
oma ladudes nii avaliku kui ka lepingulise lao kliente. 
 
Paljud ettevõtted kasutavad  kombinatsiooni  privaatlaopidamisest ja avaliku lao teenuste 
ostmisest. Kui ettevõttel on müügihooajal rohkem kaupa, kui oma ladu suudab seda käidelda, 
ostetakse lühiperioodil lisaks avaliku lao teenust. Kui müügisessioon on möödas, ei vajata enam 
avaliku lao teenust ja edasi tegutsetakse ainult oma laos.
 
Teatud juhtudel võib privaatlaopidaja maandada äritegevuse riske, ostes pikemal perioodil 
lisaks avaliku või lepingulise lao teenust. Oma laos hoitakse püsivaid kaubamahte, avaliku lao 
teenuste käive võib aga kõikuda arvestatavas ulatuses. Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted 
oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele .  
 
Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsus-
tega  kaasnevaid riskitasemeid. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt 
kliendile suuremad  riskid kui privaatlao pidamisega. Samal ajal võib äririsk olla mõõdukas lepin -
gulise lao puhul, kus klient  jälgib pidevalt laoteeninduse taset ja kvaliteeditaseme  langemisel  alla 
kokkulepitud piiri on valmis teenusepakkuja toimingutesse sekkuma. 
258
11     Kauba käitlemine
 
Küsimused
 
1. Millised on avaliku ja lepingulise laopidamise peamised erinevused?
 
2. Millistel juhtudel on ettevõttel kasulik omada privaatladu ja millistel juhtudel 
 
    osta laoteenust?
 
3. Miks võib olla paljudele ettevõtetele kasulik osta laoteenust?
 
4. Millised riskid kaasnevad tavapäraselt laoteenuseid ostvale ettevõttele?
 
5. Mida tähendab, et logistikateenuseid osutav ettevõte on ühtaegu nii avaliku kui ka 
 
    lepingulise lao pidaja?
 
6. Kumb laopidamise vorm, avalik või lepinguline ladu on sisuliselt lähedasem oma 
 
    lao pidamisele?
 
7. Millistel juhtudel on ettevõtetel kasulik omada nii privaatladu kui ka osta sisse 
 
    avaliku või lepingulise lao teenust?
11.4. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi
 
Uusi, tänapäevaseid ladusid vajavad nii tööstus kui ka kaubandus. Ladude vajadus töös-
tuses on suhteliselt kitsalt orienteeritud ja spetsiifilise  iseloomuga  ning seotud  kasutatava   tooraine
materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Tootmisettevõtte lao pla-
neerimisel lähtutakse sageli suhteliselt spetsiifilistest  vajadustest  tootmiseks vajalike toorainete 
ja materjalide käitlemisel. Seevastu sarnanevad tootmisettevõtete valmistoodangu laod enamasti 
hulgikaubanduse ladudega. Kuna tootmisfirma lao tootevalik on võrdlemisi  kitsas , on õigustatud 
selliste laotehnoloogiate kasutamine, mis hulgimüügifirmade ladudes pole mõeldav. Niisugusteks 
tehnoloogiateks on näiteks sügavriiulite ja mobiilse lao ehk läbivoolulao tehnoloogiad.
 
Hulgikaubandusladude otstarve ja funktsioonid on palju universaalsemad kui toot-
misettevõtete ladude puhul. Laoprotsess hulgikaubanduses on toimingute kaupa üsna selgelt 
määratletud. Enamik hulgimüügiettevõtete ladudest töötab ühesuguse mudeli järgi või siis on 
protsessiskeemid  väga  sarnased.  Kõikide  hulgimüügifirmade  töö  toimub  põhimõttel  –  valmis-
toodete ostmine, käitlemine laos ja müük. Võrreldes tootmisettevõtetega on hulgimüügifirma laos 
tootevalik tavaliselt kümneid ja sadu kordi suurem, mistõttu kehtib käsitsemise ja hoiustamise 
puhul suure kaubavalikuga hulgiladudele universaalsuse nõue. Kaubaaluste laos on hulgimüügi-
firmale praktiliselt ainus valik traditsiooniline  laotehnoloogia  laiade vahekoridoride ja viie-kuue-
korruseliste riiulitega . Peenkaubalaos võib olla võimalik kasutada rohkem uusi, kõrget tootlikkust 
võimaldavaid laotehnoloogiaid. Kuna hulgilaod töötavad sarnaste protsesside ja tehnoloogiatega, 
on uute ladude ehitamise ja laiendamise kriteeriumid kaubanduse ladudele hõlpsamini määratle-
tavad kui tootmist teenindavatele ladudele. 
 
