Kauba kaitlemine (1)

  11 KA
   UBA KÄITLEMINE
11  
11.1.  Laonduse ajaloost
 
Laondus  kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui 
inimkond . Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi-
jad  neandertallased  koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, 
metsamarjadest ja taimejuurtest,  hoiti  toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva 
mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et 
elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida.
 
Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera-
vili. Kuna kümned tuhanded  sõdalased  vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes 
kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade  seljas  ja 
vankritel veeti sadu tonne söögikraami. Sõdurid pidid kandma endaga kaasas kolme-nelja päeva 
toiduvaru. Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, 
vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja 
moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega .
 
Ajaloost on teada, et vanad Rooma , Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada  
võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal 
peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste  laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset 
funktsiooni.
 
Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku-
ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel 
kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid 
säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste 
väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja  toot -
misettevõtete materjalilaod. 
 
Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama  meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast . Kui 
laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup-
meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, 
milleks olid kaidele ehitatud lihtsad puidust hooned.
 
Kuigi ka talupojad ja maaharijad on säilitanud eelmise aastatuhande jooksul oma pere aasta-
ringse elatamise eesmärgil teravilja- ja muude põllumajandussaaduste varusid, olid suured põllu-
majandussaaduste varud ikkagi ülikutel lossides ja kloostrites, hiljem ka mõisnikel. 
 
Suured toiduainevarud olid kindlustes ja linnades  elavate  kaupmeeste käes. Pärast linna 
vallutamist võis mitmekümnest tuhandest mehest koosnev sõjavägi tunda end söögi ja joogi suhtes 
muretult isegi mitu nädalat. 
 
Tallinna vanalinnas on kümneid keskaegseid kaupmeestele kuulunud maju, mille pööningu-
korrus oli ühtlasi ka ladu. Kuna kaupmees oma perekonnaga elas kahel alumisel korrusel, siis 
pööningukorrusel olev ladu oli ka varaste ja sissetungijate eest hästi kaitstud. Niisuguseid maju on 
kerge ära tunda hoone katuseviilu all oleva luugiava järgi. Luugi kohal oli kiviseina sisse müüritud 
seinast välja ulatuv puidust tala , mille külge kinnitati tali. Nii oli võimalik vinnata kokkuköidetud 
või puidust alusele paigutatud kaupu ülakorruse lattu või anda välja edasimüügi eesmärgil.      
 
Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi 
kaasa ülemineku üksikutelt, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. 
Ladustamine  oli võimalus ja ka vajadus säilitada suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prog-
noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne 
turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara , lõpetatakse müük.
11     Kauba käitlemine
253
 
Kauplemise  otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, 
millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on 
mõjutanud domineerivad  veoviisid  ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega 
veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni.
 
18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva 
suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, 
millest  paljudele  on leitud tänapäeval uus funktsioon. Eriti palju on sääraseid  punastest  põletatud 
tellistest kivihooneid säilinud Inglismaa suure sadamalinna Liverpooli kaidel.   
 
Raudteede ehitamise ja kasutuselevõtu tõttu 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama  ladusid  
suurematesse raudteejaamadesse. Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suu-
detud hobutranspordiga selle väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. 
 
Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade transiitvedusid ehk läbivedusid ühest rii-
gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran -
siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus-
tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati 
transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri 
laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise 
võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti.
 
Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused 
suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate 
ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega 
estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud 
autotransporti teenindavate ladude arengut. 
 
Olukord muutus pärast Teist maailmasõda, kui hakati  tootma  suure kandevõimega veo-
autosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai 
tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule „ukselt uksele“ teenindamisele tõsine konkurent 
raudteevedudele. Kõikjal maailmas tekkis vajadus kasutada autotranspordiga veetavate kaubako-
guste teenindamiseks  teist tüüpi ladusid ja  terminale .  Viimased  kolmkümmend aastat on ehitatud 
kogu maailmas palju ladusid ja terminale, mida teenindaks ainult maanteetransport .
 
Kuna  raudteetransport  üksi ei suutnud kogu veoahelat teenindada ja kokkuvedu  raudtee -
jaamadesse ning jaotusveod jaamadest oli vaja teha veoautodega, ehitati kõikjal palju suuri multi-
modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.–1970. aastatel ehitatud  kompleksid on 
kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. 
 
Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest  alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele 
ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad  universaalsed  
laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse 
alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama 
senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 5–6 m kõr-
gusele, mistõttu sai 6–7 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 3–4-korruselised laoriiulid. Tõs-
tukid  võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks 
hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus.
 
Kui 1960.–1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents , väitis tolle aja turundus -
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu-
misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu 
kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis 
pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad 
varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 
 
1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber 
suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu-
tama  rohkem „üleöö“  vedusid . Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, 
mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul. Ladude arvu vähenemine viimase 
kahekümne aasta jooksul on saanud võimalikuks suures osas tänu  maantee - ja õhutranspordi veo-
aegade olulisele lühenemisele.     
254
11     Kauba käitlemine
11.2. Ladude vajadus
 
Ladustamise all mõeldakse eesmärgistatud, kindlal  põhjusel  materjalide või valmistoodete 
varude hoidmist lühema või pikema perioodi jooksul. Ladustamise ülesanne on tagada tarbijate järje-
pidev kaubaga varustamine ja katkematu tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada tarneahelate mitte-
toimimisel teatud ajaks elanikkonna ja sõjaväe varustamine eluks ja kaitsetegevuseks vajalikuga.  
 
On palju põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hak-
kama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekaupade varu-
sid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele. 
Säärase kindluse loovad põllumajandustootjad, töötlev tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. 
 
Võimalike kriisiolukordade tarvis hoiavad riigid elanikkonna vajaduste lühiajaliseks kat-
miseks täiendavalt esmatarbekaupade ja mootorikütuse julgeolekuvarusid. Neid võidakse hoiusta-
da nii spetsiaalsetes ladudes kui ka tootjate ja hulgimüüjate juures või logistikafirmades, kellega 
on riigil sõlmitud vastavad lepingud . 
 
Riigi kaitsejõudude vastupanuvõime tagamiseks teatud perioodil hoiustatakse sõjaväe 
tarvis mobilisatsiooni- ja muid kaitsevõime tagamiseks vajalikke varusid: toiduaineid, rõivaid, 
transpordivahendeid, lahingutehnikat, relvi ja lahingumoona. 
 
Kui jätta arvestamata ladustamine kriisiolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid,  mater -
jale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Tootmisettevõtted peavad looma 
endale katkematu tootmise tagamiseks materjalivarud, importijad ja hulgikaubandus aga valmis-
toodete varud jaekaubanduse ning muude edasimüüjate tellimuste täitmiseks. 
 
Tarbijate vajadused teatud toodete järele võivad olla püsivad, osa toodete järele aga muu-
tuvad suures ulatuses. Toiduaineid, muid esmatarbekaupu ja mootorikütust tuleb osta pidevalt, rõi-
vaste ja jalanõude  varumine toimub suures osas aastaaegade vaheldumisega samas rütmis. Talve-
spordivarustust soetatakse talvel, aiapidamiseks vajalikku aga suvel. Samal ajal toimub nende 
kaupade tootmine aasta ringi. Paljudes valdkondades toodetakse kaupu ühtlastes mahtudes, nende 
soetamine ja tarbimine võib aga suures osas kõikuda ja teatud ajavahemikul hoopiski lõppeda. 
 
Samal ajal on valdkondi, kus tootmine toimub hooajaliselt nagu põllumajanduses, tarbi-
mine on aga suhteliselt ühtlane. Esimesel juhul hoitakse valmistoodete varusid, teisel juhul aga 
põllumajandussaadusi töötlemata, töödeldud või osaliselt töödeldud kujul. 
 
Ladu kui materjalide ja valmistoodete hoiustamise koht mängib tarneahelas ja logistika-
protsessides äärmiselt tähtsat rolli. Selleks et hinnata laonduse osa äritegevuses, on vaja mõista, 
kuidas aitab ladu lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peaks pakkuma kasu iga 
toote puhul nii ajas kui ka kohas ruumi ja aja efektiivse juhtimise ning kasutamise kaudu. Toote 
ajalist ja ruumilist kasulikkust aitab luua ladustamine ja transport. Toote ruumilist kasulikkust 
saab suurendada transpordi toomisega turupiirkonda või selle lähedusse. Ajalist kasulikkust aitab 
suurendada ladustamine, sest turupiirkonnas oleva toote  tellimust  on võimalik rahuldada lühikese 
tarneajaga. Mida lähemale on toodud toode turule ning mida kiiremini on võimalik kliendi tellimus 
täita ja tarbija vajadus rahuldada, seda suurem on toote ajalis-ruumiline väärtus. Kõige suurem on 
toote ajalis-ruumiline väärtus siis, kui toode asub kaupluse riiulil ostja käeulatuses.
 
Teisest küljest on teada, et igasugune toote vahekäsitsemine ja ladustamine lisab kulusid , 
muudab kauba tarbijale kallimaks ja vähendab toodete konkurentsivõimelisust turul. Sellest joh-
tuvalt võidakse teha lihtsustatud järeldus, et igasugune ladustamine on märk puudulikult korralda-
tud logistikast ja tarneahela juhtimisest. Olemas on teatud tooted (enamasti tellimustooted), mille 
puhul on võimalik teenindada kliente ja rahuldada tarbijate vajadusi perfektselt, ilma et tarneahelas 
neid plaani kohaselt ladustatakse. Sageli on sellisteks kaupadeks transpordi- ja muud masinad ning 
seadmed , mida valmistatakse ettevõtte tellimuste alusel. Seejuures on mõeldamatu, et tarbijate vaja-
dusi saab katta toiduainete, esmatarbekaupade, rõivaste, jalanõude, tarbeelektroonika, kodumasi-
nate, mööbli ja ehitusmaterjalidega, ilma et mõnes turupiirkonna laos oleks nende varud olemas. 
 
Tavapäraselt tehakse logistikas kaubavarude juhtimise seisukohalt selge järeldus – varusid tuleb 
hoida ladudes ainult sel määral, et oleks tagatud suure hulga tarbijate katkematu, täies ulatuses teenin-
damine , mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas 
11     Kauba käitlemine
255
võimalikult väike, ladustatavad  kogused  sellised, mis katavad nõudluse,  pakkudes  kõrget teenindus-
kvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima 
tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas 
varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama.   
 
Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg-
mistel põhjustel:
•  tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete ,  
materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud
•  ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi
•  ladude abil „peidetakse“ ebakindlaid tarneid ja valetarneid
•  ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust ja teenindustaset 
•  pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, sest tarnepartiisid üldjuhul  
suurendatakse veokauguste kasvades
•  ladude abil kindlustatakse hooajalise tootmise korral ühtlased tarned
•  ladude abil võimaldatakse hooajalise tarbimise korral toota ühtlaselt
•  ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning riigi kaitsevajaduste tarvis reserve
 
Ladustamine võib olla teatud tingimustel välditav katkematute kaubavoogude või toot-
mise  tagamiseks, kuid on möödapääsmatu puhtärilistel eesmärkidel. Nimelt hoitakse üle maailma 
tegutsevate börside ladudes suuri koguseid hinnalist toorainet (nt vask ja alumiinium ), ootamaks 
maailmaturu hindade tõusu. Kui turuhind on saavutanud taseme, mis tagab börsimaaklerite hin-
nangul piisava  kasumlikkuse , alustatakse suurte koguste toorainete turuletoomist. Selleks ajaks, 
kui spekulatiivsed  varud on ammendatud , on tavaliselt ka turuhind langenud ja varsti alustatakse 
uuesti kokkuostmist.
 
Kui arvestada laonduse rolli äritegevuses ja tarneahela juhtimises, võib rääkida viiest 
funktsioonist, mida täidab ladustamine:
•  varude kogumine ja hoidmine
•  toodete sortimendi ühendamine 
•  saadetiste ja kaupade konsolideerimine ehk ühendamine
•  kaupade distributsioon ehk jaotus 
•  kliendi rahulolu tagamine.
 
Varude kogumine ja hoidmine
Ladu töötab piltlikult väljendades nagu reservuaar, et tulla toime toodete ülemäära suure vooga. 
Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimese puhul on tegemist hooajalise toot-
mise  ja ühtlase tarbimisega (nt põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal). 
Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (nt rõivad, tali- ja suvesporditarbed). 
Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu looja ja säilitajana.
 
Toodete sortimendi ühendamine
Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab eri kohtades, kuid müüb ühest kohast. 
Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli välismaal eri tehastes  suuri tootepartiisid. 
Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal ei soovi kaubandus osta ühte too-
det väga suures koguses. Jaekaubandus  soovib osta enamasti korraga palju erinevaid tooteartikleid 
ehk teha paljude artikliridadega koosseisult suuri, kuid koguseliselt väikseid ostusid. 
 
Siinjuures on võimalik leida  kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate 
vahel, vedades tooted tehastest  kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt suure toote-
sortimendiga saadetisi erinevatele klientidele. Tehastevaheline  keskladu  peab olema optimaalse 
asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium  on suuriikidega võrreldes 
väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata.
 
Konsolideerimine
Konsolideerimine tähendab kaupade/saadetiste kogumist ja korraga sihtpunkti edasi saatmist. 
Teatud laokulud on sel puhul õigustatud ja kulusäästmise efekt saadakse eelkõige suurte kauba-
koguste veokulude vähendamisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige 
väiksemate  laovarude  ja suurema kaupade ringlemissageduse kaudu. Konsolideerida võidakse nii 
256
11     Kauba käitlemine
laosaadetisi, otsesaadetisi kui ka lao- ja otsesaadetisi. Konsolideerimine esindab logistika tõmbe-
juhtimise mudelit, mille puhul kliendid just nagu „tõmbavad“ tooted tarnijate käest.
 
Distributsioon 
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab 
distributsioon säästu eelkõige veokuludes, sest ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri 
kaubakoguseid. Distributsioon esindab logistika tõukejuhtimise mudelit, mille käigus paiskavad  
tootjad valmistooted turgudele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada 
kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsoli-
deerimine kui ka distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki – parandada teenindamist, 
tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, 
mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad  toodetele  lisaväär-
tust, suurendades toodete aja- ja ruumikasulikkust.
 
Kliendi rahulolu tagamine
Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida-
mine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete 
täitmise seisukohalt. Nii on pidanud mitmed suurtootjad maailmas rajama täiendavaid ladusid oma 
kaubamajakettidest suurklientidele sobivatesse kohtadesse, sest see on olnud kliendi soov. Tootjale 
endale ei pruugi lao asukoht hästi sobida ja võib tuua endaga kaasa lisakulusid.
 
Küsimused
 
1. Milliste kaubagruppide jaoks on ladustamine möödapääsmatu? Miks?
 
2. Milliseid kaubagruppe on vaja ladustada vähesel määral ja milliseid pole tingimata 
 
    vajalik ladustada?
 
3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide 
 
    varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid?
 
4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla 
 
    ladustatud kaugemal?
 
5. Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks?
11.3. Oma lao pidamine või laoteenuste ostmine
 
Ettevõtted võivad omada ladu koos sisseseade ja kaubaga ning pidada palgal oma laotöölisi. 
Seejuures ei soovi paljud ettevõtted omada laohooneid, laotehnikat ja oma töötajaid laos ning eelis-
tavad hoopiski laoteenuste ostmist. Lähtuvalt sellest, mida ettevõtted oluliseks peavad ja milline 
on nende strateegia, suhtuvad nad oma laopidamisse erinevalt. Ettevõtte  suhtumise järgi laopida-
misse jaotatakse laod kolme kategooriasse:
•   privaatladu
•  avalik ladu
•  lepinguline ladu
 
Ettevõte, kellel on vaja kasutada ladu, võib lasta selle endale ehitada või rentida laoruume. 
Laoriiulid ja tööks vajalikud tõstukid võib ettevõte osta, kuid ka rentida. Laos kasutab firma tava-
päraselt oma tööjõudu ehk töötajaid, kes on ettevõtte palgal. Tegemist on ettevõtte oma ehk privaat -
laoga, mille tegevust saab firma täies ulatuses ise juhtida ja mõjutada. 
 
Vahel on privaatlao pidamine ettevõttele ainuvõimalik  alternatiiv  (nt ravimid , ohtlikud 
kemikaalid ). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, võib privaat-
ladu olla kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on asjaolu, et privaatlao  pidaja  kannab  pide -
valt suurt püsivkulude koormat. Sõltumata sellest, kas kaupa on laos vähe või palju, tuleb katta 
kõik laopidamisega seotud kulud. Kulude tase ei sõltu käideldava kauba kogustest. Privaatladude 
omanikeks on enamasti püsiva käibega tootmis- ja hulgimüügi ettevõtted.
 
Teisalt on võimalus hoiustada kaupu ja teha vajalikke töid laos nii, et laohoone , tõstukid ja 
muud seadmed kuuluvad laoteenust osutavale ettevõttele. Samuti on ka laopersonal teise ettevõtte 
palgal. Sel juhul räägitakse laoteenuse ostmisest. Kui laoteenuste osutajal on palju selliseid kliente ja 
teenuseid laos pakutakse sarnastel tingimustel ühesuguse hinnatasemega, räägitakse avalikest ladudest. 
11     Kauba käitlemine
257
 
Avalik laopidaja on üldjuhul sõltumatu partner , kes pakub laoteenust kõigile soovijaile ühe-
sugustel alustel ja  ühesuguste teenusehindadega. Koostöö toimub tavaliselt lepingut sõlmimata, 
vahel ka lühikeseks perioodiks sõlmitud lepingu alusel. Hoiustatavad ja käsitsetavad kaubako-
gused võivad suuresti erineda. Klientidel, kes tegelevad ainult hooajamüügi  kaupadega , ei pruugi 
teatud perioodil laos tooteid üldse olla.
 
Avaliku lao operaatoril ei ole ladustatud kaupa ja enamasti on laoettevõte sõltumatu fir-
madest, kelle kaupu ta ladustab. Kuna ühed ja samad laotöölised teenindavad paljusid kliente, on 
võimalik leida tasakaal eri klientide kaupade ladustamise ja käsitsemise mahtude vahel ning üht-
lustada töökoormust. Suhteliselt vähetõenäoline on, et kõik avaliku lao kliendid ladustavad samal 
ajal palju kaupa, toovad korraga sisse palju kaupa ning teevad hulgaliselt saadetiste väljastusi. Kui 
avaliku lao pidajal on palju erinevaid kliente, kujunevad töökoormus ja hoiustamise mahud laos 
suhteliselt ühtlaseks.
 
Avalike ladude pidajateks võivad olla ainult laoteenuste pakkumisele pühendunud ettevõt-
ted ehk firmad, kes ei tegutse muudes valdkondades. Levinum on siiski kombinatsioon avaliku lao 
teenuste ja muude  logistikateenuste osutamisest. Avalikud laod on enamasti logistikateenuseid pak-
kuvatel ettevõtetel – ekspedeerimisfirmadel, maanteevedajatel ja sadamaoperaatoritel. Avalikuks 
laoks on ka terminal , kus saadetised peatuvad veoprotsessis lühiajaliselt enne edasisaatmist.
 
Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja ta soovib, et ladu toimiks täpselt nii, 
nagu see talle on vajalik, on tegemist  lepingulise  laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos-
töölepingu alusel, tavaliselt 3–5 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse-
pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte  Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida-
jana paljudes Euroopa riikides.
 
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab 
laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine,  sildistamine , kasutus-
juhendite  lisamine, toodete lõplik koostamine vastavalt kliendi tellimusele jne. Sellistel puhkudel 
tagab leping kliendile ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse teenusepakkuja poolt. Püsisuhe 
lepingupartneriga annab teenusepakkujale kindluse teha investeeringuid ja kohandada protsesse 
kliendi soovidele vastavaks. 
 
Sageli on teenusepakkujate puhul tegemist kombinatsiooniga lepingulisest ja avalikust 
laopidamisest. On saanud tavapäraseks, et suured rahvusvahelised logistikakontsernid pakuvad 
nii avaliku kui ka lepingulise laopidamise teenust. Schenker AS-il, DSV AS-il ja DHL AS-il on 
oma ladudes nii avaliku kui ka lepingulise lao kliente. 
 
Paljud ettevõtted kasutavad  kombinatsiooni  privaatlaopidamisest ja avaliku lao teenuste 
ostmisest. Kui ettevõttel on müügihooajal rohkem kaupa, kui oma ladu suudab seda käidelda, 
ostetakse lühiperioodil lisaks avaliku lao teenust. Kui müügisessioon on möödas, ei vajata enam 
avaliku lao teenust ja edasi tegutsetakse ainult oma laos.
 
Teatud juhtudel võib privaatlaopidaja maandada äritegevuse riske, ostes pikemal perioodil 
lisaks avaliku või lepingulise lao teenust. Oma laos hoitakse püsivaid kaubamahte, avaliku lao 
teenuste käive võib aga kõikuda arvestatavas ulatuses. Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted 
oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele .  
 
Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsus-
tega  kaasnevaid riskitasemeid. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt 
kliendile suuremad  riskid kui privaatlao pidamisega. Samal ajal võib äririsk olla mõõdukas lepin -
gulise lao puhul, kus klient  jälgib pidevalt laoteeninduse taset ja kvaliteeditaseme  langemisel  alla 
kokkulepitud piiri on valmis teenusepakkuja toimingutesse sekkuma. 
258
11     Kauba käitlemine
 
Küsimused
 
1. Millised on avaliku ja lepingulise laopidamise peamised erinevused?
 
2. Millistel juhtudel on ettevõttel kasulik omada privaatladu ja millistel juhtudel 
 
    osta laoteenust?
 
3. Miks võib olla paljudele ettevõtetele kasulik osta laoteenust?
 
4. Millised riskid kaasnevad tavapäraselt laoteenuseid ostvale ettevõttele?
 
5. Mida tähendab, et logistikateenuseid osutav ettevõte on ühtaegu nii avaliku kui ka 
 
    lepingulise lao pidaja?
 
6. Kumb laopidamise vorm, avalik või lepinguline ladu on sisuliselt lähedasem oma 
 
    lao pidamisele?
 
7. Millistel juhtudel on ettevõtetel kasulik omada nii privaatladu kui ka osta sisse 
 
    avaliku või lepingulise lao teenust?
11.4. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi
 
Uusi, tänapäevaseid ladusid vajavad nii tööstus kui ka kaubandus. Ladude vajadus töös-
tuses on suhteliselt kitsalt orienteeritud ja spetsiifilise  iseloomuga  ning seotud  kasutatava   tooraine , 
materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Tootmisettevõtte lao pla-
neerimisel lähtutakse sageli suhteliselt spetsiifilistest  vajadustest  tootmiseks vajalike toorainete 
ja materjalide käitlemisel. Seevastu sarnanevad tootmisettevõtete valmistoodangu laod enamasti 
hulgikaubanduse ladudega. Kuna tootmisfirma lao tootevalik on võrdlemisi  kitsas , on õigustatud 
selliste laotehnoloogiate kasutamine, mis hulgimüügifirmade ladudes pole mõeldav. Niisugusteks 
tehnoloogiateks on näiteks sügavriiulite ja mobiilse lao ehk läbivoolulao tehnoloogiad.
 
Hulgikaubandusladude otstarve ja funktsioonid on palju universaalsemad kui toot-
misettevõtete ladude puhul. Laoprotsess hulgikaubanduses on toimingute kaupa üsna selgelt 
määratletud. Enamik hulgimüügiettevõtete ladudest töötab ühesuguse mudeli järgi või siis on 
protsessiskeemid  väga  sarnased.  Kõikide  hulgimüügifirmade  töö  toimub  põhimõttel  –  valmis-
toodete ostmine, käitlemine laos ja müük. Võrreldes tootmisettevõtetega on hulgimüügifirma laos 
tootevalik tavaliselt kümneid ja sadu kordi suurem, mistõttu kehtib käsitsemise ja hoiustamise 
puhul suure kaubavalikuga hulgiladudele universaalsuse nõue. Kaubaaluste laos on hulgimüügi-
firmale praktiliselt ainus valik traditsiooniline  laotehnoloogia  laiade vahekoridoride ja viie-kuue-
korruseliste riiulitega . Peenkaubalaos võib olla võimalik kasutada rohkem uusi, kõrget tootlikkust 
võimaldavaid laotehnoloogiaid. Kuna hulgilaod töötavad sarnaste protsesside ja tehnoloogiatega, 
on uute ladude ehitamise ja laiendamise kriteeriumid kaubanduse ladudele hõlpsamini määratle-
tavad kui tootmist teenindavatele ladudele. 
 
Suur erinevus kaubanduse ja tööstuse ladude vahel on ka see, et kui tootmisettevõttes 
käsitletakse tootmistsehhide kõrval paiknevaid laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse 
toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujuta-
vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune 
laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi-
kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on 
põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse  kavandamisele, arendamisele ja toimingute 
ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses.
 
Kuna logistikafirmade ladusid läbiv  kaubavoog  koosneb tavapäraselt suures osas valmis-
toodetest või toorainetest ja  materjalidest , mille hoiustamise ja käsitsemise  ühikud  on sarnased 
valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid 
hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad 
suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. 
 
Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt:
•  tootmisettevõtete laod
•  hulgikaubanduse laod
11     Kauba käitlemine
259
 
Suurtes tootmisettevõtetes võib olla mitmeid ladusid, väikesed võivad saada hakkama kahe-
ga või isegi üheainsaga. Materjali- ja tooraineladudes hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud 
materjale ning komponente. Pooltoodete ladudes on tehases valmistatud komponendid ja tooted, 
mis kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele valmistoodete koostamisel.
 
Puhverlaod on tehase vahelaod eri tootmisüksuste vahel, kus suured tooraine- ja mater-
jalikogused on tootmise  ootel . Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes 
olla. Kui need on siiski möödapääsmatud katkematu tootmise tagamiseks, peaksid laovarud  olema 
võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes annavad sageli tunnistust puudulikult toimivast  logisti -
kasüsteemist. 
 
Hooldus - ja abilaod on varuosade, tarvikute ja tööriistade ning hooldusmaterjalide ja -vahen-
dite laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu ladudes hoitakse tootmisest tulnud, 
nõuetekohaselt pakitud tooteid, mis väljastatakse kaubandusele tarbimisvalmis toodetena või 
lõpptoodete tootjatele.  
 
Tootmisettevõtetes paiknevad materjali- ja valmistoodangu laod tihti eraldi. See võib 
põhjustada ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes puudub sageli põhjus eral-
dada üksteisest materjalilaod ja valmistoodangu laod. Mida väiksem tootmisfirma on, seda rohkem 
on põhjust kaaluda eraldiolevate ladude ühendamist.
 
Kaubanduses on kasutusel kolme tüüpi laod: hulgilaod,  jaotuslaod  (terminalid) ja 
jaekaubanduse laod.
 
Hulgilaod on importijate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ja suure tootevaliku ladus-
tamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena.
 
Jaotuslaod on enamasti vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Kui mitme riigi 
territooriumist koosneva suure jaotuspiirkonna kesklaos hoiustatakse suure sortimendiga suuri 
kaubakoguseid, siis igas riigis paiknevas jaotuslaos on kaubavarud ja tootevalik palju väiksemad 
kui kesklaos. Jaotuslaos on kauba ringlussagedus suur. Tavapäraselt komplekteeritakse väljastus-
saadetisi edasimüüjatele, lisaks tehakse saadetiste konsolideerimist ja ristlaadimist. Tavapärane on 
kesklao otsesaadetiste konsolideerimine jaotuslaos olevate toodetega. Samuti on võimalik mitmest 
kesklaost tulevate otsesaadetiste ja laosaadetiste ristlaadimine. 
 
