1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki
logistika) 4PL – lisaks eelnevale on sisse ostetud ka tarneahele juhtimine Assets light ärimudel Nii vähe varasid kui võimalik, osta sisse allatöövõttekorras. Tegutsevad ja vastutavad kui vedajad (isegi kui autosid endal firmal pole, nagu oleks autod enda omad). Tegutsevad 3PL ja 4PL ärimudelis Pööravad suurt tähelepanu „pehmetele“ väärtustele - Ökoloogiline jalajälg - Sotsiaalne vastutus - Ärikultuur 7. Jaotuslogistika Logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad
tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem
tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. 2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähendamine. Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine. 4. Asukoha valimise strateegia
sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim, ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. iii. Sobivaima veovahendi (veeremi) valik Jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid iv. Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) 1PL, 2PL, 3PL, 4PL Assets light ärimudel Jaotuslogistika Mõiste logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid, hubandspoke system (kokku ja jaotusvedu; põhivedu, s.o terminalidevaheline vedu) i. Otseveod – veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale;
· Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. · The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity Logistikasüsteem koosneb allsüsteemidest; Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika INIMKESKNE LOGISTIKA Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat, haridust, tervishoidu, turismi, militaarvaldkonda ja
Vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani, mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Ressursid:1)loodusresursid(maa, seadmed, varustus),2)inimresursid(tööjõud),3)finantsresursid,4)inforesursid. Tootmis logistika- üldeesmärk on tootlikuse suurendamine,tehnoloogia arendamine, ressursite ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid: 1)tööjõud, 2)kapital, 3)aeg, 4)organisatsioon Ostjaturul on jätkusuutlikud, paidlikud ja nõudluse muutustele kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika (logistikaväljend) ? eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad peale toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpp tarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas ? materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine vedu, sihtturule valmistamine(kellele toode on mõeldud), nõudluse prognoos, info töötlemine. Jaotuslogistika tegivuste abil seotakse tarbimisnõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse optimaalsed kogused transpotimiseks.
ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tarbimiskohas liiga kallis, siis arvatakse, et tootja soovib saada ülisuurt kasumit. Hoopis harvemini uuritakse logistika mõju toodete konkurentsieeliste suurendamisele või vähendamisele. Nii näiteks võimaldab jaotuslogistika efektiivne korraldamine suurendada eksportkaupade konkurentsivõimet ja vastupidine tegevus võib olla üheks kohaliku turu kaitse instrument importkaupade puhul. Ühe esimestest logistikaalastest artiklitest on kirjutanud John Crowell 1901.aastal. Ta käsitles põllumajandussaaduste jaotuse hinda mõjutavaid tegureid USA-s. Artikkel ilmus valitsuse aruandes “Report of the Industrial Commission on the Distribution of Farm Products”. Hiljem, 1916
- Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid, kes pakuvad mitmekülgseid logistilisi teenuseid); 4PL (iseseisvad neutraalsed ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale.
4. Tarnija valimine – kvaliteet , hind 5. Pakendamine ja markeerimine 6. Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist. 1. asukoht 2. hoiustamise süsteemid 3. laovarude suuruse analüüs 4. laos toimuvad protsessid Transport – tarneahela peamine, siduv lüli mis annab materjalidele ehk toodetele ruumilise kättesaadavuse kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. 5. Hanke, tootmis –ja jaotuslogistika Hankelogistika ülesanded – kauba nõudluse prognoos, materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine. Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine, ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine, tootmise kvantitatiivse ja kvalitatiivse paindlikkuse suurendamine.
Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne. Transpordivoog neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Võivad liikuda firmade sees või firmade vahel.
MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity LOGISTIKASÜSTEEM KOOSNEB ALLSÜSTEEMIDEST Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika TARNEAHEL Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. Logistika puudutab tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka üha suuremat tähtsust omandava tarvitatud kaupade ja pakendite korje. TARNEAHEL
· juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused · teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted.
3. Vedu ja veoga kaasnevad teenused a. Transport logistikas ( tarneahela osi ühendav lüli ), jaotus logistikatoimingute kogum (jada), mille abil tehakse valmistooted tarbijaile kättesaadavaks ja mis hõlmab tegevusi, mis seonduvad toodete liikumisega tootjalt või hulgimüüjalt tarbijale, jaemüüjale või muudele teisese ladustamise või tarbimise punktidele jaotuslogistika logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. a. Eesti logistikainfrastruktuuri arengut mõjutavad tegurid • Eesti territooriumi asend Euroopa Liidu ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste
ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad paljude toodete logstikakuludest suurima osa. Logistika ülesanne on eespool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, korraldamine ning kontroll, mis hõlmab hankeid (hankelogistika), tootmise korraldamist (tootmislogistika) ja jaotus (jaotuslogistika). Eesmärk on leida tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. KODUTÖÖ: Tuleb panna 1 toode liikuma, algab nõudluse prognoosiga ja lõpeb jäätmekäitlemisega. 30. sept. Logistika eesmärk pole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistika süsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisifunktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine jne.) täitev ja
vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas toimuvate funktsioonide,osaeesmärkide ja tegevuste
uuringud sel teemal viidi läbi 1960-ndate keskel. Kuni 1960. aastateni oldi arvamusel, et looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tarneahela juhtimise osana ehk otsuste vastuvõtmist tarneahela planeerimisel, tarneahela haldamisel ja tarnete juhtimisel lähtuvalt keskkonnakaitselistest aspektidest. See põhineb arusaamal,et iga üksikuettevõtte kahjulikud
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4
kaudu saavad ettevõtted luua väärtust ja konkurentsieelise. Põhitegevused: Hankelogistika tooraine hankimine, ladustamine, laondus, transpordi planeerimine. Tegevused/operatsioonid- igasugune töötlemine, pakkimine, montaaz, hooldus, katsetamine ja kõik muud väärtust loovad tegevused, mis muudavad pooltoote lõpptooteks. Jaotuslogistika - Kõik mis on vaja valmistoote jõudmiseks kliendini: laondus, transport, jaotuse juhtimine. Turundus ja müük seotud tegevused, et saada ostjaid konkreetset toodet ostma, sealhulgas turustuskanalite valimine, reklaam, hinnakohandamine, jaemüük jne Teenindus - tegevused, et säilitada ja suurendada toote väärtust, sealhulgas tugi, remont, paigaldus, koolitus, varuosade haldamine, jne
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme).
