1. Kirjelda konteinerite veo protsessi, kui veoahelas osalevad järjestikku maanteetransport, siseveetransport, meretransport, raudteetransport ning taas maanteetransport. Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida, virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama ra...
FRANTSIISIIDEE LEIDMINE Tänapäeva elus inimeste huvid muutuvad päevast päeva, aga mõned neist jäävad muutumatu, näiteks soov alati olla terve ja edukas. Inimeste tervis sõltub paljudest teguritest. Need on tervislik toitumine, sporti tegemine, jne. Igaüks saab ise valida mida süüa, millal trennis käia. Kahjuks, inimese tervis sõltub mitte ainult tema käitumisest, vaid ka muudest faktoridest. Kõik me teame, et õhk väljas on saastatud, veekogud reostatud. See toob inemeste ellu palju probleeme, mis on seotud tervisega, meeleoluga. Just sellepärast oleks otstarbekas rajada Eestisse ettevõtte Aerus L.L.C., mille peamine eesmärk on luua kodus tervislikku keskkonda. Aerus L.L.C. oli rajatud aastal 1924 nimega Electrolux. See ettevõtte alustas oma tegevust uue filtri loomisega, mis sai tõeliseks sensatsiooniks ja siiani jääb standardiks. Aastal 1937 oli avatud esimene tehas (Greenwichis), kus alustati käibele lasta Electrolux tolmuimej...
Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte...
2,8 miljoni inimesega ning Harkiv u 1,5 miljoni inimesega. Pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas Dnepri jõe ääres. See on ühtlasi Ukraina suurim linn. Kiiev on asustatud 5.ndal sajandil Ida-Slaavlaste poolt. Legendi kohaselt rajaja Kiiev Slaavi hõimu juht Kyi. esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisega, aga kuna põlluharimine on soodsam mõne veekogu lähedal, siis tekkis ka Kiiev Dnepri jõe kaldale. UKRAINA TRANSPORDIGEOGRAAFILINE ASEND. Siseriiklikud veod. Riigi sisevedudes on oluliseks raud- ja maanteed. Põhilised teederistumiskohad on Ukraina pealinnas Kiievis. Sinna on koondunud suuremad raudteed, mis tulevad põhiliselt Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres. Rahvusvahelised veod. Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport. Ukrainat läbib tema põhijõgi
veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a
Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. Unimodaalne vedu – veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga. Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse
Eriotstarbelised veokid ja veosed Õnne-Mari Lilletai Ohtlikud veod Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral
toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Enamlevinud logistikateenused transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu kullerteenus eriveod (puisteained) tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus
Tarnija teeb laoseisu täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes müügi või kasutusinfost, prognoosides mõnikord iseseisvalt ka nõudlust tulevikus. Kliendid tasuvad tarnijale alles siis, kui see on maha müüdud. Nt. K-MART annab tarnijatele kasutada oma müügipinda. Plussid: 1. tarneahelas vähenevad kulud, kasvab klienditeeninduse tase 2. märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine 3. veokulude kokkuhoid, efektiivsemad veod 4. tarnija saab teha müügiprognoosi otse letiseisult 5. väiksem kaebuste arv Võimalikud ohud: 1. jaemüüjate soovimatus jagada tarnijatega infot 2. IT süsteemide kulud 3. jaemüüjad muutuvad tarnijatest sõltuvateks Lean Management (vahe juhtimine) tarneahelas on väärtust mittelisavad tegevused raiskamine, mis tuleb järk-järgult eemaldada. Tootmisoperatsioonide puhul moodustab tootele väärtuse lisamine/tootmine/ ca 5% tootmistsükli kestusest, ca 35%
arvestuse pidamisega käsitletud kaupade üle lastide käsitlemisega Kes vastutab kastide õige paigutamise ja kinnitamise eest laevas? stividorettevõte talmanettevõte laeva meeskond, lõplik vastutaja on laeva kapten sadama järelevalveorganisatsioon Mis on ,,hub"? suur jaotuskeskus, peaterminal maantee- ja õhutranspordis suur jaotuskeskus, peaterminal õhutranspordis terminali sünonüüm inglise keeles suur logistikakeskus, mis koosneb nii laost kui terminalist Mis veod on lennutranspordis ,,fiiderveod"? ette- ja jaotusveod lennuvedudele ette- ja jaotusveod lennuvedudele ning lähte- ja sihtlennujaamade vahelised veod maanteetransporivahenditega lühikestel distantsidel etteveod väikestelt lennjaamadelt suurtesse ,,hub" terminalidesse fiiderlaevadega saabunud saadetiste etteveod lennuterminalidesse Mis on ,,ULD"? laadimisühik õhutranspordis laadimisühik kõkide transpordiliikide puhul suur pikamaalendusid sooritav transpordilennuk
Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehitamine kallis ning ei saa ehitada kõikjale, vedu suhteliselt aeglane Lennutransport kiireim pikamaa transpordivahend kosmoselaeva järel. Veetakse väikeseid kergeid ja kiireloomulisi kaubaliike (lilled,post) ning hinnalisi kaupu. Veod suurte vahemaade taha. a) Positiivne Kiire kohaletoimetamine, tellijate ooteaeg on lühike,vedu paindlik (eriti helikopteritel) b) Negatiivne kulukas, lendude hilinemised/tühistamised, mahutab vähe Meretransport Veetavad kogused suured ja mahukad(puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne Vedada saab korrdaga palju, odav, b) Negatiivne vedu on suhteliselt aeglane, sõltub ilmast, sadamate ja merekanalite
sõiduplaani alusel või eritellimusel. Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu vedu ühe riigi territooriumil lähte- ja sihtpunktide vahel Unimodaalne vedu veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse
3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angelas, Chicago, Dallas, Tokyo Suurimad kanalid: Panama kanal, Suessi kanal 4.Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport.
Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd Siseveetransport +sobib väheasustatud Veetavad kogused suured ja piirkondades ja seal, kus mahukad (puit (parvetamine), kütus, maismaatransporditeid rajada liiga transpordivahendid, maavarad), kulukas. Veod mahukad ja vedu odav, kuid võivad olla väiksemad kui tööviljakus kõrge raudtee- ja meretranspordil - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd Õhutransport + väga kiire, kaugele, saab Väikesed, kerged ja
puudused lennujaamade rajamine kallis, tööviljakus madal, reostus, vedu ja hooldus kallis, sobib kergete ja kiiresti riknevate kaupade veoks, inimeste vedu, torutransport - eelised veo madal hind, väikesed kaod ja kapitali mahutused, tööviljakus kõrge, vedu pidev ja paindlik, puudused terrori oht, vedada saab gaasi ja vedelikke, sobib suurte koguste veoks, nafta, vedude geograafia kohalikud (autod), kaug (rongid, lennukid), mandritevahelised (laevad, lennukid) veod, maailma veod põhja ameerika ja euroopa (süsi, inimesed, teravili, puit), põhja ameerika ja ida aasia (süsi, maak, puit, nafta), austraalia ja jaapan (süsi, maak), mugavuslipp mõne riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadlusandlus laevaomanikele ülikasulik (norra, usa, suurbritannia), merevoorimees riik, kes veab teiste riikide kaupu (norra, taani, kreeka), väravaregioon kasutavad ära
mahukad (puit, kütus, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. transpordivahendid, maavarad) Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod mahukad mahukad (puit (parvetamine), ja vedu odav, tööviljakus kõrge kütus, transpordivahendid, - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole maavarad), kuid võivad olla vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, väiksemad kui raudtee- ja kokku- ja laialivedu
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis
arvutid, mobiilid, kosmosetehnika... Elektroonikakomponendid: aktiivsed passiivsed Koduelektroonika (KET): telerid, raadiod, kalkulaatorid... Veoprotsessi etapid Kaupade Põhivedu odavaima Kaupade kokkuvedu transpordiliigiga laialivedu (laevad, rongid) Vedude geograafia kuni 500 km KOHALIKUD Väravaregioonid: VEOD (Holland, autod Singapur, Hongkong) Vahemeri, Läänemeri, transiitteenuste Põhjameri müük KAUGVEOD Raudtee, rannikulaevandus "mugav lipp" (Panama, Libeeria) MANDRITEVAHELISED VEOD
JKHK Regita Eesmaa LM31 Transpordiliigid · RAUDTEETRANSPORT: + Suured veomahud Suured veokaugused Tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge regulaarsed veod, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi __ Pole võimalik korraldada vedusid uksest-ukseni Vajadus täiendava transpordiliigi järele Mägistel aladel on raske korraldada kaubavedu kõrged terminalikulud · MAANTEETRANSPORT: + ökonoomsem kui rongitransport Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta-uksest ukseni teenus marsruutide optimeerimise võimalus __ suhteliselt kõrged veotariifid ja väike veovõime .
- vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub maavarad) ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetranspor +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja t maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod mahukad (puit (parvetamine), mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge kütus, transpordivahendid, - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale maavarad), kuid võivad olla poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud väiksemad kui raudtee- ja ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Rajatiste meretranspordil
üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal. Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu-üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad) 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine 13. Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne) Intermodaalse transpordi veoühikuteks on: konteinerid; vahetatavad furgoonid; vahetatavad poolhaagised, treilerid Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km) nõudmised transpordisüsteemile: standardiseeritud veoühik (kaubaruum) on kättesaadav; infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele;
Auto alusraamid Juhul sõidukid termin sassii tähendab raam pluss "veermiku" nagu mootor, käigukast, kardaan, erinevus, ja vedrustus. Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt" versioonid, mida saab seadistatud erialaasutustega. Nendeks ratastel majad, tuletõrje, kiirabi, furgoonid veoautod jne. Soomusmasinad sõiduki kere toimib sassii ja hõlmab alumise osa AFV, mis sisaldab lugusid, mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii ...
Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 4 Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: o majanduslik reguleerimine o teenuste reguleerimine o standardite kehtestamine 31. Nimeta autovedude alaliigid (4) kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 32. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude
2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasitagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22. Nimeta autovedude alaliigid (4)? · kokku ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) · kombineeritud veod (nt rongauto, laevautorong, lennukauto) · eriveod (ülisuured ja rasked veod, nõuavad sageli erilube ja veokeid) · rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel
1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22.Nimeta autovedude alaliigid (4)? kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab
Torutranspordi eelised ja puudused: Eelised: odav gaaside või vedelate massveoste transpordil; suur läbilaskmevõime; veeremi puudumine. Puudused: sobib ainult teatud kaupadele; vajalik on vältimatu infrastruktuuri läbilaskevõime 100% kasutamine. iii. Muud (loeteluna) · Otsustuskriteeriumid oma ja tellitud veeremi valikul: Enda veeremiga teostatakse need veod, mis annavad sellele pideva töökoormuse.; Renditud veeremiga teostatakse harvaesinevad (nt korra nädalas) veod. Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval.; Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele. · Suundumusi transpordilogistikas IT-lahenduste edasine levik EDI/XML (elektrooniline andmevahetus) Mobiilside (nt mobiilpositsioneerimine, globaalpositsioneerimine) · Auto tehnilise seisukorra monitooring · Kütusekulu monitooring · Auto asukoha määramine · Auto koormatuse määramine
Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praeguseks on kõige koormatum TallinnaTapa raudteelõik. On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte ja sihtkohtade vahel. Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. Raudteel on suur läbilaske ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine (tkmle) on madal ja tööviljakus kõrge.
toob endaga kaasa kord kulude vähenemise, kord suurenemise ei avalda üldjuhul mõju logistikakulude määrale 66. Logistikas kehtib üldjuhul järgmine seos: kiiremini tehes tehakse kehvema kvaliteediga ja kallimalt kiiremini tehes tehakse parema kvaliteediga kuid kallimalt kiiremini tehes tehakse odavamalt kuid viletsama kvaliteediga kiiremini tehes tehakse kvaliteetsemalt ja odavamalt 14. TRANSPORT 1. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod? vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul samas kormaruumis veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist 2
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu. Edasist arengut võib hakata takistama TallinnPeterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi veetakse on nafta, puit ja puidutooted, metall, tsement, tahked kütused jne.