Jaotuslao üks alaliike  on jaotusterminal, kus kaupu ei hoiustata. Jaotusterminali veetakse  
suurtest hulgiladudest ja jaotusladudest kokkulepitud ajaks suuremahulisi ühitatud saadetisi, mis 
koosnevad mitme saaja kaupadest. Kui kõik konsolideeritud saadetised on kohal, pakitakse need 
lahti ja sorteeritakse saajapõhiselt. Sorteeritud saadetistest tehakse üks saadetis  ühele  saajale , mis 
pakitakse ühele või mitmele kaubaalusele. Kuna selline saadetis toimetatakse maapiirkonnas tegut-
sevale kauplusele ühe veoga, saadakse ristlaadimisega arvestatav sääst veokuludes. 
 
Kaupluste laod on eelkõige kaubasaadetiste vastuvõtutoimingute sooritamiseks enne kau-
pade  vi mist müügisaali. Kaupluste saadetised on vaja lahti pakkida ja teha vastuvõtukontroll. Suurem 
osa saabunud toodetest viiakse pärast seda müügisaali riiulitele, teatud osa võib jääda ka kaupluse 
laoruumi riiulitele. Kui on tegemist kiiresti liikuvate esmatarbekaupadega, võidakse hoiustada laos 
lühiajaliselt suur osa saabunud  kaubast . Müügisaali riiuleid täidetakse sedamööda, kuidas need tüh-
jenevad. Aeglaselt liikuvaid tooteid enamasti esmatarbekaupade kaupluste ladudes ei hoiustata. 
 
Eraldi grupi moodustavad logistikafirmade laod. Läbivooluterminalid on enamasti  veda -
jate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimis- ja konsolideerimiskeskused. Nendes kontrolli-
takse, kas saabunud kaubasaadetis on terviklik ja kahjustusteta, sorteeritakse ning vajaduse korral 
konsolideeritakse edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Kui järjestikku tehakse eri saatjate 
saadetiste sorteerimist ja sellele järgnevat konsolideerimist saaja tunnuse põhjal, on tegemist  rist -
laadimisega.
 
Transiitlaod  on  transiiti  teenindavate  logistikafirmade  suured  vahelaod.  Käideldavad 
kaubakogused on suured ja kaup seisab laos lühiajaliselt. Suured kaubakogused saadetakse  edasi 
teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teise trans-
pordiliigiga. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes.
260
11     Kauba käitlemine
 
Avalikud laod ehk nn laohotellid on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus 
hoiustatakse firma transpordiga kohale veetud klientide kaupu. Laohotellid pakuvad teenuseid im-
portööridele, eksportööridele, hulgimüüjatele ja tootmisettevõtetele, väljastades kaupu tootmiseks, 
tarbimiseks või eksportimiseks.
 
Avalik-lepingulistes ladudes osutatakse laoteenuseid nii avalike kui ka lepinguliste ladude 
klientidele. Need on enamasti kompleksse logistilise  teenindamise ja  paindliku  klienditeeninduse-
ga tänapäevased laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka lisateenuseid (sildista-
mine, kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne).
 
Logistikafirmade laod on nn kolmanda  osapoole  (3PL) laod, kus kliendile kuuluvad tooted 
on ladustatud logistikafirma ruumides.  Klient  tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuste tarnija 
kindlustab aga kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab  arved  
vastavalt tehtud tööde mahule ja laoruumide hoiustamiseks kasutamisele.
 
Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod on laod, kus müüja ladustab temale kuuluvad tooted 
ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja 
esitab arveid vastavalt toodete müügile või kasutamisele tootmises. 
 
Puhverlaod on eri tegevusvaldkondades kasutatavad tooraine varujate ja tehaste vahelised 
suured vahelaod või tehaste siselaod, mille ülesanne on tagada katkematu tootmine ebaühtlase varus -
tamise korral või ka ühtlase varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Nii on vaja 
puhverladudes hoiustada töötlemise eel suuri koguseid põllumajandussaadusi. 
 
Riiklikud tagavarade laod on suured laokompleksid, kus hoitakse strateegilisi varusid kriisi-
olukordade puhuks. Hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikkonna ja kaitsejõudude 
vajadusteks. Tegemist on enamasti riigi julgeoleku-, mobilisatsiooni- ja munitsipaalvarude säilita-
misega. Suurtes kogustes hoiustatakse teravilja ja kütust.
 
Küsimused
 
1. Millised on peamised erinevused kaubanduse ja tootmise ladude vahel?
 
2. Mille poolest sarnanevad logistikaettevõtete laod hulgikaubanduse ladudega ja 
 
    mille poolest need erinevad kaubanduse ladudest?
 
3. Mille poolest erinevad jaotuslaod tavapärastest hulgiladudest?
 
4. Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid?
 
5. Milleks on laoruume vaja kauplustel ?
 
6. Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides?
11.5. Ladude jaotus kasutatava tehnoloogia alusel
 
Kasutusotstarbe järgi võidakse rajada erineva inventari (riiulisüsteemide) ja tehnoloo -
giliste seadmetega ladusid. Kõikjal maailmas on levinumad lihtsa sisseseadega konventsionaalsed 
kaubaaluste ja peenkaubariiulitega laod. Üha enam ehitatakse juurde uusi ladusid, kus inimtöö 
osatähtsus on viidud miinimumini. Suurema osa tööst teevad inimese eest automaatselt või pool-
automaatselt (inimese osalusel) töötavad laoseadmed, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja madalad 
kasutamiskulud.
 
Põhimõtteliselt kasutatakse kaht tüüpi laotehnoloogiaid: „mees kauba juurde“ (man 
to goods ) või „kaup mehe juurde“ (goods to man). See on esimene küsimus, mis tuleb uue lao 
planeerimisel ära otsustada. Kogu varasema laonduse ajaloos on kasutatud esimest tööviisi, kus 
kaupade teisaldamist laos on teinud inimene, kasutades selleks lihaste jõudu või tõstemasinat. 
Teaduse ja tehnika tormilise arengu tõttu viimase kolmekümne aasta jooksul on hakatud tootma 
mitmesuguseid automaatseid ja poolautomaatseid laoseadmeid, mis viivad kaubad vastuvõtust 
hoiukohtadele ja toovad väljastamiseks laotöötaja juurde.  
 
Arvestades poolautomaatsüsteemide kõrget hinnataset, näib esmapilgul odavam soetada 
traditsioonilist kaubaaluste või peenkauba ladustamise tehnoloogiat, kuid peab arvestama, et lii-
kumisteekonnad hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on sel juhul pikad. Suur osa 
laotöötajate tööajast kulub riiulite  vahel kõndimisele või tõstukiga sõitmisele. Tegemist on kalli  
inimtöö teatud mõttes asjatu kulutamisega. 
11     Kauba käitlemine
261
 
Kui valida süsteem „kaup mehe juurde“, võib laosisustus olla konventsionaalse lao  riiuli -
test mitu korda kallim, kuid kogu töö tehakse sellises laos palju väiksema arvu töötajatega. Tööaeg 
kulub laos lisaväärtust rohkem loova tegevuse, mitte ainult käimise või tõstukiga sõitmise peale. 
Töö teevad inimese eest laosüsteemid ja  konveierid , mis toimetavad tooted  komplekteerija  töö-
kohale ja viivad  kastid  pooleliolevate tellimuste kaupadega järgmise komplekteerija juurde või lao 
pakkimisalale. Arvutiprogramm määrab ära toodete ettetoomise järjekorra ja garanteerib, et neid 
võetakse õigetelt hoiukohtadelt.
 
Kasutatava tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid manuaalladudeks, poolautomaatladudeks 
ja automaatladudeks. Maailmas on kõige levinumad manuaallaod ehk laod, kus põhiosa tööst tehak-
se inimtööjõu abil. Manuaalladudes kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja -inventari (tõs-
tukid, peenkauba- või kaubaaluste riiulid jne),  kusjuures kõik  laotoimingud  tehakse vahetult ini-
meste juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp ning jääb selleks 
tõenäoliselt veel mitmeks aastakümneks.
 
Poolautomaatladudes tehakse üksikud järjestikused  toimingud  automaatselt, kuid arvuti 
või inimese vahetu käsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiuühiku ( plastikust  
kast, kaubaalus  jne) viimisega hoiukohale ja/või kauba toimetamisega komplekteerija juurde. 
Laotöötaja osaleb vahetult laotoimingutes, laadib kaupa maha, teeb vastuvõtukontrolli, pakib, väl-
jastab ja inventeerib.
 
Automaatladudes teevad kõrgtehnoloogilised seadmed ja automaatselt töötavad voolu-
liinid  inimese osavõtuta enamiku järjestikustest laooperatsioonidest.  Operatsioonide  sooritamist 
juhib arvuti. Tegemist on pika järjestikuse, kõrgtehnoloogiliste seadmete abil tehtava laooperat-
sioonide ahelaga, mis toimuvad inimese osavõtuta. Inimtööjõudu võidakse vajada toiminguahela 
alguses ja lõpus, samuti seadmete hooldamisel ja remontimisel.
 
Sedamööda, kuidas laopidajad tellivad tööstuselt poolautomaatseid ja automaatseid laosüs-
teeme, muutub nende tootmine odavamaks ja soetamise hind jõukohasemaks. Küllalt tõenäoline 
on, et 20–30 aasta möödumisel toimib enamik ladudest poolautomaat - või automaatlaona.  
 
Küsimused
 
1. Millised laod on tehnoloogiliselt sisseseadelt ja miks maailmas kõige enam levinud?
 
2. Selgitada, mida tähendavad põhimõtted „mees kauba juurde“ ja „kaup mehe juurde“?
 
3. Miks võivad tänapäevased poolautomaatsed laosüsteemid osutuda lõppkokkuvõttes  
 
    nende soetajale kasulikumaks kui manuaalsete tehnoloogiate ja suure hulga 
 
    inimtööjõu kasutamine?
11.6. Ladude jaotus muude tunnuste alusel
 
Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel.  Hoiukohtade  suu-
ruse ja eripära järgi jaotatakse laod kaubaaluseladudeks, peenkaubaladudeks ja eri mõõtu kau-
pade ladudeks. Kaubaaluse ladudes hoitakse kaupa eri mõõduga kaubaalustel, mis on paigutatud 
kaubaaluste riiulitele või virnadesse. Ühe hoiukoha ruumala on enamasti vahemikus 1,0–2,0 m3. 
Peenkaubaladudes hoitakse kaupa peenkaubariiulitel, kus ühe hoiukoha ruumala on tavapäraselt 
vahemikus 0,2–0,3 m3 .
 
Erimõõdulised kaubad on tooted, mida nende mõõtude või kuju tõttu pole võimalik 
kaubaalustel hoiustada. Neid kaupu hoitakse enamasti spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud 
tugikonstruktsioonidel või -konsoolidel. Kauba ja/või pakendi suuruse ja omapära järgi jaotatakse 
erimõõduliste kaupade laod plaatkauba, kangkauba, rullkauba või nõukauba ladudeks.
 
Erinevate kaupade hoidmiseks võib vaja olla erinevaid temperatuuritingimusi. Kui enamik 
kaupu hoiustatakse toatemperatuuri-lähedastes tingimustes, säilib osa toodetest probleemideta ka 
välistemperatuuril. Näiteks masinad ja seadmed,  transpordivahendid ,  õlid  ja määrdeained, kütu-
sed, metall ja puit.
 
Osa kaupadest, näiteks toiduained, puu- ja juurviljad  ning mitmesugused ravimid, tuleb 
hoiustada külmkapi temperatuurirežiimil, osa aga külmutatult. 
262
11     Kauba käitlemine
 
Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod alljärgnevalt:
•   Soojad laod on köetavad ning seal hoitakse aasta ringi suhteliselt stabiilset temperatuuri  
(tavaliselt 14–18 °C).
•  Külmad laod on mitteköetavad, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, ületades 
enamasti veidi välistemperatuuri taset. Niisugused laod võivad olla ajutist tüüpi laod metallist 
ning kütteta angaaride ja tendiga kaetud nn telklaod.
•  Külmladudes, kus hoitakse automaatselt temperatuuri vahemikus 4–6 °C, säilitatakse  
peamiselt toiduaineid allajahutatud tingimustes (külmkapi režiim).
•  Külmutuslaod on automaatse temperatuurireguleerimisega külmutusseadmetega laod, kus  
hoitakse liha- ja kalatoodete tarvis temperatuuri  –18 °C, jäätise hoiustamisel isegi –25 °C.
 
Kõrguse järgi jaotatakse ladusid madalateks ja kõrgeteks ladudeks. Madalad on kõik peen-
kauba laod ja kaubaaluste laod, mille hoiustamiseks kasutatav kõrgus on 9–10 m ja tavakõrgusega 
(1,5–1,7 m) riiulikorruste arv 5–6. Kõrgete kaubaaluste ladude kõrgus on vahemikus 10–15 m.  
Kõrgete ladude hulka liigitatakse ka poolautomaat- ja automaatlaod , mille kõrgus võib olla 10–40 m. 
 
Kauba liikumise iseloomu järgi jaotatakse ladusid otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu 
ladudeks.
 
 
Joonis 11.1   Otseläbivool
 
Otseläbivoolu  eeliseks on asjaolu, et lao pikkus ja laius on suhteliselt vabalt määratavad. 
Kuna vastuvõtu ja väljastusala vahelistes koridorides toimub tihe tõstukite liiklus, peaks koridorid 
olema suhteliselt  laiad . Otseläbivoolu ladu vajab ka suurt krunti , sest laadimislüüsid ja veokid ning 
haagised on lao mõlemal küljel. 
 
Tüüpiline otseläbivoolu ladu on maanteetranspordi terminal. Seoses üleminekuga laotoi-
mingute automatiseerimisele ehitatakse järjest rohkem otseläbivoolu ladusid. Otseläbivoolu laod 
on enamasti lühiajalise hoiustamise laod, kus kaup peatub mõneks tunniks või päevaks, vahel ka 
mõneks nädalaks.
 
 
 
Joonis 11.2   U-kujuline läbivool
11     Kauba käitlemine
263
 
Kuna koridore on palju, on teekonnad kauba hoiukohtadele paigutamiseks ja komplektee-
rimiseks lühemad kui otseläbivoolu laos. Puuduseks on asjaolu, et võrreldes otseläbivoolu laoga 
on koridoride all rohkem laopinda. U-kujulise läbivoolu laos peatub kaup tavaliselt mõneks päe-
vaks , nädalaks või mõneks kuuks. Kaubavoog siseneb lattu ja väljub sealt ühelt lao küljelt, mis-
tõttu ei vajata lao ehitamiseks nii suurt krunti kui otseläbivoolu lao puhul.
 
Enamik tänapäevaseid suuri laokomplekse Euroopas ehitatakse siiski otseläbivoolu 
põhimõttel. Lao ühes küljes toimub kauba mahalaadimine ja vastuvõtt, sellest edasi suurte kauba-
koguste hoiustamine kaubaaluse riiulitel. Edasi paikneb suur ala erinevate laosüsteemidega (kon-
veierid,  ositi komplekteerimine , AS/RS ja OS/RS süsteemid, vertikaalkarussellid või tornsüs-
teemid jne). Saadetiste komplekteerimise alalt viiakse tooted konveieriga pakkimistsooni, kus 
toimub saadetiste kokkupanek ja pakkimine. Pakkimisala ja lao teise välisseina vahele jäävad 
lähetamis- ja väljastusala.
 
Joonis 11.3. Nüüdisaegse lao planeering  
 
Küsimused
 
1. Kuidas jaotatakse laod temperatuuritingimuste alusel?
 
2. Kuidas jaotatakse laod kauba suuruse ja kuju alusel?
 
3. Kuidas jaotatakse laod kasutatava kõrguse järgi?
 
4. Millised on peamised erinevused otseläbivoolu ja U-kujulise läbivoolu ladude vahel?
11.7. Kauba käitlemise toimingud
 
Selleks et laotööd oleks võimalik juhtida, jaotatakse ladudes tehtav töö üksikuteks töö-
toiminguteks ehk operatsioonideks. 
 
Laotöö põhitoimingud on järgmised:
•  kauba mahalaadimine
•  hoiuühikute koostamine
•  kauba vastuvõtukontroll
•  hoiukohtadele paigutamine
•  laosisene teisaldamine
•  komplekteerimine väljastamiseks 
•  konsolideerimine 
•  ristlaadimine ( cross - docking )
•  pakkimine
•  lähetamine/väljastamine
•   inventeerimine
•  töö infosüsteemis
264
11     Kauba käitlemine
 
Lisaks loetletud tegevustele tehakse paljudes ladudes toiminguid, mis loovad kaubale lisaväär-
tust. Näiteks sildistamine, kasutusjuhendite lisamine, müügipakendite ja -komplektide koostamine jne.
 
Laos tekib töö käigus arvestatavalt  tolmu ja mustust, mis ladestub kaupadele, riiulikonst-
ruktsioonidele ja põrandapinnale. Sel põhjusel vajavad laod perioodiliselt puhastamist. Vaatamata 
sellele, et laos peab valitsema kord ja iga kaup, pakend ning töövahend peavad paiknema  selleks 
ettenähtud kohal, pole vahel kiire laotöö käigus võimalik seda tagada. Sel põhjusel vajab ladu 
sageli korrastamist ehk koristamist, mille all mõeldakse eelkõige esialgselt planeeritud korrastatud 
kaupade, pakkematerjalide, töövahendite, tõstukite jms süsteemi viimist taotletavale tasemele. Üld-
juhul peaks ladu koristama enne puhastamistöödega alustamist.
11.8. Kauba mahalaadimine 
 
Kauba vastuvõtmine lattu koosneb erinevatest operatsioonidest, nagu veoühikust ( treiler , 
konteiner  jne) või veovahendilt mahalaadimine, sorteerimine, hoiuühikute koostamine, saadetiste 
koguseline ja koosseisuline kontrollimine ning vastuvõtukohale paigutamine. 
 
Laotöö algab selle mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult (treiler, konteiner jne) 
ning paigutamisega vastuvõtualale. Eestis ja Põhjamaades on kujunenud tavaks, et kui kaup 
saabub jaotusautoga, laadib kauba maha  autojuht , kui aga treileris, konteineris või täishaagisega 
veoautoga, siis teeb seda laotöötaja.
 
Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused võivad mahalaadimise 
ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada eri-
nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo-
gia element on laadimislüüs ja seadmeks  laadimissild . Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt 
tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühi-
kupoolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõr-
gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma 
veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks 
korduvalt veoühikusse ja tagasi. 
 
Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse 
mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata 
koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda taga-
servale toetuv laadimissilla „keel“ tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga. Sel viisil 
on lastiruumi põrand laadimissilla abil pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga.  
 
Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega  veoauto  furgoonist ja konteinerist 
kasutatakse lühema  kere , väiksema tõstejõu ning hea manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. 
Kuna jaotusauto kandejõud on poolhaagise omast kaks kuni kolm korda väiksem, vastukaaltõstuk 
aga selleks tööks liialt raske, tehakse mahalaadimistöö  siirdetõstukiga. Väikesi kaubakoguseid on 
võimalik laadida ka käsikahveltõstukiga.
 
Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt töömahukam, aeganõudvam 
ja ka ohtlikum. Poolhaagise tagumisest otsast mahalaadimiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks 
laotööline on lastiruumis ja veab kaubaalused käsikahveltõstukiga poolhaagise või treileri tagu-
misse otsa. Teine laotöötaja tõstab need vastukaal- või tugiratastõstukiga lastiruumist maha. Nii-
moodi töötades on laadimistöö tootlikkus  madal ja omahind kõrge. Teine võimalus on avada pool-
haagise  küljed ja tõsta kaubaalused maha küljelt. Nii saab tööga üldjuhul hakkama üks laotöötaja.
 
Mahalaadimisele järgneb vastuvõtukontroll, seepärast tuleb veoühikust välja toodud 
kaubad paigutada korrastatult lao vastuvõtualale, kus tehakse mahalaadimisele järgnevad laotöö 
operatsioonid . Et mahalaadimistöö oleks efektiivne, peaks vastuvõtuala paiknema võimalikult 
lähedal laadimislüüsile, mille kaudu mahalaadimine toimub. Kui tõstuk läbib mahalaadimisel lühi-
kese teepikkuse, hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. 
 
Saabunud kaupade koguse ja koosseisu nõuetekohaseks kontrollimiseks tuleb kaubad 
paigutada vastuvõtukohale sorteerituna  tooteartiklite  kaupa. Et mahalaadimisele järgnevat vastu-
võtukontrolli oleks parem teha, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele 0,5–0,7 m laiused  
vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile kauba-
saadetise ülekontrollimisel.
11     Kauba käitlemine
265
kaubaalused
PEAKORIDOR
 
Joonis 11.4   Lao vastuvõtuala
 
Küsimused
 
1. Millist ülesannet täidab laadimislüüsi lüüsikamber, millist aga laadimissild?
 
2. Kuidas toimub kauba mahalaadimine poolhaagisest laadimislüüsi kasutamata?
11.9.  Hoiuühikute koostamine
 
Kuna põhiveod tehakse sageli suhteliselt  pikkadel  distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks 
oluline kasutada koormaruumi mahtu maksimaalselt. Kui kaup täidab veoühiku lastiruumi kiire-
mini kui selle kaal veovahendi või -ühiku kandevõime, tuleb pealelaadimisel kasutada täielikult 
ära kogu lastiruumi ruumala. Seda on sageli raske teha kaupa alustel vedades. Lastiruumi piisava 
täiteastme tagamiseks laaditakse pakendid lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani . 
 
Säärane tegutsemisviis vähendab küll tänu lastiruumi paremale kasutamisele tooteühiku 
veokulu , kuid suurendab kauba käsitsemiskulu. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja 
käsitsemiskulude suurenemise määra,  selgub  üldjuhul, et kasu veokulude vähenemisest on palju 
suurem käsitsemiskulude suurenemisest.
 
Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada ja seda ka üldjuhul ei  tehta . Et hoiusta-
mine ja edasine käsitsemine oleksid efektiivsed, on vaja kogu „lahtine kaup“ sorteerida ja  paiguta -
da tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalustele. Vajaduse korral seotakse pakendid pakkekilega 
ja alus varustatakse etiketiga. Nii koostatakse laos saabunud kaubast kompaktsed  kaubaalused, 
mida on hea hoiustada riiulikohtadel või virnades. Sellist tegevust nimetatakse hoiuühikute koos-
tamiseks. Hoiuühikute tegemine laos kohapeal on tavapärane selliste kaubagruppide puhul nagu 
rehvid , pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika.   
 
Enamiku kaubagruppide puhul on otstarbekas koostada hoiuühikud koormaruumis. Kui 
selleks ei jätku piisavalt ruumi või valgust, tuleb kaup toimetada  esmalt  veoühikust välja ja koos-
tada hoiuühikuid vastuvõtualal. Üldjuhul on töötamine sel viisil tootlik .
 
Kui kaup saabub alustel, saab mahalaadimist ja vastuvõtukontrolli teha üksi. Mahukauba  
puhul ja hoiuühikute moodustamisel on seda hea teha mitmekesi. Nii on saanud tavapäraseks, et 
autorehvide, mööbli ja kodutehnika mahalaadimisel tehakse veoühikus tööd kahekesi. 
 
Küsimused
 
1. Miks on oluline täita põhivedude puhul kogu koormaruum kaubaga?
 
2. Kirjeldage hoiuühikute koostamise toimingut.
 
3. Kas peale kaubaaluste on võimalik kasutada ka muid hoiuühikuid?
266
11     Kauba käitlemine
11.10. Kauba vastuvõtukontroll
 
Kui kogu veos on maha laaditud ja korrastatult paigutatud vastuvõtualale, tuleb see üle 
kontrollida. Vastuvõtukontroll on vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, sest sellega kinnitatakse 
tarne lõppemist ja vastutuse üleminekut kauba eest selle saajale. Kaupade tellimisest jääb ettevõtte 
majandustarkvarasse tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, 
hinna jms kohta. Enne vastuvõtukontrolli alustamist saab ostutellimus uue staatuse, milleks on lao 
sissetulek. Seda muudetakse vajadusel pärast vastuvõtukontrolli tulemuste selgumist. 
 
Vastuvõtukontroll on laotoiming, mille käigus võrreldakse saadetise tooteartikleid ja koguseid 
tellituga. Võrdlemiseks saab kasutada arvutiprogrammist väljaprinditud vastuvõtudokumenti, milleks 
võib olla lao sissetulek. Kasutada võib ka pakkelehte või arvet. Hea on kasutada võrdlemiseks 
pakkelehte, sest see sisaldab tavaliselt informatsiooni ka pakkeüksuste arvu (kaubaalused, veo-
pakendid, hulgipakendid jms) ning neis sisalduvate tooteühikute kohta. Kontrollimise käigus loe-
takse üle saabunud tooteartiklid ja võrreldakse vastuvõtudokumendile märgitud ning tegelikult 
saabunud koguseid. Avastatud erinevused märgitakse vastuvõtudokumendile ja teavitatakse sellest 
ostutöötajat. Vastuvõtutoiminguid ei tohiks alustada enne, kui on olemas korrektne vastuvõtu-
dokument.
 
Toidukaupadel on kindlaksmääratud säilitus- ja  realiseerimisaeg . Enamasti kontrolli-
takse vastuvõtmisel üle ka vastavad kuupäevad ja tehakse sellekohased märkused vastuvõtudo-
kumendile. Teatud kaupade puhul on vaja kontrollida üle ja/või märkida vastuvõtudokumendile 
lisaks ka tootepartiide numbrid .
 
Eelnevale lisaks tuleb vastuvõtmisel vaadata üle, kas pakendid on suletud, vigastamata ja 
kuivad. Veoprotsessi käigus võib kaup saada erinevaid kahjustusi nii veoühiku lastiruumis kui ka 
ümberlaadimistel vaheterminalides. Pakendeid ja kaupu võivad vigastada muud veetavad kaubad, 
mittekorras treiler, hooletu ja nõudeid eirav käsitsemine terminalides jms. Sageli juhtub, et pool-
haagise vettpidav kate ( tent ) on veidi  purunenud  ja kaubad on saanud märjaks. Kui vastuvõtmise 
käigus avastatakse märgunud pakendeid, tuleb kontrollida, kas kahjustada pole saanud ka pakendis 
sisalduv kaup. 
 
Transpordi käigus võib kaubaga kokku puutuda erinevaid inimesi, seepärast pole välistatud 
ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, 
et saabunud kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema 
kaubakäsitsemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi või sisal-
dab toote asemel ”ballasti”. Seetõttu on soovitav väärtuslike kaupade puhul kontrollida pakendite 
suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud. Kui kõik toote paken-
did on ühtmoodi suletud ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu vastavuses 
tegelikkusele. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või 
isegi võimatu tõestada, et kaubad pole kadunud laos.
 
