Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 =
teki ülekulusid, mis teeb neist ehitamise üpris mugavaks. Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis Tuntumate Eestis tegutsevate ehituspoekettide (ESPAK, Bauhof, Decora, Bauhaus, EhituseABC ja K-Rauta) andmetel müüakse Eestis vaid brändi Weber tooteid, mille seas on järgnevad erineva kujuga Fibo plokid: • Fibo3 plokid, mille survetugevus on tavaliselt ühe- ja kahekordsete eramajade ehitamiseks piisav. Plokkide mahukaal on 740 kg/m3. Joonis 2. Fibo3 plokk. Foto: Weber • Fibo5 plokid, mis on tihedama struktuuriga ning sobivad raskemini koormatud seinte, müüritsoonide, vundamentide ja keldri seinte ehituseks. Plokkide mahukaal on 890 kg/m 3. Joonis 3. Fibo5 plokk. Foto: Weber
OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h)
1999 aastast. Kasutamiseelised · Käepärane formaat · Lihtne paigaldada · Kerge hooldada · Niiskuskindel · Hallituskindel · Tulekindel · Soojajuhtivus · Külmakindel Hooldus Plaadi lõikamisel tekkinud tolmu eemaldamiseks kasutada 10% - list äädikalahust. Määrdunud plaadi puhastamiseks võib kasutada survepesurit. Tehnilised andmed Plaadi mõõdud 10mm x 1250x2600mm, 1250x3350mm Mahukaal vastavalt normidele 1350 kg/m³ Tõmbetugevus perpendikulaarselt pinnale min. 11,5 N/mm² vastavalt normidele Survetugevus 0,63 N/mm² Kihistumine tsüklilise niisutamise min. 0,41 MPa tagajärel vastavalt normidele Elastsusmoodul 6800 mPa Tasakaaluniiskus temperatuuril +20ºC ja 9,50% suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 %
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3
põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x²
3 VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS 3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1) 396, - Koormus keldripõranda kõrgusel V1d= 8 kN/m 20,0 - Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal ϒ'= 0 kN/m3 22,0 - Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal ϒk= 0 kN/m3 - Keskmine süvis dk= 0,60 m - Peenliiva andmed ϒ'k=19 kN/m ; ϕ'=26 ; c=1MPa
c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta b Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega) c Veega küllastatud materjali ühe kuupmeetri kaal
muutumisel moondekivimid. (lubjakivi, põlevkivi, liivakivi, moreen, dolomiit, turvas, kivisüsi, graniit, marmor) Ülesanded 1. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 86,324 g (kolb täidetud destveega) m= 98,745 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 86,324+20-98,745=7,579 cm3 2. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 82,452 g (kolb täidetud destveega) m= 94,764 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 82,452+20-94,764=7,688 cm3 3. Mulla mahukaal on 1, 56 g/cm3 ja üldine boorsus on 40%. Kui suur on antud mulla erikaal? 1,56+1,04=2,6 g/cm3 4. Mulla erikaal on 2,60 g/cm3. Seoses künniga vähenes mahukaal 1,55-lt kuni 1,40-ni. Mitme % võrra suurenes üldine boorsus? 46,15-40,38=5,77% 5. Leia huumuse varu 1 ha kohta. A horisonti- 20cm Dm- 1,5 Hu%- 3,2 6. Tahke faasi tiheduse määramine büretiga. Kuiva mulda 20,841 g Kolvi maht 50,4 ml Petrooliumi 42,1 ml V=50,4-42,1=8,3 cm3 7
Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis), mahumass (tihedus), mahukaal, niiskus, Atterbergi piirid (rullpiir ja voolavuspiir). Lõimis e terastikuline koostis iseloomustab erisuuruste osakeste kaalulist sisaldust pinnases. Lõimis määratakse laboris sõel- või setteanalüüsiga ning väljendatakse tabeli või lõimiskõverana. Viimaste järgi määratakse lõimisetegur Cu. Cu = d60 / d10 d60 - niisugune läbimõõt, millest peenemaid osakesi on pinnases 60 % kaalu järgi.
suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2
kokku hoida ning on kasulik ka keskkonnale. Tänu puhtusele sobivad pelletid ideaalselt linnakatlamajadele. Eestis pakuvad pelletitootjad ka soojatootmisteenust võtavad enesele soojatootja rolli ning fikseerivad sooja hinna kuni kümneks aastaks. PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS kütteväärtus 4,7 - 4,9 kWh/kg energiasisaldus ca 3 MWh/m3 toormaterjal saepuru läbimõõt 6 -10 mm pikkus kuni 40 mm mahukaal 600-700 kg/m3 1 tonn ca 1,5 m3 kloriidid kuni 0,03% tuhk Alla 0,8% niiskus kuni 8% - 10% väävel kuni 0,05% KESKKONNA SAASTE · Pelletiküte keskkonda ei saasta,kuna meie ümber kasvab pelletite valmistamiseks vajaminev tooraine puit. · Pelletite põletamisel on väga väike mõju õhusaastele,sest sellest tekkiva CO hulk on sama suur kui muidu puu metsas lihtsalt niisama ära kõduneks.
kuni sihtkoha lennujaamani. Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümberlaadimistega vahepunktides. Põhitariif ei sisalda maanteetranspordi veokulu, tollivormistust ega muid lennuveoga seotud kulusid. Lennuveotariifides avaldatud hinnad on üldjuhul arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba tegelikku kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks võetakse suurem absoluutarv. Mahukaalu arvutatakse lennutranspordis 1/6 suhte alusel, kus saadetise ruumala kuupsentimeetrites jagatakse 6000- ga, seega näiteks: 6 dm3 = 1 kg ehk 1 m3 = 167 kg. Tavakaupade standardpõhitariifid on: • miinimumtasu - põhitariif ei tohi olla madalam kui
Eritellimusel võimalikud muud toonid · Soojusjuhtivus 0.7 W/m°C Fibo kergplokk · Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm · Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused Kergploki tehnilised omadused · Survetugevus, MPa 3 5 · Mahukaal, kg/m3 650 800 · Külmakindlus 50 tsüklit · Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24 · Mittepõlev ehitusmaterjal Poorne materjal, suure õhu- ja veeläbivusega
standardeid, usaldusväärseid teabeandmeid jne.). Kande- ja mittekande- konstruktsioonide kaal määratakse nende üksikute elementide kaalude alusel. Tavaliselt kasutatakse joonistel antud mõõtusid. (2) Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda EPN-ENV 1.2.3 (so. käesoleva normi) lisas A "Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud" toodud mahukaaludest. Projekteerimise alused 39 (3) Kui materjali mahukaal võib oluliselt erineda etteantud väärtusest, tuleb seda arvesse võtta. (4) Mõne materjali mahukaal sõltub oluliselt niiskusesisaldusest. Selliste materjalide jaoks on lisas A antud normatiivsete suuruste muutumise piirid sõltuvalt niiskusesisaldusest. 1.4.2 Ehituskonstruktsiooni omakaal Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud
arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda
Enim puutuvad inimesed igapäevaselt kokku pakenditega toidupoodides ja kaubanduskeskustes. Näiteid mitteotstarbelisest materjalikasutusest saab sealt tuua mitmeid. Esimesena võib välja tuua plastikust tooted, peamiselt PET - joogipudelid. Kuigi väga kergelt ümbertöötatav materjal, leiab vaid kolmandik neist tee uuesti turule. Teiseks on problemaatilised fooliumpakid, näiteks kartulikrõpsud. Tootjad eelistavad neid seetõttu, kuna nad on äärmiselt kerged, transportides on mahukaal väike, võtavad poeriiulil olles suhteliselt vähe ruumi ja neile on äärmiselt lihtne infot printida. Kuna pakk ise koosneb kuni seitsmest kihist fooliumist ja plastikust, siis miinuspooleks on tänapäeval masinate puudumine, mis võimaldaks kihte üksteisest eemaldada ja järeltöödelda. Taaskasutuse seisukohalt on võimalik pakk puhtaks pesta ja kasutada näiteks võileibade kaasa võtmiseks ja mitte osta selle otstarbeks veel ühte plastiknõud.
Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul. Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel: langeb aktiivsus, väheneb eri- ja mahukaal, sideaine tõmbub tükki kvaliteet langeb. Ehituskips Saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlemisel 110-190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest. Looduslik kips sisaldab savi, liiva jm, on valge või kergelt hallikas. Tootmine Meetodist lähtuvalt jagatakse kolmeks: 1. Ehituskips kuumutusprotsessis eraldub vesi auruna 2. Vormikips peenemaks jahvatatud ehituskips 3
AEROC Classic plokid alati kergemad (väiksem koormus vundamendile ja vahelagedele), soojapidavamad (väiksemad küttearved) ning soodsa hinnaga. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad, mistõttu müüritise ladumine toimub kiirelt. Classic plokkide 2 mahukaal on vaid 425 kg/m³, võrrelduna Fibo3 kaaluga 700 kg/m³ ja Columbia Kivi rohkem kui 1000 kg/m³ kaaluga. dry vahed on veelgi suuremad Classicul 0,10 W/mK, Fibo3-l 0,20 W/mK, Columbia Kivi õõnesplokkidel 1,19 W/mK. Seetõttu on Classic seinad samade seinapaksuste korral alati soojapidavamad. Silikaatplokk on plokk, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus,
Neid saab kasutada temperatuurivahemikus -200 kuni +85 C. Maa sisse sobivad vaid spetsiaalsed vahtpolüstüreenplaadid, mis erinevad tavalisest suurema survetugevuse ja väiksema veeimavuse järgi. [10, p. 64] 1.5 . Tootmine Esimeseks EPS-i tootmise etapiks on eelpaisutus, kus tooraine juhitakse eelvahustisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni, millega määratakse ära materjali soovitud mahukaal, mis on EPSi üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest sõltuvad otseselt kõik toote mehaanilised ja soojuslikud omadused. Pärast eelvahustamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torude kaudu stabiliseerimismahutisse, kus sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist ja stabiliseerimistemperatuurist hoitakse graanuleid silodes 4-60 tundi, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist. [9]
) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks. Rukkikroov kooritud teraviljast jahu. Rukkilihtjahu jämedam jahvatus. Sobib leivaküpsetuseks ja paneerimiseks. Jäme rukkijahu ehk pudrujahu. Rukki täisterajahu kõige väärtuslikum. Sisaldab palju mineraalaineid ja vitamiine. Sobib leivaküpsetamiseks. Toidurukki kvaliteetnõuded Niiskusesisaldus 1114 % Mahukaal min. 680720 g/l Langemisarv min. 90160 s. Toksilisus ja nakatatus ei ole lubatud. Madalama kvaliteediga vilja puhul võidakse kasutada allahindlust. Toidurukki kvaliteet Talirukki kvaliteedi näitajad: · Langemisarv · Proteiinisisaldus · Seisukindlus · jne Neid omadusi mõjutavad kasvuaegsed ilmastikutingimused, eelkõige soojuse ja sademete vahekord ja eriti sademete jaotuvus vegetatsiooni jooksul.
hr m 295 v = 1.6 lindi kiirus B l := = 0.46 s 290 1.6 3.011 ton = 1.6 basaldi mahukaal 3 m Valin varuga standartse lindi laiusega B l := 600mm Transporditava materja li jo oksva meetri mass Q kg q := = 48.6 (2, lk 211) v m ton
ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke. Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. Nad sobivad hästi niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks.
Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib 6 temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Tabel. AEROC müüritiste tulepüsivus Müüritise paksus Tulepüsivus (mm) 375 REI 240 300 REI 240 250 REI 240 200 REI 240 150 R 120; EI 240
asustusega piirkondadesse. Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumise Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste Laadimismeeter(ldm) lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel
milles Gp - hõlma ees oleva pinnase (eelprisma) kaal, kg; - pinnase hõõrdetegur pinnasega mille kobestustegur kk=1,12 on = 0,5 - eelprisma kaal arvutatakse järgmise valemiga: 0.6h 2 b 0.6 * 0,97 2 * 3,185 *14911,2 Gp 23938,599 N kk 1,12 milles h - hõlma kõrgus =0,97m; b - hõlma pikkus =3,185 m; - pinnase mahukaal =9,81*1520 =14911,2 N/m3 kk - pinnase kobestustegur =1,12. - pinnase liikumistakistus hõlmal F3 Gb 1 cos 2 124783,2 0,8 cos 2 550 32841,933 N milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,80; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i)= 124783,2*0,125=15597,9 N milles: Gb - buldooseri kaal =9,81*12720=124783,2 N
lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg · Vaigukäigud puuduvad,puit on väga kerge ja kuivab vähe kokku.mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla. · nulgu kasutatakse peamiselt tselloloosi tööstuses,paberitööstuses ning muusikariistade tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule. · vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses.
L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ϕ′d – efektiivsisehõõrdenurk; c′d – efektiivnidusus; cud – dreenimata nihketugevus; q′ – pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q′ = d γ′ . c) Pinnase kandevõimetegurid: ( N q = eπ tan ϕ ′ tan 2 45 + ϕ ′ 2 ) N c = (N q − 1)cot ϕ ′ Nγ = 2(N q − 1)tan ϕ ′ d) Talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul B′
Toorainetest valmistatud segu on võimalikult kuiv ning tooted vormitakse survepressidega. Survetugevus, MPa Peale pressimist kaetakse tooted pinnakaitsevärvidega 3 5 vältimaks lubja pinnalekerkimise tulemusena tekkida võivat efloresentsi nähtust. Mahukaal, kg/m3 650 800 Betoonkive valmistatakse erinevates värvitoonides lisades Külmakindlus 50 tsüklit segule erinevaid metalloksiide. Värvitoonid on matid Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24 Betoonkatusekivide tüüpilised mõõtmed on: Pikkus 410...430 mm Mittepõlev ehitusmaterjal Laius 325...345 mm
Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Columbia Kasutusala Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. Betooplokkide tehnilised omadused Õõnesplokkide netomahukaal on 2000 kg/m3 ja täisplokkide mahukaal 2100 kg/m3 Õõnesplokkide garanteeritud keskmine survetugevus netopinnale on 18 MPa ja täisplokkidel 25 MPa Veeimavus on maksimaalselt 8 % Külmakindluse klass on F50 Tule ja kuumade suitsugaasidega vahetult kokkupuutuvates kohtades ei soovitata betoonplokke kasutada Muud müürimaterjalid Mördile esitatavad nõuded on: töödeldavus, veepidavus, tugevus, sidumisvõime ja vastupidavus. Need omadused saavutatakse kuivsegudega või
