KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük ·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile) ·Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. 1.Sihtturu määramine; (ka kauplustel on oma kindel sihtturg); 2.Positsioonimine ehk oma koha leidmine turul:
3.)Kauba väljastamine laos algab • komplekteerimistööga inventuuriga otsuste vastuvõtmisega 4.) Kes juhib laotööd ning selle õigeaegse teostamise eest? • Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige
2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete suurim läbimüük toimus 2008-ndal aastal. 2009-nda aasta langus oli sama suur kui 2005-2008-nda aastate vaheline tõus, millele järgnes väike tõus 2010-ndal aastal. Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal , millele järgnes langus kuna ettevõtted ei suutnud rahuldada enam töötajate palgasoove. 3.Trantsport Faktid:
............................................................................................................3 1. Jaekaubandus...................................................................................................................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad...............................
(1-5) · Milline on teie positiivseim kogemus seoses antud jaekauplusega? · Milliseid vigu märkate seoses antud kaubandusketiga? · Milliseid tooteid sooviksite enam näha meie pakutavate toodete seas? · Kui olete olnud sunnitud soetatud toodet tagastama, siis millistel põhjustel? · Hinnake jaekaupluses pakutavate toodete hindasid. (1-5) · Hinnake kui kergesti leitavad on otsitavad tooted jaekaupluses. (1-5) · Kui populaarseks hindad antud jaekaubanduse ketti? (1-5) 3. Vajalikud andmed Vajalik on koguda esmaseid andmeid, mis on nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Esmased andmed kogutakse, et selgitada klientide (kliendikaardi omanike ehk püsiklientide) rahulolu, seda selgitatakse läbi statistiliste andmete, mida saadakse klientide hinnanguilt ja isiklike arvamuste ning kogemuste. 4. Uuringu läbiviimise meetod Küsituls viiakse läbi interneti teel, sest see võimaldab küsitleda suurel hulgal inimesi, see on
Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toidukauba pool, siis tundsin poodi läbi ja lõhki. Ettevõtte kuulub Eesti Tarbijateühistute Keskühistusse, mis on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas tegutsev grupp. Töö annab ülevaate minu tehtud töödest ja minu isiklikest arvamustest. 1 1 KAUPLUSE ÜLDISELOOMUSTUS Konsum: 100% Eesti kapitalil põhinev Eesti Tarbijateühistute Keskühistu on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget.
valmistoodangut. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. ladude tüübid 4 2. Kaubanduse laod Hulgilaod- enamasti maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluste ja kaubamajakettide keskladudena. ladude tüübid 5 • Jaotuslaod- vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. ladude tüübid 6 3. Logistikafirmade ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid- vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. ladude tüübid 7 Transiitlaod- logistikafirmade suured vahelaod
Praktikaaruanne Roland Pikhof EV10 Juhendaja: Eduard Selezov 2012 Õppepraktika toimumise aeg ja koht Praktika toimus: Apr-Juuli, Sept-dets Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd
keskuste suuruste ja pöördvõrdelised tarbija kaug… c) kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist võrdelist seost 24. Kaubandus kitsamas tähenduses kujutab endast: a) toodetega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid b) kõikide varade ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja nendega seonduvaid suhteid c) kaupadega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid 25. Jaekaubanduse gravitatsiooni seadus on a) kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitav teooria b) funktsionaalse kaubanduse vajalikkust selgitab teooria c) kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitav seadus