Professionaalsed laopidajad ja vedajad on teadlikud eespool mainitud  ohtudest ja võtavad 
tavaliselt eelnevalt kasutusele hilisemaid probleeme vältivaid meetmeid. Lihtsaimaks ja ühtlasi 
kasutatavamaks kõrge väärtusega kauba kaitsmise viisiks on kauba mähkimine läbipaistmatusse 
pakkekilesse ja selle kaitsmine turvateibiga. Turvateip on tavaliselt spetsiaalse kirja (firma  logo  
vms) ja tugevdatud nakkevõimega liimiga  teip , mida ei ole võimalik veoprotsessi käigus eemal-
dada nii, et sellest ei jääks jälge. 
 
Saadetise kaitsmisel musta  pakkekile  ja turvateibiga tuleb sellekohane märkus teha ka 
transpordisaatelehele (CMR, riigisisene  veokiri). Niisuguste meetmete rakendamisel kaovad prak-
tiliselt ära kõik kallihinnalise kauba kaotsimineku probleemid. Kui lattu on saabunud turvateibiga 
kaitstud kaup, on vaja lisaks muudele vastuvõtutoimingutele kontrollida ka pakkekile ja originaal -
teibi olemasolu ning puutumatust.
 
Kui vastuvõtmisel avastatakse kauba/pakendite vigastused, märgumine, läbipaistmatu 
pakkekile ja/või turvateibi puudumine (juhul kui see on märgitud transpordisaatelehele), toote-
pakendi eelnev avamine või midagi muud mittetavapärast, tuleks hoolitseda kohe tõendusmaterjali 
jäädvustamise eest. Hea võimaluse kauba  saatja  ja/või logistikapartneri teavitamiseks pakuvad 
fotografeerimine ja elektronpost. Probleemsetest saadetistest ja kaupadest tehakse digitaalfotod 
11     Kauba käitlemine
267
ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale ja  vedajale .  Niimoodi  talitades suudetakse hajutada 
kahtlusi, et nimetatud probleemid on tekkinud kauba saaja juures ja tekitatud saaja poolt. Tehakse 
ka vastav märkus kauba transpordisaatelehele (CMR, riigisisene veokiri jms). Kui selline märkus 
puudub, eeldavad ülejäänud veoprotsessi osalised, et tegemist on olnud „puhta üleandmisega“ ja 
kogu vastutus langeb kauba saajale.
 
Tavapärasel kontrollimisel tuvastatakse, mis saabus, kui palju saabus ja millises seisukor-
ras on saabunud kaup. Kui see on selge, võrreldakse tooteartikleid ja nende koguseid tellituga, 
kaupade nimetusi, koguseid ja pakkeühikuid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just pakkeühikutele 
ja üksikute toodete kogusele nendes, sest tihti saavad just siit alguse hilisemad  vead toodete käsit-
semisel. Samuti kontrollitakse vastuvõtul, kas kauba pakendid ja kaup on vigastuste/kahjustusteta 
(füüsilised vigastused, märgumine jne). Saadetise koosseis võib ühtida täielikult saatedokumen-
tidega, kuid see võib erineda tellimusest. Kui laotöötaja avastab erinevuse saatedokumentide ja 
tellimuse vahel, tuleb sellest kohe teatada ostuspetsialistile. 
 
Kaupade vastuvõtmine toimub järgmise skeemi alusel:
1. Saadetise/kaupade terviklikkuse ja puutumatuse tuvastamine .
2. Tooteartiklite tuvastamine, võrdlemine saatedokumendiga, võrdlemine. ostutellimusega.
3. Toodete koguste tuvastamine, võrdlemine saatedokumendiga, võrdlemine tellimusega.
4. Vastuvõtmise kinnitamine, vajadusel saadetise koosseisulise lahknevuse ja/või kahjustuste  
    märkimine vastuvõtudokumendile.
5. Ostuspetsialisti informeerimine lahknevustest (vajadusel).
 
Tooteartiklite ja nende koguste tuvastamine tuleb teha üheskoos.
 
Tavapäraselt võrreldakse kauba saabumisel kontrollimise käigus saatedokumentidel kir-
jeldatud ja tegelikult saabunud tooteartikleid ning nende koguseid, kuid teatud kaupade puhul on 
vastuvõtja vastutuse määr sedavõrd suur, et tavakontrollimisest ei piisa. Sel põhjusel kasutatakse 
ladudes tavapärasele kontrollimisele lisaks süvakontrollimist ehk erikontrollimist. Süvakontrol-
limise  all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba 
kvaliteedi, komplektsuse ja/või raskesti märgatavate vigastuste tuvastamisega. Lisaks tavapärasele 
kontrollimisele tehakse süvakontrollimise käigus kindlaks, kas kaup on nõuetekohase  kvalitee -
diga, komplektne ja kas puuduvad varjatud või raskestimärgatavad vigastused. Süvakontrollimise 
käigus võidakse tooteid kaaluda, mõõta või testida spetsiaalsetel stendidel, et teha kindlaks, kas 
toote elektrotehnilised parameetrid vastavad nõuetele. 
 
Süvakontroll võib olla täielik või pisteline. Süvakontrollimise käigus võidakse teha ka pinna-
viimistluse kontrolli ning elektrilisi kontrollmõõtmisi. Tooteid võidakse saata edasi laboratoor -
seteks uuringuteks. 
 
Autode logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas kontrollib üle nii sõiduki 
komplektsuse kui ka vigastuste puudumise. Uute sõidukite vastuvõtmisel kontrollitakse VIN-koodi 
(17-kohaline  unikaalne  identifitseerimistunnus) vastavust, sõiduki komplektsust, salongi puhtust 
ja kriimustuste ning mõlkide puudumist kerepinnal. Mittevastavuste avastamisel vormistatakse 
akt, mille üks eksemplar saadetakse saatjale, teine saajale.
 
Elektroonikakomponentide puhul on tavapäraseks pisteline kontroll. Elektroonikakompo-
nentide ja -materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse tavaliselt materjale juhendi järgi 
visuaalselt  ja vajaduse korral tehakse ülemõõtmisi, komponentide puhul mõõdetakse aga nende 
elektroonilisi parameetreid. Süvakontrollimise kohta vormistatakse üldjuhul nõuetekohane akt või 
kantakse tulemused vastavasse päevikusse. 
 
Sageli on hea teha teatud lisaväärtustoiminguid vahetult mahalaadimise ja vastuvõtukont-
rolli käigus. Pakenditele lisatakse pakketaskuga toodete  kasutusjuhendid  ja/või garantiitalongid 
või kleebitakse toodetele  etiketid  kasutusjuhistega. Kui neid töid ei tehta kohe vastuvõtul, vaid 
väljastamise käigus, on töö efektiivsus väike ja vigade tekkimise tõenäosus suur.
 
Mahalaaditud kaupa ei asetata enne hoiukohta, kui on tehtud nende koosseisuline ja kogu-
seline ning võimalike vigastuste ja kahjustuste kontroll. Kui seda siiski tehakse, võib olla raske või 
isegi võimatu lisada kauba saatedokumentidele märkusi ja pöörduda hiljem pretensiooniga kauba 
koguste või vigastuste pärast kauba saatja või veofirma poole.
268
11     Kauba käitlemine
 
Teatud juhtudel võib olla õigustatud kauba paigutamine hoiukohtadele ilma vahepealse 
asetamiseta vastuvõtualale. Tavaliselt on põhjuseks vaba pinna puudumine vastuvõtualal või soovi-
matus teha tõstukitega n-ö topelttööd. Nii toimides peab arvestama, et kui toodete koosseis ja 
kogused ei ühti vastuvõtudokumendil märgituga, on vaja kontrollida üle hoiukohtadele paigutatud 
tooted. See võib olla aga seotud arvestatava lisatöö ja ajakuluga.
 
Kui füüsilised vastuvõtutoimingud on täielikult tehtud, peab sellele järgnema kauba vastu-
võtmise kinnitamine laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse, et kaubad on võetud lattu vastu kind-
lates kogustes ja need paiknevad vastuvõtualal. Arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist.
 
Vastuvõtukontrolli ülesanne on selgitada välja:
•  kas tarnitud toodete koguseid ja kvaliteeti puudutavad tingimused on täidetud 
•  kas tarne on toimunud kokkulepitud ajal
•  kas arve tasumise tingimused on täidetud
 
Kontrollimisel vajatakse üldjuhul pakkelehte/arvet või lao sissetulekut ja kaupa. Eelistada 
tuleks pakkelehte, sest see sisaldab vastuvõtukontrollimiseks tavaliselt  arvest rohkem informat-
siooni. 
 
Küsimused
 
1. Miks on tähtis teha kõik vastuvõtukontrollimise toimingud hoolikalt ja korrektselt?
 
2. Mida tuvastatakse vastuvõtukontrollimise käigus?
 
3. Miks on oluline vastuvõtukontrollis lahknevuste märkamisel teha sellekohaseid 
 
    märkusi veokirjale ja teavitada võimalikult kiiresti ning põhjalikult asjasse 
 
    puutuvaid osalisi?
 
4. Millele tuleb pöörata iseäranis tähelepanu kõrge väärtusega kaupade vastuvõtmisel?
 
5. Mille poolest erinevad teineteisest tavapärane kontrollimine ja süvakontrollimine?
 
6. Milliste kaupade puhul tehakse üldjuhul süvakontrolli?
 
7. Mida soovitatakse teha kõrge väärtusega saadetiste turvamiseks?
 
8. Miks on kasulik osutada teatud lisaväärtusteenused kohe kaupade mahalaadimise ja 
 
    vastuvõtukontrollimise käigus?
 
9. Millisel juhul pole otstarbekas paigutada kaupa kohe pärast vastuvõtukontrolli 
 
    hoiukohtadele? Miks?
11.11. Ristlaadimine
 
Cross-docking’it ehk ristlaadimist kasutatakse ladudes ja terminalides üha rohkem. Toi-
mingu eesmärk on saavutada veokulude  kokkuhoid . Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest 
igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, 
kuid aitab säästa  veokulusid  mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja 
lähetamisest.
 
Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus 
on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis  laadi -
takse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks. Sama tehakse teiste tootjate 
segaalustega, mis olid laaditud veoühikule sama lähteterminali piirkonnas. Sorteeritud saadetistest 
koostatakse uued, nüüd juba kliendipõhised (saajapõhised) saadetised, mis pakitakse ning sildis-
tatakse transpordietikettidega. Uutesse saadetistesse on konsolideeritud kõigi tootjate kaubad, mis 
toimetatakse saajatele ühe veovahendiga, milleks on tavaliselt jaotusauto. Sel viisil on võimalik 
vähendada vedude arvu ja hoida veokulusid kokku mitu korda. 
 
Cross-docking’it võidakse teha ka täisalustega. Kuna aluseid pole vaja avada, seisneb kogu 
ristlaadimise töö ainult kaubaaluste ümberpaigutamises ühest veoringi alast teise.  
11     Kauba käitlemine
269
 
Joonis 11.5   Täisaluste ristlaadimine
 
Selleks et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgmised 
tingimused:
•  saabuvad pakkeüksused peavad olema korralikult markeeritud
•  edasisaatmise dokumendid peavad olema töö alustamiseks korralikult ette valmistatud
•  pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi
•  pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt
•  saadetised toimetatakse lähteterminalist sihtterminali lühikese ajavahemiku jooksul
•  saadetised toimetatakse sihtterminalist klientidele lühikese ajavahemiku jooksul
•  tööalal on jäetud ristlaadimise toiminguteks piisavalt vaba põrandapinda
 
Küsimused
 
1. Millist kasu saadakse ristlaadimisest?
 
2. Selgitada, kuidas on võimalik säästa ristlaadimisest veokulusid.
 
3. Kirjeldada, kuidas toimub täisaluste cross-docking, kuidas segakauba aluste puhul 
 
    tükikauba ristlaadimine.
 
4. Millised tingimused peavad olema täidetud ristlaadimiseks ladudes ja terminalides?  
11.12. Hoiukohtadele paigutamine 
 
Kui vastuvõtukontroll on tehtud, tuleb asuda kaupu hoiukohtadele paigutama. 
Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega võib olla kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast 
vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel,  virnas  või põrandakohal. Selleks vaja-
takse hoiukohtadele paigutamise dokumenti või tööjuhist. 
 
Alustades kauba paigutamist hoiukohtadele peab töö teostajal olema selge, millise  hoius -
tamissüsteemi järgi ja millistele riiulikohtadele kaup paigutatakse. Laoarvestusprogrammid, millel 
on laotöö juhtimise  moodul , võimaldavad määrata tooteartiklitele erinevaid hoiustamissüsteeme. 
Sellisel juhul on vaja laotöötajal ainult järgida süsteemi etteantud hoiukohti, mis on kirjeldatud 
hoiukohtadele paigutamise lehel. Kui sellist võimalust pole, on vaja enne tööle asumist koostada 
kaupade paigutamise plaan käsitsi.
 
Väikestes ladudes on võimalik kirjeldada iga tooteartikli tarvis selle ainuvõimalikud või 
eelistatud  hoiukohad Exceli  tabelis. Kui infosüsteem ei võimalda hoiukohtadele paigutamise lehte 
koos toote- ja hoiukohtade infoga printida , tuleb kasutada omavalmistatud dokumendivormi (tabe-
lit), millele saab märkida töö käigus tooteartiklid, kogused ja hoiuaadressid. Enne töö alustamist 
tuleb teha selgeks, millist hoiukohtade süsteemi nimetatud toodete puhul kasutatakse ja kirjeldada 
vastavat informatsiooni hoiukohtadele paigutamise lehel. 
270
11     Kauba käitlemine
 
Kui arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud 
tooteartiklite ja koguste loetelu ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik 
tulemus. Vigu tehakse kirjutamisel vähem ja töö toimub kiiremini. 
 
Tavapäraselt ei luba laoarvestustarkvarad kaupa enne väljastada, kui see on viidud virtuaal -
setele hoiuaadressidele. Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud 
ka väljastamine otse vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele 
vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimist. U-kujulise läbivooluga ladudes paikneb 
väljastusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute tootlikkus ilma hoiu-
kohtadele asetamata suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele 
hoiukohtadele. 
 
Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Kui laoprog-
rammis kirjeldatud hoiukohtadelt leitakse alati õiged tooted õigetes (laoprogrammi virtuaalsal-
dode) kogustes, on komplekteerimise tootlikkus suur ja töö kvaliteet hea. Edaspidine ümbertõst-
mine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega  reservkohtade  
arvel.
 
Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega  luuakse  
eeldused edaspidiseks tootlikuks ja vigadeta  komplekteerimiseks . Kui laos on kasutusel hoiusta-
mise süsteemid ja kauba paigutamisel hoiukohtadele neid järgitakse, luuakse efektiivseks komplek -
teerimis- ja väljastustööks sobivad eeldused. 
 
Pärast hoiukohtadele paigutamist tehakse vajalik arvutitöö. Selle käigus kinnitatakse 
laoarvestusprogrammis toodete artiklinimetused ja kogused kindlatele hoiuaadressidele. Toiming 
on eriti  vastutusrikas , sest vähimagi vea puhul võivad tekkida probleemid komplekteerimisel. Lao-
programmis  kirjeldatud hoiukohtadelt ei leita tooteid üldse või ei leita neid programmis märgitud 
kogustes. Komplekteerimistöö muutub toodete otsimise tõttu muudelt hoiukohtadelt ebaefektiiv-
seks. Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Kui arvutitöö on tehtud, võib 
lugeda hoiukohtadele paigutamise toimingud lõpetatuks ja saab alustada kaupade väljastamist.
 
Küsimused
 
1. Mida on vaja teha enne kaupade hoiukohtadele paigutamise alustamist?
 
2. Millest on vaja lähtuda kaupade paigutamisel hoiukohtadele?
 
3. Miks on oluline kirjeldada pärast kaupade paigutamist hoiukohtadele 
 
    laoarvestusprogrammis toodete kogused laoaadresside kaupa?
11.13. Hoiustamine ja hoiukohtade hooldamine
 
Hoiustamine on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale ja lõpeb 
selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe sündmuse vahele võib jääda mõni tund, 
päev või nädal, vahel isegi mitu aastat. On selge, et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub 
neile tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg  vahepeal mööduda ja tooted muutuda 
realiseerimiskõlbmatuks. Esimesel riiulikorrusel põrandakohtadel hoiustatavad kaubad võivad 
saada vigastusi tõstukitelt, nende ümber võib tekkida töö käigus pakkekile, kartongi ja pakkelindi 
osi ning kaubaaluste tükikesi. Põrandal asuvad kaubaalused peaksid olema sirges rivis ja mitte ula-
tuma riiulipostidest väljapoole rohkem kui 5 cm. Kui esimesel korrusel paiknevatest kaubaalustest 
ulatub osa reast välja, on suur oht kaupa tõstukiga ja/või muu kaubaga vigastada.
 
Keegi laotöötajaist võib paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt üm-
ber ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis tegemata. Kui vahepeal jooks-
vat inventuuri ei tehta või toodete ja koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita , võidakse avastada  
viga komplekteerimise või korralise inventuuri käigus.
 
Eespool mainitud põhjustest lähtudes on olemas vajadus teha teatud toiminguid hoiukohtade 
ja nendel paiknevate kaupadega ka siis, kui kaup ei liigu. Esiteks tuleb regulaarselt hoolitseda, et 
hoiukohtade riiulil või virnas ei vedeleks pakendi- ja kaubaaluse tükikesi, kõrvalisi esemeid või 
tooteid, mis pole arvutiprogrammis konkreetsele hoiuaadressile kirjeldatud. 
11     Kauba käitlemine
271
 
Hoiukohal võivad olla ainult need tooted, mis on sellele laoprogrammis kirjeldatud. Kaup 
peaks paiknema alusel korrapäraselt, et tooteid oleks komplekteerimisel mugav võtta ja inventee-
rimisel hea üle lugeda. Muudest töödest vabadel hetkedel oleks vaja vaadata üle esimese korruse 
hoiukohad ja eemaldada selle ümber vahepeal tekkinud pakkematerjali tükikesed.
 
Kui alusel kaup on kiletatud ja hoiukohalt on alustatud komplekteerimist, on õige pakkekile 
hulgipakendite ümbert täielikult eemaldada. Allavajunud ja ümber kaubaaluse vedelev pakkekile 
on näotu ning segab komplekteerimist ja inventeerimist. 
 
Tolm tuleb seisvatelt kaupadelt eemaldada niiske lapi või tolmuimejaga, sest ükski klient ei 
soovi saada toodet pakendis, mis on kaetud paksu tolmukihiga. Toidukaupade väljastamisel oleks 
see täielikult välistatud.    
 
Aeg-ajalt on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad laoprogrammis märgitud hoiukohal. 
Kui leitakse lahknevusi, tuleb viia informatsioon arvutis vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse 
aeg-ajalt kontrollida realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eespool nimetatud tege-
vused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja  alla, milleks on kaupade ja hoiukohtade hooldamine.
 
Kindel nõue on, et kaupade  paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos regu-
laarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber muutunud olukorra kohaselt. A-rühma tootest võib 
saada aja jooksul B-rühma kaup ning seda pole mõtet hoiustada enam esimesel riiulikorrusel. 
Samal ajal tuleb juurde uusi tooteartikleid, millest kujunevad aja jooksul A-rühma kaubad. Kui 
selliseid analüüse laos regulaarselt ei tehta, on võimalik märgata niisuguseid mittevastavusi ka 
hoiukohtade hooldamise käigus. Selle asemel et tõsta ümber mõned alusekohad, oleks õige võtta 
laoprogrammist päringud ja teha nende põhjal uus laoartiklite ABC analüüs. Analüüsi tulemused 
tuleks võtta aluseks toodete ümberpaigutamisel.
 
Hoiukohtade hooldamise tegevused toimuvad enamasti regulaarselt ja kord laoriiulitel on 
parem, kui laoriiulid on kinnistatud kindlatele töötajatele või meeskondadele. Nii toimides ei haju 
vastutus ja laojuhatajal on parem ilmutada nõudlikkust.
 
Laotöötajad, kes tegelevad kauba komplekteerimise ja teisaldamisega ühelt hoiukohalt 
teisele, peavad hoolitsema selle eest, et hoiukohtadel valitseks kord ning arvutiprogrammis kirjel-
datud hoiukohad ja kaubakogused vastaksid igal hetkel tegelikele. Kui seda ei tehta, on väga raske 
kaupa komplekteerida ja inventuuri teha. Inventuuride tegemine hoiukohtade kaupa muutub sel 
juhul võimatuks.
 
Juhul kui kasutatakse aktiivsete ja reservkohtade süsteemi, on vaja tühjenevaid aktiivkohti 
aeg-ajalt täita reservkohtade arvel. Seejuures tuleb pidada meeles, et kui vastavaid ümbertõstmisi 
laoprogrammis ei tehta, muutuvad toodete kogused hoiukohtadel valeks ja hoiukohapõhise inven-
tuuri tegemine võimatuks.
 
Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid,  kindlaid  reegleid ja tootepõhiseid hoius-
tamissüsteeme, saadakse parim võimalik tulemus.
 
Küsimused
 
1. Millistel põhjustel on vaja hoiukohti laos regulaarselt hooldada ?
 
2. Milliseid toiminguid tuleb teha hoiukohtade füüsilisel hooldamisel?
 
3. Milliseid töid on vaja teha hoiukohtade hooldamisel regulaarselt, milliseid 
 
    perioodiliselt?
11.14. Hoiustamissüsteemid laos
 
Hoiustamissüsteemi all mõeldakse laos teatud põhimõtte rakendamist, mille järgi paigu -
tatakse hoiustatavad kaubad riiulikohtadel või virnastatult. Hoiustamissüsteemide ülesanne on 
määrata laos hoiustatavatele toodetele püsivad või eelistatud hoiukohad, et töö nendele paigu-
tamisel , väljastuste komplekteerimisel, teisaldamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult tootlik. 
Hoiustamissüsteemide kasutamisega saab parandada ka hoiukohtadele paigutamise ja eriti komp-
lekteerimistöö kvaliteeti.
272
11     Kauba käitlemine
 
Kui ladudes ei kasutataks hoiustamissüsteeme, paikneksid kaubad suvaliselt ja hajutatult 
kogu lao ulatuses. Töö tootlikkus nende käsitsemisel oleks mitu korda väiksem ja personalivaja-
dus laos palju suurem kui hoiustamissüsteeme kasutades. Sel põhjusel on oluline, et lao toimimise 
eest vastutavad töötajad teeksid aeg-ajalt toodete ja nende laoliikumise analüüse ja optimeeriksid 
toodete paiknemist hoiukohtadel. 
 
Hoiustamissüsteemi kasutamine võib tähendada väikeste ladude jaoks kogu lao ulatuses 
mingit kindlat süsteemi. Suurtes ladudes, kus on tuhandeid tooteid, sadu tootegruppe ja teenuse-
pakkujate puhul ka palju erinevaid kliente, tuleb kasutada enamasti paralleelselt mitmeid hoiusta-
missüsteeme. 
 
Läbimõeldud hoiukohtade süsteem ja laotoimingute õige juhtimine:
•  muudab efektiivseks laoruumi kasutamise
•  suurendab komplekteerimistöö efektiivsust
•  aitab vähendada vigade arvu komplekteerimisel
•  teeb võimalikuks toodete sortimendi ja koguste efektiivse kontrollimise
 
Hoiukohtade süsteemid tuginevad järgmistele põhimõtetele:
•  ühe kliendi kaubad hoiustatakse lao ühes kindlas piirkonnas
•  sarnased tooted või ühe grupi tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
•  ühesugust erikäsitsemist (tõstuki tüübi või selle lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted 
hoiustatakse ühes piirkonnas
•  ABC analüüsi alusel grupeeritud tooted hoiustatakse tooterühmade kaupa kindlates    
piirkondades
•  tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja tooted, mida    
harvemini, kõrgematel riiulikorrustel
•  tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad lähemal tööalale
•  tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad laopõrandal asuvatel kindlaksmääratud    
hoiukohtadel
•  esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatakse esimesena – FIFO põhimõtte  
 
rakendamine, mistõttu paigutatakse viimasena saabunud tooted kõrgematele hoiukohtadele ja 
kaugemale tööalast
•  viimasena saabunud tooted väljastatakse esimesena – LIFO põhimõtte rakendamine, mistõttu 
paigutatakse viimasena saabunud tooted madalamatele hoiukohtadele ja tööalale lähemale
•  varasema aegumistähtajaga tooted paigutatakse madalamatele hoiukohtadele ja tööalale  
lähemale
 
Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja klientide tarvis välja-
töötatud eraldi süsteeme, saadakse parim võimalik tulemus. 
 
Hoiukohtade süsteemide rakendamiseks ja  haldamiseks  on vaja saada pidevalt andmeid 
toodete ringlemissageduse ja koguste, hoiukohtade suuruse, aegumistähtaegade ja toodete saldode 
kohta hoiukohtadel. 
 
Kui laos on õigesti planeeritud ja töötav hoiukohtade süsteem, on võimalik:
•  paigutada saabuvad kaubapartiid sobivatele hoiukohtadele
•  paigutada kiiresti liikuvad tooted kindlatele hoiukohtadele ( aktiiv - ja reservkohad)
•  paigutada tooted kas juhuslikele vabadele hoiukohtadele või lao kindlas piirkonnas    
paiknevatele vabadele hoiukohtadele 
•  juhtida tootekoguseid riiulitel vastavalt lao ruumivajaduse muutumisele ja toodete läbimüügile
•  muuta inventeerimine hoiukohapõhiseks
 
Hoiustamise süsteem võib põhineda ühe kindla põhimõtte rakendamisel või mitme põhi-
mõtte samaaegsel ja  kombineeritud   kasutamisel . Ühe põhimõtte rakendamine laos on pigem 
erandiks . Alljärgnevalt kirjeldatakse erinevaid hoiustamissüsteeme:
•  Hoiustamine kindlatel hoiukohtadel
•  Iga toodet hoiustatakse kindlaksmääratud hoiukohal või hoiukohtadel. 
 
Hoiustamine muutuvatel hoiukohtadel
Toodetel puuduvad kindlad hoiukohad, saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiu-
kohtadele. Toode võib hoiukohale paigutamisel sattuda iga kord erinevale hoiukohale.
11     Kauba käitlemine
273
 
ABC analüüsi alusel määratud hoiukohad
Tooted paigutatakse hoiukohtadele ABC analüüsi tulemuste järgi. A-rühma tooted paigutatakse 
võimalikult pakkimis- ja loovutusala lähedale alumistele riiulikorrustele. 
B-rühma tooted paigutatakse tööalast kaugemale ja kõrgemale ning C-rühma tooted lao tagumisse 
ossa kõrgematele riiulikorrustele.
 
Joonis 11.6   Hoiustamine kaubaaluse riiulitel ABC-analüüsi põhjal määratud hoiukohtadel
 
Joonis 11.7   Hoiustamine peenkaubariiulitel ABC-analüüsi põhjal määratud hoiukohtadel
274
11     Kauba käitlemine
 
Tootevaliku järgi määratud hoiukohad
Sarnased või ühte tooterühma kuuluvad tooted paigutatakse lao ühte piirkonda.
 
Käsitsemisviisi järgi määratud hoiukohad
Ühesugust käsitsemist nõudvad tooted hoiustatakse lao ühes piirkonnas.
 
Kindlaksmääratud aktiivsed hoiukohad ja reservhoiukohad
Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, 
enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. 
 
Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt 
komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kauba-
aluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini  liiku -
vad tooted teisel riiulikorrusel. 
 
Joonis 11.8   Aktiiv- ja reservkohtade süsteem
 
FIFO põhimõtte järgi väljastamine
Esimesena saabunud kaup paigutatakse esimesena aktiivkohale või väljastatakse terve alus korraga. 
 
LIFO põhimõtte kasutamine
Viimasena saabunud kaup paigutatakse esimesena aktiivkohale või väljastatakse terve alus korraga.
 
FEFO põhimõtte kasutamine
Varasema aegumistähtajaga tooted paigutatakse esimesena aktiivkohale või väljastatakse terve 
alus korraga.
 
Komplektis väljastatavad tooted peaksid paiknema hoiukohtadel lähestikku, soovitatavalt 
kõrvuti.
 
Eri põhimõtete samaaegne kombineeritud kasutamine
Suurtes ladudes, kus käsitsetakse paljude klientide kaupu, kasutatakse korraga erinevaid hoiukoha-
süsteeme enamasti kombineeritult. Eri süsteemid sobitatakse kaupade ringlemissageduse, nende 
käsitsemise eripära, aegumistähtaegade ja klientide erisoovide arvestamisega.  Parima võimaliku 
tulemuse annab tavaliselt  paindlikkus  ning toote- ja kliendipõhine lähenemine hoiustamisviiside 
rakendamisel. 
 
Esmatarbekaupu müüvate hulgimüügifirmade ladudes on levinud aktiiv- ja reservkohtade 
süsteemi ja ABC analüüsi põhjal toimiva süsteemi samaaegne kasutamine.  
11     Kauba käitlemine
275
 
Joonis 11.9   Aktiiv- ja reservkohtade ning ABC-analüüsi alusel määratud hoiukohtade kombineeritud süsteem
 
Sagedamini vajaminevad tooted tuleks paigutada neile kõige enam sobivatele hoiu-
kohtadele. See aitab: 
•  lühendada komplekteerimisteekonda 
•  vähendada kõrgeid tõsteid hoiukohale paigutamisel
•  lühendada liikumisteekonda hoiukohale paigutamisel
 
Arvestada tuleks asjaoluga, et kõrgetele hoiukohtadele tõstmine ja allatõstmine võtab 
arvestatavalt tööaega. Mida kõrgemal tõstukijuht tõstekahvlite aja kaubaalusega opereerib, seda 
aeglasem  on töö tõstuki masti ja kahvlite liigutamisel. Lisaks kasutab tõstuk raskete kaubaaluste 
ülestõstmiseks palju akuenergiat. Elektrienergia vajadus tõstmisel on palju suurem kui tõstuki 
liikumisel. Seda arvestades peaks eelistama kiirestiliikuvate toodete paigutamist pigem laoriiulite 
tagumisse otsa kui tööala lähedusse kõige kõrgemale riiulikorrusele.
 
Toodete ringlemissagedus pole sama mis nende väljastamissagedus. Ühesugune ringlemis-
sagedus võidakse saavutada toote väljastamisel alusetäis korraga või alusekohal olev pakkeühik 
korraga. Seetõttu tuleks toodete liikumissageduse mõõtmisel laos lähtuda väljastuskordade arvust 
ajaühikus (päev, kuu).  
 
Küsimused
 
1. Mida mõeldakse lao hoiustamissüsteemi all?
 
2. Millistel põhjustel kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
 
3. Millist kasu on võimalik saada ladudes hästi kavandatud ja toimivatest 
 
    hoiustamissüsteemidest?
 
4. Nimetada enim kasutatavaid hoiustamissüsteeme?
 
5. Mida tähendab FIFO põhimõtte järgi kauba liikumine laos?
 
6. Mida tähendab LIFO põhimõtte järgi kauba liikumine laos?
 
7. Mida tähendab kombineeritud põhimõtete järgi kauba liikumise tagamine laos?
 
8. Millistest kriteeriumidest tuleks lähtuda otsustamisel , kas kaubaaluse hoiukoht  
 
    peaks paiknema tööalale lähemal kõrgel riiulikorrusel või tööalast kaugemal madalal 
 
    riiulikorrusel?
276
11     Kauba käitlemine
11.15. Väljastustellimuste komplekteerimine
 
Kauba väljastamine laost algab komplekteerimistööga. Komplekteerimise dokumendi 
koostamise aluseks on toodete müük kliendile või väljastamine tootmisele. Komplekteerimis-
vajadus saab alguse kliendi tellimusest ja algab pärast korralduse saamist. Korraldus võib saabuda 
lattu kahel viisil. Esimesel juhul vabastatakse laoprogrammis tellimus komplekteerimiseks ja lao 
printer prindib komplekteerimislehe. Teisel juhul (paberita ladu) vabastatakse tellimus komplek-
teerimiseks ja see saabub lokaalse raadiovõrgu ( WLAN ) kaudu elektroonilisel kujul arvutitega  
käsiterminali või tõstukil olevasse arvutisse . 
 
Paberi kasutamisel saab laotöötaja lao printerist komplekteerimislehe, mis sisaldab tava-
liselt kogu vajalikku teavet kauba saaja ja temale väljastatavate toodete kohta. Lisaks võib komp-
lekteerimisleht  sisaldada olulist informatsiooni pakkimisnõuete, tarne toimumise viiside, veovaja-
duse , transpordijuhiste jms kohta. 
 
Komplekteerimine toimub üha enam kantava arvuti või tõstukiarvuti abil. Töö järjestus 
kuvatakse komplekteerimislehe vormis arvutiekraanil. Komplekteerija saab infot  laoaadresside, 
tooteartiklite ja koguste kohta arvutikuvarilt. Lisaks võidakse kasutada toodete ja hoiukoha aadres -
side tuvastamiseks vöötkooditehnoloogiat. Hoiukoha ja toote tunnused loetakse arvutiprogrammi 
komplekteerimise  järjestuses arvutiga ühendatud või sellega ühes korpuses oleva vöötkoodiskan-
neri abil. Komplekteeritud artiklirea kinnitamine tehakse kantava  terminali  sõrmistikult või arvuti-
klaviatuurilt. Raadiovõrgu olemasolul laos tehakse kogu töö reaalajas .
 
Peenkaubaladudes, kus täidetakse palju üherealisi väljastustellimusi, saab teatud tingimus-
tel hakkama ka komplekteerimisleheta. Etiketiprinterist prinditakse transpordietikett, mis lisaks 
veoprotsessis vajaminevale infole sisaldab tooteartikli nimetust , kogust ja laoaadressi. Komplek-
teerija leiab vajaliku toote etiketil oleva info abil ja kinnitab etiketi pakkimise lõpetamisel pakendile. 
Sel viisil toimides on võimalik hoida kokku paberit ja vähendada arvutitöö mahtu. Juhul kui laos 
on olemas vajalikud tingimused, tasuks kaaluda töörutiinide  muutmist  selle meetodi kasuks kas 
või osaliselt.
 
Oleks vaja, et laoprogramm pakuks komplekteerimislehel tooteartiklite järjestuse  arves -
tusega, et liikumisteekonna pikkus oleks minimaalne. See tähendab, et laoprogramm ei reasta 
väljastuslehel tooteid mitte laoriiulite kaupa, vaid pakkudes järjekorras töökoridori mõlemal pool 
olevate riiulite aadresse vaheldumisi . Kui see pole võimalik, vaatab komplekteerija ka järgmisi 
artikliridasid ja otsustab ise komplekteerimise järjekorra. Ka nii on võimalik töötada, kuid peab 
arvestama, et see koormab ja väsitab laotöötajat.
 
Kõige olulisem on seejuures riiuli vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ehk 
ühe vahekoridori  kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kõik kaubad laoaadresside järjestuses 
ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust 
võetakse järjekorras kõik riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on 
komplekteeritud. 
 
Arvuti etteantud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi aga paljudel 
juhtudel optimaalseks osutuda. Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete võt-
mise järjestamiseks ka muid põhimõtteid. Kuna komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures 
osas komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna pikkusega, ei peaks komplek-
teerija lähtuma toodete võtmise järjestamisel alati arvuti ette antud järjekorrast, vaid muutma seda 
järjekorda vastavalt konkreetsele olukorrale. See võib olla küll algul raske, kuid kui töötajal tekib 
parem ettekujutus toodete paiknemisest laos ja ta suudab siduda sellega infot komplekteerimislehel, 
võidakse saada liikumisteekondade olulise lühendamise abil parim võimalik tulemus.
 
Toodete õige paigutus hoiukohtades hästi läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteemi kasu-
tades loob head eeldused tootlikuks komplekteerimiseks. Peamine põhimõte on  paigutada tooted 
kindlatele hoiukohtadele riiuli pikkuse ja kõrguse ulatuses selliselt , et liikumisteekond oleks lühim ja 
tõsteid kõrgetelt riiulikorrustelt tehakse võimalikult vähe. Selle  loogika  alusel paigutatakse sage-
dasti väljastatavad tooted riiuli alumistele korrustele loovutusala lähedusse, harvemini liikuvad 
kaubad aga riiulil tahapoole ja kõrgematele korrustele. Nii on võimalik komplekteerimisel läbita-
vat tee pikkust mitu korda vähendada. 
11     Kauba käitlemine
277
 
Komplekteerimisel võidakse kasutada erinevaid töömeetodeid. Tükikauba komplek-
teerimisel kasutatakse madalates ladudes järgmisi tööviise:
1. Töötamine käsikahveltõstukiga. Seda tööviisi saab kasutada väikestes ladudes, kuid ka sel 
juhul saab laotöötaja tööpäeva jooksul suure füüsilise koormuse, käies  enda järel kaubaga  pump -
käru vedades kilomeetreid. Tooteid võetakse ainult põrandakoha aktiivkohtadelt. Töö võib olla toot-
lik ainult väga väikeses laos. Tavaliselt jääb töö tootlikkus piiridesse 400–500 artiklirida päevas.
2. Töötamine komplekteerimistõstukiga. Seda tööviisi kasutatakse suurtes ladudes, sest tööpäe-
va jooksul võib ulatuda  liikumisteekonna pikkus kümne kilomeetrini. Tooteid võetakse nii esimese 
kui ka teise riiulikorruse aktiivkohtadelt. Töö on füüsiliselt vähem kurnav ja suhteliselt tootlik. 
Laotöötaja jõuab tööpäeva jooksul komplekteerida kokku 600–800 artiklirida. Kui komplekteeri-
mistõstukeid laos ei ole, on võimalik teatud mööndustega kasutada ka siirdetõstukeid.
3. Töötamine kõrgkomplekteerimistõstukiga. Seda tööviisi saab kasutada juhul, kui tooteid 
on vaja pidevalt võtta ka kõrgematelt riiulikorrustelt ehk aktiivkohad võivad paikneda kõikidel 
laoaadressidel. Vaatamata sellele, et palju tooteid tuleb võtta ka kõrgematelt riiulikorrustelt, on töö 
tootlik. 
4. Töötamine liikuvmastiga tõstuki, virnastaja või vastukaaltõstukiga. Töö on vähetootlik, 
sest pidev kaubaaluste allatõstmine ja riiulikohale tagasi asetamine nõuab aega. Mida kõrgemalt on 
vaja tõsteid teha, seda vähem viljakas on töö. Kui tegelda kogu tööpäeva jooksul ainult komplek-
teerimisega, jõutakse kokku panna kõigest 100–200 artiklirida. Meetodit saab kasutada ladudes, 
kus töökoormus pole eriti suur.
 
Kitsaste vahekoridoridega kõrgetes ladudes on tükikauba komplekteerimine mõeldav ainult 
kõrgkomplekteerimistõstuki, kombitõstuki või süstik-kombitõstuki abil. Laotöötaja tõuseb tõstuki 
juhiplatvormil riiulikoha juurde, kust on vaja võtta kaupa. Tooted asetatakse juhiplatvormi ees ole-
vale kaubaalusele. Töö tootlikkust suurendab võimalus sõita tõstukiga järgmise komplekteerimis-
kohani juhiplatvormi alla laskmata.
 
Madalates peenkaubaladudes kasutatakse väiksegabariidiliste ja -kaaluliste kaupade nopet 
tehes kitsastes töökoridorides liikudes platvormkäru, korvkäru või noppekorvi. Kui väljastuslehel 
on palju artikliridu, tuleb kasutada platvorm- või korvkäru. Üksikute ridade ja kergete toodete 
puhul on mõeldav teha töö noppekorvi abil. Toodete õige paigutuse korral laoriiulitel on töö tootlik. 
Kõrgetes peenkaubaladudes on ainuvõimalik töömeetod teha nopet kõrgkomplekteerimistõstukiga.
 
Täisaluseid väljastades on töö tootlikkus tavaliselt alati suur ja kaubaaluse asukohal riiulil 
pole tähtsust. Küll on vaja arvestada, et sagedamini liikuvate kaupade alused peaksid paiknema 
esimesel ja teisel riiulikorrusel ning lähemal tööaladele. Mida harvemini kaup liigub, seda kõrge-
matel riiulikorrustel ja kaugemal tööaladest peaks kaupa hoiustama.  
Täisaluste väljastamist tehakse üldjuhul liikuvmastiga tõstuki või vastukaaltõstukiga. Tugiratastõs-
tukiga töötamine on vähem tootlik. 
 
Väljastustellimuste komplekteerimisel peab arvestama järgmist:
•  läbitav teekond laos peab olema võimalikult lühike
•  tõsteid kõrgetele riiulikorrustele ja nendelt alla peaks olema võimalikult vähe
•  toodete järjestus komplekteerimislehel peaks tagama minimaalse teekonna pikkuse saadetise 
kokkupanekul 
 
Kuna ühest sissetulevast saadetisest tehakse ladudes keskmiselt paarkümmend väljas-
tussaadetist, ületab komplekteerimistöö maht mitu korda kaupade vastuvõtmisega seotud tööde 
mahu. Tavaliselt kulub tükikauba ladudes komplekteerimiseks,  pakkimiseks  ja nendega seotud 
arvutitööks keskmiselt 60–70% kogu tööajast. Kui laos töötab kümme inimest, tähendab see, et 
neist kuus- seitse tegelevad pidevalt komplekteerimis- ja pakkimistööga. Peenkaubaladudes võib 
ulatuda komplekteerimistöö osakaal isegi 80%-ni kogu tehtavast laotööst. Siit tuleneb järeldus, et 
komplekteerimistöö tootlikkus, efektiivsus ja ressursikulu on kogu laotöö seisukohalt otsustava 
tähtsusega. Luues eeldused tootlikuks ja efektiivseks komplekteerimiseks ning korraldades komp-
lekteerimistööd laos parimal võimalikul viisil, suudetakse mõjutada laotöö efektiivsust, kvaliteeti 
ning ühtlasi ettevõtte konkurentsivõimet.
278
11     Kauba käitlemine
 
 Küsimused
 
1. Milliseid infokandjaid ja kuidas võib komplekteerija kasutada väljastustellimuste 
 
    komplekteerimisel?
 
2. Millistel eeldustel on võimalik kaupade komplekteerimine vöötkooditehnika ja 
 
    käsiterminalide abil?
 
3. Milline peaks olema võimalusel laoartiklite järjekord komplekteerimislehel?
 
4. Kuidas peaks komplekteerija toimima , kui laoartiklite järjestus komplekteerimislehel 
 
    ei lange kokku noppejärjestusega, mis tagaks lühima võimaliku liikumisteekonna 
 
    komplekteerimisel?
 
5. Kirjeldada erinevaid komplekteerimistöö teostamise viise.
 
6. Millise kolme olulise nõude järgimine väljastustellimuste komplekteerimisel tagab 
 
    üldjuhul tootliku komplekteerimistöö?
11.16. Ositi komplekteerimine (tsoonkomplekteerimine)
 
Ositi komplekteerimine tähendab paljude ridadega väljastustellimuse komplekteerimistöö 
jaotamist mitme laotöötaja vahel. Suure pindalaga ladu on jaotatud komplekteerijate vahel eraldi 
piirkondadeks. Iga laotöötaja võtab väljastatavaid tooteid kindlaksmääratud töökoridoride riiuli-
kohtadelt. Meetodit saab ühtviisi edukalt kasutada nii peen- kui ka tükikaubalaos. 
 
Peenkaubaladudes tuleks kasutada saadetise kõikide toodete kogumiseks sobiva suurusega 
plastikust kasti. Riiuliridade ees on rihm - või rullkonveier, mida mööda liiguvad kastid juba nopi-
tud kaupadega. Konveieri alguses asetab laotöötaja noppelehe kasti ja kasti konveierile. Kui kast 
jõuab reas esimese komplekteerijani, tõstab see kasti konveieri ees olevale lauale, võtab väljas-
tuslehe ja toob oma piirkonna riiulikohtadelt seal märgitud tooted. Asetanud tooted kasti, tõstab 
ta selle tagasi konveierile, kus see liigub järgmise komplekteerijani. Sama kordavad järgmised 
laotöötajad, kuni kast jõuab konveieri lõppu ja kõik noppelehel olevad tooted on saadetise kastis. 
Enne pakkimist kontrollitakse vigade vältimiseks kogu töö üle. 
 
Sel viisil töötades saavutatakse liikumisteekondade mitmekordse vähenemise arvel suur 
tootlikkuse kasv. Tootlikkust saab veelgi suurendada, kui tootevalik pole väga suur ja kasutada 
saab peenkauba läbivooluriiuleid. Liikumisteekonnad lühenevad veelgi.
 
Tükikaubaladudes on ositi komplekteerimine õigustatud juhul, kui tegemist on suure laoga 
ja üks laotöötaja peab läbima tellimuse kokkupanemiseks pika teekonna. Laoprogramm väljastab 
koos tervikliku tellimuse  lehega  ka piirkondadepõhised komplekteerimislehed, mille prindivad 
välja eri piirkondades töötavad komplekteerijad. Kogutud tooted viiakse riiulirea otsa nn termi-
nalikohale, kust teatud aja järel kogub keegi need ja viib pakkimisalale. Seal toimub veel kord 
sorteerimine ja terviklike saadetiste koostamine. 
 
Ositi komplekteerimise rakendamiseks laos peaksid olema täidetud alljärgnevad 
tingimused:
•  komplekteerimistöö maht peaks olema suur ja kogu päeva jooksul suhteliselt ühtlane
•  väljastustellimusi peab olema võimalik teatud aja jooksul enne komplekteerimist „kinni hoida“. 
•  väljastatavad kogused peaksid olema väikesed, et need mahuksid saadetise kasti
 
Peenkauba ositi komplekteerimist tehakse näiteks ravimite hulgimüügi ja võrgukaubanduse 
(postikaubanduse) ladudes.  
11     Kauba käitlemine
279
 
Joonis 11.10   Tsoonkomplekteerimine peenkaubalaos
 
Küsimused
 
1. Selgitada, mida tähendab „tsoonkomplekteerimine“?
 
2. Millised tingimused peaksid olema laos täidetud tsoonkomplekteerimise 
 
    rakendamiseks laos?
 
3. Kirjeldada tsoonkomplekteerimise tööprotsessi tükikauba komplekteerimisel 
 
    kaubaaluste riiulitega laos.
 
4. Kirjeldada tsoonkomplekteerimise tööprotsessi konveieriga peenkaubalaos.
11.17. Rühmkomplekteerimine
 
Rühmkomplekteerimise all mõeldakse üheaegselt mitme väljastustellimuse komplekteeri-
mist laotöötaja poolt. Nimetatud töömeetodit on võimalik kasutada järgmiste eelduste olemasolu 
korral:
•  komplekteerimiseks vabastatud tellimusi saab hoida teatud lühikese aja jooksul „kinni“ ehk 
pärast väljastustellimuse tekkimist laoprogrammis pole vajadust hakata seda kohe komplek-
teerima 
•  tegemist on suure laoga, kus liikumisteekonnad komplekteerimisel on pikad
•  komplekteerimislehel pole palju artikliridu (max 5–6)
•  ühel artiklireal pole palju tooteid (hulgipakendeid)
•  mitme väljastustellimuse kaubad peaksid mahtuma ühele kaubaalusele
 
Komplekteerija võtab korraga käsile 2–4 väljastustellimust. Liikudes töökoridorides võtab 
ta kõikjalt kaasa korraga kõigi käsilolevate tellimuste tooted. Kui töö on tehtud, viiakse alusel 
läbisegi olevad mitme tellimuse kaubad pakkimisalale, kus need sorteeritakse tellimuspõhiselt. 
Tegemist oleks justkui teistkordse komplekteerimisega. Kuigi sorteerimisele kulub oma aeg, on 
mitme tellimuse korraga komplekteerimisel saavutatud töö- ja ajasääst siiski palju suurem sortee-
rimise lisatööst ja sellele kulutatud ajast.
 
Laouuringute käigus on tehtud kindlaks, et eespool toodud eelduste olemasolu korral on 
võimalik suurendada rühmkomplekteerimisega töö tootlikkust ligi kaks korda. Mitme tellimuse 
samaaegse noppega on võimalik suurendada tootlikkust ka suure pindalaga peenkaubalaos. 
 
Küsimused
 
1. Kirjeldada rühmkomplekteerimise tööprotsessi.
 
2. Millist efekti on võimalik saada rühmkomplekteerimise kasutamisest?
 
3. Milliste eelduste (tingimuste) korral võib mõelda laos rühmkomplekteerimise 
 
    rakendamisele
280
11     Kauba käitlemine
11.18. Masskomplekteerimine
 
Juhul kui laost väljastatavate A-grupi tooteartiklite kogused on suured ja saadetised läheta-
takse teele kindlal ajal, saab tükikauba komplekteerimisel kasutada masskomplekteerimise meetodit. 
Tegemist on progressiivse ja suhteliselt vähe levinud laotöö meetodiga, mille abil on võimalik 
suurendada töö tootlikkust komplekteerimisel mitu korda. Milleks tõsta hoiukohtadelt kaubaalust 
mitmeid kordi põrandale, et sealt kaupa võtta? Parem tõsta ühe korra, viia kaup loovutusalale ja 
teha seal jaotamine saadetiste vahel.
 
Selle põhimõtte alusel talitatakse komplekteerimisel järgmiselt:
1. laoarvestusprogrammist prinditakse välja eri saadetiste komplekteerimislehed ühekorraga
2. laoarvestusprogrammist prinditakse välja lisaks ühe tooteartikli komplekteerimislehed (sisalda-
vad ühel ajal väljastatavate tellimuste kindla tooteartikli summeeritud kogust ja kõikide saadetiste 
loetelu, kus seda toodet esineb ja kogust igas saadetises)
3. ühekorraga tuuakse hoiukohalt/hoiukohtadelt pakkimis- või väljastusalale saadetiste  summee-
ritud kogus antud toodet
4. loovutus - või pakkimisalal jaotatakse  summaarne  kogus üksikute saadetiste vahel ning tooted 
asetatakse kas iga saadetise kaubaalusele või spetsiaalsesse tagastatavasse konteinerisse
 
Masskomplekteerimise meetodi kasutamiseks peaksid olema täidetud järgmised 
tingimused:
•  üht tooteartiklit väljastatakse sageli (esineb päevas saadetistel mitukümmend korda)
•  väljastusi on võimalik teatud aja jooksul laos enne komplekteerimist „kinni pidada“ ehk prin-
tida komplekteerimislehti gruppide kaupa
•  enamasti väljastatakse tükikaupa (ühe toote täisaluseid väljastatakse vähe)
•  masskomplekteeritavad saadetised peaksid olema väljastamiseks valmis ühel ajal (saadetised 
lähetatakse kindlal suunal ja/või kindlal ajal üheskoos)
•  loovutusala/pakkimisala on piisavalt suur, mis võimaldab teha toodete jaotamist eri saadetiste 
vahel ja paigutada saadetised koostamise ajaks tööalal ridadesse   
 
Üks sobivaid masskomplekteerimise kaubagruppe on rehvid. Masskomplekteerimist tehak-
se tavapäraselt suurtes rehvide jaotusladudes. Eriti sobiv on kasutada meetodit juhul, kui iga lähe-
tatav toode ( rehv ) varustatakse transpordietiketiga ja kaup laaditakse veoühikusse lahtiselt mahu-
kaubana või kasutatakse eriotstarbelisi tagastatavaid konteinereid (rehvikorve).
 
Küsimused
 
1. Mida tähendab mõiste „masskomplekteerimine“
 
2. Kirjeldada masskomplekteerimise protsessi.
 
3. Loetleda tingimused, mille korral on võimalik rakendada laos masskomplekteerimist.
 
4. Millist kasu ja mille arvel on võimalik saavutada masskomplekteerimise 
 
    kasutamisest?
11.19. Lao- ja otsesaadetiste konsolideerimine
 
Vajaduse tõttu hoida kokku ettevõtte käibekapitali otsivad  ostjad  ja varude juhid pide-
valt võimalusi, kuidas tagada mõistliku suurusega laovarude juures kliente rahuldav tarnevõime. 
Selleks on üldjuhul kaks võimalust. Juhul kui suure ringlemissagedusega A-toodete tarnija paik-
neb läheduses ja suudab tagada suurte varude juures piisava tarnevõime, võib  tellida  neid tooteid 
iga päev ja käsitseda neid laoarvestuses lihtsustatult hoiukohtadele paigutamata. Seejuures tuleks 
mingi osa nendest  toodetest hoiustada oma laos reservvaruna. B- ja C-grupi tooted, mille tarnijad 
on kaugemal, hoitakse oma laos ja neist tehakse igapäevaselt väljastussaadetisi. A-rühma otse-
saadetiste tooted ühitatakse sel juhul laoväljastusega.
 
Kui A-rühma toodete tarnijad asuvad kaugel ja tarneajad on pikad, talitatakse tavaliselt 
vastupidi – A- ja B-rühma tooted asuvad laos ja C-rühma tooteid tellitakse tarnijailt. Päeval, mil 
C-tooted saabuvad, ühitatakse need laost väljastatavate saadetistega või väljastatakse sõltumata 
sellest, kas laotoodete väljastusi on või ei ole. 
11     Kauba käitlemine
281
 
Mõlemal juhul vajatakse laos suhteliselt suurt tööala. Otsesaadetiste tooteid võib olla terve 
poolhaagise jagu, mis tuleb sorteeritult maha laadida ja jätta saajate kaupa sorteerituna ootele väl-
jastusalale. Tööpäeva jooksul komplekteeritakse juurde laoväljastuste kaupa ja konsolideeritakse 
need tooted otsesaadetiste toodetega. Kui kogu töö on tehtud, laaditakse kaup veoühikutele. 
 