Suur erinevus kaubanduse ja tööstuse ladude vahel on ka see, et kui tootmisettevõttes 
käsitletakse tootmistsehhide kõrval paiknevaid laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse 
toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujuta-
vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune 
laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi-
kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on 
põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse  kavandamisele, arendamisele ja toimingute 
ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses.
 
Kuna logistikafirmade ladusid läbiv  kaubavoog  koosneb tavapäraselt suures osas valmis-
toodetest või toorainetest ja  materjalidest , mille hoiustamise ja käsitsemise  ühikud  on sarnased 
valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid 
hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad 
suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. 
 
Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt:
•  tootmisettevõtete laod
•  hulgikaubanduse laod
11     Kauba käitlemine
259
 
Suurtes tootmisettevõtetes võib olla mitmeid ladusid, väikesed võivad saada hakkama kahe-
ga või isegi üheainsaga. Materjali- ja tooraineladudes hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud 
materjale ning komponente. Pooltoodete ladudes on tehases valmistatud komponendid ja tooted, 
mis kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele valmistoodete koostamisel.
 
Puhverlaod on tehase vahelaod eri tootmisüksuste vahel, kus suured tooraine- ja mater-
jalikogused on tootmise  ootel . Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes 
olla. Kui need on siiski möödapääsmatud katkematu tootmise tagamiseks, peaksid laovarud  olema 
võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes annavad sageli tunnistust puudulikult toimivast  logisti -
kasüsteemist. 
 
Hooldus - ja abilaod on varuosade, tarvikute ja tööriistade ning hooldusmaterjalide ja -vahen-
dite laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu ladudes hoitakse tootmisest tulnud, 
nõuetekohaselt pakitud tooteid, mis väljastatakse kaubandusele tarbimisvalmis toodetena või 
lõpptoodete tootjatele.  
 
Tootmisettevõtetes paiknevad materjali- ja valmistoodangu laod tihti eraldi. See võib 
põhjustada ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes puudub sageli põhjus eral-
dada üksteisest materjalilaod ja valmistoodangu laod. Mida väiksem tootmisfirma on, seda rohkem 
on põhjust kaaluda eraldiolevate ladude ühendamist.
 
Kaubanduses on kasutusel kolme tüüpi laod: hulgilaod,  jaotuslaod  (terminalid) ja 
jaekaubanduse laod.
 
Hulgilaod on importijate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ja suure tootevaliku ladus-
tamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena.
 
Jaotuslaod on enamasti vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Kui mitme riigi 
territooriumist koosneva suure jaotuspiirkonna kesklaos hoiustatakse suure sortimendiga suuri 
kaubakoguseid, siis igas riigis paiknevas jaotuslaos on kaubavarud ja tootevalik palju väiksemad 
kui kesklaos. Jaotuslaos on kauba ringlussagedus suur. Tavapäraselt komplekteeritakse väljastus-
saadetisi edasimüüjatele, lisaks tehakse saadetiste konsolideerimist ja ristlaadimist. Tavapärane on 
kesklao otsesaadetiste konsolideerimine jaotuslaos olevate toodetega. Samuti on võimalik mitmest 
kesklaost tulevate otsesaadetiste ja laosaadetiste ristlaadimine. 
 
Jaotuslao üks alaliike  on jaotusterminal, kus kaupu ei hoiustata. Jaotusterminali veetakse  
suurtest hulgiladudest ja jaotusladudest kokkulepitud ajaks suuremahulisi ühitatud saadetisi, mis 
koosnevad mitme saaja kaupadest. Kui kõik konsolideeritud saadetised on kohal, pakitakse need 
lahti ja sorteeritakse saajapõhiselt. Sorteeritud saadetistest tehakse üks saadetis  ühele  saajale , mis 
pakitakse ühele või mitmele kaubaalusele. Kuna selline saadetis toimetatakse maapiirkonnas tegut-
sevale kauplusele ühe veoga, saadakse ristlaadimisega arvestatav sääst veokuludes. 
 
Kaupluste laod on eelkõige kaubasaadetiste vastuvõtutoimingute sooritamiseks enne kau-
pade  vi mist müügisaali. Kaupluste saadetised on vaja lahti pakkida ja teha vastuvõtukontroll. Suurem 
osa saabunud toodetest viiakse pärast seda müügisaali riiulitele, teatud osa võib jääda ka kaupluse 
laoruumi riiulitele. Kui on tegemist kiiresti liikuvate esmatarbekaupadega, võidakse hoiustada laos 
lühiajaliselt suur osa saabunud  kaubast . Müügisaali riiuleid täidetakse sedamööda, kuidas need tüh-
jenevad. Aeglaselt liikuvaid tooteid enamasti esmatarbekaupade kaupluste ladudes ei hoiustata. 
 