"Sa ei saa hea juht olla, kui sa pole vähemalt korra kahjumis olnud." Nii arvab Meelis Milder Meelis ja Baltika Grupp Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tootmise ja jaekaubanduse ning võimaldab pakkuda uusi moerõivaid igal nädalal. Baltikal on viimasel ajal väga hästi läinud: algusaegadest peale on firma käive kasvanud 100 korda ja see ületas 2007 aastal miljardi krooni piiri. Olles aastast 1991 Baltika Grupi juhatuse esimees, on ta viinud ellu pöörase plaani teha ettevõttest rahvusvaheline kontsern. Nii ongi Baltika Grupi kaubamärkide (Montoni, Ivo Nikkolo, Baltmani ja Mosaici) tooted müügil seitsmes riigis ning üle 120 firmapoes Kesk- ja
seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi alustamist laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate tootmisüksuste vahel 15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö
vahendeid. Kõikvõimalikud operatiivsüsteemid alates kassasüsteemidest ja lõpetades majandustarkvarast. (Saul, 2003) Lõpetuseks võib öelda, et mida rohkem me enda (lojaalsetest)klientidest teame, seda kergem on meil pakkuda neile meeldivaid tooteid antud kaubakategoorias, sobiva hinna ja teenindustasemega. Hoides lojaalset klienti ja muutes ebaregulaarsed ostjad meile lojaalseteks suudame me ellu jääda aina suurenevas jaekaubanduse konkurentsis, kus kõik jaekaubanusettevõtted konkureerivad ühele ja samale rahakotile, kus raha suhteliselt vähe. Kasutadud kirjandus: 1) Kuusik, A. 2005. Kliendi lojaalsus ja seda mõjutavad tegurid AS Elion Ettevõtted näitel. Tartu. (Magistritöö) 2) Tamm, K 2005 Kaubagruppide juhtimise kasutamine As A.Le Coq Tartu õlletehase ja jaekaubandusettevõtte X näitel. Tartu. (Magistritöö) 3) Saul, I. 2003 Klientide lojaalsus ja elukaar
Raskete tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aastaga on enim tõusnud Rapla- ja Harjumaal, pea poole võrra vähenenud aga Võru-, Saare- ning Hiiumaal. Tegevusalade lõikes oli raskeid õnnetusi enim jätkuvalt ehituses. Võrreldes möödunud aastaga on raskete tööõnnetuste arv suurenenud metsamajanduses, paberitööstuses ning maismaatranspordi ettevõtetes. Läbi aastate on vähenemise tendentsi märgata hulgija jaekaubanduse sektoris ning mäetööstuses. Tööandjatelt laekunud raportite põhjal selgus, et tööandjad peavad ettevõttes toimunud tööõnnetuste peamisteks põhjusteks 46% juhtudel - muid põhjuseid, mida ei osatud määratleda ning 26% juhtudel, oli tegemist töötaja poolse ohutusnõuete rikkumisega. Tööinspektorite poolt uuritud raskete tööõnnetuste uurimiskokkuvõtete põhjal on aga
nimetust V.I. Lenini nimeline "Kreenholmi Manufaktuur". Vabriku toodang teenis 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Grand Prix'. Baltika Grupp Joonis 2 Baltika Grupp'i kaubamärk Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk ja IdaEuroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tootmise ja jaekaubanduse ning võimaldab pakkuda uusi moerõivaid igal nädalal. Baltika brändid Joonis 3 Monton'i kaubamärk Monton Monton on põnev kvaliteetmoe bränd, mis peegeldab globaalseid trende oma unikaalsel moel. Joonis 4 Mosaic'i kaubamärk Mosaic Mosaic on rahvusvaheline bränd, mis pakub kaasaegseid stiilseid rõivaid, et tunda ennast hästi kontoris ja pärast tööd. Baltman Baltman on prestiizne
Tänapäeval väärib eraldi objektidena esiletoomist kaks. Esiteks, kaubanduse liigendus tehingu suuruse, ostja, koha järgi turustusahelas jae- ja hulgikaubanduseks. Saksa keeleruumis eristatakse nende kõrval kaubanduslikku vahendust kui ise- seisvat kaubandusettevõtluse vormi. Jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduse kvalitatiivset erinevust selgitab tabel 3. . Tabel 3 Jaekaubanduse kvalitatiivne erinevus hulgi- ja vahenduskaubandusest Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Vahenduskaubandus Tehingu suurus Jaoti (en detail) Hulgi (en gros) Valdavalt hulgitehing Üksikesemetena Suurte kogustena Ostja Üksiktarbija Suurtarbija Enamasti suurtarbija
ECE, FAO. Majanduse üldiseloomustus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Ülereglementeeritud turumajandus aga takistab ettevõtluse arengut. Saksa majandus, mis sai esimese positiivse tõuke 1996. aasta kevadel, oli jätkuvalt tõusuteel ka 2000. aastal. Senise tõusu põhjuseks peetakse peaasjalikult ekspordi kasvu ja DEM nõrkust. Siseturg oli jätkuvalt nõrk , kuigi prognoosid seoses maksuseaduste muudatustega olid optimistlikud. Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine
Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri
Tänapäeval on konkurents palju kasvanud. On palju müügikanaleid. Ei pea minema füüsiliselt poodi, et osta mingit toodet/teenust. Mitmed turundajad, müügikanalid ja meediakanalid on segunenud. Välised mõjurid ITK tekkeks (8) Brändide ja toodete arvu kiire kasv (kasvab valikuvõimalus, müra) Reklaamsõnumite hulga kiire kasv Toodete kopeerimine Brändilojaalsuse vähenemine (bränd peab leidma viisi, et eristuda) Jaekaubanduse mõjuvõimu suurenemine Hinnatundlikkuse suurenemine (kui odavam alternatiiv on olemas, ei ole enam nõus maksma rohkem) Tarbijate suurenenud nõudlikkus ja usalduse vähendamine Suurenenud turunduskulud Sisemised mõjurid ITK tekkeks (4) Erinevad inimesed/osakonnad tegelevad erinevate kommunikatsioonivahenditega- tekib desintegratsioon Liigne spetsialiseerumine, kitsad vastustusvaldkonnad
100% Eesti kapitalil põhinev Eesti Tarbijateühistute Keskühistu on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. ETK Gruppi kuulub 367 müügi- ja teenindusüksust üle Eesti, sealhulgas 280 on toidu- ja esmatarbekauba kauplused, 254 on ketikauplused Maksimarket, Konsum, A ja O ning 20 ehituskauba kauplused E-Ehituskeskus. ETK Grupi konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2009.a. oli 5,7 miljardit krooni. ETK Grupi kauplusi iseloomustab pikk ja väärikas ajalugu olles esindatud juba aastast 1902. ETK kauplustes on kõik vajalik saadaval mõistliku hinnaga, mis on teinud meie organisatsioonist toiduainete jaemüügi turu liidri. Kodulähedus tagab kohaliku klientuuri tundmise ja nende võimalusi arvestava pakkumiste valiku. 2.1. ETK omamärgi tooted ETK-l on oma märgi tooted, mis kannavad Säästu või Meieri nime
Rakvere Ametikool Roland Pikhof EV10 Praktikaaruanne Praktika juhendaja: Eduard Selezov Rakvere 08.01.13 Õppepraktika toimumise aeg ja koht · Praktika toimus Aprill-Juuli, September- Detsember · Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing,. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega AS Anome peakontor ja kauplus asub Rakvere kesklinnas, aadressil Koidula tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud
tagada finantsaruannete võrreldavuse suurenemist Hulgi - suures koguses Hulgiladu - enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks I Ignoreerima - tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama Installeerima - seadmestama, sisse või paigale seadma Instrueerima - juhtnööre andma, juhendama, õpetama J Jae - väiksemas koguses Jaotusladu - enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus Juhita tõstuk - automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise Järeltarne - tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem K Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Kaubaalus - kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldabkaupade
e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8 korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema. (Kaubandus
aastal Viljandi Riikliku Kaubanduse Tehnikumi avamine toidukaupade ja tööstuskaupade kaubatundmise, raamatupidamise ning kaubanduse planeerimise erialadega. Kaubandusministeeriumi juures alustas tööd Õppekursuste Kombinaat. Pärast kaardisüsteemi kaotamist kaupade jaehinnad mõnevõrra alanesid ja inimeste heaolu veidike paranes. Neljanda viisaastaku aastaid iseloomustavad mõningad raskused kaubandustegevuses. 1948. aasta kaubakäiveplaan täideti riiklikus jaekaubanduse 76,1 protsenti ja toitlustamises 72,8 protsenti. Negatiivset mõju avaldas kaubandusorganisatsioonide majandustegevuse tulemustele töölisvarustusosakondade üleandmine kaubandusministeeriumi süsteemile. Kergem ei olnud ka olukord järgmistel aastatel(1949.aastal ja 1950.aastal). Alles 1950. Aasta lõpuks paranes olukord ning riiklik kaubandus lõpetas aasta edukalt. Viisaastaku jooksul kasvas kaupluste ja toitlustusettevõtete arv.
Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse
automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid. 4. Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks. Tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid ümber korraldama transporti ja ladustamist. 5. Intermodaalse konteineri- ja treilerikaupade transiittransiidi kasv. Kasvavad konteineri- ja treilerikaupade lääneida- ja põhjalõunasuunalise transiidi mahud, sealhulgas suureneb kombineeritud vedude (meri-raudtee, maantee-raudtee) osakaal. 6. Jätkuv jaekaubanduse kontsentratsioon. Tagajärjeks on jaekettide tähtsuse kasv tarneahelas ning konkurentsi vähenemisest ja mastaabisäästuefekti taotlusest põhjustatud kaubavaliku vähenemine. 7. Riba- ja maatrikskaubanduse laienev kasutamine. Näiteks kasutatakse ladudes toodete tähistamisel triip- ja QR-koodi, mis võimaldab toodete kiiremat ja automatiseeritud haldamist andmebaasis. 8. Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses. Need olid Eestis pakutava logistima arengusuunad
Malaisia majandusraporti andmete kohaselt on 2017. aastal kasvanud internetiostude osakaal tervelt 7% ning kogu tarbijaskonnast kasutab sellist ostude sooritamiseks interneti kaasabi 93% Malaisia elanikest. Seejuures vähemalt poole kasutajatest moodustavad nn korduvostjad, kes ostavad toidukaupu internetist vähemalt korra kuus. Tulenevalt Malaisia valitsuse seatud eesmärgist kasvatada sissetulekute taset järgmise viie aasta jooksul, hõlmab see endas ka kavandatavat jaekaubanduse kasvu aastaks 2020, et saavutada Malaisia asetumise elatustasemelt kõrge sissetulekuga riikide nimistusse. Artiklis käsitletud uuringu eesmärk oli selgitada välja tarbijate suhtumist ning ostukavatsust mõjutavad tegurid, mis puudutavad või võivad mõjutada nende otsust osta toidukaupu internetikeskkonnast. Uuringust saadud teadmiste baasilt on võimalik kohalikel kaupmeestel minimaliseerida võimalikud esilekerkivad probleemkohad, et saavutada valdkonnas maksimaalne kasv.
viimased kaks kolm aastat, kuid Toiduseaduse lõplik jõustumine 2003.a. peaks oluliselt kontsentreerumisprotsessi kiirendama. Käesolevas strateegias püstitatud eesmärkide täitmisel peab arvestama nii põllumajanduses kui ka toiduainete turul toimuvate globaalsete struktuursete muudatustega: · turgude integreerumine ja põllumajandussaaduste kaubanduse liberaliseerimine WTO raames · Euroopa Liidu ÜPP reform · jaekaubanduse ketistumine · tarbijate ootuste ja eelistuste muutumine Põllumajandusministeeriumis välja töötatud, kuid mitte ametlikult kinnitatud "Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias" seati strateegilisteks eesmärkideks Eesti toidusektori jätkusuutlik areng, tulu maksimeerimine kogu tootmis- töötlemis-kaubastamisahelas ning tarbija huvide kaitse, informeerimine ja ootuste rahuldamine.
Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Kes kannab euroraha trükikulud? Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank. Kes vastutab euro sularaha väljaandmise ja levitamise eest? Euroraha väljaandmise eest vastutab Eesti Pank. Sularaha lastakse käibele pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu. Millised on euro ja eurosendi lühendid ning märgid? Euro tähis on ja lühend EUR. Eurosentidel eraldi tähistust ei ole. Kas -märk peab olem kirjutatud enne või pärast hinda? -märk kirjutatakse enne hinnanumbrit. Kust leida oma arvutiklaviatuuril -märk? Vajutades samaaegselt klaviatuuril klahve AltGr ja E või AltGr ja 5. Millised on euromüntide tehnilised andmed? Nominaal- Läbi- Mündi Kaal Kuju Värv Koostis Serv
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõj...