tõstetekase kaupu ümber. · ekspress väheste bussidega või otse Transpordi hinnad on ligi kolm korda vähenenud ja väga paljud teenused on jõudnud ka selle tõttu tarbijateni, kuna hind on talutav. · logistika majandusharu, mis juhib, kordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks Trandpordi mõju majandusele Vedude geograafia Vahemaa järgi jagunevad veod kaheks: · kohalikudveod · kaugveod Piiriks on umbes 500 km. Riigiti sisevedu erinev väga palju sõltuvalt riigi rahvaarvast ja tihedusest. Näiteks Jaapanis on laevad tähtsamad kui rongid, Kanadas on samas vastupidi. Laev tasub ennast ära ainult siis, kui tegemist on pikkade reisidega, kuna bensiin on ikkagi kallis. Autod on kasuliku siis, kui tegemist on autotranspordiga ja raudtee on kuldne keskmine. Suuremad lennujaamad on Los Angeles, Chicagos, Atlantas, Londonis ja Tokyos.
sõltub oluliselt ilmastikust 1. vedu on odav 1. teid ei saa/tasu ehitada Raudteetransport kõikjale 2. suur mahutavus 2. vedu on aeglane 1. vedu odav 1. vedu on aeglane Siseveetransport 2. veod mahukad 2. rajatiste ehitamine kallis
Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul
arendada välja jäätmekäitluskeskused, korrastada olemasolevad prügilad ja rajada tavajäätmeprügilaid; 1.8. sulgeda nõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad; 1.9. vähendada olmejäätmete hulka: · tarbime kõik ostetu; · loobuda kilekottide kasutamisest, sellisel määral nagu võimalik; · vältida plast prügikottide kasutamisest. 2. OHTLIKUD JÄÄTMED 2.1. võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete veod ja kindlustada nende keskkonnaohutu käitlus; 2.2. moodustada kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik; 2.3. võtta kasutusele keskkonnahoidlikumad ja säästlikumad tooted ning tehnoloogia. 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED 3.1. vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; 3.2. soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist; 3.3
Kollektiiv on alati valmis koostööks ja kõik tudengid aitavad üksteist. Keskkond. Keskkond pakku uut informatsiooni saada, uued võimalused kus iganes osaleda, oma teadmisi rakendada ja proovida end väljendada mitte ainult ülikoolis vaid välisühiskonnas ka. See annab head praktikumi. Kui ülikoolis korraldatakse peod, siis parem seda teeksid tudengid, ja pärast peo korraldamist võib näha kui hästi see on tehtud, missugused veod olid, mida võib veel teha. Sellest praktikumist lähtudes ei karda enam tudengid end suuremates projektides proovida, ning teha uba linnapeod, korraldada linna kontserdid või aitama nende korraldamises, kutsuda teistest linnadest külalisi, kes panevad tähele teda keskorraldas pidu ja kuidas ta sai sellega hakkama. Aktivne osalemine ühiskonna elus aitab karjääri hästi kiiresti ja edukalt teha.
tulek transporditurule ,mis võimaldab kiiresti ja mugavalt sihtkohta jõuda. Reisiettevõtted pakuvad järjest mitmekesisemaid, erinevatele huvirühmadele suunatud reisipakette. Kiiresti kasvab nende inimeste hulk , kes planeerivad oma reise tuntud või ka seni avastamata või vähe käidud paikadesse ise . 4.Kuidas on transpordi areng muutnud maailmamajandust ? Agraarühiskonnas, kus toodeti peamiselt oma tarbeks, tehti vähesed vajalikud veod enamasti hobuste jt veoloomadega. Selline vedu oli aeglane ja kallis 15-16 sajandil muutus veondus omaette majandusharuks. Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18 . Saj keskpaiku. Raudtee kasutuselevõtuga 19 . Sajandi algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe. Raudteede ehitamine võimaldas tehaseid ehitada sisemaa kaugematesse piirkondadesse Raudtee muutus kõige kasutatavamaks transpordiliigiks. Uue pöördeveonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20
3.1 Tööülesanded Soovitud tulemus 3.1.1 Arendustegevus Töökorraldus, tehnika ja suhtumine on kaasaaegsed, pidev liikumine uuendusliku poole 3.1.2 Klientidega suhtlemine Kliendid on rahul ning üksteist mõistetakse arusaadavalt 3.1.3 Vedude korraldus Kaupade veod on korrektselt korraldatud ning kaup jõuab õigel ajal ja õiges koguses saajale 3.1.4 Lepingulised läbirääkimised Klientidega tehtud lepingud on üheselt mõistetavad ja arusaadavad 3.1.5 Tehnika sobivuse valik Kasutatav tehnika ei ole vananenud, vaid on kaasaaegne ja korrektselt töökorras
