Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu a...
Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ning F. de Magalhãesi esimene ümber-maailmareis täiendas ja korrastas oluliselt maailmakaarti. Maadeavastused laiendasid inimeste silmaringi oluliselt ja seda võib pidada väga oluliseks osaks inimkonna arengus. Maadeavastused tõid ka muudatusi kaubanduse arengusse, mis tingis laevaehituse arengu täiesti uuele tasandile. Inimesed jagunesid keskajal kolme seisusesse. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisusesse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Need kaks seisust olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti
Igal kastil on on dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisused on pmt värvide pealt ülesse ehitatud (aarlased oli heledamad ja olid seega kõrgemates kastides) 1) Brahmaanid preestrid 2) Ksatrijad valitsejad ja sõdurid 3) Vaisjad põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4) Suudrad sulased ja teenijad. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Braahmanite seisusesse preestrid Ksatrijate seisusesse valitsejad ja sõdurid Vaisjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid Soodrade seisusesse sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat seisust on brahmaanid, ksatrijad ja vaisjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Seisustes on välja jäetud mõned kastid
nõudis aga seinisest suuremaid kulutusi. Alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati järkjärgult üle minema sõjaväekohustustele. Väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Kuigi seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust, jäi seisuslik kord püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, nende kanda oli kogu riigi maksukoorem. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, pankurid, töösturid ja haritlased, aga ka väikepoodnikud ning päevatöölised. Kolmanda seisuse kõige suurema osa moodustasid talurahvas. Kasvav ametnikkond ning alaline sõjavägi nõudsid ühe suuremaid kulutusi. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat.
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust.
kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Juba varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Kõige kõrgemal kohal asusid vaimulikud, kes tegelesid jumala teenimisega ja teistele seisustele jumalasõna levitamisega. Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi
Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Neljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat (tähendus: värv) e. Seisust on: Brahmanite seisusesse kuuluvad preestrid. Kšatrjate seisusesse kuuluvad valitsejad e. Sõdurid. Vaišjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid. Šuudrade seisusesse kuuluvad sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kolme kõrgemasse seisusesse kuulusid aarjalased, kes olid nahavärvilt heledamad. 22
arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi, kes kuulusin Kolmandasse seisusesse või isegi alla poole Kolmandat seisusesse. Seetõttu kujunes majanduses finantskriis, kuna inimesed ei suutnud sellele pingele vastu pidada ja makse maksta. Siis otsustati proovida erinevaid meetodeid, kuidas seda kõike parandada, kuid massiliselt oldi vastu kõikidele ettepanekutele, näiteks: 1) kaotada tsunfid- selle tagajärjel tekkis rahulolematus 2) tõsta makse Kolmanda seisusel- neil polnud niigi raha, tekkis rahulolematus 3) piirata kulutusi õukonnale- õukond oli vastu 4)
Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma - teo ja selle tagajärje üleüldine seadus
Keskaja kultuur · Keskaja teaduse arengu põhijooni: - Koos Suure rahvasterändega alanud Lääne-Rooma riigi allakäiguga hakkas järsult alla käima ka kultuur- kultuurikeskusteks olnud linnad rüüstati, koolid lõpetasid oma tegevuse, kirjaoskuses toimus totaalne allakäik jne. - NB! Varakeskaegses ühiskonnas oli kirik kultuuri kandjaks, antiikkultuuri pärandi ja kirjaoskuse säilitajaks. Vaimulikku seisusesse tagas võimaluse tegeleda hariduse ja teadusega. - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega. Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid
16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami jumalus. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduism - Veedad (sanskr vda teadmine), aga ka Bhagavadgt (sanskr Jumala laul). 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? India. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brhmana (õpetlased) Ksatriya (sõdurid, valitsejad) Vaisya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Sudra (teenrid) 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman?
19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? – indoeuroopa päritoluga aarjalased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Seisused: ‘värv’, kolm kõrgemat seisust olid heledama nahavärviga (aarjalased) Kastid: elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? – preestrid Kes kšatrijate seisusesse? – valitsejad ja sõdurid Kes vaišjate seisusesse? – käsitöölised, põlluharijad, kauomehed ja pankurid Kes šuudrade seisusesse? – sulased ja teenijad Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? – puutumatud ehk roojased (kes teevad põlamatuid ja mustemaid töid) 23. Mis on karma? – teo ja tagajärje seadus Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust
riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond, Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära,
Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine.