Puhastage kondensaatoriribid tolmuimejaga ja kontrollige, kas ribidevaheline ruum on puhas, pehme seebilahus. 6 Külmseade tuleb sulatada, kui autustil on härmatisekihi paksus üle 5 mm. Paksu härmatisekihi puhul kõrgeneb jahutava toote temperatuur, pikeneb masina töötamise aeg ja suureneb energiakulu. 7 2 KASSASÜSTEEM Kassad ja kassasüsteemid on kujunenud tänapäeva jaekaubanduse lahutamatuks oasaks. Kassasüsteemis kasutatakse erinevaid lisaseadmeid. Need on ühendatud kassasüsteemiga ja võimaldavad klientide mugavat ja kiiret teenindamist. Kasutusel on Riisipere kaupluses peamiselt: kassad (2 tükki); kaalud (2 tükki) üks kaal kassaga ühenduses, teine kaal väljastab ainult etiketti; vöötkoodilugejad (3 tükki) ribakoodilugejad 2 tükki, 1 käpplugeja; makseterminaal (2 tükki); seade paberraha kontrollimiseks;
juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega. 1.4 Kaubandusvõrgu killustumine Kaubandusvõrk oli killustunud - enamus oli toidu-, sega- ja pudukauplusi.. 1933.a. läbiviidud majandusloenduse andmeil oli ligi 10 tuhat hulgi- ja jaekaubanduse eraettevõtet, neist maal 5 1,9 tuhat. Eesti tarbijate Keskühistule (ETK) kuulus 1200 kauplust, mille käive moodustas 22 % üldisest jaekäibest. Juba 1920. aastal anti Eestis välja määrus hangeldamise ja liigkasuvõtmise tõkestamiseks, mis hilisemate täienduste ja parandustega kehtis kogu vabariigi aja. "Keelatud on toiduainete ja muude vajalikkude tarbeasjade müügil nõuda ja võtta niisugust hinda, mis on üleliigne ja ei
Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid. See oli ka põhjuseks, miks 1901.aastal alustati Illinoisi ja Michigani ülikoolides esimeste turundusteemaliste loengutega, kus õpetati toodete müümise võtteid, reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist. Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng. Turunduse teoreetilisi üldistusi püüti kiiresti ka praktikasse juurutada. Aastatel 1910-1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi, mille otseseks ülesandeks oli turundustegevuse organiseerimine. Ameeriklane C.Parlin lõi 1911.aastal Curtis Publishing Company juures esimese turundusosakonna. C
Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid. Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele. Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Reshetnikova TUBAKATOODETE VÄLJAPANEKUKEELU PÕHISEADUSPÄRASUS Essee Juhendaja: Ilmar Selge Aines: Põhiseaduslikuse järelevalve AKJ6068.YK Tallinn 2018 Kogu inimkond teab kui palju on meil harjumusi, mis mõjutavad meie ja meid ümbritsevate inimeste tervist. Kui palju inimesi mõtlesid selle peale , et suitsetamine kahjustab tervist ? Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Ee...
Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksa majanduse arengut on pidurdanud uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Saksamaa on ADB,AfDB, Arctic Council,Australia Group, BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, CERN, EAPC, EBRD, EIB, EMU, ESA, EU, FAO, G-20, G-5, G-7, G-8, G-10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NATO, NEA, NSG, OAS , OECD, OPCW,
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapid...
See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Transiitlaod
Kaubanduse struktuur: Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP-st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. (2006) Saksamaa on kõrgelt arenenud riik Võrdlemine: Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan USA SKT elaniku kohta 35 500 USD 21 400 USD 200 USD 800 USD 47 500 USD Rahvastiku Info puudub hõivatus *Tööstuses 41 28 15 20,4
elu. Perry lõpetas Woodrow Wilsoni kõrgkooli, Portsmouthis, Virginia osariigis aastal 1957. Perry õppis seejärel kolledzis Williamsburgis ja lõpetas ärijuhtimise 1961. Ta värvati Ameerika Ühendriikide Rannavalve reservi, et vältida sõjalist eelnõu ja kuue kuu pärast ta osales New Yorgi ülikoolis, kust ta on lõpetanud magistrikraadi jaemüügi alal 1963.aastal. Seejärel hakkas ta läbi kaubamaja jaekaubanduse alal omandada kogemusi moetööstuses kui ostja ja hulgimüüja Miller & Rhoadsi kaubamajas. Ta oli kaas-asutaja Richmondi jaemüügi kaupluses Sunny Day. Hiljem ühinesid spordirõivaste firma John Meyer New Yorgist. Varsti pärast seda, Ellis esitas oma esimese naiste spordirõivaste kollektsiooni (novembris 1976). Ellis koos Vera äriühingute emaettevõtjatega rajas oma moemaja, Perry Ellis International, 1978. aastal. Kus ta avas oma müügisalongi New Yorgi seitsmendal Avenüül. 1980