Eraldi grupi moodustavad logistikafirmade laod. Läbivooluterminalid on enamasti  veda -
jate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimis- ja konsolideerimiskeskused. Nendes kontrolli-
takse, kas saabunud kaubasaadetis on terviklik ja kahjustusteta, sorteeritakse ning vajaduse korral 
konsolideeritakse edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Kui järjestikku tehakse eri saatjate 
saadetiste sorteerimist ja sellele järgnevat konsolideerimist saaja tunnuse põhjal, on tegemist  rist -
laadimisega.
 
Transiitlaod  on  transiiti  teenindavate  logistikafirmade  suured  vahelaod.  Käideldavad 
kaubakogused on suured ja kaup seisab laos lühiajaliselt. Suured kaubakogused saadetakse  edasi 
teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teise trans-
pordiliigiga. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes.
260
11     Kauba käitlemine
 
Avalikud laod ehk nn laohotellid on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus 
hoiustatakse firma transpordiga kohale veetud klientide kaupu. Laohotellid pakuvad teenuseid im-
portööridele, eksportööridele, hulgimüüjatele ja tootmisettevõtetele, väljastades kaupu tootmiseks, 
tarbimiseks või eksportimiseks.
 
Avalik-lepingulistes ladudes osutatakse laoteenuseid nii avalike kui ka lepinguliste ladude 
klientidele. Need on enamasti kompleksse logistilise  teenindamise ja  paindliku  klienditeeninduse-
ga tänapäevased laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka lisateenuseid (sildista-
mine, kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne).
 
Logistikafirmade laod on nn kolmanda  osapoole  (3PL) laod, kus kliendile kuuluvad tooted 
on ladustatud logistikafirma ruumides.  Klient  tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuste tarnija 
kindlustab aga kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab  arved  
vastavalt tehtud tööde mahule ja laoruumide hoiustamiseks kasutamisele.
 
Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod on laod, kus müüja ladustab temale kuuluvad tooted 
ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja 
esitab arveid vastavalt toodete müügile või kasutamisele tootmises. 
 
Puhverlaod on eri tegevusvaldkondades kasutatavad tooraine varujate ja tehaste vahelised 
suured vahelaod või tehaste siselaod, mille ülesanne on tagada katkematu tootmine ebaühtlase varus -
tamise korral või ka ühtlase varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Nii on vaja 
puhverladudes hoiustada töötlemise eel suuri koguseid põllumajandussaadusi. 
 
Riiklikud tagavarade laod on suured laokompleksid, kus hoitakse strateegilisi varusid kriisi-
olukordade puhuks. Hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikkonna ja kaitsejõudude 
vajadusteks. Tegemist on enamasti riigi julgeoleku-, mobilisatsiooni- ja munitsipaalvarude säilita-
misega. Suurtes kogustes hoiustatakse teravilja ja kütust.
 
Küsimused
 
1. Millised on peamised erinevused kaubanduse ja tootmise ladude vahel?
 
2. Mille poolest sarnanevad logistikaettevõtete laod hulgikaubanduse ladudega ja 
 
    mille poolest need erinevad kaubanduse ladudest?
 
3. Mille poolest erinevad jaotuslaod tavapärastest hulgiladudest?
 
4. Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?
 
5. Milleks on laoruume vaja kauplustel ?
 
6. Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides?
11.5. Ladude jaotus kasutatava tehnoloogia alusel
 
Kasutusotstarbe järgi võidakse rajada erineva inventari (riiulisüsteemide) ja tehnoloo -
giliste seadmetega ladusid. Kõikjal maailmas on levinumad lihtsa sisseseadega konventsionaalsed 
kaubaaluste ja peenkaubariiulitega laod. Üha enam ehitatakse juurde uusi ladusid, kus inimtöö 
osatähtsus on viidud miinimumini. Suurema osa tööst teevad inimese eest automaatselt või pool-
automaatselt (inimese osalusel) töötavad laoseadmed, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja madalad 
kasutamiskulud.
 
Põhimõtteliselt kasutatakse kaht tüüpi laotehnoloogiaid: „mees kauba juurde“ (man 
to goods ) või „kaup mehe juurde“ (goods to man). See on esimene küsimus, mis tuleb uue lao 
planeerimisel ära otsustada. Kogu varasema laonduse ajaloos on kasutatud esimest tööviisi, kus 
kaupade teisaldamist laos on teinud inimene, kasutades selleks lihaste jõudu või tõstemasinat. 
Teaduse ja tehnika tormilise arengu tõttu viimase kolmekümne aasta jooksul on hakatud tootma 
mitmesuguseid automaatseid ja poolautomaatseid laoseadmeid, mis viivad kaubad vastuvõtust 
hoiukohtadele ja toovad väljastamiseks laotöötaja juurde.  
 