aasta lõpus ning alates 2002.aasta kevad-suvest on AEROC tooted saadaval kõigis Eesti suuremates ehitusmaterjalide kauplustes. Lisaks Eestile müüme praegu AEROC plokke, -vaheseinaplaate ning liimsegusid ka Läti ja Sankt-Peterburgi turul, samuti selguvad lähiajal lõplikult turustuskanalid Soomes. Alates 2003.aasta ehitushooajast pakume ehitajatele juba terviklikku seinasüsteemi, nimelt lisanduvad tootevalikusse ka AEROC silluseid. AEROC toodete põhilised kvaliteedinäitajad mahukaal, survetugevus ja mõõdutäpsus vastavad Euroopa standardite kõrgeimatele nõudmistele. AEROC tooted on sertifitseeritud rahvusvaheliselt akrediteeritud Keskuse EhitusTEST poolt, mille alusel on meile väljastatud vastavustunnistused ka Lätis, Venemaal ja Soomes. Poorbetoon maailmas Poorbetoon, nagu nimetuski ütleb, on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Poorbetooni valmistamise tehnoloogia printsiibid leiutati 1920.-30.-ndatel aastatel
imab see endasse ka võimalikult puidu või muu saviga ümbritsetud orgaanilise aine niiskuse ja väldib selliselt nende seente või putukate poolt kahjustumist. Puidu tasakaaluline niiskuse sisaldus on nt 8 12%. Loomsed kahjurid vajavad tegutsemiseks reeglina 14 18%, seened üle 20% niiskust. Savi konserveeriv omadus võib osutuda puudulikuks vaid põhu kui äärmiselt suure kapillaarjõuga materjali puhul, kui sellest valmistatud kergsavi konstruktsiooni mahukaal jääb alla 500 kg/m3 · Savi seob õhust saasteaineid. Savil on võime absorbeerida veeaurus lahustunud saasteaineid, mis võivad olla sinna sattunud rasva kuumutamisest, tänavalt vm. Savi omaduste testimine Kohapeal kättesaadava savi esmaseks ehituskõlbulikkuse hindamiseks võetakse kaeve erinevatelt sügavustelt (40, 60, 80 cm) ca 15 proovi. Segatakse need omavahel hoolikalt ja sõelutakse läbi max 1 mm avausega sõela 200 g.
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse
Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik. Savi mineroloogiline koostis sõltub algkivimite koostisest ja keskkonna raskuskiirendusega. Mahukaal = *g, kuivmahukaal d = d*g ja Vundamendi vajumise prognoosimiseks on vajalik teada pinnase tingimustest, koosnevad kaoliniidist, illiidist, montmorilloniit. Eesti savides on terade mahukaal ehk erikaal s = s*g (kN/m3. mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest - kokkusurutavust. domineerivaks mineraaliks illiit. 1.3
hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik (kasvab ka liivmullal), tema iga võib ulatuda 150 aastani, kõrgus 20...25 meetrini. Kasepuit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, võrdlemisi kõva, kasutatakse vineeri ja mööbli, samuti laastplaatide valmistamisel. Kask ei ole ilmastikukindel, teda ei saa kasutada väliskonstruktsioonideks
*Registreeritud tehnogeensed seismilised sündmused võimaldavad kindlaks teha võimalikke illegaalseid lõhkamisi. *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel. 23. Millised on mullaseire peamised ülesanded? *Ülesanne on hinnata muldade seisundit eelkõige mullaviljakuse seisukohalt. *Selgitatakse välja maaharimise mõju muldade koostisele, füüsikalistele ning bioloogilistele omadustele ning mullaviljakusele. *Mullahorisontidest määratakse mulla mahukaal ehk lasuvustihedus. Huumushorisondis määratakse selle tüsedus, erinevate toiteelementide sisaldus, pH jms. 24. Mis on andmehaldus ja millised on selle peamised etapid? *Andmehaldus andmete kogumise ja talletamise süsteem. *Andmehalduse etapid: Andmete kogumine, Andmete töötlemine, Andmete edastamine/andmeülekanne, Andmete salvestamine, Andmete avalikustamine 25. Mis on andmerida? Mida tuleb seireandmete säilitamise juures arvesse võtta,
