Kui see piduriklots toetub täielikult vastu piduritrumlit ja enam edasi liikuda ei saa, siis nö kangi põhimõttel hakkab tagumise piduriklotsi ülemine osa liikuma trumli poole, kuni täieliku toetumiseni. Taoliselt on piduritrummel kinni pidurdatud ning vabaneb siis, kui ühendustrossid vabanevad pingest. 7. Millistel juhtudel on vaja pidurisüsteemist õhk eemaldada? Kirjeldage pidurisüsteemist õhu eemaldamise protsessi ja üldpõhimõtteid! Vastus : Näiteks kui piduripedaal tundub käsnjas või ebamäärane. Kirjeldus :. Tõstke sõiduk õhku ning eemaldage kõik neli ratast. tegelikult võib seda teha ka rattaid eemaldamata, kui mahute mutrivõtmega vaheltvõtuventiilide juures töötama. Imege vana vedelik ja sete peamisest silindermahutist suure pipeti või pritsi abil välja. Kallake süsteemi tühjendamise käigus mahutisse pidevalt värsket vedelikku juurde. Mahuti peab olema kogu aeg vähemalt pooltäis.
lülitatud 9. Rike elektrisüsteemis 10. Käsipidur peal 11. Rike pidurisüsteemis Juhtimisseadmed 1. Sõidukiiruse reguleerimine Click to edit Master text styles - siduripedaal Second level - piduripedaal Third level Fourth level - gaasipedaal Fifth level - käigukang 2. Sõidusuuna muutmine - rool 3. Suunatuled (>3 sek ) 4. Peeglid (surnud e. pime
Pöörlemissageduse Juhtplokk ehk andur "aju" juhib pidurivedeliku Ratta drosseldamist. blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Elektroonika Hüdraulika Rattapidurid Drossel Piduripedaal ja peasilinder 6 ProDiags ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi ja ratta libisemise korral muudab pidurdusrõhku. EBV jaotab pidurdusrõhku tagarataste vahel.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks, mille tagajärjel võib välja joosta liiga patju trossi või tekkida trauma töötavatel inimestel, on ta varustatud piduriga, mis toimib jalaga pedaalile vajutamisel. Merel kaetakse trossipoolid presentkatetega, et kaitsta trossi vee mõju eest. Tahvel 7.6-VI. Trossipool. Joon. 10.6.9. Trossipool. 1- trummel, 2- alus, 3- piduripedaal, 4- piduri lint. Trossipidurid hoiavad haalamismasinaga pingule tõmmatud trossi niikaua pingul kuni tross kopalt või kepslilt pollarile üle kantakse ja seal kinnitatakse. Väiksematel laevadel kasutatakse selleks pollari aluse külge kinnitatud trossist või ketist pidureid, mis spetsiaalse sõlmega seotakse kinnitusotsale. Tänapäeval on kasutusel statsionaarsed ja kantavad pidurid, mis otsa oma haarmetesse kinni pigistavad ja ei lase sel lõtvuda kuni ots pollaril kinnitatud on.
50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks?
madalrõhuakusse ja rõhk rattasilindris väheneb ning ratta pöörlemissagedus suureneb Juhul, kui ratta Samal ajal pumbatakse blokeerimisoht, vaatamata pidurivedelik rõhu hoidmisele ikka madalrõhuakust peasilindrisse, mistõttu suureneb hakatakse piduripedaal liigub natuke pidurdusrõhku vähendama üles poole Ratas blokeerub rõhu suurendamine Selleks avatakse sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp suletakse Hüdropump jätkab hetkeks veel töötamist, pumbates madalrõhuakusse jäänud pidurivedelikku
Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil
Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub rohkem jõudu ja loomulikult pikeneb pidurdusteekond. Seisupidur- pidurdab ainult tagarattaid ja sellega hoitakse autot paigal. Kui sõidu ajal pidurdamisel vajub piduripedaal põhjani, on enamikul juhtudel tegemist õhu sattumisega pidurisüsteemi. Vajuta mitu korda piduripedaalile ja sõidupidur rakendub tööle. Osaliselt aitab seda viga õigel ajal avastada igal hommikul enne sõidu alustamist vajutamine piduripedaalile. Kui sõidupidur aga ikkagi ei rakendu, kasuta seisupidurit ja mootoriga (käiguga) pidurdamist. Auto rattapidur on kas ketas- või trummelpidur. Sõiduautol on enamasti ees ketaspidur ja taga trummelpidur
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
Kruvi lõpuni kinni ja siis 1,5-2 pööret tagasi. T16M piduripedaali vabakäik peab olema 75-100mm. Pedaali käiku reguleeritakse varda pikkuse muutmisega. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1-3/4 pööret tagasi. Suruõhupidurite üldehitus Suruõhuajam võib olla ühe- või kaheharuline. Kaheharulise skeemi iseärasuseks on see, et haagise pidurimehhanisme toidetakse ühe toru kaudu, haagise paaki täidetakse teise toru kaudu. Üheharulise skeemi korral on piduripedaal ühendatud nii veduki kui ka haagise kraaniga. Haagise pidurid rakenduvad tööle, kui rõhk torus langeb, seega haagise pidurdamine toimub automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk. Kombineeritud pidurikraani töötamine. Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga. Kraani keres on kaks sektsiooni alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks.
Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200 mm. 33. Teehöövli DZ-122 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Piduripedaal, hoovastik, pidurivõimendi, piduri peasilinder, õlireservuaar, 4 pidurimehhanismide töösilindrit, torud ja voolikud. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina
traigo-80/Pages/Default.aspx 18. Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit. Sisepõlemismootoriga vastukaaltõstuki juhthoovad ja mõõteriistade paneel 1. seisupiduri hoob 2. edasi- ja tagurpidi sõidu hoob Pilt 4.8. Vastukaaltõstuki osad 3. rooliratas 4. integreeritud näidikuteplokk 5. signaalinupp 6. suunatulede ja valgustuse lüliti 7. tõstmishoob 8. kallutushoob 9. juhthoova nupp 10. lisaseadme hoob 11. mootorikatte avamise hoob 12. gaasipedaal 13. aeglustus- ja piduripedaal 14. aeglustuspedaal 15. roolisamba kaldenurga muutmise hoob Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui ka sisetingimustes, puudusteks on aga tülikam ja aeganõudvam tankimine ning eritingimuste loomine gaasiballoonide tagavara hoidmiseks. Valmistatakse ka gaasi- bensiinimootoriga tõstukeid, mis on suhteliselt universaalsed. file:///C:/Users/Mirjam/Downloads/2010122412264040%20(4).pdf http://e-ope.khk
piduripedaal. Käike peab saama vahetada nii, et jalga ei mootorratturit alles viimasel hetkel.» Ja tõesti, asfaltteel tuleks toendilt eemaldada, vaid ainult jalanina üles-allä on musta või halli riietusega mootorrattur halvasti märga- liigutada. Eriti halvaks harjumuseks tuleb lugeda käigu- tav. Mootorratturi riietuses tuleks eelistada heledaid toone, pedaali tõstmist kannaga. Piduripedaal peab paiknema esmajoones kollaseid ja punaseid*. alati jala all, mis võimaldab välkkiirelt pidurdada. Kuna mootorratta «kereks», mis peab pakkuma kaitset Ka kaassõitjale tuleb tagada ühelt poolt mugav ja teiselt ilmastiku eest, on juhi mantel, peab selle materjal pidama poolt selline isteasend, mis ei raskendaks sõiduki juhtimist. tuult, veel parem kui ta peab ka vett. Samal ajal peab
Kus peate ootama, kui ummiku korral peaksite raudteeülesõidukohal seisma jääma? Vahetult enne rööbasteed. Enne tõkkepuud. Peatuda ei tohi... ...asfaldile märgitud parkimiskohtade kõrval. ...asulavälise tee vasakul poolel. ...hoovivärava ees, kui see takistab sõidukite sisse- ja väljasõitu. Mida peate siin arvestama? Vasakpoolne auto vahetab sõidurada. Parempoolse sõiduraja lõppemist. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada. Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit. Pidurdada mootoriga (käiguga). Mis on sellises olukorras õige? Vastutulevad autod tohivad ainult ettevaatlikult bussist mööduda. Te peate olema ettevaatlik. Ülekäigurada on... Kõnnitee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. ainult sõidutee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks.
selleks otstarbeks sobivat varustust. 43. Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus. 44. Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust. 45. Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga. 46. Vajadusel peab tõstukijuht kasutama seadusega ette nähtud turvavarustust nagu kaitsekiiver, turvajalanõud ja kaitsekindad. 47. Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid. 48. Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on
43. Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus. 44. Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust. 45. Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga. 46. Vajadusel peab tõstukijuht kasutama seadusega ette nähtud turvavarustust nagu kaitsekiiver, turvajalanõud ja kaitsekindad. 47. Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid. 48. Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega. 49
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