Lao- ja otsesaadetiste konsolideerimiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused:
•  otsesaadetise kaupade mahalaadimine ja sorteerimine peaksid toimuma ühekorraga tööpäeva 
esimesel poolel
•  tööala peaks olema piisavalt suur, mis võimaldab paljude poolikute saadetiste seismist tööalal
•  laoprogramm võimaldab käsitleda otsesaadetiste tooteid lihtsustatud kujul kõiki tooteandmeid 
sisestamata 
•  laoprogramm peab võimaldama väljastada klientidele konsolideeritud pakkelehti (äärmisel 
juhul kaht eraldi pakkelehte) 
 
Tavapärane on lao- ja otsesaadetiste konsolideerimine suurtes rehvide jaotusladudes. Ena-
masti hoiustatakse tarnevõime tagamiseks A- ja B-rühma tooteid kohapeal, harvemini tellitavaid 
C- ja D-rühma tooteid tellitakse juurde kesklaost.
 Küsimused
 
1. Mis on „otsesaadetis“?
 
2. Millistel juhtudel ühendatakse otse- ja laosaadetisi?
 
3. Millist kasu on võimalik saada otse- ja laosaadetiste ühendamisest?
 
4. Kirjeldada, kuidas toimub laos otse- ja laosaadetiste konsolideerimine.
 
5. Milliste tingimuste täitmisel on võimalik lao- ja otsesaadetiste konsolideerimine?
11.20. Pakkimine
 
Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist sellisesse seisukorda, et selle edasisel transpor-
timisel ja käsitsemisel oleks viidud miinimumini kauba kahjustamise võimalus. Pakkimise pea-
mine eesmärk on kaitsta kaupa, et kaup oleks kliendile üle andes terve ja kasutamiskõlblik ning 
osa kaubast ei puuduks. Kui koostada väiksematest pakkeühikutest  suuremaid , on võimalik  edas -
pidi kauba käsitsemise kulusid säästa. Kui tükikaup (hulgipakendid) on pakitud kaubaalusele, on 
selle edaspidise käsitsemise kulud palju väiksemad kui hulgipakendeid eraldi käsitsedes.
 
Saadetise pakkimine on laotöö toiming, mis jääb ajaliselt komplekteerimise ja väljastamise 
vahele. Kaubad võivad olla komplekteerimise järel kohe sobivas veopakendis (tootja täisalused) 
või vajada täiendavat pakkimist. Üldjuhul tuleb pärast peen- või tükikauba komplekteerimist neid 
täiendavalt pakkida. 
 
Enamasti väljastatakse kaubad laost hulgipakendites. Hulgipakendid tagavad üldjuhul kauba 
piisava kaitstuse vigastuse eest veoprotsessi käigus. Jaekaubandus tellib sageli teatud tooteid väik-
sema koguse, kui on hulgipakendis, mistõttu tuleb need asetada väljastamiseks hulgipakendisse või 
väljastada jaepakendis. Sel juhul on vaja eriti hoolikalt mõelda nende kaitsmisele vigastuste eest.
 
Kui väljastatavate kaupade mahud seda võimaldavad, tuleks kasutada niipalju kui võimalik 
kaupade paigutamist alustele. Kui üksikud pakendid on paigutatud õiges järjekorras kompaktselt 
kaubaalusele, mähitud pakkekilesse või kinnitatud pakkelindiga, on sellega loodud eeldused kauba 
toimetamiseks kohale seda kahjustamata. Kaubaaluste käsitlemine veoprotsessis on mitu korda 
efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine .
 
Pakkimine kui toiming koosneb enamasti kahest osatoimingust – pakendi muutmisest 
kompaktseks ja tihedaks ning selle fikseerimisest pakkematerjaliga (pakkekile või pakkelindiga). 
Pärast komplekteerimist tuleb hulgipakenditest kaubaalusel või jaepakenditest pappkarbis moo-
dustada kompaktne pakkeüksus. Hulgipakendid seatakse kaubaalusele nii, et nende vahele jääks 
võimalikult vähe vaba ruumi. Juhul kui pakendid ei püsi alusel koos, tuleks need pakkekilesse 
mähkimise ajaks kinnitada üksteise külge pakketeibiga. 
282
11     Kauba käitlemine
 
Peenkauba pakkimisel kartongist karpi on oluline, et kergestipurunevad ja õrna käsitse-
mist vajavad tooted oleksid pakitud eraldi purunemise eest kaitsva materjali, näiteks mullkilega. 
Hoolitseda tuleks, et toodete liikumahakkamise vältimiseks jääks karpi võimalikult vähe vaba 
ruumi. Sel juhul on vaja täita tühjad kohad jaepakendite vahel täitematerjaliga. Täitematerjaliks 
sobib hästi kokkukortsutatud paber, paberi- ja kartongiribad, vahtpolüstürooli  graanulid ja õhuga 
täidetud polüetüleenkotid. 
 
Pärast seda kui kaubaalusel olevad pakendid on sätitud kompaktseks, mähitakse kaubaalus 
pakkekilega kas käsitsi või spetsiaalse masinaga , pakkekile mähkimisseadmega. Käsitsi töötamine 
on aeganõudev ja väsitav ( tagurpidi  liikudes kile pinge all hoidmine) ning ei pruugi alati tagada 
masinaga saadud pakkimise kvaliteeti. Kui laos on kaubaalustele asetatud kauba pakkimist palju, 
tuleks kogu töö sooritada kilemähkimisseadme abil. Erandiks on siinjuures mitmesugused halvasti 
alusel koos püsivad kaubad, näiteks pehme mööbel jms, mille puhul tuleb kogu pakkimistöö teha 
käsitsi. 
 
Kuna pakkematerjal on arvestatav kulupõhjustaja ja seda võib kuluda pakkimistöös palju, 
tuleb pakkimisel pidevalt jälgida, et pakkimismaterjali ei kuluks ülearu. Siinjuures on vaja lähtuda 
reeglist , et pakkematerjali tuleb kasutada nii vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik sel-
leks , et toimetada kaubad kohale kahjustamata.
 
Pakkimisel on võimalik kasutada erinevaid pakkimisviise ja pakkematerjale. Kuna pak-
kimismaterjalide ja -mooduste valik on suur, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad meetodid 
ja materjalid. See, millist on parajasti õige kasutada, sõltub kauba eripärast, pakendite iseloomust, 
veoviisist, veovahendist, erinõuetest  veol , kauba saaja erisoovidest jms. Pakkimise kavandamisel 
tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saadetakse, kuidas ja kus toimub saadetiste ühitamine 
ja kuidas viiakse kaubad edasi pärast ühitamist. Pakkimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et see toi-
ming koos erinevate materjalide kasutamisega ei tohi tuua kaasa liiga suuri kulusid. Teisiti öeldes, 
pakkimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et pakkimiskulu peab olema nii väike kui võimalik, samas 
aga piisav, et kaubad toimetatakse kohale vigastamatult. 
 
Juhul kui kaupade edasist vedu teeb veoettevõte, on üldjuhul vaja teada ka saadetise kaalu 
ja/või ruumala. Pärast pakkimist saadetis kaalutakse ja mõõdetakse vajadusel selle ruumala. 
Vastavad andmed sisestatakse seejärel veokirjale. Samuti on vaja saadetis varustada transpordi-
etikettidega. Kui saadetis koosneb mitmest pakkeüksusest, on vaja neist igaüks varustada trans-
pordietiketiga. See on mõistetav nõue, sest edasises veoprotsessis käsitsevad nii autojuhid kui ka 
terminalitöötajad pakkeüksusi eraldi ja enamasti ühekaupa. Kuna ühtne transpordietiketi standard 
Euroopas puudub, kasutavad paljud ettevõtted põhjamaades levinud nn Rootsi transpordietiketi 
põhja, millele kantakse infosüsteemist vajalikud saadetise andmed. Kui saadetise toimetab saajale 
veoettevõte, peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase transpordietiketiga.
 
Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga väikese 
kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on liiga suur. Liiga 
kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all deformeeruvad alumised pa-
kendid ja/või kaubad. 
 
Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte, tuleks kinnitada pakkeleht saadetise ühe pakke -
üksuse külge pakketaskuga. Nii toimides välistatakse kauba saatedokumentide kaotsiminek veo-
protsessi käigus. 
 
Pakkimisel tuleks arvestada järgmisi asjaolusid:
•  kaubad tuleb paigutada alustele selliselt, et pakkeüksused ei ulatuks üle kaubaaluse  servade  ja 
kaubad oleksid paigutatud alusele tihedalt
•  kaubad tuleb siduda alusel kokku kilega või muul viisil, et need püsiksid koos
•  kaubaalus toodetega või tükikaup tuleb vajadusel üle kaaluda ja kogu saadetise pakkeüksuste 
arv üle lugeda
•  kui kaup antakse üle veofirma esindajale, kes toimetab selle kliendile või järgmisele veofirmale 
või ekspedeerijale, peab kauba iga pakkeüksus olema varustatud etiketiga, millele on märgi-
tud kauba saatja ja kauba saaja andmed, saadetises sisalduvate pakkeüksuste arv ja saadetise 
kogukaal
11     Kauba käitlemine
283
•  kui on põhjust karta, et osa saadetisest võib teel kaduma minna, tuleb saadetis korralikult 
kilesse mähkida (soovitavalt läbipaistmatusse) ja kaitsta turvateibiga, millel on firma logo ja 
mille liim nakkub kilega selliselt, et püüdes teipi eemaldada, puruneb kile ja teipi ei ole või-
malik teist korda kasutada. Meetodi kasutamine kaupade allesjäämise kindlustamiseks annab 
tavaliselt väga häid tulemusi
 
Pakkimise toiming lõpeb tavaliselt veo tellimisega (juhul kui klient ei tule ise kaubale 
järele) ja kauba paigutamisega väljastusalale. Erinevad saadetised peaksid paiknema väljastusalal 
korrapäraselt, et neid oleks võimalik väljastamiseks hõlpsasti tuvastada.
 
 
Küsimused
 
1. Millistel eesmärkidel pakitakse kaupu tootmises ja ladudes?
 
2. Milliseid ülesandeid peavad täitma kauba pakendid?
 
3. Milliseid funktsioone täidavad jaepakendid, hulgipakendid ja logistilised 
 
    pakendid (veopakendid)?
 
4. Milliseid funktsioone täidavad kaupade käitlemisel ladudes ja veoprotsessis 
 
    kaubaalused?
 
5. Kirjeldada tükikauba paigutamist kaubaalusele ja kompaktse pakendi koostamise 
 
    toiminguid.
 
6. Millised nõuded peavad olema täidetud kauba pakkimisel kaubaalustele?
 
7. Kuidas pakitakse kergesti purunevat peenkaupa?
 
8. Mida tähendab kompromissi leidmine pakkimisviisi ja pakkematerjalide kulu vahel?
 
9. Millega tuleks arvestada pakkematerjalide ja pakkimisviisi valikul ?
 
10. Millist funktsiooni täidab pakkeüksuse transpordietikett?
 
11. Milline informatsioon peaks sisalduma transpordietiketil?
 
12. Miks tuleks lisada saadetisele pakkeleht?
 
13. Millist informatsiooni edastatakse kauba saajale pakkelehega?
 
14. Kuidas on võimalik kaitsta veoprotsessis väärtuslikku kaupa?
11.21. Saadetise väljastamine
 
Kauba üleandmine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, sest vastutus 
kauba eest läheb loovutamisel üle selle vastuvõtjale. Üleandmisel ei kontrollita üldjuhul saadetise 
koosseisu tooteartiklite järgi. Vajadus selle järele võib tekkida juhul, kui kauba pakend on avatud, 
purunenud või vigastatud . Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused (kaubad alustel,  karbid , kastid 
jne). Vastuvõtja  kohustuseks on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja pakkeühikute nimetused on 
kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud 
ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi. 
 
Juhul kui kogustes on saatedokumentides märgituga vahe, võib saadetisele järele tulnud 
isik keelduda saadetise vastuvõtmisest või otsustab selle veoks vastu võtta, kuid lisab saatedoku-
mentidele vastava märkuse ja võtab sellele laotöötaja nime ja allkirjaga kinnituse. Sellega jääb 
saajale õigus esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue ( reklamatsioon ). Samuti märgitakse 
vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja allkirjaga toodete/pakendite võimalikud vigas-
tused. Vajadusel lisatakse saadetise veodokumentidele veoprotsessis käsitsemise erinõuded. 
 
Logistikaettevõtte terminalides ja ladudes laaditakse iga päev kümneid poolhaagiseid eri-
nevate saadetistega, mille toimetavad sihtpunkti sama ettevõtte allhankija autojuhid. Autojuht ei 
viibi üldjuhul pealelaadimise juures ega võta endale vastutust terminali ja/või laotöötajate peale-
laaditud saadetiste eest. Autojuhi vastutuse vähendamiseks sageli säärased poolhaagised plom-
mitakse. Poolhaagise tendi alt kinnitavate trosside otste ühtesidumine ja kinnitamine spetsiaalse 
plommiga väldib ligipääsu treileris olevale kaubale, ilma et seda ei märgataks. Kui kauba/saadetise 
üleandmist tarneahela osalisele allkirja vastu ei toimu, räägitakse kauba teelesaatmisest ehk lähe-
tamisest. 
284
11     Kauba käitlemine
11.22. Saadetise pealelaadimine
 
Kui saadetisele tuleb järele veoettevõtte autojuht jaotusautoga, laadib ta saadetise veokisse 
üldjuhul ise. Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teevad laadimistöö tavaliselt laotöötajad.
 
Kui pealelaaditavat kaupa on palju ja selle paigutamiseks koormaruumi on erinevaid 
võimalusi, tuleks neid enne töö alustamist hoolega kaaluda. Lähtuda tuleks eelkõige järgmistest 
nõuetest:
•  kaup peab olema paigutatud koormaruumis tihedalt ehk saavutada tuleb lastiruumi kõrge  
täiteaste
•  kõrgemad alused/pakkeüksused paigutatakse lastiruumis ettepoole, madalamad tahapoole
•   raskemad alused/pakendid paigutatakse lastiruumis ettepoole, kergemad tahapoole
•  kui pakkeüksusi pole võimalik tihedalt üksteise kõrvale paigutada, tuleb kinnitada need  
koormarihmadega
•  vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või muul viisil kinnitada
•  kui laaditakse kaupa kardintreilerile, millel puuduvad lastiruumi põhja kõrgendused (luugid), 
tuleb enamik pakkeüksustest kinnitada koormarihmadega liikuma hakkamise vältimiseks 
•  kaup tuleb paigutada nii, et oleks miinimumini viidud ühtede kaupade vigastamine teiste poolt
•  saadetiste pealelaadimisjärjekord peab olema vastupidine mahalaadimisjärjekorrale ehk  
kõigepealt  laaditakse peale need kaubad, mis laaditakse maha viimasena (kehtib juhul, kui 
mahalaadimist tehakse eri kohtades osade kaupa) 
 
Kauba laadimist veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teha vastavalt koorma pai-
gutamise ja  kinnitamise  juhistele. Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab lastiruumi täitmise planee-
rimise, pakkeüksuste paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja.
11.23. Töö infosüsteemis
 
Ettevõtete raamatupidamises tehakse kaupade liikumise  arvestust  majandustarkvara abil, 
mille üheks mooduliks on laotarkvara . Laoarvestuse moodul moodustab ettevõtte infosüsteemist 
olulise osa, sest on vahetult seotud raamatupidamismooduliga ning kõik laoprogrammis tehtavad 
toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. 
 
Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja 
inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu-
datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi-
terminale (kantavad arvutid koos skanneriga), tehakse vastavad arvutitoimingud reaalajas  paral -
leelselt füüsiliste laotoimingutega. 
 
Juhul kui tegemist pole “paberivaba” laoga, on arvutitöö toimingud alljärgnevad:
•  vastuvõtudokumendi (lao sissetulek) printimine
•  vastuvõetud tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine
•  tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine hoiukohtadele (laoaadressidele)
•  laoväljastuse (komplekteerimislehe) printimine
•  komplekteeritud tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine
•  saadetise pakkimise kinnitamine 
•  pakkelehe printimine
•  transpordietikettide printimine
•  saadetise väljastamise kinnitamine koos selle vastuvõtja andmete märkimisega
 
Logistikaettevõtete infosüsteemid registreerivad enamasti ka toimingute  kellaajad  ja vas-
tavad registreerimised/kinnitamised teinud isikute kasutajatunnused. See on vajalik eelkõige 
saadetiste liikumise jälgimiseks laos. Kui läbimisajad on lühikesed ja väljastamisega kiire, jäl-
gib klienditeenindaja  kogu laotoimingute tsüklit alates komplekteerimislehe tekkimisest kuni 
saadetise väljastamise või lähetamiseni. Tähtis on, et tegelikkusele vastav informatsioon oleks 
lao infosüsteemist kättesaadav reaalajas kõikidele töötajatele, kes seda vajavad. Kokkulepitud te-
gutsemisrutiinidest ja klientidele antud lubadustest kõrvalekallete ja hälvete korral on võimalik 
taastada lao vastuvõtu- või väljastustsükli ajaline skeem koos tegevustega seotud isikutega, mis 
abistab põhjuste väljaselgitamisel ja abinõude kavandamisel klienditeeninduse parandamiseks. 
11     Kauba käitlemine
285
 
On oluline, et registreerimised infosüsteemis tehakse võimalikult vahetult pärast füüsilisi 
toiminguid, sest sel juhul vastavad laotarkvaras registreeritud kellaajad tegelikele. Ajaline nihe on 
sedavõrd väike, et see ei anna laotoimingute tsüklit jälgivale/analüüsivale isikule väärinfot. Infor -
matsioon saadetiste koostamise etappide  kohta on adekvaatne, kui registreerimine infosüsteemis 
toimub võimalikult vahetult pärast nende sooritamist. Kui arvutitoimingud tehakse mitmeid tunde 
tagantjärele või isegi alles järgmisel tööpäeval, on saadetisega seotud informatsioon suures osas 
väär ja vigade põhjuste väljaselgitamine raskendatud või isegi võimatu. 
 
Küsimused
 
1. Millised laotoimingud registreeritakse lao infosüsteemis?
 
2. Miks on vaja registreerida kaupade laoliikumistega seotud toimingud pärast nende 
 
    sooritamist?
 
3. Kes on volitatud tegema toimingute registreerimisi laoarvestusprogrammis? 
 
11.24. Inventeerimine
 
Inventuur on laosaldode vastavuse kontroll, et saada teavet selle kohta, kas füüsilised 
( tegelikud ) laojäägid vastavad raamatupidamislikele. Inventuuri peamine eesmärk on tuvastada 
erinevused laos hoiustatavate toodete tegelike koguste (füüsilised saldod ) ja ettevõtte majandus-
tarkvara lao- ja raamatupidamismoodulites kajastuvate loogiliste ehk virtuaalsete saldode vahel. 
Mida vähem inventeerimise käigus saldovahesid leitakse ja mida väiksemad need on, seda pare-
mini on ladu kahe inventuuri vahelisel perioodil töötanud ehk seda kõrgem on olnud laotoimingute 
kvaliteeditase.
 
Füüsiliste laojääkide võrdlemisel raamatupidamises kajastatud saldodega tuleb arvestada, 
et samavõrd kui esineb hälbeid tegelikes laosaldodes, võib neid esineda ka infosüsteemi saldodes. 
Inventuuri ja sellest kokkuvõtteid tehes ei tohiks eeldada, et kõik arvutiprogrammis registreeritud 
tootesaldod on õiged ja tegelikud tootesaldod laos väärad. Säärase eelduse korral võib osutuda 
saldovahede põhjuste väljaselgitamine raskeks või isegi võimatuks. On palju põhjusi, miks just 
tooteartiklite virtuaalsed saldod võivad osutuda vääraks. Peamiselt on need seotud kaupade vastu-
võtmisega, saadetiste tagastuste ja vastutulekuga klientide erisoovidele, millega seoses kaldutakse 
kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide 
kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged.
 
Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on:
•  saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta
•  tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi   
•  viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse
•   edastada tegelikkusele vastav informatsioon ettevõtte raamatupidamisele toodete füüsiliste  
laosaldode kohta
 
Kuna inventuur annab suhteliselt tervikliku ja tegelikkusele vastava pildi ettevõtte varude 
suurusest ja seisukorrast, saadakse enamasti lisaks saldovahede väljaselgitamisele inventuuri tule-
mustest ka muud teavet, mis on vajalik ostuspetsialistidele ja varude juhtidele. Ostutöötajatele 
on oluline teada, millises seisukorras on ettevõtte varud. Nii selguvad inventuuri käigus sageli 
aegunud tooted (tooted, mille realiseerimise tähtaeg on möödunud),  peagi aeguvad tooted, rikne-
nud tooted, purunenud, vigastatud või muul viisil kahjustunud kaubad, mittekomplektsed tooted, 
müügiks mittekõlblikud tooted ja moraalselt vananenud, enam mittemüüdavad tooted. Varude 
juhtimise seisukohalt ostu- ja müügipersonalile äärmiselt vajalik informatsioon peab kajastuma 
inventuuri lugemislehtedel ja jõudma kindlasti nendeni, kes selle alusel firmas olulisi otsuseid 
vastu võtavad.   
 
Inventuuri planeerimine  ja elluviimine  ei tohi olla eesmärk omaette . Tuleb arvestada, et 
igasugune inventuur häirib teatud määral ettevõtte tavapärast ostu- ja müügitegevust ning kliendi-
teenindust  isegi siis, kui see viiakse läbi väljaspool tööaega. Enamasti põhjustab inventuur suure-
mal või väiksemal määral ettevõttele täiendavat kulu. Kui inventuuri ajaks suletakse ladu üheks 
või isegi kaheks tööpäevaks, toob see enamasti kaasa ka läbimüügi vähenemise. 
286
11     Kauba käitlemine
 
Hästitöötavas ja oskuslikult juhitud laos võib olla täiesti piisav, kui aasta jooksul tehakse 
üks täisinventuur. Lisaks sellele tuleb vajaduse järgi teha enam liikuvate toodete (A-rühma too-
dete ) inventuure. On teada, et mida suurem on mingi tooteartikli vastuvõtu-  ja väljastamiskordade 
sagedus laos, seda tõenäolisem on saldovahe tekkimine. Lisaks on vaja reageerida kohe töö käigus 
avastatud igasugusele informatsioonile saldovahede kohta hoiukohtadel või segadustele, mis on 
tekkinud seoses toodete tagastamise tavapärastest tegutsemisrutiinidest kõrvalekaldumisega. 
 
Mida enam tehakse vigu laos kaupade vastuvõtmisel, laoaadressidele paigutamisel, lao-
sisesel teisaldamisel ja väljastamisel, seda sagedamini tuleks teha inventuure. Kui hoiustamise 
täpsus on alla igasugust vastuvõetavat taset, tooteid ei leita neile kinnistatud laoaadressidelt ja töö 
käigus avastatakse pidevalt puudu- ning ülejääke, muutub lao korrastamine ja inventuuri tegemine 
selle edasise toimimise seisukohalt möödapääsmatuks. 
 
Üldjuhul kasutatakse järgmisi inventuuride liike:
•  Täisinventuur
Kogu ladu hõlmav inventuur, mille käigus tuvastatakse, loetakse üle ja pannakse kirja kõik laos ole-
vad kaubad/tooted. Loetakse üle kõikide hoiukohtade tootesaldod ja liidetakse need kokku. Loogilisi 
laosaldosid korrigeeritakse lugemistulemuste järgi nii laoaadressidel kui ka muudetakse toote kogu-
saldot. Selgitatakse välja laovarude tegelik väärtus ja kajastatakse see ettevõtte raamatupidamises. 
Lisaks registreeritakse kõik kahjustatud, mittekomplektsed,  aegunud ja müügiks kõlbmatud valmis-
tooted või tootmises mittekasutatavad materjalid ja komponendid. Inventuuri ajaks katkestatakse 
kõik füüsilised laotoimingud ja blokeeritakse laoprogrammis igasugune muudatuste tegemine.
•  Aastainventuur
Raamatupidamisseaduse järgi kord aastas (tavaliselt kalendriaasta viimasel või eelviimasel kuul) 
ettevõttes tehtav täisinventuur. Aastainventuuri eesmärk on saada ettevõtte käibevaradest tegelik-
kusele vastav tulemus, mis kajastub ettevõtte majandusaasta raamatupidamisaruandes.
•  Tsükliline inventuur
Koostatakse  jooksva  inventuuri  tegemise   graafik ,  mille  järgi  loetakse  teatud  aja  jooksul  (kuu, 
kvartal ) osade kaupa üle kas kogu ladu või teatud tooted laos. Küllalt tavaline on, et tsüklilise 
inventuuri käigus loetakse mitu korda aasta jooksul üle kiirestiliikuvad tooted (A-rühm), mille 
puhul on tegemist nii suurte koguste kui ka suure väljastuskordade arvuga. Üle võidakse lugeda ka 
tooted, mille puhul ilmnevad saldovahed tihedamini kui muudel kaupadel . 
 
Osa ettevõtetest on püstitanud ülesande lugeda tsüklilise inventuuri käigus üle kõik tooted 
kõigil hoiukohtadel.
 
Kuna üks tooteartikkel võib paikneda laos erinevatel laoaadressidel, pole võimalik teha 
järeldusi ühe tooteartikli kogusaldo kohta. Võimalik on teha saldoparandusi ainult hoiukohapõhi-
selt. Vahekokkuvõtete tegemisel eeldatakse, et toote saldod muudel hoiukohtadel vastavad lao-
programmi saldodele. Seega on mõtet teha tsüklilist täisinventuuri ainult ladudes, kus suudetakse 
tagada kõrge hoiustamise täpsus (nt alates 99,0%-st). Vastasel juhul võib kujuneda hoiukohapõhi-
sest inventuurist tarbetu ressursside raiskamine. Lugemist tehakse tööpäeva osas, mil kontrollita-
vatel hoiukohtadel ei ole laoliikumisi (väljastamisi ja koguste täiendamisi hoiukohtadel).
 
Pidev inventuur
 
Ladudes, kus toimub suur kauba liikumine, laoarvestuse pidamine toimub rangelt hoiukoha-
põhiselt ja ladu pole võimalik täisinventuuri tegemiseks sulgeda, võib inventuur olla üks iga-
päevastest laotoimingutest. Kui  hommikul  vahetult pärast tööpäeva algust või pärastlõunasel ajal 
enne tööpäeva lõppu väljastusi ei tehta, on seda aega võimalik kasutada inventeerimiseks . Iga päev 
loetakse üle osa hoiukohtadest, võrreldakse loogiliste saldodega ja viiakse vajaduse korral sisse 
parandused . Järgmisel päeval jätkatakse hoiukohalt, kus töö eelmisel päeval pooleli jäi. Kui kogu 
ladu on üle loetud, alustatakse uue lugemisega. Sel viisil tegutsedes võidakse lugeda kogu ladu 
üle aasta jooksul 4–6 korda. Aastainventuuri tegemisel on sel juhul paljude ja suurte saldovahede 
avastamine vähetõenäoline.
 
Lisaks nimetatud inventuuri liikidele räägitakse vajaduse tekkimisel ka teatud laosaldode 
jooksvast korrastamisest. Hoiukohale paigutamise leht või komplekteerimisleht võivad näidata ka 
hoiukoha saldot enne täiendamist uue tootepartiiga või saldot, mis peab  jääma  hoiukohale pärast 
11     Kauba käitlemine
287
hoiukohalt võtmist. Kui laotöötaja avastab, et füüsiline saldo hoiukohal ei vasta arvutiprogrammi 
saldole, tuleks esimesel võimalusel uurida välja mittevastavuse põhjus ja see kõrvaldada. See võib 
tähendada sama toote muudel laoaadressidel olevate koguste ülekontrollimist. Reageerimine mitte-
vastavusele on vajalik selleks, et tagada edaspidi häireteta komplekteerimistöö ja kõigi väljastus-
tellimuste täitmine. 
 
On selge, et kui mingeid tooteid võetakse vastu ja väljastatakse laost kümneid ja sadu kordi 
sagedamini kui ülejäänuid (A-rühma tooted), on eksimise võimalus nende toodete vastuvõtmisel 
ja komplekteerimisel sama arv kordi suurem. Kui laos on hoiustatud tuhandeid erinevaid tooteid, 
on põhjust sagedamini kontrollida just kiiresti ringlevaid laoartikleid. 
 