pidi hakkama arvestama kaubandusega kui võrdse partneriga, kuna nende heaolu sõltus sellest). · Hakkas tekkima kontsentratsioon kaubaaduses. Miks Saksamaal? · Saksamaal olid väga tugevad kaubandusteaduse traditsioonid · Näiteks Saksamaal andis 1962.a. 1% suuremaid kauplusi 38% jaekäibest, kuid 1988.a. juba 54% jaekäibest · Kaubandus oli arenenud rohkem! Jaekaubanduse turunduse elemendid · Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku, mille tähtsamad elemendid on: asukoht äritüüp sihtturg sortiment hind müügitoetus teenindus · Kaubandusturundus omab teiste majandusharduse turundusega nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. · Eristuse aluseks on eelkõige turunduse subjekt ja objekt. Kaubandusturunduse subjekt
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Palgad kujunevad vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Pealegi üritavad ettevõtjad investeerida masinatesse mitte inimestesse. Aga sellest sõltumata on vaja teada, kuidas mõjutab sotsiaalmaksu alandamine brutopalga kasvu ja ettevõtlust ning tööjõukulusid. Tööandjate palgakulud kogukuludest moodustavad keskmiselt kokku 17% ja maksumaara alandamisest tekkiv lisaraha kataks ettevõtete tööjõu kaudsed kulud. Kõige rohkem võidab hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelev sektor, sest nende tööjõukulud kogukuludest on kõige madalamad ja võit sotsiaalmaksu langetamiselt kõige suurem. Lisaks nendele võidab sotisaalmaksu langetamisest ka töötleva tööstuse sektor kuid nende tööjõukulud kogukuludest jaavad keskmisele tasemele. Kõige vahem võidab muu teenindav tegevusala sektor, kus tööjõukulud on kogukuludest kõrgeimad ja võit sotsiaalmaksu maara alandamisest madalaim. (Tuum, 2016)
Comarket,Rimi ja säästumarket,Prisma,Peremarket,Maxima.Nad on omavahel konkurentsis.Poed on laiendanud oma kette igasse linna.Erinevad toidupoed teevad kampaaniaid,nt rimis on "mammutipäevad",konsumis ja maksimarketides toimuvad "nädalalõpu soodumüük" selveris toimuvad "laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning sooritatakse oste,kus tuleb odavam. 3 Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ETK on vanim ja suurim jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK liikmeteks on 23 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku üle 60 000 klientomaniku ehk ühistu liikme. ETK grupi konsolideeritud jaekaubanduse käive 2006. aastal oli 6,2 miljardit krooni. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 muudeti nimetatud Liidu põhikirja ja organisatsioon sai endale ka uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK
ÜRO Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.- Tegeleb maailma toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 21. Miks on arenenud riikides probleem toidu ületootmisega? Mis probleeme see kaasa toob? Kuidas saaks ületootmis-probleeme lahendada? Ületootmist põhjustab vale planeerimine. Toidu ületootmise tagajärjel visatakse toitu ära, mis satub prügimäele ja saastab keskkonda. ● tarbijate harjumised See toob kaasa toidu raiskamise, ületootmise ● jaekaubanduse standardid Ületootmisprobleeme saab lahendada toitumisharjumiste muutmisega (tootmisega) 22. Mis tagajärgi keskkonnale toob kaasa/võib kaasa tuua: a. Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel? Sooldumise, võib tõusta veetase. b. Põldude üleväetamine? Mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelemintide suurenemine veekogudes. c. Liigsete taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamine?
Erakordne tunnustus oli tootjaile see, kui kombinaati külastanud NSV Liidu kosmoselendur Vitali Sevastjanov neid maitsvate tuubitoodete eest südamlikult tänas. Samal aastal alustati ka sinepi tootmist. Esialgu valmistati lauasinepit, hiljem lisandusid Vene ja Põltsamaa sinep, mida on nüüdseks kokku müüdud ligi 50 miljonit tuubi. · 1993 Loodi ühisettevõttena AS Põltsamaa Felix (ETK ja AB Felix). · 1996 ETK vähendas oma osaluse 9%-ni kuna soovis enam keskenduda jaekaubanduse arendamisele. Algas valmistoidu tootmine ja võileivakurgi tootmine Rootsi ja Soome turule. · 2000 Osteti Formeer majoneesitootmine Tallinnas ja rajati tootmine Põltsamaale. Sellest ajast valmistatakse suurim osa eesti majoneesist Põltsamaal. (Feliksi koduleht: http://www.felix.ee/?op=body&id=64) 8. EESTI PAGAR Eesti Pagari missiooniks on küpsetada tradistioonilist eestimaist leiba ja saia austuse ning armastusega.
See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. · Logistikakontsernide ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Astra Säälik EV-1-P-E-tar RAHAREFORMIDE OLEMUS JA NÄITED Referaat Juhendaja: Andro Roos TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................... SISSEJUHATUS....................................................................................................................................... RAHA....................................................................................................................................................... RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.....................................
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