Arvestades poolautomaatsüsteemide kõrget hinnataset, näib esmapilgul odavam soetada 
traditsioonilist kaubaaluste või peenkauba ladustamise tehnoloogiat, kuid peab arvestama, et lii-
kumisteekonnad hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on sel juhul pikad. Suur osa 
laotöötajate tööajast kulub riiulite  vahel kõndimisele või tõstukiga sõitmisele. Tegemist on kalli  
inimtöö teatud mõttes asjatu kulutamisega. 
11     Kauba käitlemine
261
 
Kui valida süsteem „kaup mehe juurde“, võib laosisustus olla konventsionaalse lao  riiuli -
test mitu korda kallim, kuid kogu töö tehakse sellises laos palju väiksema arvu töötajatega. Tööaeg 
kulub laos lisaväärtust rohkem loova tegevuse, mitte ainult käimise või tõstukiga sõitmise peale. 
Töö teevad inimese eest laosüsteemid ja  konveierid , mis toimetavad tooted  komplekteerija  töö-
kohale ja viivad  kastid  pooleliolevate tellimuste kaupadega järgmise komplekteerija juurde või lao 
pakkimisalale. Arvutiprogramm määrab ära toodete ettetoomise järjekorra ja garanteerib, et neid 
võetakse õigetelt hoiukohtadelt.
 
Kasutatava tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid manuaalladudeks, poolautomaatladudeks 
ja automaatladudeks. Maailmas on kõige levinumad manuaallaod ehk laod, kus põhiosa tööst tehak-
se inimtööjõu abil. Manuaalladudes kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja -inventari (tõs-
tukid, peenkauba- või kaubaaluste riiulid jne),  kusjuures kõik  laotoimingud  tehakse vahetult ini-
meste juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp ning jääb selleks 
tõenäoliselt veel mitmeks aastakümneks.
 
Poolautomaatladudes tehakse üksikud järjestikused  toimingud  automaatselt, kuid arvuti 
või inimese vahetu käsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiuühiku ( plastikust  
kast, kaubaalus  jne) viimisega hoiukohale ja/või kauba toimetamisega komplekteerija juurde. 
Laotöötaja osaleb vahetult laotoimingutes, laadib kaupa maha, teeb vastuvõtukontrolli, pakib, väl-
jastab ja inventeerib.
 
Automaatladudes teevad kõrgtehnoloogilised seadmed ja automaatselt töötavad voolu-
liinid  inimese osavõtuta enamiku järjestikustest laooperatsioonidest.  Operatsioonide  sooritamist 
juhib arvuti. Tegemist on pika järjestikuse, kõrgtehnoloogiliste seadmete abil tehtava laooperat-
sioonide ahelaga, mis toimuvad inimese osavõtuta. Inimtööjõudu võidakse vajada toiminguahela 
alguses ja lõpus, samuti seadmete hooldamisel ja remontimisel.
 
Sedamööda, kuidas laopidajad tellivad tööstuselt poolautomaatseid ja automaatseid laosüs-
teeme, muutub nende tootmine odavamaks ja soetamise hind jõukohasemaks. Küllalt tõenäoline 
on, et 20–30 aasta möödumisel toimib enamik ladudest poolautomaat - või automaatlaona.  
 