JOHANN von UEXKÜLL (surnud 1535) Mõisnik sai tuntuks konflikti tõttu Tallinna linnaga. Uexküll tappis jõhkral viisil vaba mehe seisusesse tõusnud talupoja ja maksis selles eest Tallinna rae otsusel peaga. Ta püüdis ennast ka kohtu otsusest vabaks osta aga see ei õnnestunud. Hukkamine viidi läbi Harju väravate vahel, kus praegu asub kohvik Metropol. Uexküllide suguvõsa sai oma nime Läti küla Ixkilli järgi, kuhu 13. sajandil Uexküllide esiisa, vasall Johannes I von Bardewis kindluslinnuse ehitas. Sajandite vältel on Uexküllidele kuulunud kümneid mõisaid üle kogu Eesti. 18.
Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01
võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kelle kanda oli kogu riigi maksukoorem. Majandus Valitsus püüdles selle poole, et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat. Selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid. Niisugust majanduspoliitikat nimetatakse merkantilismiks. Kasutatud Kirjandus 1.Internet 2.8-da Klassi õpik
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saa...
Pere 5* pere 10* pere 50 100 500 1000 10000. Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida. Pealekaebamist autasustati ja varjamist karistati surmanuhtlusega. Inimese elu. Oli jagatud kõrgemalt poolt 5 aastasteks eluperioodideks. Igal perioodil oli inimesel teatud kohustused. Andekad lapsed integreeriti kõrgemasse üksusesse ja koolitati nii, et ta oma päritolu unustaks. Kooliharidus: kõige rohkem oli ametikoole. Mida kõrgemasse seisusesse in kuulus, seda parema hariduse ta sai. Asulad. Olid spets tegevusalade kaupa (pottsepad, karjakasatajad jne). Kogu aeg käis ümbertegemine, et oleks hea majandada. Käis pidev töötegemine. Niisama logeleda ei tohtinud keegi. Eraomandust ja kaubandussuhteid ei tuntud. Oli ellu viidud plaanimajandus. Kogu toodang kolmeks: riigile, reservi, kogukonna ülalpidamiseks. Iga riigi ala oli kindlustatud hädavajalike elutarvetega. 55 a sai pensionile, kui nii kaua elati.
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4
asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise . 1842.aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 aastatel soovis Ferenc Liszt puhkust ja rahu ning kolis elama Weimarisse. Tööle asus Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia. Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri.
kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad; · vaisjad talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised; · suudrad teenijad, varem ka orjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus 24
olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnimaiseks talurahvaks. Eesti keeles tavatsetakse selliseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnespaljudest väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus- seetõttu olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed puudusid. Maailma tajuti üldiselt ebakindlana ja kuulumine mingisse ühiskonda, perekonda, kogudesse, seisusesse või ametialasesse ühendusse-pakkus turvalisust. Egle Künnapas 11D
Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST Linnakoolid Haridus kuulus kiriku mõjusfääri Õpilased olid järjest rohkem vaimulikku seisusesse mitttekuuluvad Loodi põhikoole käsitööliste ja kaupmeeste pogedele, kus saadi algharidus Ametikoolides pöörati suurt tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele Ülikoolid õpetati õigusteadust, kunstiteadust, usuteadust ja arstiteadust Õppetöö ja 5 suhtlemine ladina keeles Kasutatud allikad http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=50 http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn
päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjamee...
Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines
kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale. Lohutuseks korrutas ta, et teda hoitaks mõne tähtsama sündmuse auks, sest ta on ju nii ilus rakett. Järgmisel päeval leidsid ta töömehed, kes viskasid tema, kui koleda ja määrdunud raketi, üle aia mutta. Rakett võttis seda kui spa puhkust(sest ta oli nii palju teinud) ja ei lasknud tujul langeda. Teda külastasid Konn, Kiil ja Part. Raketi arvates kuulusid kõik alamasse seisusesse ja ei teadnud elust midagi. Terve aeg ootas ta saatkonda, kes teda päästaks. Lõpuks leidsid Raketi kaks poisikest, kes panid ta lõkkesse, sest nad tahtsid, et vesi kiiremini keema läheks. Nad heitsid magama. Rakett oli vaimustuses, et saab päise päeva ajal õhku söösta ja oli kindel, et kindlasti kõik näevad teda. Kahjuks keegi teda ei märganud ning ta lendas tavalise kepina taevast alla, otse Hanele pähe. ,,Püha taevas, taevas hakkab keppe sadama
A) riiklik ülesehitus? > Suurbritannias oli monarhia ja Prantsusmaal oli vabariik. erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed erakonnad.
eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest
Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 · Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv
talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6. Ordinatsioon – Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja
maavaldustes- domeenides, mis oma suuruselt olid sageli võrreldavad suurfeodaalide maavaldustega. · suurfeodaalide võim ja sõltumatus kuningast kasvas · riigid jagunesid väiksemateks feodaalvaldusteks, mis olid üksteisega pidevalt sõjajalal FEODAALIDE ELUOLU: NB! Lugege õpik "Inimene, kultuur, ühiskond" II osa, lk.105-115. 4 SEISUSLIK KORD: NB! Keskajal olid inimesed jaotatud 3 seisusesse e. inimeste rühma: neil oli ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus: I seisus vaimulikud kuni 13.saj. tavaliselt feodaalide nooremad või füüsiliselt nõrgad pojad (NB! seaduslikud järeltulijad tsölibaadi nõude tõttu vaimulikel puudusid) alates 13.saj
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei
d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe seisusesse: e rüütliseisusesse. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk- järgult pärilik seisud aadel. Rüütliks saamisele eelnes 2 etappi. Paaz- õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. Kannupoiss- võitlusvõtteid õppis rüütlirelvakandja ja saatja. Rüütlite kohustused: a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima
Hinduism M. Kalda · Sellist religiooni pole olemas, vaid on olemas palju erinevaid usuvoolusi. Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda
Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad
Claude Debussy 1862-1918 Sündis Pariisilähedal. Klaverit hakab õppima väikese poisina. 11-a. astub Pariisi konservatooriumisse kuid sealsed tõsised klaveriharjutused ei meeldinud talle kuidagi. Sellest hoolimata jätkab õpinguid. 18-a. Astub ta tudengi seisusesse ja klaverile lisaks võtab kompositsiooni tunde. Õpetaja muutus talle kõige vajalikumaks isikuks: heaks sõbraks, nõuandjaks ja tööandjaks. Lisaks sellele viib ta helilooja Sveitsi, Veneetsiasse, Rooma, Viini.. Moskvas asub ta tööle koduõpetajana.Naasnud koju saab ta peaeesmärgiks võita Pariisi konservatooriumi peaauhind , mille ta ka võidabgi. Võiduga kaasneb 3 aastat õpinguid mis kujunevad tema jaoks hallideks ja igavateks. Impressionistina ei tunnista ta teisi stiile.
30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid.
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"...
väeteenistusest vabad. Rikkaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Rooma kodanikud jagunesid õiguslikult kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks. Nende suhted olid teravad, plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamis ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma. Keisrigiigi ajal- Enamik riigi elanikest olid talupojad. Ühiskond oli seisuslik, kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad, lihtrahva seisusesse kuulusid käsitöölised ja põlluharijad. Roomas oli ka orjanduslik ühiskond, neid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. 7. Rooma armee- Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks
mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks üle ükskõik, millisest reeglist ja seadusest. Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise
ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli
MIKS? Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks HEA Oskas saksa keelt Oli omandanud algkooliõpetaja kutse Kõrge palk ja soodsad elutingimused Elu Peterburis HALB Puudulik vene keele oskus Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel) Ei kodunenud maailmalinnas Sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli 1826 Üliõpilasseisuse tähendus Kreutzwaldi jaoks · Tõstis eesõigustatud inimeste seisusesse · Andis teistkordse vabakirja inimõiguste tagatis · Talulaps võrdsustus aadlike ja linnakodanike poegadega · Laskis oma üliõpilastunnistusele kirjutada: EESTLANE Ülemaks kui hõbevara, Kallimaks kui kullakoormad Tuleb tarkust tunnistada; Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg", XVI lugu Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduse ajalugu II köide, toimetanud E. Nirk, Tallinn, 1966 Eesti kirjarahva leksikon, koostanud ja toimetanud O. Kruus,
· Menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal Liszt Weimaris 1848-1861 · Asus tööle Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina · Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta · Algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks · Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate tutvustamiseks · Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele Liszt Roomas 1861-1886 · Liszt siirdus Rooma · astus vaimulikku seisusesse · eluasemeks valis ta kloostri · Seltskonnas liikus ta harva · Kord nädalas võttis ta vastu külalisi · Ka loomingus tõusis tähtsale kohale vaimulik temaatika · Nii kestis see 8 aastat 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri. Festspielpark Bayreuth Kasutatud kirjandus: ·K. A. Hermann "Laulu ja Mängu Leht" ·J
Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad,
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
Just sellised kassipojad võisid olla esimesed, keda inimesed enda juurde elama võtsid. Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele. Võrreldes koertega, on kassid vähekodustatud, pigem on nad kohanenud inimeste kohaloluga. Enamuses neist on iseteadlikud kodutiigrid, kes ei allu kõrgemalt tulnud käskudele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