- pinnase hõõrdetegur pinnasega, seotud pinnastel, mille kobestustegur on suurem kui 1,1 = 0,5; sidumata pinnastel kobestusteguriga 1,0...1,1 = 0,7 - eelprisma kaal arvutatakse järgmise valemiga: 0.6h 2b Gp kk ,kg (4) milles h - hõlma kõrgus, m; b - hõlma pikkus, m; - pinnase mahukaal , N/m3 kk - pinnase kobestustegur. - pinnase liikumistakistus hõlmal F Gb 1 cos 2 , N (5) milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,75... 0,85; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i), N (6) milles: Gb - buldooseri kaal , N; f - käiguosa veeretakistustegur, roomikkäiguosal f = 0,1...0,15;
(välja arvatud, aktiivne pakendamise meetodid). Nõuded transporttaarale - mehhaaniline vastupidavus, kuumuskindlus ( et saaks teha sanitaartöötlust), külmakindlus (sõltuvalt ilmastikutingimustest). Puit, metall, plastik. 18. Mis on ja mille poolest on pakendi kujundamisel olulised järgmised pakkematerjalide füüsikalised omadused: · Paksus, see on omadus, millest omakorda olenevad materjali jäikus, mehhaanilised omadused, gaaside läbilaskvus . · Mahukaal kasutatakse paber ja papi korral, on seotud poorsuse ja mehhaanilise vastupidavusega · Tihedus kasutatakse plastikute iseloomustamiseks · Pinna struktuur oluline trükkimisel, kasutatakse paberi pinna iseloomustamiseks, pind peab olema sile ja tasane ilma lahtiste kiududeta ja aukudeta. · Paindetugevus iseloomustab, kuidas materjal talub murdmist · Rebimistugevus oluline pakkeautomaatides ja kottide ning karpide valmistamisel,
täielikult kasutades. NB! TÄITEASTET VÄLJENDATAKSE ALATI PROTSENTIDES. VALEMID Kaubaveo omahind (/kg)= auto veokulud kokku (/auto) / veetud arvestuslikud kg Täiteaste(%)= y arvestuslik= Q arvestuslik / q arvestuslik, kus Q arvestuslik=koorma arvestuslik kaal (kg), q arvestuslik= veoki arvestuslik kandevõime (kg) VEOTASU ARVUTAMINE (MAHUKAALUNA) 1. Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides Brutokaal/mõõtmed (m3) 2. Veotasu Veose ruumala (m3)*mahukaal MAHUKAAL= kui maanteeveos kaalub kuupmeetri kohta vähem kui 333 kg siis lähtutakse veotasu arvutamisel mahukaalu tingimusest, ehk korrutatakse veose ruumala kuupmeetrites 333-ga. Kui aga veose tihedus on mahukaalu tingimusest suurem, lähtutakse veotasu arvutamisel veose brutokaalust, selleks korrutatakse brutokaal veotariifiga. VEOTASU ARVUTAMINE (KAALUKAUBANA) 1. Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides Brutokaal/mõõtmed (m3) 2. Veotasu
· On antud veoahendi jaoks maksimaalselt lubatava kaaluga või · Kaubasaatja maksab kogu kaubaruumi kasutamise eest. · Vedu teostatakse üldjuhul ilma ümberlaadimiseta. Konsolideeritud saadetis. · Konsolideeritud saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades. Saadetise arvestuslik kogukaal. Saadetise arvestusliku kogukaalu arvestamise aluseks on suurim aööjärgnevatest näitajatest: · Saadetise brutokaal · Mahukaal · Laadimismeetrite järgne kaal. Tendi avamine. · Vedudel tenttreileriga on vedaja kohustatud avama trossid, portid, kaubaruumi külje- ja tagaluugid ning vajadusel tõstma üles tendi külgedelt ja/või tagant. · Kui saadetist ei ole võimalik laadida ilma treileri tendi mahavõtmiseta, on kaubasaatja kohustatud eemaldama ja tagasi paigaldama tenttreileri katuse, raamistiku ning tendi, sealjuures järgides vedaja instruktsioone. Kinnitusvahendid.
2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal. o Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid Lennuveo eksport: - kliendi nõustamine, kuidas pakkida - küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne) - saadetise vormistamine programmis - broneeringu tegemine
omakorda kaetud irdpinnasega. Kalju pragude st immitsev või piki kalju pinda liikuv vesi võib nõrgendada irdpinnast vahetult kalju peal ja seetõttu toimub lihe tõenäoliselt mööda kontaktpinda. Nõlva püsivuse kontrollimiseks jaotatakse nõlv osadeks (plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan; ploki külgedel mõjuvad pinnasesurvejõud Rl ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, Rl ja R2 N = P cos + R1 sin ( - ) - R2 ( - ) Plokki kinnihoidvate ja nihutavate jõudude tasakaalutingimus
konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Efektiivpinge : Kui lisada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1 (Joonis), siis kogupinge ja neutraalpinge Efektiivpinge ' aga ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga ehk plaat - survepinge plaadi kaalust, mis on võrdne eelmises näites toodud lisavee kaaluga ht - terasplaadi paksus t - terase mahukaal saame kogupingeks ja neutraalpingeks Efektiivpinge on siis plaat võiks vaadelda kui lisapinget, mis tuleb vundamendilt ja kantakse üle pinnase osakestele. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Ehitise koormusest tulenev lisapinge :
..1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises) MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma
varustada taimi toitainetega. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. [De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3 Mulla üldine poorsus - mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des
𝑡 − 𝑚𝑎𝑡𝑒𝑟𝑗𝑎𝑙𝑖 𝑡𝑒𝑚𝑝𝑒𝑟𝑎𝑡𝑢𝑢𝑟 KUUMSIN 7 MATERJALIKIHTIDE SOOJATAKISTUSED Materjalikihi soojatakistus Soojaerijuhtivus Materjal Mahukaal kg/m3 W/(mK) Soojatakistus Kih paksus cm m2K/W Betoonid: 2400 2,10 15 0,07 raskebetoon 1000 0,49 30 0,60
Osakeste läbimõõdu poolest on perliit võrreldav liivaga. Siiski ei sobi perliit lisandiks turbapõhistesse kasvupinnastesse, kuna tulenevalt väikesest mahukaalust ei segune ta turbaga kuigi ühtlaselt. 2) Vermikuliit Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas pehme läikiv kivim, mida kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhustatuse parandamiseks. Vermikuliit tõstab mõnevõrra kasvupinnase aluselisust, mistõttu väheneb lupjamistarve. Ka vermikuliidi mahukaal on väike, mistõttu seguneb halvasti turbaga. 3) Zeoliit Zeoliidi all mõistetakse vulkaanilistes piirkondades leiduvaid erinevaid alumiiniumsilikaate, mille osakeste läbimõõt on võrreldav liivaosakeste läbimõõduga. Zeoliitidel on väga suur eripindala (üle 2 40 000 m / kg), mistõttu nende veesidumisvõime ja katioonivahetuspotentsiaal on väga kõrged. Tänu nendele omadustele on zeoliiti kasutatud näiteks toitainete kandjana kasvupinnastes, mille
kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal. Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta Fs = sb sin , kus s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse
peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500
Leida betooni materjalide vahekord, mis tagab sellele ettenähtud tugevuse, plastilisuse jm omadused 2. Leida optimaalne tsemendi kulu Betoonisegu koostise määramiseks võib kasutada: absoluutmahtude meetodit, järkjärgulise lähenemise meetodit, tabelimeetodit ja katselist meetodit. Absoluutmahtude meetodi puhul leitakse materjalide mahud 1 m 3 betoonisegu kohta. Meetodiks on vajalikud järgmised lähteandmed: betoonisegu soovitav mark ja plastilisus; kasutatava tsemendi mark, mahukaal ja erikaal; kasutatava liiva ja killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1) kus fcm nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2; fck betooni normtugevus (C16/20), N/mm 2; betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang (=5,3), N/mm 2.
annaabi.ee 