Kuna enamik laoarvestusprogramme võimaldab kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, tehakse 
ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. 
Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarves-
tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. 
 
Küsimused
 
1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure?
 
2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude 
 
    kontrollimise seisukohalt?
 
3. Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus?
 
4. Milliseid tooteid tuleks inventeerida ladudes sagedamini, milliseid harvemini? Miks?
 
5. Mida tähendab ”hoiukohapõhine inventuur”? 
11.25. Inventuuri ettevalmistamine, läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine
 
Enne täisinventuuri alustamist tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö, millega luuakse eel-
dused inventuuri sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna ena-
masti on ettevõtte juhtkond sõlminud laotöötajatega kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu, on 
tegelikkusele vastav inventuuri tulemus oluline mõlemale osalisele. 
 
Täisinventuuri tegemise aeg tuleb  planeerida  mitu kuud varem. Kuna inventuur häirib 
rutiinset klienditeenindust isegi siis, kui seda tehakse väljaspool tööaega, tuleb toimumise aeg 
kooskõlastada ostu- ja müügitöötajatega. Ostuspetsialistid suhtlevad vajadusel tarnijatega ja kat-
kestavad tarned inventuuri ajaks, müügitöötajad aga teavitavad kliente võimalikest häiretest lao 
töös. Kui võimalik, tuleks inventuur planeerida ajale, mil laovarud on minimaalsed. Sellega vähen-
datakse lugemistöö mahtu.
 
Kuna inventuur on paljudest tegevustest koosnev töömahukas, vastutusrikas ja aeganõudev 
toiming, tuleb enne seda teha kõik tegevused, mis tagavad inventuuri sujuva kulgemise ja tegelik-
kusele vastava tulemuse. Eesmärk peaks olema teha enne ülelugemise alustamist laos ja infosüs-
teemis ära kõik toimingud, mida on võimalik enne inventuuri alustamist teha. 
 
Inventuuri planeerimisel määrab juhtkond inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku, 
kelleks on enamasti laojuhataja . Temale antakse kõik volitused inventuuri ettevalmistustööde 
läbiviimiseks, töö korraldamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks inventuuri ajal. Samuti vastutab see 
töötaja inventuuri kokkuvõtte tegemise ja tegelikkusele vastava tulemuse eest.
 
Enne inventuuriga alustamist on soovitatav teha alljärgnevad toimingud:
•  Teha selgeks kõik kliendi tagastustega seonduv, paigutada tagastatud tooted hoiukohtadele ja 
võtta laoarvestusse.
•  Hoolitseda selle eest, et vastuvõtu- ja väljastusalal poleks kaupu ega saadetisi, mille staatus 
pole selge.  Puhastada  tööalad säärastest toodetest või märgistada kõik kaubad/saadetised, mis 
jäävad inventuuri ajaks tööalale. Erilise hoolega tuleb arvestada kaupu, mis on võetud laosal-
dodest maha, kuid seisavad mingil põhjusel laos.
•  Lõpetada laoprogrammis kõik vastuvõtu-, hoiukohtadele paigutamise, komplekteerimise, väl-
jastamise ja muud toimingud. Hoolitseda selle eest, et kaup oleks laoprogrammis ainult hoiu-
kohtadel, mitte tööaladel.
288
11     Kauba käitlemine
•  Selgitada välja kõik vigastatud, kahjustatud, remontimist vajavad ja aegunud tooted. Koguda 
need kaubad kindlatele laoaadressidele või kanda need eelnevalt kuludesse.
•  Korrastada ülelugemise hõlbustamiseks kõik hoiukohad. Vajadusel korrastada pakendite paik-
nemine kaubaalustel ja eemaldada kõik pakkematerjalide jäägid hoiukohtade ümbrusest.
•  Koostada inventuuri tegemise kava, millega määrata kõik toimingud ja nende läbiviimise 
järjestus, tegevuste läbiviijad ja vastutajad.
•  Määrata kindlaks töörühmad, jaotada nende vahel töö ja laotehnika. Inimeste valik  meeskon -
dadesse ei tohi olla juhuslik. Üks ettevõtte töötaja peaks tundma tooteid, teine võiks olla 
mõnest muust osakonnast. 
•  Valmistada ette loenduslehed riiulite ja laoaadresside kaupa. Kontrollida, kas loenduslehtedele 
on võimalik saada infosüsteemist kogu vajalik teave. Loenduslehed (inventuuri nimekiri) ei 
tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, sest sellisel juhul ei kontrollita koguseid piisava 
põhjalikkusega. 
•  Kui kirja tuleb panna ka toodete aegumisajad, tuleks loenduslehtedel näha selleks ette eraldi 
veerg .
•  Määrata inventuuri eest vastutav isik ja anda talle volitused otsuste vastuvõtmiseks 
•  Inventuurieelsel päeval vaadata varem tehtud plaanid üle ja vajadusel teha korrektiive.
 
Inventuuri tegemise ajal tuleks pidada silmas järgmist:
•  Inventuuri ajal ei tohi laoprogrammis olla kaupade  liikumisi  lattu ega laost välja. Ettevaa-
tusabinõuna tuleks inventuuri ajaks arvutite kasutamine blokeerida. Töötama jäävad kindlad 
arvutid kindlate töötajate vastutusel.
•  Inventuuri käigus tuleb tuvastada kõik laos olevad tooted koos kogustega. Kirja pannakse ka 
kaubad, mida arvutisüsteem hoiukohtadel ei näita.
•  Loenduslehtedele märgitakse kõik kahjustatud ja muud mittekonditsioonilised kaubad
•  Saldovahede ilmsikstulekul loetakse vastavad tooted uuesti üle, et selgitada välja, kas erinevus 
pole tekkinud veast ülelugemisel.
•  Pärast esimest saldode võrdlemist tuleb teha teine lugemine, mille käigus loetakse uuesti üle 
kõik kaubad hoiukohtadel, mille puhul ilmnesid saldovahed. Võimaluse korral peaks lugema 
teist korda töötajad, kes osalesid varem teise lugemisgrupi töös. Juhul, kui erinevusi on palju, 
tuleks kaaluda kogu lao teistkordset ülelugemist.
•  Pärast teist lugemist tuleb teha uus laosaldode võrdlus. Kui saadi ikkagi erinevad saldod, tuleks 
teha ka kolmas lugemine, milles osaleb laojuhataja või inventuuri eest vastutav töötaja. 
•  Lugemislehtedele märgitakse ülelugemist teinud töötajate nimed, allkirjad ja inventeerimise 
kuupäev.
 
Inventuuri kokkuvõtet võib teha vahetult laoarvestusprogrammis. Juhul kui tooteartiklite arv 
ulatub tuhandetesse, on see praktiliselt ainus võimalus teha inventuur mõistliku aja jooksul. Arvutisse 
sisestatakse kõik lugemistulemused, misjärel laoprogramm võrdleb saldosid ja toob välja vahed .
 
Kui laos pole palju tooteartikleid ja ollakse arvamusel, et saldovahesid võib olla paljudel 
toodetel, võib teha kokkuvõtted tabelarvutusprogrammis  Excel , kuhu on hea märkida ka mitme-
kordsete ülelugemiste tulemused. Sel juhul muudetakse pärast lõplike tulemuste selgumist ainult 
neid laosaldosid, kus esinesid vahed.
 
Inventuuri kokkuvõtete tegemisel on oluline teada, et:
•  saldovahesid ja nende võimalikke tekkepõhjusi tuleks analüüsida ja eristada vahed, mis on 
tekkinud tõenäoliselt eksimustest kauba käsitsemisel, vigadest kaubakoguste sisestamisel ja 
väljastamisel ning kellegi kuritahtlik tegevus. Peab arvestama, et suured positiivsed või nega -
tiivsed vahed on põhjustatud enamasti vigadest laoprogrammis
•  suurte vahede  korral tuleks kontrollida paberil saatedokumentide ja laoprogrammi dokumen-
tide sisu vastavust. 
 
Kui inventuuri tulemusel ilmnevad vead, mille põhjused näivad olevat juhuslikku laadi, 
tuleks selgitada välja, kas tegemist pole siiski süsteemse veaga, mille tekkimiseks on kindel 
põhjus(sed). Lõplike tulemuste kirjapanemist alustatakse alles pärast seda, kui ollakse veendunud, 
et erinevuste põhjusi pole võimalik enam edasise tegevusega selgitada. 
 
Loogiliste laosaldode parandusi ei tohiks teha enne, kui inventuuri tulemused on lõplikud 
ja kinnitatud.
11     Kauba käitlemine
289
 
Inventuuri tegemine vormistatakse vahede aktiga, kus peavad olema eri veergudes toodete 
füüsilised saldod ning saldod infosüsteemis, saldovahed ja hinnad, millega tooted on arvel. Eraldi 
tuuakse välja inventuuri lõpptulemus rahalises väljenduses.
 
Inventuuriakt on oluline dokument, millele annavad allkirja inventuuri tegemise eest vas-
tutav isik ja kokkuvõtte teinud töötajad. Sellega fikseeritakse toodete tegelikud saldod laos inven-
tuuri ajal. Kui see jäetakse tegemata, on väga raske ja sageli isegi võimatu rakendada kollektiivse 
või individuaalse materiaalse vastutuse lepingu sätteid.
 
Näide inventuuri tegemisest, kui selle tegemisel ja kokkuvõtete tegemisel kasutatakse 
tabelarvutusprogrammi Excel:
1. Planeeritakse koos ostu- ja müügitöötajatega inventuuri tegemise aeg.
2. Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste  registrid . Sissetulevate saadetiste registris 
tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste regist-
ris tuleb lõpetada kõik saadetiste väljastamisega seotud toimingud. 
3. Laoarvestusse võetakse tagasi pikka aega väljastuse ootel seisnud, laoarvestusest maha võetud 
kaubad.
4. Korrastatakse hoiukohad, tooted seatakse korrapäraselt, eemaldatakse pakkematerjalide jäägid jne.
5. Veendutakse, et vastuvõtu- ja väljastusalal paiknevad tooted on kirjeldatud laoarvestusprogram-
mis vastavates tsoonides, laoarvestuses olevad kaubad aga hoiukohtadel.
6. Valmistatakse ette inventeerimiseks vajalikud dokumendid. Laoarvestusprogrammist võetakse 
standardraporti abil inventuuri laosaldode loetelu, vajadusel viiakse see Exceli formaati. 
7. Määratakse vastutav isik inventuuri läbiviimise eest. Kui vastavat töötajat eraldi ei määrata, 
vastutab laojuhataja üldjuhul ainuisikuliselt inventuuri nõuetekohase läbiviimise ja selle tulemuste 
õigsuse eest.
8. Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik paneb kokku inventuuri tegemise meeskonna ja lepib 
selle liikmetega kokku muudes vajalikes tingimustes (tööjaotus, lugemiskordade arv jne).
9. Loenduslehed valmistatakse ette  Excelis . Laoaadressid tooteartiklite nimetustega peaksid olema 
kooskõlas aadresside  järjestusega riiulitel korruste kaupa. Loenduslehtedel ei tohi näidata toodete 
loogilisi saldosid hoiukohtadel.
10. Kaubad loetakse üle riiulikorruste kaupa. Kõigepealt esimene korrus, siis teine jne. Loendus-
lehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel.
11. Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need loendus-
lehele käsitsi. 
12. Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi loendusleh-
tedel oma allkirjaga.
13. Inventuuri elluviimise eest vastutav isik korraldab loenduslehtedele märgitud hoiukohapõhiste 
saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajaduse korral raken-
datakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsi-
liste laosaldode vahel hoiukohtadel.
14. Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus loendusleht, mis sisaldab ainult neid 
tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti 
üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu .
15. Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erine-
vad tulemused, koostatakse uus loendusleht ja loetakse vastavad tooted veel kord üle. Lõplikud 
tulemused sisestab inventuuri elluviimise eest vastutav isik inventuuripõhjale.
16. Vastutav isik teeb inventuuri põhjal Excelis lõpliku kokkuvõtte, millel on toodete loogilised ja 
füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. 
17. Kui on selge, et ülelugemise tulemused vastavad tegelikkusele ning on lõplikud, viiakse 
laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused. Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi 
üldjuhul enne esimest inventuurijärgset kauba arvelevõtmist või väljastamist,  hiljemalt  inventu-
urile järgneva tööpäeva jooksul.
18. Inventuuri tulemuste kohta vormistatakse Excelis inventuuri vahede kohta mitmes eksemplaris akt.
19. Laojuhataja ja inventuuri eest vastutav isik analüüsivad avastatud inventuuri vahesid ja püüa-
vad tuvastada süsteemseid vigu, mis on aidanud kaasa vahede tekkimisele. 
20. Süsteemsete vigade  ilmnemisel  püütakse leida üheskoos abinõud, mille rakendamine aitaks 
vigu edaspidi ära hoida või vähendada. Laojuhataja kohustuseks on vastavate abinõude raken-
damine laotöös. 
290
11     Kauba käitlemine
 
Küsimused
 
1. Miks on oluline teha enne inventuuri vajalikud ettevalmistustööd?
 
2. Miks on vaja täisinventuuri ette planeerida?
 
3. Miks on inventuuri tegemine vastutusrikas toiming? 
11.26. Laotoimingute juhtimine
 
Laotööd juhib ja selle õigeaegse teostamise ning kvaliteedi eest vastutab  laohoidja  või 
laojuhataja. Väikestes ladudes, kus töötab 3–5 inimest, juhib laotööd üldjuhul laohoidja, kes teeb 
tavaliselt ka ise osa tööpäevast laotööd. Suurtes ladudes juhib ladu laojuhataja, kelle töö peamine 
sisu on hankida tööpäeva jooksul pidevalt informatsiooni kõige olulise kohta, mis laos toimub, 
võtta vastu otsuseid vastavalt muutunud olukorrale ja korraldada nende otsuste elluviimine.  
 
Õigete otsuste vastuvõtmiseks peab laojuhataja saama pidevalt informatsiooni:
•  Kuidas on rakendatud laotöötajad?
•  Kuidas kasutatakse laotehnikat?
•  Kuidas toimub kauba vastuvõtmine lattu?
•  Kuidas toimub saadetiste komplekteerimine ja väljastamine?
•  Kuidas toimub lao klienditeenindus , kaupade üleandmine ja lähetamine?
•  Kas kõigi laotoimingute teostamisega ollakse graafikus?
•  Kuidas järgivad laotöötajad ohutusnõudeid?
 
Laojuhataja tähtsaim ülesanne on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud kui kõige 
tähtsam ressurss oleks täielikult ära kasutatud. Täielikku kontrolli töötajate tegevuse üle laos on 
raske saavutada juba seetõttu, et laotöötajad on erinevaid toiminguid tehes hajutatud  kogu lao ula-
tuses riiulitevahelistes koridorides ja tööaladel. Laojuhataja puutub päevast päeva kokku erinevate 
probleemidega, olles kohustatud neid lahendama  ja kandma vastutust oma otsuste ja meeskonna 
tegevuse eest.
 
Laojuhataja töö peamised valdkonnad on:
•  laotoimingute planeerimine
•  laotöötajate töö planeerimine
•  laoseadmete kasutamise planeerimine
•  hoiustamise planeerimine
•  tööalade kasutamise planeerimine
•  laotöö kulgemise ja teenindusgraafiku täitmise jälgimine
•  töö laopersonaliga (isiklikud mured ja probleemid, nende lahendamisele kaasaaitamine)
•  töötajate töö kontrollimine ja vajadusel juhendamine
•  kriitiliste olukordade lahendamine
•  töötajate motiveerimine ja stimuleerimine
•   palgapoliitika väljatöötamine ja rakendamine
 
Tähtsamaid omadusi, mida nõutakse tänapäeval laojuhilt, on võime minna kaasa muutus-
tega ja olla ka ise muudatuste elluviija. Laondus on muutunud viimase kolmekümne aasta jook-
sul rohkem kui kogu eelmise sajandi kestel. Et ettevõtte ladu oleks tootlik, efektiivne ja suudaks 
pakkuda kõrget teenindustaset, peab laojuhataja olema kursis paljude laonduse ja logistika vald-
kondadega. Nii peab tal olema teadmisi uutest tehnoloogiatest,  laotehnikast , lao infosüsteemidest, 
parimatest praktikatest laotoimingute juhtimisel, tarneahela toimimisest, veoprotsesside korral-
damisest jne. 
 
Laotöö planeerimine
Väga oluline laojuhataja töös on aja ja töö planeerimine. Laojuhataja planeerib tavapäraselt nii 
iseenda kui ka oma alluvate tööd. Planeerimine algab aja juhtimisest, mis tähendab eelkõige töö-
ülesannete täitmise planeerimist ja prioriteetide määramist. 
11     Kauba käitlemine
291
 
Laojuhataja on planeerinud alluvate töö hästi, kui kogu tööpäeva jooksul on kõigil selge, 
millega ta tööpäeva jooksul tegeleb. Tempo paljudes ladudes on ülikiire ja hea laotööde juhataja 
suudab ka selle juures korraldada tööd nii, et seatakse õiged prioriteedid  ja tegeldakse igal hetkel 
õiges järjestuses just nende töödega, mis on kõige olulisemad. Laojuhatajal on tarvis igal hetkel 
teada, millega keegi tegeleb ja kui vajalik see töö kiirel perioodil on. Tuleb eraldi jälgida töötajate 
töökoormust ja püüda seda maksimaalselt ühtlustada. Töökoormuse õige ja võimalikult ühtlane 
jaotamine alluvate vahel on laojuhataja oluline töökohustus.
 
Laotööd õigesti korraldav laojuht peaks suutma töötada süsteemselt. Selleks peaks ta 
koguma eri  kohtadest  vajalikke andmeid töö planeerimiseks ja korraldamiseks. Oluline on omada 
eelnevalt informatsiooni kaupade saabumise kohta. Ostutöötajad peaksid olema suutelised varus-
tama laojuhatajat eelnevalt vajaliku teabega kaupade saabumisest. Kui poolhaagised kaubaga on 
ootamatult õuel, on laojuhil väga raske ja sageli isegi võimatu tööd planeerida ja mahalaadimiseks 
vajalikke ressursse tagada. 
 
Ressursside planeerimine komplekteerimistööks on üldjuhul lihtsam, sest töömahud on suur-
tes piirides ennustatavad. Töömahtude kõikumine on enamasti väiksem kui vastuvõtmisel ja see 
on tavaliselt nädalate, päevade ning müügihooaegade lõikes prognoositav. On väga hea, kui kogu-
takse andmeid ja tehakse kindlaks koormuse kõikumise koefitsiendid erinevateks perioodideks. 
Nende alusel on võimalik planeerida ka lisatööjõu vajadust. Kui vajalik informatsioon on olemas, 
võib kogenud laojuhataja nende andmete alusel planeerida tööjõu ja laotehnika vajaduse suhteliselt 
usaldusväärselt. Kõige halvem  on see, kui planeerimisele ei omistata tähtsust ja tegeldakse pide-
valt ”tule kustutamisega”. Selline suhtumine ei loo  eeldusi  efektiivsuse kasvatamiseks, samas 
tekitab pingeid nii laojuhatajal kui ka tema alluvatel.
 
Laotöö juhtimissüsteemi (WMS) kasutamine
Laotarkvaraga lõimitult töötav laotöö juhtimissüsteem pakub laojuhatajale häid võimalusi laotoi-
mingute planeerimiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Laotöö juhtimissüsteemi all mõeldakse lao-
haldustarkvaraga liidestatud moodulit, kus on võimalik kirjeldada reegleid ja juhiseid selle kohta, 
kuidas ja millises järjestuses tehakse laotoiminguid. 
 
Nii saab siduda hoiustamisel tooteartikleid erinevate hoiustamissüsteemidega ja määrata 
toodete hoiustamist kindlatel või eelistatud hoiukohtadel. Et tagada eri aegadel  lattu saabunud 
tootepartiide väljastamine soovitud järjekorras, on võimalik laojuhtimise moodulis siduda erine-
vad toodete partiid väljastamiseks FIFO, LIFO või FEFO liikumispõhimõttega, arvestada auto-
maatselt toodete aegumis- või „parim enne“ tähtaegu ning väljastada neid aegumise järjestuses.
 
Suurte võimalustega laotarkvarad lubavad määrata prioriteete komplekteerimisel, pak-
kimisel ja väljastamisel etteantud reeglite alusel. Kogu kaupade väljastamise protsessi võib ehita-
da üles „tagurpidi“, olenevalt näiteks jaotusvedude graafikust ja laadimisaegadest jaotusautodele. 
Laojuht peab sel juhul jälgima laoprogrammi, kas komplekteerimis- ja pakkimistööga ollakse 
graafikus või mitte. Kui on näha, et mõni ei tule oma koormusega ettenähtud ajaks toime, antakse 
talle abiline.
 
Tarkvaraarendajad tegelevad WMS moodulitele uute võimaluste loomistega, mis peaks 
lõppkokkuvõttes viima olukorrani, kus peaaegu kogu laotööd on võimalik määrata, juhtida ja jäl-
gida laoarvestustarkvara kaudu.   
 
Töö personaliga
Personalitöö all mõeldakse eelkõige laotöötajate valikuga tegelemist, tööliste väljaõpetamist ja 
arendamist. Peaaegu kõikjal on probleemiks suur kaadri voolavus ladudes. Rakendada tuleb kõiki 
meetodeid , et vähendada töötajate liikumist. Inimeste kinnistamisel töökohale on võimalik  saavu -
tada edu õiglase ja ühesuguse suhtumisega töötajatesse ning nende isiklikesse probleemidesse. 
Lisaks motiveerimine ning õiglane ja ühtne palgapoliitika. Väljaõppinud töötajaid tuleb püüda 
ettevõttega siduda. 
 
Paljud uued laotöötajad ei oska üldse laotööd või ei oska seda piisavalt. Selleks, et uuest 
töötajast saaks kogenud professionaal, kes saab hakkama laos kõikide töödega, oskab kasutada 
tõstukeid ja töötab probleemideta lao infosüsteemis, kulub üldjuhul vähemalt kaks aastat. See-
juures peavad laojuhataja ja töökaaslased tegema pidevalt lisatööd, et oskusteta töötajast saaks 
vilunud professionaal. 
292
11     Kauba käitlemine
 
Laojuhataja peaks püüdlema püsikaadri kujundamisel selle poole, et töötajate tööjõudluse 
tase ei erineks rohkem kui 20–30% keskmisest tasemest. Praktika on näidanud, et ühesuguse pal-
gataseme puhul aktsepteerivad kollektiivi liikmed ainult sellist erinevust tööjõudluses. Vastasel 
juhul tekivad kollektiivis pinged ja rahulolematus .  
 
Juhendamine tähendab tööliste igapäevase töö jälgimist ja vajadusel töötajate täiendavat 
instrueerimist ja väljaõpetamist. Selleks et laojuhataja suudaks alluvaid juhendada, peab ta olema 
ise kompetentne tehnilistes ja töökorralduslikes küsimustes. Tehniline kompetentsus tähendab eel-
kõige oskusi töötada tõstukite ja muu  tehnikaga  ning võimet tajuda ja mõista toiminguid ning 
protsesse, mida sooritab juhitav allüksus.
 
Tulemused on head, kui laojuhataja on mitteformaalne liider, keda alluvad  igati aktsep-
teerivad ja kes suudab neid seetõttu  motiveerida . Laojuhataja peab suutma luua usaldusliku  atmos -
fääri töötajate ja ettevõtte vahel ning teenida välja alluvate lugupidamise, olles otsustes kindel ja 
õiglane ning alluvate usalduse vääriline. Ta peab aitama  alluvaid niipalju kui võimalik ja lubama 
alluvatel ka teda aidata.
 
Laotöö ohutuse tagamine
Oluline valdkond laojuhataja töös on nii töötajate kui ka lao külastajate ohutuse tagamine. Ohu-
tusega tuleb pidevalt tegelda, vastasel juhul ei lase õnnetused end kaua oodata. Laojuhi ülesanne 
on pidevalt jälgida, kas ja kuidas järgivad töötajad ohutu töötamise juhiseid.
 
Laotööd peetakse kõrgendatud ohtlikkusega tööks järgmistel põhjustel:
•  laotöö käigus tõstetakse/teisaldatakse tööpäeva jooksul kümneid ja sadu tonne kaupu 
•  tõstukid kujutavad endast kõrgendatud ohu allikat 
•  kaubaaluste tõstmine ja langetamine on sageli seotud teatud ohtudega läheduses viibivatele 
inimestele
•  kaupade hoiustamine kõrgel asuvatel riiulikohtadel on seotud teatud ohtudega  
 
(purunev kaubaalus või sellelt alla kukkuv kaup)
•  olemas on riiuli(te) kokkuvarisemise võimalus tõstuki ettevaatamatul/oskamatul juhtimisel
•  peab arvestama tõstuki rataste libisemise võimalusega märjal laopõrandal
•  peab arvestama tõstuki iseenesliku liikumahakkamisega
 
Laojuhataja peaks hoolitsema, et kõik tõstukid oleksid tehniliselt töökorras ja töötajad os-
kaksid nendega töötada. Lisaks tuleb tagada, et sõitmine laos ja lastide tõstmine ning langetamine 
toimuksid ohutult. Laojuhataja  vastutusalasse kuulub ka tõstukite hoolduse ja remondi õigeaegse 
tegemise jälgimine ja korraldamine.
 
Erilist tähelepanu tuleb suunata kaubaaluste hoiustamisel põrandakohast kõrgematel riiuli-
kohtadel. Ühekordse kasutusega kergeid kaubaaluseid on lubatud kasutada kauba hoiustamiseks 
ainult lao põrandal. Alates teisest riiulikorrusest tuleb kasutada selleks EPAL/EUR või muud tüüpi 
sertifitseeritud ja kvaliteetseid kaubaaluseid. On juhtunud raskeid õnnetusi, kus raske kaubaga 
kerge ja mittekvaliteetsest materjalist kaubaalus on kõrgel asuval hoiukohal purunenud ja kaubad 
laopõrandale kukkunud.
 
Tuleb arvestada, et kaubaga  koormatud  laoriiulid on ülitugeva surve all. Riiulikonstrukt-
siooni vähegi tugevam deformeerimine hooletu tõstukijuhi poolt võib põhjustada olukorra, kus 
staatilisest tasakaalust tugeva löögiga välja viidud riiulikonstruktsioon ei talu muudest suundadest 
lisanduvaid täiendavaid surveid ja laoriiul  koos kaupadega hakkab ”kokku varisema”. Tüüpiline 
on, et kokkuvarisev riiul tõmbab endaga kaasa ka temaga seotud paarisriiuli. 
 
Laotöötajad peavad olema teadlikud individuaalsest vastutusest kaastöötajate ja enda ohu-
tuse eest. Igal laotöötajal on moraalne kohustus tagada ohutu keskkond kaastöötajatele ja lao külas-
tajatele . Samuti vastutab iga laotöötaja seaduse järgi teistele õnnetusjuhtumite läbi tekitatud kahju 
eest. Paraku ei vähenda see kõik aga laojuhataja vastutust õnnetusjuhtumi ja suure materiaalse 
kahju korral. 
 