Küsimused
 
1. Millised laod on tehnoloogiliselt sisseseadelt ja miks maailmas kõige enam levinud?
 
2. Selgitada, mida tähendavad põhimõtted „mees kauba juurde“ ja „kaup mehe juurde“?
 
3. Miks võivad tänapäevased poolautomaatsed laosüsteemid osutuda lõppkokkuvõttes  
 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kauba kaitlemine #1 Kauba kaitlemine #2 Kauba kaitlemine #3 Kauba kaitlemine #4 Kauba kaitlemine #5 Kauba kaitlemine #6 Kauba kaitlemine #7 Kauba kaitlemine #8 Kauba kaitlemine #9 Kauba kaitlemine #10 Kauba kaitlemine #11 Kauba kaitlemine #12 Kauba kaitlemine #13 Kauba kaitlemine #14 Kauba kaitlemine #15 Kauba kaitlemine #16 Kauba kaitlemine #17 Kauba kaitlemine #18 Kauba kaitlemine #19 Kauba kaitlemine #20 Kauba kaitlemine #21 Kauba kaitlemine #22 Kauba kaitlemine #23 Kauba kaitlemine #24 Kauba kaitlemine #25 Kauba kaitlemine #26 Kauba kaitlemine #27 Kauba kaitlemine #28 Kauba kaitlemine #29 Kauba kaitlemine #30 Kauba kaitlemine #31 Kauba kaitlemine #32 Kauba kaitlemine #33 Kauba kaitlemine #34 Kauba kaitlemine #35 Kauba kaitlemine #36 Kauba kaitlemine #37 Kauba kaitlemine #38 Kauba kaitlemine #39 Kauba kaitlemine #40 Kauba kaitlemine #41 Kauba kaitlemine #42 Kauba kaitlemine #43 Kauba kaitlemine #44 Kauba kaitlemine #45 Kauba kaitlemine #46 Kauba kaitlemine #47 Kauba kaitlemine #48 Kauba kaitlemine #49 Kauba kaitlemine #50 Kauba kaitlemine #51 Kauba kaitlemine #52 Kauba kaitlemine #53 Kauba kaitlemine #54
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marianna24 Õppematerjali autor

Mõisted

laevatäis, tallinna vanalinnas, nõudlust prog, modaalseid lao, tõs, ladustamise ülesanne, riigi ülesanne, tarvis mobilisatsiooni, toote ajalis, kaupade distributsioon, esimese puhul, siinjuures, konsolideerimine, teatud laokulud, laopida, omanikeks, teisalt, avalik laopidaja, ted, avalikud laod, laoks, lepinguline laopidamine, schenker as, kokkulepitud piiri, tehnoloogiateks, laoprotsess hulgikaubanduses, võrreldes tootmisettevõtetega, puhverlaod, hooldus, hulgilaod, jaotuslaod, jaotuslaos, kaupluste laod, kaupluste saadetised, läbivooluterminalid, nendes kontrolli, transiitlaod, kaubakogused, puhverlaod, kõikjal maailmas, manuaallaod, järjestikused tegevused, hoiukohtade suu, tugikonstruktsioonidel või, soojad laod, külmutuslaod, haagised, toiminguteks, sageli korrastamist, levinum üleminekutehnoloo, mahalaadimise alguses, põranda taga, laotööline, vastuvõtukontroll, toidukaupadel, enamasti kontrolli, turvateip, süvakontrol, elektroonikakomponentide puhul, elektroonikakompo, vastuvõtukontrolli ülesanne, cross, toi, paljudes ladudes, cross, vastuvõtuterminalis laadi, uutesse saadetistesse, cross, selleks vaja, väikestes ladudes, koos toote, teerimis, lao, võimalikult pakkimis, 8 aktiiv, 9 aktiiv, aeglasem, ühesugune ringlemis, koostamise aluseks, komplekteerimis, komplek, peamine põhimõte, tükikauba komplek, kõrgetes peenkaubaladudes, täisaluseid väljastades, tugiratastõs, ositi komplekteerimine, tükikaubaladudes, laouuringute käigus, samaaegse noppega, millist efekti, masskomplekteerimist tehak, lao, ena, pakkimise pea, pakkimisel, vastuvõtja kohustuseks, kokkulepitud te, infor, inventuur, tootesaldod, osa ettevõtetest, aastainventuuri tegemisel, reageerimine mitte, kooskõlastada ostu, ettevaa, tiivsed vahed, inventuuriakt, laojuhataja, laojuhatajal, töömahtude kõikumine, peaaegu kõikjal, tehniline kompetentsus, ohu, riiulikonstrukt, mõlemaid mõõtes, mõõdetavad suurused, mõõdetavateks suu, väljundis, mahalaadimine, suhtarvulised tegevusnäitajad, primaarseks komponendiks, tulevikuennustusteks, trende jälgides, lao planeerimisel, materjalivoo planeerimisel, hoiustamise planee, valikul, planeerimise õnnes, kuivpuhastust tolmu, märgpuhastamist tehak, tolmu õhkupais, väikestes peenkaubaladudes, vate puhastusaineteta, kõrgendatud nõuded, laoruumide puhastustöid, laoaadresse, üldjuhul märgi, eelistatavam, mitmetes ladudes, tavapäraselt tehak

Meedia

Kommentaarid (1)

Annkn profiilipilt
Annkn: Materjalid on ju innove lehel olemas ka tasuta!!!!!
Täielik pettus!!!
12:17 16-05-2016


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
288
doc
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
56
doc
Logistika konspekt
114
doc
Laondus ja veokorraldus
55
docx
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
76
docx
Ärilogistika- eksamimaterjal
41
docx
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
74
docx
Ärilogistika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun