TALLINNA TRANSPORDIKOOL LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES X ESSEE KOOSTAJA: JUHENDAJA: RÜHM: TALLINN 2015 SISSEJUHATUS Ettevõte X on väga tihedalt seotud logistikaga, sest kaup liigub igapäevaselt väga erinevatesse sihtkohtadesse. Tellimusi esitatakse välismaalt väga paljudest riikidest ning transport nendesse riikidesse tuleb ära korraldada. Samuti on ennem tellimuse väljastamist vajalik teha komplekteerimistööd, et täita kliendi soovid ning vajadused. Antud referaadis uurin kuidas on seotud X logistikaga. KAUBALE KOHA MÄÄRAMINE Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele
logistikajuhtide ametikoha vaatelt, kes otseselt peaks mõjutama ja muutma klienditeeninduse strateegia suunitlust. Logistikajuhtidelt uuriti, kui tähtsaks nad peavad logistikakuludega seotud otsuseid klienditeeninduse kvaliteedis. 24% logistikajuhtide hulgast arvab, et logistikakuludega seotud otsused mõjutavad vähe klienditeeninduse kvaliteeti. Siiski 67% nende hulgast on vastanud, et 2 klienditeeninduse taset mõjutavad logistikaga seotud otsused. Järelikult mõeldakse selliseid otsuseid, mis ei ole seotud logistikakuludega. Antud tulemus näitab, et osad logistikajuhid ei oska luua seoseid klienditeeninduse ja logistikakuludega seotud otsuste vahel ja nii võivad nad teha kulude juhtimisel otsuseid, mis muudavad klienditeeninduse kvaliteedi halvemaks. Lisaks pooled logistikajuhid, kelle tööülesannete hulka ei kuulu klienditeenindusega tegelemine, arvavad siiski, et
Saastav transport logistikas Säästev mõtteviis on tänapäeval aina populaarsemaks ja esiletõusvamaks teemaks ning looduse säästmine muutub ka aina tähtsamaks, sest inimesed reostavad meie planeeti iga aastaga rohkem ja rohkem. Teema sai valitud, sest just transpordiga seotud reostamine on tänasel päeval logistikaga kaasas käiv tegur, kuigi aastaid ja aastakümneid tagasi oli inimeste teadmatus seoses säästmisega ja kokku hoidmisega palju suurem. Minu teada ei ole Eestis säästmise probleem kuigi suur, sest meil on väike riik ning transporti ei anna võrrelda suurriikides, aga sellegipoolest võiks logistikafirmad olla palju teadlikumad keskkonna hoidmisest ja panusest, mida nemad saaksid selleks teha. Üheks transpordiliigiks, mis meie keskkonda kahjustab, on maanteetransport. Suurimaks
lõikes. 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust. Klienditeenindus, tellimuste töötlemine, infovahetus, nõudluse prognoosimine, ladustamine, müügijärgne teenindus, transport. 8. Kuidas saavad organisatsioonid oma kaupadele väärtust lisada ? Väärtuse lisamine põhineb M. Porteri huvitaval ettevõtte konkurentsieelise teoorial. Teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon. 9. Kirjelda laiendatud tootekontseptsiooni, kuidas see seondub logistikaga ? Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon marketingis. Selle sisu: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav. 10. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga ? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma-klient.
kapitalikulu) = EVA 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 8. Kuidas saavad organisatsioonid kaupadele väärtust lisada? Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 9. Kirjelda laiendatud toote kontseptsiooni, kuidas see seondub logistikaga? Laiendatud tote kontseptsiooni sisu marketingis: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult nähtavale/füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav. Kliendi ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi,mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. 10
*e- kaubanduse areng Logistiline kett muutus väärtusketiks. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5.Nimetada logistikaga seotud vood. 1. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2
Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht
Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks tootmiseks ning turunduseks. 10.Mida kujutab endast logistikasüsteem? Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süsteem, mille toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada 11. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem? Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegeleva test tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutsemine on koordineeritud, toimub ühistes huvides ja ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 12. Mida mõeldakse logistika juhtimise all? Logistika juhtimise all mõeldakse ühest küljest ettevõtte kõigi logistikatoimingute kooskõlastatud ja koordineeritud planeerimist, täideviimist, kontrolli ja jätkuvat parendamist. 13. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all?
informatsiooni, siis peavad nad üksteist usaldama ühise eesmärgi nimel; • Erinevad eesmärgid : ühe ettevõtte alla võib omakorda kuuluda mitu tütarettevõtet ja seetõttu võivad tekkida raskused ühtse juhtimise suhtes; • Infosüsteemid : Kuna mõõtühikud ei ole globaalselt standardiseeritud, võivad tekkida eksimused kasutatavas ühikus, formaadis; • Põhjused, miks üldse alustada rohelise logistikaga. See ei saa tuleneda ainult konkurendi edukast tegevusest; Rohelise tarneahela kujundamisel tuleb ettevõtte juhtkonnal lähtuda ka järgnevatest küsimustest : • RTJ eesmärgid; • Kuidas kohaldada süsteemi ettevõtte tegevusstrateegiaga; • Aktsionäride huvid; • Kes tegeleb süsteemi kujundamisega ja hiljem ka selle jälgimise ja võimaliku hooldamisega; • Kuidas kasutatakse süsteemist tulenevat informatsiooni;
4. Millest moodustub materjalivoog? 2)Keeruline sisendpool- N: lenukitööstus (ka autotööstus), kus - transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida tootnud sajad tarnijad. logistiliste operatsioonidest. Kui lennuk valmis, viiakse kliendile (ladu pole vaja). Sisendpool 5. Kuidas on infovoog seotud logistikaga. vajab aga detailset tööplaani, koordineerimist ja planeerimist, et Infovoog on üks alustala LJuhtimissüst. Info kiire kulgemise abil kõik detailid saabuks õigel ajal. saab kaubavood omavahel sobitada. Ta liigub materjalivooja 3)Keeruline väljundpool- N:keemiatööstused: sisendmaterjale paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovooga seotud tegevused on (toorõli, soolvesi) on piiratud arv. Väljundpoolel aga lai logistilised operatsioonid
1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust? Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused). 2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip. 1. klienditeenindus kui tegevus. 2. klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil. 3. klienditeenindus kui filosoofia. Pareto 80:20 printsiip tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest. 3. Klienditeeninduse elemendid. · Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima. · Tegevusaegsed elemendid- kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile. · Tegevusjärgsed elemendid 4. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad: 1) Toote kättesaadavus 2) Tellimistsükli aeg 3) Jaotussüsteemi paindlikkus 4) Jaotussüsteemi info 5) Jaotussüsteemi talitlushäired 6) Müügijärgne toetus 5. Klienditee...
tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine? Suurema efektiivsuse nimel. 18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark. Teaduspark ehk tehnoloogiapark on ruumiliselt kokkukuuluvate tehnoloogiafirmade kogum, mis paikneb tavaliselt ülikoolilinnakus või selle läheduses. 19. Mis paigutustegureid tuleb arvestada teadus- ja tehnoloogiapargi asukoha valikul? Ülikooli lähedus, hea logistikaga väikelinn, palju sarnaseid ettevõtteid väikesel maa-alal koostöö jaoks. 20. Selgita globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi nii kõrgelt arenenud riikidele kui arengumaadele Kõrgelt arenenud riigid: tootmise saab viia arengumaadesse, kus on odavam tööjõud ja väiksemad keskkonnakaitse normid; oma riigis võib tekkida tööpuudus vähem kvalifitseeritud inimeste seas Arengumaad: tööjõu vaba liikumine - minnakse tööle rikkamatesse riikidesse hea
Laotarkvarale võib panna ka mitmesuguseid muid ülesandeid mis tulenevad nõuetest, mida pole suudetud lahendada majandustarkvara ning muude infosüsteemide raames. Sellisel juhul peab ilmselt arvestama kulutuste suurenemisega, sest üldjuhul on tegu ülesannetega, mis tavapäraselt laotarkvara hulka ei kuulu ja lahendus tuleb spetsiaalselt selle ettevõtte jaoks välja töötada. Erinevad laoprogrammid KMA Tegevusalad: Erinevate laonduse ja logistikaga seotud IT lahenduste arendamine ja haldamine: - laoarvestustarkvara Ladu20 - veebipõhine moodul WebLadu - mobiilne müügimees TelliKMA - erinevad PDA põhised IT lahendused Uudisena: - seadmerent (PDA-d müügimeestele, skännerid inventuurideks) Kaubamärgid: Ladu20 TelliKMA WebLadu LEASER
Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine 2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e.
Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine 2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess
Tuumajaamade tööle rakendudes hakkab jäätmeid tekkima kohe, kuid tegu on eelpoolmainitud jäätmetega. Kõrgaktiivne kasutatud tuumakütus, mis asendatakse uuega kord aastas on pärast reaktorist väljavõtmist äärmiselt radioaktiivne ja sealt eraldub palju soojust. See jahutatakse aga samuti vahehoidlates eraldi , kus radioaktiivne lagunemine muutub aeglasemaks. Üldjuhul võib jäätmed tuumakütust tarnivale maale tagasi saata, kuid selle transportimise ja logistikaga seotud kulud on märkimisväärsed ja ohtlik , näiteks Soome, kes viis venelaste ehitatud Loviisa tuumajaama kütuse jäägid tagasi Venemaale, keelas hiljem kasutatud jäätmete eks- ja impordi. Kuna Soomes pole aktsepteeritud ka selle ümbertöötamine, siis on kavandatud kasutatud tuumakütuse jääkide lõppladustamine maa all ligi 400 m sügavusel graniitsesse pinnasesse maetud vaskkonteinerites, mis on ümbritsetud veel ka saviga
korraldada midagi arukal, ratsionaalsel, efektiivsel, ette planeeritud ja ressursse säästval viisil. Teatud määral nõuavad logistika põhiprintsiipidega arvestamist kõik eluvaldkonnad, olgu tegemist sõjanduse, tootmise, kaubanduse, transpordi, laonduse, põllumajanduse või mõne muu sfääriga. Viimasel ajal on hakatud rääkima isegi finantslogistikast, tollinduse logistikast, turismi logistikast jne. Oluline on mõista, et mistahes valdkonnas logistikaga tegeldakse, pole mitte kunagi eesmärgiks logistika iseenesest. Eesmärkideks on muud prioriteedid, kusjuures logistika täidab alati vahendi rolli nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti tuleb arvestada, et terminit "logistika" kasutatakse kahes tähenduses. Esmases ja sisult õiges tähenduses kasutatakse seda rääkides viisidest, meetoditest ja abinõudest, kuidas äritegevust paremini juhtida. Teisalt kasutatakse seda sõna ka logistikaga seotud tegevuste ja valdkondade äramärkimisel
.......................................................... 15 23.MIDA KUJUTAB ENDAST LAIENDATUD TOOTE KONTSEPTSIOON?.......15 24.TURU KVALIFITSEERIJAD JA TURU VÕITJAD:..................................... 15 25.MIS ON LOGISTIKA 4 REEGLIT?....................................................... 16 26.MIS ON EVA E. MAJANDUSLIK LISAVÄÄRTUS?.................................. 16 27.NIMETA VÄHEMALT 5 ETTEVÕTTE LOGISTIKATEGEVUST?..................17 28.MIS ON VÄÄRTUSAHEL, KUIDAS SEE SEONDUB LOGISTIKAGA?.........17 29.KUIDAS MÕÕDETAKSE KLIENDITEENINDUST (VÄHEMALT 5)?............17 30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?............................................................... 18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?....18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?........................................................ 18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35
Kummalgi mehel on oma objektid, vajadusel asendatakse teineteist. Ehitusjuht vastutab tööde kvaliteedi ja tähtaegadest kinni pidamise eest, materjalide tellimise ning õigeaegse tarnimise eest. Ehitusjuht valmistab ette hinnapakkumised riigihangetel osalemiseks. Igale objektile määratakse objektijuht, kes on vastutav tööde sujumise, töötajate värbamise, tööohutuse, instrueerimiste ja töövahendite olemasolu eest. Vajadusel tegeleb objektijuht materjalide tarne ja logistikaga. Objektijuht koostab lihtsamaid hinnapakkumisi. Objektijuhti asendab kas tegevjuht või ehitusjuht. Objektijuht on ehitustööliste otsene ülemus. Ettevõtte omanik - juhatuse esimees ja tegevjuht on ehitusspetsialist. Ettevõtte ehitusjuht on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli tsiviilehituse eriala. Üks objektijuht õpib Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor juhtimist. Raamatupidaja on lõpetanud Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli majandusarvestuse erialal.
1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Kile kokkukogumine ja ümbertöödelduna klientidele tarnimine on suuresti (äri)logistiline ülesanne ja selle oskuslik lahendamine avaldub üldises plaanis ka äripaani rakendumisena. Seetõttu omab uurimistööna äriplaan koos logistikaga reaalset väljundit ettevõtte tegevuses. Transpordi sisseostu või omainvesteeringu tegemise teemal uurisin ,,Ärilogistika ,, aine referaadi raames, käesolev uurimistöö on selle edasiarendus koos äriplaaniga. 2. Äriplaan HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Tootmisprotsessi alguses kogutakse ärakasutatud kile enamjaolt
finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi tellimuste täitmist. Rakendatakse väljast-tellimist ja partnerlussuhteid. Süsteemi juhitakse pikaajalise (1 a) plaanimise alusel. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse ettevõtte logistika tulemuslikkuse mõõtmisest ja tulemusnäitajate võrdlemisest konkurentide näitajatega (benchmarking). 9. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus. Väärtusahelas eristatakse ettevõtte peamisi funktsionaalseid valdkondi ja toetavaid tegevusalasid. Porteri väitel on väärtusahelaid võimalik mõista vaid tegevusala kontekstis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents, millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal
taaskasutus, garantii jms · Asukohad: strateegilised otsused, kus paikneda, kui palju peab olema ladusid/kauplusi, suurus ja võimsus jne Kommunikatsiooni haldus - info edastamine, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus, laoseis, kampaaniad, hinnad ... Ballou Võtmetegevused · Võtmetegevusi on 4 ning need esinevad mingil kujul mistahes ettevõttes, mis puutub kokku logistikaga: 1. Klienditeenindus: vajaduse määramine, teeninduse standardid, arendamine. 2. Tellimuste täitmine 3. Transport 4. Laovarude juhtimine Tugitegevused: lao disain, laotöö, tootmiskorraldus, tagastused jne Logistika 5 võtmeala: toodete liikumine, infoliikumine, aeg, kulud, integratsioon Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel
seotud protsesside edasiarendamine, tarnijasuhted; 6 materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine - vajaduste analüüs, prognoosid, vajalike materjalide ja varude tagamine, protsesside analüüs ja täiustamine; 7 tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem. Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist
Näiteks ei pruugi veoseühiku kohta kõige madalama veohinnaga transpordiviisi kasutamine olla parim lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Arvesse võttes nii veo- kui pakkimiskulusid, võib otstarbekamaks osutada kallima transpordiviisi kasutamine, mille puhul veoste täiendava pakkimise vajadus puudub. Kõik kolm eelkäsitletud põhimõtet moodustavad üheskoos logistika integreeritud juhtimiskonseptsiooni. (4 astmeline protsess) Fragmenteeritus ehk logistikaga seotud tegevuste eralduvus võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Fragmenteerimise tulemusel iga tegevus võib leida oma parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks: Osakondade vahel toimub halvem info liikumine Osakondade omavaheline koostöö langeb, toob kaasa efektiivsuse vähenemise ja halva klienditeeninduse Toob kaas ebamääraseid hilinemisi tarneahelas Teeb planeerimise keerulisemaks.
infrastruktuuri olemasolu kindlustamiseks, pististe maksmiseks, relvade hankimiseks jne). Seega võib terrorismi rahastamise vajaduse jagada tinglikult kaheks: · Otseselt terroristlike operatsioonidega seotud kuludeks on terrorismiaktide korraldamisega seotud kulud, mis on tavaliselt võrdlemisi madalad võrreldes kahjuga, mida need tekitada võivad. Siia kuuluvad töötasud, kommunikatsioonikulud, väljaõppe, reisimise ja logistikaga seotud kulud jms. · Organisatsioonilisteks, st infrastruktuuri arendamise ning säilimise tagamisega seotud kuludeks on terroristliku võrgustikuga seotud heategevusorganisatsioonide toetamine, massimeedia kasutamise ning ülalhoidmisega seotud kulud jms. Näiteks on terroristlikud ühendused prakstikas toetanud ning ka omanud televisioonikanaleid, et oma sõnumit levitada. Üldjoontes jagunevad ka finantsallikad kaheks: · Illegalsed · Legaalsed
igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi
tellimuste töötlemine, ajaline planeerinüne. 4. Marketing and Sales (Turundus ja müük) Abinõud ostjatele ostuvõimaluste loomiseks nende ergutamiseks, nagu reklaam, promotsioon, müügijuhtimine, hinnakujundus, turustuskanalite valik jne. 5. Service (teenindus) Teenuste osutamine toote väärtuse suurendamiseks või säilitamiseks, nagu paigaldamine, remont, väljaõpe, varuosade tarnimine, toote kohandamine (reguleerimine). Nagu näha, et logistikaga on otseselt seotud 2 vüest primaarsest tootele/teenusele väärtust lisavast ärilisest tegevusest. Tugevalt on logistikaga seotud ka teenindus (klienditeenindus, müügijärgne teenindus). Väärtusahela jaotamisel tegevusteks peavad need vastama järgmistele tingimustele: 1. Tegevused peavad olema seotud nü üksteisega kui ka tervikliku väärtusahela eesmärkidega. 2. Tegevused peavad olema juhitavad kui individuaalsed üksused, olles omaette
Seega ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistika tõhusust tervikuna. Nt: jalka tiim, kõik on staarid ja tippmängijad, aga kui koostööd teha ei oska, siis mäng läheb luhta; nt: pakkimise ja saatmiskulud – saatimiskulu odavaim, aga siis pakkida vaja, kokku tuleb kallim, mõistlikum võtta veidi kallim saatmiskulu ilma pakkimiseta. -- Fragmenteeritus - Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele.
käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Kõik need pakendile esitatavad nõuded lähtuvad mõjust inimese tervisele ja keskkonnale on otseselt seotud logistikaga. 1.2.3. Pakendi liigid, alaliigid ja materjalid Pakendi liigitus EV pakendiseaduse §3 lõike 1 järgi: 1) müügipakend ehk esmane pakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend; 2) rühmapakend ehk teisene pakend mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses.