Töö tasustamine
Töötajate vaimsed ja füüsilised võimed ning motivatsioon on enamasti väga erinevad. Selline 
võimete ja motivatsiooni erinevus väljendub üldjuhul inimeste erinevas tööjõudluses, algatus-
võimes, töö tootlikkuses ja kvaliteedis . Laotöötajate motiveerimiseks ja stimuleerimiseks on vaja 
viia nende töötasud sõltuvusse tehtud töö hulgast, kvaliteedist.
11     Kauba käitlemine
293
 
Lisaks on vaja arvestada töötajate võimekust töötada mitmesuguste tõstukitega, tehes eri 
kaupadega erinevaid tööoperatsioone. Mida universaalsemate oskustega on töötaja, seda rohkem on 
võimalusi teda mitmesugustel töödel kasutada ja seda kõrgem peaks olema tema töötasu . Igasugune 
töö- ja lisatasude nivelleerimine võtab parematelt töötajatelt soovi anda endast maksimum ning ei 
stimuleeri ülejäänuid endisest enam ja paremini töötama.  
 
Töö tasustamisel soovitatakse kasutada mitmest komponendist koosnevat palgasüsteemi.
 
Palgasüsteem võiks koosneda näiteks kolmest komponendist:
•  põhipalk
•   lisatasu erioskuste eest
•  individuaalne boonus.
 
Põhipalk võib olla kõigil töötajail ühesugune eeldusel, et töötajate produktiivsus ei eri-
ne rohkem kui 10–20%. Tuleks arvestada võimalusega maksta töötajatele eri põhipalka erineva 
tööstaaži järgi ettevõttes. Siinjuures võib kasutada kolme kuni viit palgaastet.
 
Lisatasu erioskuste eest stimuleerib töötajaid otseselt õppima juurde tööga seotud täienda-
vaid oskusi. Laotöötaja, kes oskab töötada igasuguse laos kasutatava tehnikaga, tunneb sügavuti 
laotöö korraldust, infosüsteemi ja eri kaupade käsitsemisnõudeid, on universaalsem ja ettevõttele 
sedavõrd väärtuslikum. Individuaalse boonuse kaudu võiks võtta arvesse paremate töötajate suure-
mat tööjõudlust, paremat töö kvaliteeti ja valmisolekut teha vajaduse korral üleajatööd. 
 
Küsimused
 
1. Millistel põhjustel on laotoimingute juhtimine oluline?
 
2. Loetleda eeldused laotoimingute juhtimiseks.
 
3. Loetleda laojuhataja peamised tööülesanded.
 
4. Millistele nõuetele peaks vastama oma tööga hästi toime tulev laojuhataja?
11.27. Laotoimingute mõõtmine
 
Ladu kujutab endast keerukat süsteemi, kus on korraga kasutusel mitmeid ressursse. Nendest 
peamised on inimtööjõud, laotehnika, riiulisüsteemid, lao ruumid ja lao põrandapind. Ressursse 
kasutades tehakse laos erinevaid tegevusi, nagu kaupade vastuvõtt, väljastussaadetiste komplek-
teerimine, pakkimine jne ülesandega ettevõtte klientide tootmist teenindada. Tegevuste  sisendis  on 
ressursid ja väljundis täidetud vastuvõtu ja väljastustellimused. 
 
Et lao töö oleks tulemuslik, tuleb laoressursside kasutamist jälgida, registreerida ja mõõta. 
Tulemused talletatakse andmetabelites, mille põhjal on võimalik teha analüüsi lao toimingute mah-
tude , tootlikkuse, efektiivsuse jms kohta. Andmete analüüsimisel võib selguda, et tööde korralduses 
on teatud ebakohad ja töö pole pi savalt tootlik. Analüüsi tulemusi saab laojuht kasutada laotoimin-
guid parendavate otsuste vastuvõtmiseks.
 
Mõõta on võimalik nii ressursside kasutamist laotoimingute sisendis kui ka tulemusi tege-
vuste väljundis. Mõlemaid mõõtes on võimalik saada parim tulemus, sest sel juhul on loodud eel-
dused ressursside kasutamise ja toimingute tulemuste seostamiseks ning põhjendatud järelduste 
ja juhtimisotsuste tegemiseks. Ressursikasutuse ja laotoimingute tulemuste mõõtmine on palju 
lihtsam kui nendevaheliste seoste loomine. 
 
Tuleks eristada mõõdikuid, suurusi, näitajaid, tegevusnäitajaid ja suhtarvulisi tegevusnäitajaid. 
Mõõdetavad suurused on teatud parameetrid toimingutes ja protsessides, mida on võimalik jälgimise, 
registreerimise ja andmete analüüsimise abil mõõta ning kvantitatiivselt kirjeldada. Mõõdetavateks suu-
rusteks ehk näitajateks võivad olla erinevad ressursid, tegevused ja nende resultaadid. Mõõdiku all 
mõeldakse lühikirjeldust sellest, mida on vaja ühtede suurustega teha selleks, et saada teisi otsita-
vaid suurusi. Mõõdikut kirjeldades näitame ära, kuidas me üht või teist suurust/näitajat mõõdame:
294
11     Kauba käitlemine
 
Näiteid mõõdikutest:
•  lao täiteastme mõõdikuks on täidetud hoiukohtade ja kõikide hoiukohtade suhe
•  komplekteerimistöö mõõdikuks on ajaühikus komplekteeritud väljastusühikute arv
•  saadetise vigade kvaliteedi mõõdikuks on saadetiste vigadega artikliridade ja kõikide artikli- 
ridade suhe
•  väljuva saadetise artiklirea komplekteerimise efektiivsuse mõõdikuks on selle artiklirea  
komplekteerimise kogukulu
 
Lao ressursikasutuse mõõtmine
Ressursikasutust on suhteliselt lihtne mõõta, sest see toimub üldjuhul laotegevuste sisendis. 
Selleks tuleb registreerida teatud perioodi jooksul nende ressursside rakendatus.
 
Nii näiteks on võimalik saada ja registreerida andmeid ühe kalendrikuu jooksul:
•  lao lahtioleku aja (tööaja) kohta – ajaressurss (h)
•  laopersonali töötundide kohta – tööjõuressurss (h)
•  tõstukite töötundide kohta – laotehnika ressurss (h)
•  kasutatud laoruumi kohta – laoruumi ressurss (m3)
•  kasutatud laopinna kohta – lao põrandapinna ressurss (m2)
•  hoiustamise kohta – hoiustamise ressurss (hoiukohtade arv, tk)
•  kasutatud elektrienergia kohta – elektrienergia ressurss (kWh; €)
•  kasutatud soojusenergia kohta – kütte ressurss (MWh; €)
•  kasutatud pakkematerjal – lisatud kaubaaluste arv (tk); pakkekile (kg); kartongpakend (tk)
 
Eraldi võib mõõta, kui palju on kasutatud vaadeldaval perioodil mingit ressurssi 
kindla tegevuse läbiviimiseks. Need suurused võivad olla järgmised:
•  mahalaadimiseks kulunud ressurss – inimtöö (h); tõstuki töö (h) 
•  vastuvõtmiseks kulunud ressurss – inimtöö (h); tõstuki töö (h); lao põrandapind (m2)
•  komplekteerimiseks kulunud ressurss – inimtöö (h); tõstuki töö (h)
•  pakkimiseks kulunud ressurss – inimtöö (h); pakkekile (kg); kartong (kg; tk) 
•  inventuuri tegemiseks kulunud ressurss – inimtöö (h); tõstuki töö (h)
 
Kuni nimetatud ressursside kasutamine on seostamata laotoimingute tulemustega, pole 
võimalik teha järeldusi tegevuste tootlikkuse ja efektiivsuse kohta. Samas annab nende andmete 
pidev mõõtmine ja registreerimine laojuhile kasulikku informatsiooni, võrreldes ühe perioodi and-
meid teise perioodi andmete või aasta keskmisega. 
 
Tegevuste tulemuse mõõtmine
Laotoimingute väljundis olevate tulemuste mõõtmine annab laojuhile olulist informatsiooni nii 
tegevuste mahtude kui ka kvaliteedi kohta. Väljundis on võimalik mõõta tavaliselt suurusi, mida 
saab nimetada ka tegevusnäitajateks. Tehtud toimingute mahtusid ja kvaliteedinäitajaid mõõde-
takse sama perioodi jooksul, mil registreeritakse ressursikasutust. 
 
Väljundis mõõdetud peamised mahtusid iseloomustavad tegevusnäitajad on järgmised:
•  mahalaadimine – alus/kuu
•  vastuvõtt – alus/kuu; m3/kuu; tellimusrida kuu 
•  hoiustamine – alus/kuu; m3/kuu; hoiukoht/kuu
•  komplekteerimine – tellimus/kuu; artiklirida/kuu;
•  väljastamine – saadetis/kuu; artiklirida/kuu; alus/kuu;
 
Mahtudest vähem olulisem ei ole tegevuste kvaliteet ehk toimingute teostamise tase 
arvestades klientide ootusi, et toimingud tehakse kokkulepitud tingimustel. Kliendid ootavad üld-
juhul, et laotoimingud tehakse vigadeta ja õigeaegselt. Toimingute kvaliteedi tegevusnäitajad või-
vad olla nii absoluutse väärtusega kui ka suhtarvulised. 
 
Juhul kui kasutatakse absoluutsuuruses tegevusnäitajat, peab olema ära toodud ka kogu 
sündmuste arv. Kui märgitakse ära, et kuu jooksul tehti lao väljastustega üheksa viga, ei anna see 
eriti palju informatsiooni. Kui lisatakse, et kokku oli laosaadetisi vaadeldaval perioodil 1800, on 
võimalik anda hinnang vigade arvu määrale. Sama suhtarvuna esitades võib öelda, et vigadega 
saadetised moodustasid 0,5% kõikidest laoväljastustest. Suhtarvulised tegevusnäitajad on eelista-
tavamad, sest nendega on võimalik esitada olulist informatsiooni lühidalt ja suhtarvusid on hea eri 
perioodide aegreas omavahel võrrelda ning teha järeldusi.
11     Kauba käitlemine
295
 
Absoluutarvulised laotöö kvaliteedinäitajad võivad olla järgmised:
•  mahalaadimisel kaubale tekitatud vigastuste arv (tk/kuu)
•  vastuvõtul tehtud vigade arv (tk/kuu)
•  komplekteerimisel tehtud vigade arv (artiklirida/kuu)
•  pakkimisel tehtud vigade arv (tk/kuu)
•  hilinemiste arv laoväljastuste tegemisel (tk/kuu)
•  inventuuri tegemisel tehtud loendusvigade arv (tk/inventuur)
 
Suhtarvulised laotöö kvaliteedinäitajad võivad vaadeldaval perioodil olla näiteks:
•  vastuvõtul tehtud vigade suhtarv – (käsitsemisvigadega saadetised / kõik saadetised)
•  komplekteerimisel tehtud vigade suhtarv – (veaga saadetiste arv / kogu saadetiste arv;  
veaga artikliridade arv / kogu artikliridade arv)
•  pakkimisel tehtud vigade suhtarv – (vigadega saadetised / kõik saadetised)
•  hoiustamise täpsus – (laoprogrammis vigadega kirjeldatud hoiukohad / laoprogrammis kõik 
kirjeldatud hoiukohad)
•  inventeerimise täpsus – (loendamisel või kokkuvõtte tegemisel tehtud vigade arv / saldodega 
artikliridade koguarv )
 
Olulisimateks tegevusnäitajateks tuleb pidada kasutatavate ressursside tootlikkuse ja efek-
tiivsusega seotud suurusi. Kuna need kujutavad endast ühe uuritava suuruse (ressursikasutuse) 
suhet teisesse, annavad need kõige enam olulist informatsiooni inimtöö jõudluse või muu ressursi-
kasutuse kohta. Kui räägitakse tootlikkuse tegevusnäitajatest, suhestatakse omavahel mitterahalisi 
suurusi. Kuna efektiivsus iseloomustab ressursside kasutamisel saadud tulemuse ja selle saavu-
tamiseks kasutatud ressursside suhet rahalises väärtuses, on efektiivsuse tegevusnäitaja üheks suu-
ruseks kuluühik mõõdetuna rahas.
 
Näiteid laotöö tootlikkuse tegevusnäitajatest:
•  käsitsetud kaubaaluste arv töötaja kohta (tk/päev; tk/kuu)
•  vastu võetud artikliridade arv töötaja kohta (tk/päev; tk/kuu)
•  komplekteeritud artikliridade arv töötaja kohta – (tk/päev; tk/kuu)
•  kaubaaluse mahalaadimiseks kuluv aeg (min/alus)
•  artiklirea komplekteerimiseks kuluv aeg (min/artiklirida)
•  loendatud hoiukohtade arv töötaja kohta inventeerimisel (tk/h)
•  lao täiteaste hoiustamisel (täidetud  hoiukohad / kõik hoiukohad)
•  vastuvõetud artikliridade arv tööala pindalaühiku kohta (artiklilida/m2)
•  väljastatud artikliridade arv tööala pindalaühiku kohta (artiklirida/m2)
 
Ladudes kasutatavamad efektiivsuse tegevusnäitajad on järgmised:
•  kulu kaubaaluse vastuvõtmisel lattu (€/alus)
•  kulu kaubaaluse väljastamisel lattu (€/alus)
•  kulu kaubaaluse hoiustamisel laos (€/alus x päev; €/alus x kuu)
•  kulu saabuva saadetise käsitsemiseks (€/saadetis)
•  kulu saabuva saadetise artiklirea käsitsemiseks (€/artiklirida)
•  kulu väljuva saadetise käsitsemiseks (€/saadetis)
•  kulu väljuva saadetise artiklirea käsitsemiseks (€/artiklirida)
 
Küsimused
 
1. Mida tähendab laotoimingute mõõtmine ja registreerimine?
 
2. Millistel eesmärkidel tehakse laotoimingute mõõtmisi?
 
3. Milliseid suurusi mõõdetakse laotoimingute sisendis ja milliseid väljundis?
 
4. Milleks kasutatakse laotoimingute mõõtmise andmeid?
 
5. Mille poolest erinevad absoluutarvulised ja suhtarvulised tegevusnäitajad?
296
11     Kauba käitlemine
11.28. Ladude planeerimise üldised põhimõtted ja etapid
 
Ettevõte ootab oma laolt paindlikku ja tõhusat tegutsemist . Ladu peab väljastama kaubad 
kõikide klientide tehtud tellimuste alusel kokkulepitud ajalimiidi piires. See eeldab head ja läbi-
mõeldud lao ruumide, tööalade, tehnoloogia, laotehnika ja laotööde planeerimist, et saavutada lao 
majanduslikult tulus tegevus. Planeerimise lähtepunktideks tuleks pidada ettevõtte ja selle turun-
dusstrateegia määratud eesmärke lao teenindustaseme , tarnevõime, ringlemissageduse ja laoväär-
tuse kohta.
 
Uue laohoone planeerimiseks soovitatakse luua projekti  meeskond . Projekti planeerimisel 
tuleks vaadata kriitiliselt üle kõik kasutusel olevad tööprotsessid ja arvestada asjaoluga, et neid 
võib olla vaja reorganiseerida, ratsionaliseerida ja uuendada. Samuti võib olla õigustatud võtta 
kasutusele muu laotehnoloogia ja/või tunduvalt moodsamad ning suurema tootlikkusega seadmed.
 
Planeerimine jaotatakse etappideks:
•  lao asukoha valik
•  hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine
•  laoinventari planeerimine
•  laotehnika planeerimine
•  tegevuste planeerimine
•  personali planeerimine.
 
Oluline oleks arvestada järgmiste asjaoludega:
•  laoprojekti planeerimine algab ligikaudsete arvutuste tegemisest ja lõpeb detailse kavanda-
misega
•  planeerimine peab kõike arvestama ja olema põhjalik, planeeringu tulemused peavad olema 
pärastpoole projekti lõppfaasides hõlpsasti realiseeritavad
•   detailne planeerimine peab põhinema laialdasel andmebaasil
•  tingimata on vaja püstitada mitmed alternatiivsed lahendusvariandid ja töötada erinevate  alter -
natiividega, arvestades kõikvõimalike variantidega ning valides lõpuks välja neist sobivaim
•  hoonet tuleb ehitada „seestpoolt väljapoole”, mis tähendab, et hoone ise kavandatakse pärast 
seda, kui lao tehnoloogia, laoinventari ja -tehnikaga seonduv on otsustatud ja  materjalivoo  
liikumine laos selge
•  planeerimine ei tohi lõppeda uue laohoone avamisega, vaid see kestab edasi ja väljendub töö-
toimingute ja -protsesside pidevas jälgimises, mõõtmises, viimistlemises ja vajaduse korral ka 
ümberkorraldamises.
 
Kõigepealt tehakse ligikaudne  planeering. Eelarve andmete alusel kavandatakse suunav  
lahendus, mille alusel tehakse otsused edaspidise tegevuse kohta. Sellele järgneval planeerimisel 
vajatakse juba palju täpsemat informatsiooni, mille põhjal alustatakse detailset planeerimist.
 
Enamik ladude planeerimistegevusi on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuvad 
ning neid tuleb teha korraga. Materjalivoogude liikumist, hoiustamist, laoruumi, lao tehnoloogiaid  
ja tehnikat tuleb kavandada ühel ajal, minnes ligikaudsetelt väärtustelt järk-järgult üle täpsematele 
väärtustele ja parema kooskõla leidmisele eri komponentide vahel. Ühe komponendi muutmine 
toob enamasti kaasa ka mitme teise komponendi muutumise, mistõttu parema tervikliku tulemuse 
saavutamiseks oleks vaja kasutada iteratsiooni ehk kordamist, kasutades muutunud andmeid. 
Primaarseks komponendiks on seejuures materjalivoog .  
 
Lao asukoht
Lao asukoha valik on ühteaegu nii teadus kui ka kunst . Otsustamine sisaldab prioriteetide kaalu-
mist, kriitiliste punktide määratlemist ja välistamise protsessi. Igal asukohal on tavaliselt mingid 
eelised ja puudused, mistõttu sisaldab lõplik valik tavaliselt teatud kompromisse.
 
Laonduses toodetakse sarnaselt tootmisettevõtetega lisaväärtust. Toodetud lisaväärtus laos 
on aga tavaliselt mitu korda, isegi kümneid kordi väiksem kui tootmisprotsessis. Tootmisettevõtete 
asukoha teooria väidab, et kaupade asukoht on alati kõige kriitilisem nende jaoks, kes toodavad 
kõige vähem lisaväärtust. Sama põhimõtet saab rakendada ka ladude paiknemise kohta. Enamasti 
kehtib põhimõte, et mida väiksem on toodetav lisaväärtus, seda lähemal peaks paiknema ettevõte 
koostööpartneritele või turgudele. Jaotuskeskus või ladu, kus tegeldakse toodete lõpliku koosta-
misega vastavalt klientide erisoovidele, peab paiknema turu vahetus läheduses.
11     Kauba käitlemine
297
 
Kõik laod on seotud suuremal  või vähemal määral autovedudega, teatud juhtudel vajatakse 
lisaks raudteeharu või lennuvälja lähedust. Osa ladusid peab paiknema sadama territooriumil. 
Kuna autotransport on väga mobiilne, pole üldjuhul vaja eriti arvestada teenusepakkuja autopargi 
asukohaga. Ka on maanteevedajad hajutatud üldjuhul suhteliselt ühtlaselt ja suudavad edukalt 
teenindada ka mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvaid kliente.
 
Kuna ladu on turundustööriist, tuleb selle asukoha valikul arvestada eelkõige teenuse kasu-
tajate – klientide vajaduste ning soovidega. Kliente  huvitab  eelkõige, et veokulud oleks väikesed 
ja tarneaeg lühike. Tuleb mõista, et klienti ei huvita vähemalgi määral, kus kaupa hoitakse seni-
kaua, kuni see toimetatakse saajale õigeaegselt ja vastuvõetavate kuludega .
 
Üldjuhul on peaaegu alati tähtis, et laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas .  
 
Kui vaadelda võimalike vajaduste ringi, kehtivad logistiliselt soodsale asukohale 
järgmised nõuded:
•  sadama, lennuvälja ja raudteesõlme lähedus
•  kaubaterminali(de) lähedus, kuhu saabub pidevalt kaup või viiakse seda terminali 
•  liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele
•  hea ligipääsetavus klientidel ja teenindaval veokipargil
•  lähedus peamistele klientidele
•   sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest, tänavatest ja teedest
•  muude laokomplekside ja jaotuskeskuste lähedus
 
Lao asukoha määramine on tähtsamaid strateegilisi otsuseid, mida logistikajuhid peavad 
langetama . Kõik muud jaotusega seotud otsused on suhteliselt hõlpsasti ja väikeste kuludega paran-
datavad. Lao asukoha suhtes langetatud väärotsuse korrigeerimine võib minna heal juhul ettevõttele 
väga kulukaks, halvemal juhul võivad olla sellel ettevõtte jaoks pöördumatud tagajärjed.
 
Lao üldplaneerimine
Lao üldplaneerimine tehakse pärast lao asukoha valikut ja on seega lao planeerimisprotsessi teine 
etapp. Toetudes laialdasele andmete hulgale tuleb üldplaneerimise käigus arvestada väikest hulka 
olulisi kriteeriume ja langetada otsus optimaalse lahenduse kohta. Üldplaneerimisel tuleb kasutada 
kindlasti süsteemse lähenemise põhimõtet, sest ainult sel teel on võimalik võtta planeerimistöö 
käigus arvesse kõiki olulisi kriteeriume ja  aspekte  ning vähendada lao planeerija isiku rolli oluliste 
hinnangute andmisel ning tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Planeerimine peab toimuma üheaegselt 
nii tehnilistest kui ka majanduslikest aspektidest lähtudes. 
 
Töötaja, kes tegeleb lao planeerimisega, hindab töö käigus oma tahtest sõltumata intui-
tiivselt, kuidas konkreetne lahendusvariant rahuldab püstitatud eesmärke. Intuitiivse hinnangu 
andmine toimub praktiliselt samal ajal tööga mingi alternatiivse lahendusvariandiga. 
 
Intuitiivse hinnangu andmisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed aspektid. Positiivne 
külg seisneb selles, et tänu töö käigus toimuvale pidevale hinnangu andmisele toimub samal ajal 
uute ideede genereerimine. Negatiivne aspekt seisneb selles, et intuitiivse hinnangu alusel võib 
projekti kallal töötav inimene  loobuda  enneaegu alternatiivsest lahendusvariandist seda lõpuni 
välja töötamata ja kontrollimata.
 
Intuitiivne analüüs mõjutab alati suuremal või vähemal määral lahenduse väljatöötamist. 
Seetõttu tuleb pidevalt arvestada intuitiivse hinnangu negatiivse aspektiga, et mitte jääda lahen-
duse väljatöötamisel ühekülgseks.
 
Süsteemse analüüsi käigus kontrollitakse kõiki väljatöötatud lahendusvariante üksikasja-
likult. Süsteemne analüüs koosneb kahest etapist – staatiline kontrollimine ja dünaamiline kont-
rollimine. Staatilise kontrollimise käigus vaadeldakse iga lahendit kui terviklikku  süsteemi seisu-
kohast, kuidas see täidab projektiga määratud funktsioone ja millised on tegelikud võimalused 
lahendit realiseerida. Dünaamilise kontrollimise käigus uuritakse kogu laologistika  süsteemi ole-
nevalt erinevatest allsüsteemidest või elementidest (tundlikkuse analüüs muutustele). 
 
Dünaamilise kontrollimise käigus on vaja vastata järgmistele küsimustele:
•  kus tekivad tõrked süsteemi ülekoormamisel?
•  millist mõju hakkavad avaldama tõrked?
•  kuidas hakkab muutuma tõrgete korral läbimisaeg laos?
•  millised riskid hakkavad kaasnema tõrgetega?
298
11     Kauba käitlemine
 
Dünaamiliste aspektide  uurimine  konkreetse lahenduse analüüsi käigus on seotud tavaliselt 
suurte kuludega. Sel põhjusel soovitatakse laologistika planeerimisel kasutada simulatsioone. 
 
Lao planeerimiseks vajalikud andmed
Tulevikuennustusteks on vaja laiaulatuslikku ja usaldusväärset andmebaasi käivete ja sündmus-
te kohta viimaste aastate jooksul. Mida rohkem omatakse informatsiooni erinevate klientide ja 
teenuste kohta, seda parem. Trende jälgides on vaja olemasoleva andmebaasi  najal  prognoosida 
käibeid, mahtusid ja tootlikkust tuleviku tarvis.
 
Planeerimiseks vajalik andmebaas on tähtis osa projektist. Et luua planeerimiseks head eel-
dused, tuleb hoolitseda selle eest, et kasutatavaid andmeid oleks vajalikul määral ja et need oleksid 
võimalikult tõesed.
 
Alljärgnevalt on toodud minimaalne informatsioonivajadus lao planeerimise alustamiseks.
 
Tooteartiklite andmed:
•  erinevate tooteartiklite arv
•  tooteartiklite kirjeldused
•  tooteartiklite grupid
•  tooteartikli gruppide ringlemissagedused
•  tooteartiklite mõõtmed
•  tooteartiklite mehaanilised ja füüsikalised omadused (kaal, toksilisus jne)
•  tooteartiklite spetsiifilised omadused (hoiustamise temperatuur, väärtus jne)
•  tooteartiklite ABC klassifikatsioon
•  andmed pakendite kohta  
 
Vastuvõtt ja väljastamine:
•  tarnijate arv
•  ostuarvete arv / ajaühik
•  artikliridade arv ostuarvetel 
•  sissetulevate saadetiste arv päevas
•  klientide arv
•  väljuvate saadetiste arv päevas
•  tarnekohtade arv
•  vastuvõtu ja tarnimise ajalised raamid
•  eeldatavad läbimisajad laos
 
Transport:
•  veoviisid
•  veovahendid ja -ühikud
•  veovahendite ja -ühikute mõõtmed
•  maha- ja pealelaadimise meetodid
•  laaditavate veovahendite ja -ühikute arv päevas
 
Ladustamine:
•  ladustatav maht
•  materjalivooga seonduv informatsioon
•  ringlemissagedus laos
•  ladustamise liik (pidev, hooajaline jne)
 
Komplekteerimine:
•  tellimuste arv päevas
•  tellimuste artikliridade arv päevas
•  nopete arv rea kohta
 
Muu:
•  laopersonali suurus
•  kaubaaluste arv
•  kaubaaluste tüübid
•  kaubaaluste tagastamise süsteem
•  klientide andmebaasid
•  prognoosid edasise strateegia kavandamiseks
11     Kauba käitlemine
299
 
Materjalivoo käitlemise planeerimine
 
Lao planeerimisel on primaarne materjalivoog ning kogu planeerimisprotsess tuleks teos-
tada lähtuvalt selle käitlemisest laos. Materjalivoo planeerimisel on vaja püstitada mitu alternatiivi 
ja töötada nendega korraga. Pärast väga hoolikaid  arvutusi  ja kaalutlusi valitakse nende seast välja 
sobivaim. Tulevikuennustusteks on vaja ulatuslikku ja usaldusväärset andmebaasi käivete ja sünd-
muste kohta viimaste aastate jooksul. Mida rohkem on informatsiooni klientide ja teenuste kohta, 
seda parem. Trende jälgides on vaja olemasoleva andmebaasi najal tuletada käibeid, mahtusid ja 
tootlikkust tuleviku tarvis.
 