valdavad vastava tegevusvaldkonna parimat tehnoloogiat, töövõtteid ja oskusi; mastaabiefekti saavutamine spetsialiseerunud firmade poolt samade teenuste osutamisel paljudele tellijatele; tarbijate teenindamise kokkulepitud taseme garanteerimine; võimsuste paindlik kasutamine, efektiivne tegutsemine nõudluse järsu suurenemise või languse korral; riskide vähendamine, mis tulenevad nõudluse muutumisest; uutele turgudele juurdepääsu võimalus, kohalike eripärade parem tundmine. 13. Jaotuslogistika ülesanded ja põhitegevused Jaotuslogistika ülesanne on juhtida mitmeid logistika osategevusi pärast toote valmimist selle jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Osategevused: ladustamine, pakkimine, vedu, toodete käitlemine, info töötlemine, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine. Jaotuskanali valimine, jaotuse ulatuse kindlaksmääramine, jaotuskanali strateegia valimine ja juhtimine. 14. Jaotuslogistikat mõjutavad tegurid
majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani.
1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks.
püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 8. Logistika funktsioonid Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 1. Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. 2.Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. 3
komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. • transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja kombineeritud transport) • kaupade käitlemine • varude juhtimine • hankimine ja ostmine • pakendamine 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine • tarneahela juhtimine • tagastuslogistika • humanitaarlogistika 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine
Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele. Tarnevõime võiks olla üheks tarneahela toimimist iseloomustavaks mõõdikuks, kuid probleem on selles, et see logistiline suurus kajastab ainult kas probleemide tekkimist või mitte tekkimist logistilisel teenindamisel
Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine
Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine; klienditeeninduse taseme tõstmine; rentaabluse ja likviidsuse tõstmine; kompromisside väljumine firmast ja kompromisside otsimine teiste firmadega, väärtust
Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest) Geograafilised erinevused – Kas on merepiir ja kas on sadam. (meretransport annab logistiliselt 1/3 suurima eelise konkureerivate riikide ees). Milline on maa – kas on tasane või mäed. Spetsialiseerumine Tehnoloogia areng Poliitiline ja sõjaline mõju Sotsiaalne suhtlemine
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.
s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil
s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine.
materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade
tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid
ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini) · Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?..............................
Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke süsteeme; 80ndad – kulude teadvustamine, pikaajalisem planeerimine; üleminek – võetakse kasutusele termin logistika, IT kiire areng, info liikumise tähtsus tõuseb; 90ndad – logistikafun muutuvad oluliseks ka ettevõtte väliselt, kasutusele
huckepack vedu railship vedu rail-track vedu 15. KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid? 35 minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega
Optimeerida (minimiseerida) kulud protsessi juhtimisele Protsessi juhtimiseks kulutatud vahendite optimeerimine Nende kulude alla kuuluvad kulutused infovoogude juhtimiseks ja info hankimiseks ja töötlemiseks, rahavoogude korrastamiseks ja juhtimiseks. Tuleb kaaluda kas on otstarbekam teha ise või osta teenusena sisse, näiteks komplekteeritavad, ekspediitori, veo ja laoteenused jne. Eriti aktuaalsed on need kulutused ja otstarbekus ostu ja jaotuslogistika kontekstis. Teenuste tase Teenuste taseme planeerimisel tuleb arvestada asjaolu, et teenuste taseme kasvades, ei kasva kulud teenustele mitte lineaarselt, vaid eksponentfunktsiooni alusel: c = f () = c (1+e ) j+1 j kus 1 ja e 2,7 Tegemist on kvantitatiivse parameetriga Teenuse kvaliteet Teenuse kvaliteeti iseloomustab tarnekindlus, mida omakorda mõõdetakse aja kategooriates:
22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid? minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega 3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse
1. Mis on „swap-body”? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid? minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega 3. Jaotusveod on:
Logistikafunktsioone juhitakse ja teostatakse kooskõlastatult (integreeritult) saavutamaks logis- tika / tarneahela juhtimise seatud ülesandeid ja eesmärke. Olulisteks funktsiooniülesteks valdkondadeks on: • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine
annaabi.ee 