Kuna enamik vastajaid olid kas juhtivtöötajad või personalijuhid, siis võib hinnata nende teadmisi personalist kõrgeteks, mis teeb küsitluse usaldusväärseks. Ligi pooled (kaheksa vastajat) olid nõus vastama mõningatele täpsustavatele küsimustele ja jätsid ühenduse võtmiseks oma e- maili. Vastajaid oli väga erinevatest IKT alavaldkondade ettevõtetest, alates telekommunikatsioonist lõpetades logistikaga, mis tulenevalt tänapäeva logistikatööstuse kõrgest IT-penetratsioonist on arvesse võetav samuti kui IKT-sektori näide. Käivet tekitavatest valdkondadest toodi kõige enam välja tarkvara arendust (seitsmel korral) ja konsultatsioone (neljal korral). Siinkohal peab arvesse võtma, et pooled vastajad tõid välja vähemalt kaks valdkonda, kus käivet tekkis. Kokku toodi välja 29 erinevat valdkonda. Ühesõnaga küsitlus ei
Tootjad Müük Lõpptarbijad Tarnija Ostmine Ladustamine Tootmine Ladustamine Müük Lõpptarbijad Tarnija n Müük Lõpptarbijad Hankelogistika Tootmislogistika Jaotuslogistika Joonis 2. Logistikaahela skeem Logistikaga saab mõjutada ettevõtte strateegiat ja luua firmale uusi konkurentsieeliseid turul. Uuringud näitavad, et tellimuste töötlemise, ladustamise, varude juhtimise, transportimise 5 jm. logistilised kulud võivad hõlmata lõpptoote hinnast kuni 70%. Samas viitab kulude järjepidev kasv ja suur osakaal lõpptoodete hinnas nende vähendamise piiratud võimalustele.
sooritamist. Tuleb pidada meeles, et kulude arvestus, analüüs ja juhtimine ise ei tohi minna kallimaks kui sellest saadud sääst Logistikakulud Logistikakulude alla kuuluvad kulud mistahes ressursside kasutamisest, mis on seotud kaupade, väärtuste ja informatsiooni liikumisega ning klientide teenindamisega. Logistikakulusid ei ole alati lihtne täpselt määratleda. Samas ei saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt mõõtmata ja registreerimata. Paljusid logistikaga seotud kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega (turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama logistikatoimingute kulud. Logistikakulud moodustavad üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest. Logistikakulude jälgimine, mõõtmine ja
Tuleb pidada meeles, et kulude arvestus, analüüs ja juhtimine ise ei tohi minna kallimaks kui sellest saadud sääst Logistikakulud Logistikakulude alla kuuluvad kulud mistahes ressursside kasutamisest, mis on seotud kaupade, väärtuste ja informatsiooni liikumisega ning klientide teenindamisega. Logistikakulusid ei ole alati lihtne täpselt määratleda. Samas ei saa neid efektiivselt jälgida ja juhtida, ilma neid täpselt mõõtmata ja registreerimata. Paljusid logistikaga seotud kulusid on võimalik jaotada ettevõtte teiste osakondadega (turunduse, tootmise, finantsosakonnaga) ja tihti on keerukas kulude vahele selget piiri tõmmata. Siiski peab logistika tegevusi vaatlema eraldiseisvatena ja võimalikult täpselt välja selgitama logistikatoimingute kulud. Logistikakulud moodustavad üldjuhul suure osa ettevõtte kogukuludest. Logistikakulude jälgimine, mõõtmine ja meetmete rakendamine nende vähendamiseks võib avaldada väga
Ajalise kasulikkuse loob kaupade ladus- tamine turupiirkonnas. Ladustamine turgude läheduses võimaldab tarnida turule kaupu sagedasti lühikese tarneajaga. Logistika abil luuakse tootele kokkuvõttes ajalis-ruumilist kasulikkust. Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegeleva- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR test tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutse- mine on koordineeritud, toimub ühistes huvides ja ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Ettevõtte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