Tööalade planeerimine
Materjalivoogude liikumine planeeritakse koos lao tööaladega. Tööalad ei vaja üldjuhul suuremat 
kõrgust kui 4 m. Juhul kui laoruumi kogukõrgus on 7 m või enam, soovitatakse ehitada tööalade 
peale teine korrus, mida võib edaspidi edukalt kasutada kontori- ja olmeruumide väljaehitamiseks, 
peenkauba ladustamiseks ja teatud lisaväärtusteenuste osutamiseks. 
 
Lao kogupind jaotatakse vastuvõtu-, cross-docking-, ladustamis-, pakkimis-, konsolideeri-
mis- ja väljastamisalaks. Seejuures tuleb tingimata arvestada vajadusega osutada mitmesuguseid 
lisaväärtusteenuseid. Kuna suur osa lisaväärtusteenustest tehakse vahetult pärast kauba vastuvõttu 
(sildistamine, kasutusjuhendite lisamine jne), on sobilik näha vastav ala ette vahetult vastuvõtuala 
kõrvale. Osa lisaväärtusteenustest tehakse tavaliselt hoiustatud kaubaga, mistõttu üks lisaväärtus-
teenuste osutamise piirkond võiks paikneda ladustamisalal. Sellised toimingud on näiteks jae-
pakendite, müügi- ja mitmesuguste reklaamkomplektide koostamine. 
 
Vastuvõtuala peab olema sobiva pindalaga, arvestades saabuvate kaubakoguste suurust ja 
varude täiendamise sagedust. Väljastamisala peab vastama suuruselt väljuva kauba kogustele ja 
väljuvate saadetiste arvule. Ollakse seisukohal, et kõige tõhusam on laotöö siis, kui vastuvõtu- ja 
loovutusala asuvad kõrvuti ning üht on võimalik teise arvel ajutiselt  kasutada (üleminekupiir on 
mõtteline, „ujuv”). Vajaduse korral tuleks nende vahele jätta eraldi laopind sorteerimiseks, konso-
lideerimiseks või ristlaadimiseks. Kaubavoogusid juhitakse efektiivselt, kui üht ja sama ruumiosa 
saab kasutada kahe või enama tegevuse sooritamiseks.
 
Esialgne ligikaudne tööalade planeering koostatakse tavaliselt orienteeruvate algandmete 
põhjal. Täpsema planeeringu koostamisele asutakse üldjuhul pärast seda, kui kõik materjalivoo, 
tehnoloogia ja seadmetega seonduv on otsustatud. Tavaliselt arvutatakse planeerimise selles järgus 
juba ka ehitise, laotehnoloogia ja -tehnika ligikaudne maksumus. 
 
Hoiustamisalade ja laotehnoloogia planeerimine
Kui on  selgunud , milliseid materjale ja kui pika aja jooksul hoiustatakse, kui sageli täidetakse hoiu-
kohti ja tehakse väljastusi, on võimalik asuda hoiustamise planeerimisele. Hoiustamise planee-
rimisel määratakse ära  hoiustamisala  pindala, pikkuse ja  laiuse  mõõdusuhted, kõrgus, paiknemine  
tööalade suhtes ja kasutatavad riiulisüsteemid. 
 
Riiulisüsteemid ja nende paigutus moodustavad kõige olulisema osa laotehnoloogiast ning 
peavad toetama  ühtaegu nii kaupade säilitamist kui ka käsitsemist. See tähendab, et riiulisüsteemi 
valikul on vaja arvestada tooteartiklite arvu, pakendite eripära, toodete ringlemissagedust ja väljas-
tamissagedust.  
 
Joonis 11.11   Näited ladude planeeringust
300
11     Kauba käitlemine
 
Laoseadmete planeerimine
Kasutatav laotehnoloogia määrab suures osas laotehnika (peamiselt tõstukid) valiku. Konkreetse 
laotehnoloogiaga sobivad kokku ainult teatud tüüpi ja kindlaksmääratud tehniliste näitajatega tõs-
tukid. Nii võib laiade vahekoridoridega madalas laos kasutada järgmisi tõstukitüüpe: vastukaal-
tõstuk, tugiratastõstuk (virnastaja), liikuvmastiga tõstuk, madal- ja kõrgkomplekteerimistõstuk. 
Kui planeeritakse kõrge ladu kitsaste vahekoridoridega, saavad olla  valikuks  pöördkahveltõstuk, 
süstiktõstuk, kõrgkomplekteerimis- või kombitõstuk. Kõrge peenkaubalao korral on ainus alter-
natiiv kõrgkomplekteerimistõstuk. 
 
Välitingimustes asuvates ladudes peaks olema valikuks kas diiselmootoriga vastukaaltõstuk 
või neljasuunaline liikuvmastiga tõstuk.
 
Laotehnika soetamisel tuleks arvestada järgmiste kriteeriumidega:
•  ühilduvus lao muu tehnika ja tehnoloogiaga
•  tõsteseadme mõõtmed
•  optimaalne veokaugus ja/või tõstekõrgus
•  investeeringu maksumus, hooldus- ning remondikulud
•  hoolduse ja remondi korraldatus
•  järjestikune tööaeg akude vahepealse laadimiseta
 
Laohoone planeerimine
Hoonete planeerimine algab krundi planeerimisest. Hoone asend krundil määratakse krundi kuju 
järgi. Hoone asukohaks krundil määratakse selline koht, kus on võimalik edaspidi hoonet laien-
dada. Hoone asukoha määramisel krundil tuleks kohe kindlaks määrata ka selle võimalik laien-
damise suund (suunad).
 
Laohoonet asutakse lõplikult planeerima alles pärast seda, kui materjalivoo kontseptsioon 
on loodud ning riiulisüsteemid ja lao seadmed määratletud. Hoone planeerimisse tuleb kindlasti 
kaasata ka projekteerija, kellega koostöös leitakse hoone parimad võimalikud mõõdusuhted ja 
konstruktsiooniline lahendus. Ehitise esialgne üldplaan tuleks koostada materjalivoo ja tehnoloo-
gia etteantud piirtingimuste järgi. Väga oluline on lagede toestamise juures asjaolu, et katusekonst-
ruktsioone kandvate postide arv oleks minimaalne ja nende samm sobiks riiuliridade ja töökori-
doride laiuse sammuga. Eksimine laohoone pikkuse, laiuse, kõrguse ja katusefermide tugipostide 
paigutusega peaks olema välistatud, sest need vead pole enam hiljem parandatavad.
 
Laohoone planeerimisel tuleb kindlasti arvestada järgmiste asjaoludega:
•  hoone kõrgust ja põranda kõrgust pole võimalik muuta
•  põrandate ja katuste remont ning ümberehitamine on kallis
•  laadimissildade ja -lüüside lisamine on kallis
•  universaalsuse saavutamise nimel võib ehitise hind olla kõrgem
 
Lao planeeringu väljatöötamine koos riiulite paigutamisega on tõsine ja vastutusrikas 
ettevõtmine. Enne laoplaani lõplikku väljatöötamist tuleks tegelda mitmete alternatiividega ja teha 
arvutusi, et saada parim võimalik tulemus. Kui riiulid on kinnitatud oma kohale ja kaubad asetatud 
riiulitele, on planeeringus väga raske, sageli isegi võimatu midagi muuta. Planeerimise õnnes-
tumine või ebaõnnestumine selgub sageli alles pärast seda, kui ladu on mõnda aega töötanud. 
 
Lao planeerimise viimased etapid on laopersonali ja -toimingute planeerimine ning lao info-
süsteemi parameetrite seadistamine vastamaks laoruumi, materjalivoo, laovaru ja seal tehtavate toi-
mingute parameetritele. Nii määratakse laotöö juhtimissüsteemis hoiukohad koos laoaadressidega, 
hoiustamissüsteemid, töötoimingute järjekord, informatsiooni sisestamise vajadus jms.
 
Laotöötajate arv saab selgeks pärast seda, kui on teada laotööde keskmine maht, töömah-
tude kõikumine, töö tootlikkus ja nõuded töötajate oskustele. 
11     Kauba käitlemine
301
 
Küsimused
 
1. Millistel eesmärkidel planeeritakse ladusid?
 
2. Millal muutub ettevõtte laos aktuaalseks lao planeerimine?
 
3. Nimetada lao planeerimistöö etapid.
 
4. Kes peaks ettevõttes tegelema lao planeerimisega? Milline on laojuhataja roll lao 
 
    planeerimisel?
 
5. Millised andmed võetakse lao planeerimisel aluseks?
 
6. Mida tähendab lao planeerimine „seestpoolt väljapoole“?
 
7. Millisteks osadeks jaotatakse planeerimise käigus laopind?
 
8. Millest lähtutakse laotehnoloogia ja laotehnika planeerimisel?
 
9. Millest lähtutakse laopersonali suuruse planeerimisel ja nende 
 
    kvalifikatsiooninõuete määratlemisel?
11.29. Lao korrashoid
 
Regulaarsed puhastustööd laos mitte ainult ei mõjuta laoruumide ja kauba väljanägemist, 
vaid avaldavad mõju ka töö tootlikkusele, kvaliteedile ja turvalisusele. Puhtust ja korda tuleks 
senisest enam väärtustada ja teadvustada sellest saadavaid eeliseid.  Puhtuse ja korra hoidmine 
nõuab arusaamist , et see toetab ettevõtte klienditeenindust, aitab tõsta teenindustaset ja teenuste 
kvaliteeti. See peaks olema ettevõtte tähtsamaid prioriteete.
 
Puhta ja korras lao puhul on ka klientide rahulolu suurem, mis aitab kaasa klientide hoid-
misele ja uute juurdesaamisele. Olemas on otsene seos puhta ja heas korras laoruumi ning ettevõtte 
hea käekäigu vahel. Puhtuse ja korra saavutatud tasemega ei tohiks jääda kunagi rahule. Pidevalt 
tuleks endalt küsida, mida on võimalik teha veel paremini?
 
Suuremaid vaenlasi laopidajale on kiiresti tekkiv ja kõikjale leviv tolm. Tolmu esineb 
ladudes peaaegu kõikjal. Mõnes laos katab pikka aega seisnud kaupu ja riiuliõrsi paks tolmukiht. 
Teises laos võib märgata ainult kerget tolmukihti riiuliõrtel, kaupadel see praktiliselt puudub. Tolmu 
juurdetekkimine sõltub mitmetest teguritest, eelkõige laotöö intensiivsusest.  
 
Tolmu hulk laos sõltub järgmistest teguritest:
•  põrandate puhastamise sagedusest
•  töö intensiivsusest laos
•  ventilatsiooni tõhususest
•  saabuvate kaupade ja pakendite puhtuseastmest
•  suhtelise niiskuse tasemest laos.
 
Et tolmu oleks laos vähem, tuleb selle eemaldamisega regulaarselt tegeleda. Ei piisa, kui 
puhastustöid tehakse näiteks korra nädalas või kuus. Tolmu on õhus pidevalt ja seda tekib juurde 
olenevalt töö intensiivsusest ja hoiustatavate toodete pakendite materjalist. Suur osa tolmust 
ladestub põrandale ning liikudes riiulite vahekoridorides ja lao tööaladel tõuseb sealt uuesti õhku, 
ladestudes kaupadele. Seega on tolmuga võitlemisel esmatähtis hoida põrandapinnad võimalikult 
tolmuvabad. 
 
Põrandapindu puhastatakse nii kuiv- kui ka märgpuhastusmeetodil. Kuivpuhastust tolmu-
imejaga on võimalik teha olenemata sellest, kas töö laos toimub või mitte. Märgpuhastamist tehak-
se tööpäeva lõpul, sest põrandapind peab pärast pesemist tund või kaks kuivama. 
 
Tolmu efektiivse eemaldamise seisukohalt on hea teha võimalikult sageli märgpuhastust, 
sest selle meetodi abil saab põrandapinnalt kätte ka kõige peenema tolmu, mis on põrandapinna 
mikrokonarustes. Märgpuhastusele peab üldjuhul eelnema kuivpuhastus, sest põrandapesumasinad 
ei eemalda põrandalt prahti (puidu- ja kiletükke jms). Enne märgpuhastamisele asumist piisab 
laoruumide kuivpuhastamiseks üldjuhul laiade (60–80 cm) harjade kasutamisest. Tolmu õhkupais-
kumise vältimiseks tuleb töötada harjaga aeglaselt. Efekti annab ka inimjõul lükatavate väikeste 
prügi- ja tolmukogujate kasutamine.
302
11     Kauba käitlemine
 
Kasutada võib akude abil töötavaid iseliikuvaid tolmuimejaid, mille töövööndi laius on 
30–40 cm. Seinaäärte ja kaubaaluste esiservade puhastamiseks  on neil tolmuimejatel ees ketashari. 
Ruumi keskosa puhastamisel tõstetakse ketashari tavaliselt üles või lülitatakse välja, et põrandalt 
tõuseks õhku vähem tolmu. Akude laadimisjärgne tööressurss on enamasti kaks kuni kolm tundi. 
 
Suurte laoruumide kuivpuhastamiseks on soovitav kasutada suurt juhiistmega tolmuimejat. 
Selliste tolmuimejate töövööndi laius on enamasti 60–80 cm. Akude laadimisjärgne tööressurss on 
4–5 tundi, mille jooksul saab teha puhtaks suured laopinnad. 
 
Ladudes, kus toimub intensiivne töö, on soovitav teha kuivpuhastust kord päevas või mitte 
harvem kui kord kahe tööpäeva jooksul. 
 
Väikestes peenkaubaladudes on võimalik märgpuhastust teha lihtsate vahenditega, kasuta-
des selleks moppe ja presskuivateid. Need vahendid on asendamatud igal pool, kuhu ei ole võimalik 
pesumasinaga ligi pääseda. Kaubaaluste ladudes tuleks märgpuhastuseks kasutada põrandapesu-
masinaid. Need on aku jõul liikuvad masinad, mille töövööndi laius on 50–70 cm. Kuna suurte 
laopindade pesemine on aeganõudev ja puhastajale  pesumasina  taga käies väsitav, tuleks kasutada 
masinaid, millel on rool ja juhi istekoht. Ühe laadimistsükli järel võib masinaga töötada 3-4 tundi, 
töövööndi laius on enamasti 60–90 cm. 
 
Märgpuhastamisel tuleks kasutada spetsiaalseid põrandapuhastamisvedelikke, mida lahus-
tatakse pesuvees kindlaksmääratud vahekorras. Laopõranda pesemine vee pindpinevust vähenda-
vate puhastusaineteta on vähetulemuslik.
 
Edu võti puhta ja tolmuvaba lao saamisel on puhastustööde regulaarsus. Praktika on 
näidanud, et kui puhastustöid tehakse aeg-ajalt laotöö väikese koormuse hetkedel, on võimatu 
tolmuprobleemidest  vabaneda . Rahuldava tulemuse võib saada, kui puhastada laoruumi põrandaid 
kindla graafiku alusel.
 
Kui laos säilitatavate kaupade puhtusele ei ole sätestatud erinõudeid ja kui töö intensiivsus 
laos ei ole väga suur, piisab puhastustööde tegemisest ülepäeviti. Ladudes, kus toimub intensiivne 
töö, tuleks teha nii kuiv- kui ka märgpuhastust iga päev. Kõrgendatud nõuded on kehtestatud puhas-
tustööde sageduse kohta ladudes, kus käideldakse toiduaineid.
 
Laoruumide puhastustöid on võimalik teha oma töötajatega või osta ladude puhastamise 
teenust spetsialiseerunud firmast . Puhastusteenuseid ostes võib ettevõte saada alljärgnevat kasu:
ei kulutata raha suhteliselt kallite puhastusmasinate ostmiseks
•  puhastöid tehakse regulaarselt
•  töid teostab väljaõppe saanud professionaalne personal
•  ei teki probleeme asendamistega puhkuse ajal ja muudel põhjustel
 
Kui ettevõttel on puhastustehnika ostmiseks piisavalt raha ja oma laotöötajate seas leidub 
inimesi, kes selle töö selgeks õpivad, on kokkuvõttes soodsam tegeleda puhastustöödega ise.
 
Peale regulaarsete puhastustoimingute tuleb laos vähemalt kaks korda aastas teha üldine 
suurpuhastus, mille käigus teisaldatakse kaubaaluste riiulitega ladudes põrandakohtadelt alused ja 
jäetakse ajutiselt töökoridori. Tolmuimeja abil eemaldatakse riiuli põrandakohtadelt sinna kogune-
nud tolm koos prahiga. Jõudluse saavutamiseks oleks soovitav teha seda tööd kahekesi: üks töötaja 
tõstab tõstukiga riiuli postide vahe tühjaks, teine töötab tolmuimejaga.
 
Kindlasti tuleb eemaldada tolm ka riiuli horisontaaltaladelt. Suur osa tolmust langeb õrte 
kaldus külgpindadele ja on seal hästi nähtav. Riiuliõrtelt eemaldatakse tolm niiske lapiga . Kolmanda 
ja kõrgemate riiulikorruste taladelt võetakse tolmu tõstuki kahvlitele kinnitatud tõstukikorvis seistes.
 
Küsimused
 
1. Miks on oluline teha ladudes regulaarselt puhastustöid?
 
2. Millised tegurid aitavad vähendada tolmu ladestumist laos?
 
3. Mis vahe on koristamisel ja puhastamisel? 
 
4. Mida mõeldakse kuivpuhastuse ja mida märgpuhastuse all?
 
5. Milliseid töid tehakse ladudes regulaarsete ja milliseid perioodiliste puhastustööde 
 
    käigus?
 
6. Kuidas aitab korras ja puhas ladu parandada laotoimingute kvaliteeti?
11     Kauba käitlemine
303
11.30. Laoaadressid
 
Ükskõik kas tegemist on väikse või suure laoga, tuleb kasutada lao hoiukohtade ja nendel 
olevate toodete kirjeldamiseks teatud tähtede ja numbrite või ainult numbrite kombinatsiooni, mida 
nimetatakse laoaadressideks. Ilma laoaadressideta oleks mõne tuhande hoiukohaga laos raske, 
mõnekümne tuhande hoiukohaga laos aga lausa võimatu väljastamisel või mõnel muul põhjusel 
leida soovitud toodet. 
 
Laoaadresse on kasutatud kaupade asukoha tuvastamiseks laos lihtsustatud kujul sajandeid. 
Nii märgiti eelmise sajandi algul laohoonetes katust kandvate postide ja katusefermide vahed täh-
tede ja numbrite kombinatsiooniga ning kirjeldati need koos hoiustatavate toodetega lao raamatu-
pidamises. Kui lao raamatupidamises võeti kuuekümnendatel aastatel kasutusele perfokaardid , 
muutus laoaadresside sidumine ladustatavate toodetega hõlpsamaks. Arvutustehnika leviku ja 
ärilise otstarbega tarkvarade arendamise tõttu võeti kasutusele laoarvestusprogrammid, mis moo-
dustasid enamasti ettevõtte terviklikust majandustarkvarast ühe osa. Laoarvestusprogrammis 
muutus virtuaalsete laoaadresside loomine ja nende sidumine kindlate tooteartiklite ning nende 
kogustega eriti hõlpsaks. Praegu oleks lausa mõeldamatu, et tootmis- või hulgimüügiettevõte 
peaks ladu ilma hoiukohti aadressilipikutega märkimata ega kirjeldataks laoprogrammis virtuaal-
selt neidsamu aadresse.
 
Laoaadresside kasutamine pole ilmtingimata vajalik tootmisettevõtte väikeses, mõne-
saja hoiukohaga abilaos, kus hoitakse varuosi, abimaterjale, töörõivaid, kaitsevahendeid jne. 
Tänapäevases  laos, millel on oluline roll ettevõtte  klienditeeninduses  ja mis peab töötama tootli-
kult ning efektiivselt, on laoaadressideta töötamine mõeldamatu. Laoaadress on unikaalne hoiu-
koha tunnus, mis ei tohi ühes ja samas laoruumis, ühtses hoiukohtade süsteemis korduda. 
 
Laoaadresse vajatakse:
1. kindla hoiukoha muutmiseks unikaalseks ja kordumatuks konkreetses laos
2. tooteartikli ja selle koguse sidumiseks kindla hoiukohaga
3. hoiukohtade süsteemi loomisel, kindlaksmääratud, eelistatud või aktiivsete hoiukohtade ja 
    reservkohtade kirjeldamisel
4. kaupade paigutamisel ettenähtud hoiukohtadele
5. kaupade teisaldamisel ühelt hoiukohalt teisele
6. kaupade komplekteerimisel väljastamiseks
7. inventuuride tegemisel
 
Laoaadresse kasutatakse nii peenkaubaladudes, alusekaubaladudes kui ka kauba virnasta-
misel. Laoaadresse saab kasutada sõltumata riiulikonstruktsiooni tüübist ja kasutatavast laotehnoloo-
giast. Ka virnastamise puhul, kui tegemist on kauba puudumisel sisuliselt tühja põrandapinnaga, on 
laoaadresside kasutamine võimalik. Laoaadresside järgi toimub töö ka automaat- ja poolautomaat-
ladudes, sest keerukad seadmed suudavad samuti tuvastada kaupade asukohta ainult nendega seo-
tud aadressitunnuse alusel. 
 
Kaubaaluste riiuli tähistamine laoaadressidega
Tavaliselt märgitakse kaubaaluste riiul mingi suure tähega (A; B; C jne). Siinjuures pole soovitatav 
kasutada täppidega tähti või tähti, mida on võimalik nende kuju tõttu pidada numbriteks (I, Ä, Ö, 
Õ, Ü jne). Kui riiuleid ühes laoruumis on rohkem kui tähestikus tähti, kasutatakse riiulite tähista-
miseks kombinatsiooni kahest tähest (AA; AB; AC; BA; BB; BC jne).
 
Hoiukoha järjekorra ja riiulikorruse tähistamiseks on kasutusel numbrid. Üldjuhul märgi-
takse pärast tähte(sid) hoiukoha number reas riiulikorrusel ja selle järel riiulikorruse number. 
Laoaadress B032 tähendab, et tegemist on B riiuli kolmanda hoiukohaga alates riiuli algusest 
teisel riiulikorrusel. Mõnes laos kasutatakse märgistussüsteemi, kus pärast tähte tuuakse riiulikor-
ruse kõrgust tähistav number ja pärast seda hoiukoha number reas. Eelistatavam on siiski esimene 
moodus , sest laotöötaja otsib esimesena hoiukoha reas ja alles seejärel vaatab, millisel riiulikor-
rusel kaup paikneb. Kuna kaubaaluste ladude sügavus jääb enamasti 90 meetri piiresse, ei ulatu 
hoiukohtade arv reas sajani. 
 
Laoaadresside kirjeldamisel lao infosüsteemis pole mõtet kasutada tähtede ja numbrite 
vahel eraldusmärke (sidekriipse), sest need muudavad aadressivälja pikemaks ja toovad sageli 
kaasa ülearust arvutitööd virtuaalsete aadresside kirjeldamisel ning kasutamisel. Nii tuleks vältida 
laoaadressi esitamist kujul E-15-3 või E 15 3.
304
11     Kauba käitlemine
 
Mitmetes ladudes on mindud seda teed, et riiulite asemel on märgitud tähega riiulite-
vaheline töökoridor. Selle „tänavasüsteemi“ puhul kannavad riiulid kahel pool koridori üht ja sama 
tähistust. Ühel pool tänavat on paaritute numbritega hoiukohad, teisel pool aga paarisnumbritega 
laoaadressid. Süsteemi ei soovitata kasutada, sest teatud määral on orienteerumine  laoaadresside 
vahel ja lugemine inventuuri ajal raskendatud. 
 
Kuna hoiukohtade ja laoaadresside tuvastamist tehakse üha enam vöötkoodiskannerite 
abil, peaks olema aadressiribale lisatud ka laoaadress vöötkoodi kujul. 
 
Peenkaubariiulite tähistamine laoaadressidega
 
Peenkaubariiulite laoaadresside tähistamine toimub analoogiliselt kaubaaluste riiulite 
tähistamisega. Kuna peenkaubariiuli  hoiukoht võib olla väike (mõnikümmend liitrit), võib olla 
neid ühes riiulireas mitusada. Kui tegemist on seejuures kõrgete riiulitega, võib riiulikorruseid olla 
mitukümmend. Nii võib peenkaubalaos olla laoaadressil järgmine kuju: G02609 või H18516. 
   
Virnas hoiukohtade tähistamine laoaadressidega
Mõnes laos võib olla virnas hoitavat kaupa palju ja seetõttu on virnad suured, mistõttu võib vaja-
liku toote leidmine virnast ilma laoaadressita olla raskendatud. Ka virnastamisala on võimalik 
tähistada laoaadressidega. Analoogiliselt riiulikohtadega. 
 
Põrandale märgitakse virnastamistsooni piirjooned ja kaubaaluste ridade jooned. Iga rida 
võib tähistada tähe või numbriga. Üldjuhul hoiustatakse virna ühes reas üht tooteartiklit, seepärast 
puudub vajadus tuua tähistuses esile rea koha ja virna kihi numbrit. Nii võib virnastamisala 
laoaadressidel olla kuju A000, A001, A002 jne.
 
Aadressiriba
Laoaadresside silte valmistatakse spetsialiseeritud ettevõtetes kleebiste kujul. Tavapäraselt tehak-
se aadressiribad kollasel, hästi silmatorkaval alusel. Sildi pealispind peaks olema lamineeritud, 
et ribale sattuvat tolmu ja mustust saaks eemaldada nii, et  silt  ise jääb puhtaks. Kaubaaluse riiulil 
kinnitatakse aadressiriba hoiukoha keskkohta. Selle kõrguse määrab ära horisontaaltala esikülje 
kõrgus. Enamasti on aadressisiltide kõrgus 80 mm ja pikkus 125 mm. Vöötkoodi väli paikneb 
üldjuhul visuaalse tähistuse all.
 
Vöötkoodiskannerid ei suuda lugeda laoaadressi vöötkoodi meetrite kauguselt , seepärast 
tuleb skannerite kasutamisel dubleerida kõrgemate riiulikorruste aadressiribad skaneerimiseks sobi-
val kõrgusel riiuliposti küljes. Seda tuleb teha ainult juhul, kui laotöötaja tõstab toote võtmiseks 
komplekteerimise ajal kaubaaluse riiulikohalt alla. Kui kasutatakse kõrgkomplekteerimis- või 
kombitõstukit, skaneerib laotöötaja hoiukoha ees olevat laoaadressi vöötkoodi.  
11     Kauba käitlemine
305
 
Peenkaubariiuli aadressiriba kõrguse määrab kas horisontaaltala või riiuliplaadi esiserva 
kõrgus. Nii võib olla sildi kõrguseks näiteks 20 mm, 35 mm või 50 mm. 
 
Laoprogrammis pole tarvis aadressi kuju kirjutamisel kasutada kirjavahemärke ega tühi-
kuid, kuid aadressiribadel võiks hõlpsamaks lugemiseks olla eri infot edastavate tähtede ja numb-
rite vahel tühikud.   
 
Küsimused
 
1. Milleks vajatakse hoiukohtade ladudes laoaadresse?
 
2. Millist kasu võib laos saada kõiki hoiukohti hõlmavast laoaadresside süsteemi 
 
    toimimisest?
 
3. Mida on vaja teha laos aadressisüsteemi rakendamiseks?
306
11     Kauba käitlemine