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
· Välismaale mere ja õhutransport (133 lennujaama) · Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom on Euroopas üks suurimaid · Tegeleb lauatelefoniteenustega Itaalias,
mugav Autotranspordi PUUDUSED: mahutab vähe Kallis vajab palju tööjõudu teede ehitamine kallis heitgaasid avariid SUUREMAD KESKUSED: USA, Euroopa Tallinn, Tartu Meretransport EELISED: odav mahukas ei ole vaja ehitada teid. Meretranspordi PUUDUSED: Aeglane sõltub ilmast sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine ohud SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Saksamaa Tallinn, Pärnu, Paldiski Jõetransport EELISED: veod mahukad odav ei ole vaja ehitada teid Jõetranspordi PUUDUSED: aeglane sõltub ilmast liikumisvõimalused piiratud sadamate ehitamine kallis ümberlaadimine SUUREMAD KESKUSED: Venemaa, Saksamaa Tartu Õhutransport EELISED: väga kiire võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa ei ole vaja ehitada teid võimaldab vedada kaugele. Õhutranspordi PUUDUSED: väga kallis sõltub ilmast ümberlaadimine ohtlik SUUREMAD KESKUSED:
kehtestatud suurimat lubatud suurust. LAI VEOS- kui eriveose laius on üle 3,5m ja autorongi pikkus ei ületa kehtestatud suurimat lubatud suurust. PIKK VEOS- kui eriveose laius ei ületa 3,5m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. Loomade vedamisel ei sõltu veo nõuded mitte veo eesmärgist, vaid teekonna pikkusest ning selle kestusest. ELUS LOOMADE VEO NÕUDED JAGATAKSE VASTAVALT VEO KESTUSELE JÄRGNEVALT: 1) Kuni 50 km veod, mida teeb loomapidaja- kehtivad vaid veo üldnõuded, mille järgi tuleb loomi vedada viisil, mis ei põhjusta loomadele vigastusi ja välditavaid kannatusi. Lisaks peavad loomad olema veoks sobivad, peab olema piisavalt põrandapinda ja ruum peab olema piisavalt valge. 2) Kuni 65 km veod- peavad olema tagatud konkreetsed veoruumi mõõtmed, mis on kehtestatud nii veistele, hobustele, lammastele kui ka kodulindudele.
Tariifid maanteetranspordis Veohinda maanteetranspordis mõjutavad erinevad kohalikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, näiteks raskeveokimaks, teemaks, kiirteede kasutamise tasu, veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestat...
elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3. Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust: Inimesed sõltusid loodusest ja selle armust suhteliselt kõvasti. Nad pidid tihti rändama ja
kontrolli all. · Nõuded veovahendite kohta: Veterinaarnõuetele vastavaid veovahendeid. Kalluriga loomade vedamine keelatud Sobiv mikrokliima ja piisavalt ruumi, veoki nõuetekohasuse kontroll Milliseid loomakaitseseaduse punkte talunik Piimamees rikub? · Loomade vedamise kord: Nõuetekohane hooldus, sobiv sööt,joogivesi ning puhkepausid. Üle kaheksa tunni kestvad veod: · Isikud peavad olema registreeritud kohalikus järelevalveasutuses · Veovahendid peavad olema nõuetekohased ja kohalikus järelevalveasutuses registreeritud. Kahe looma üheaegsel vedamisel võib eri liiki ja eri vanusega ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, kuid loomad peavad olema eraldatud piirete abil. Milliseid loomakaitseseaduse punkte sõber Kassitapp rikub? · Põllumajandusloomade tapmise tingimused:
12 Veetranspordi eelised/puudused EELISED: 30) Merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid 31) Vedu on odav 32) Tööviljakus kõrge PUUDUSED: 33) Tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral 34) Võimalik kasutada vaid rannikuriikidel 35) Sadamate asukoht 13 Raudtee transpordi eelised/puudused EELISED: 36) On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus 37) Veod on regulaarsed 38) võimaldab vedada suuri kaubakoguseid 39) Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged 40) Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav PUUDUSED: 41) Kõrged terminalikulud. 42) Madal kättesaadavus/juurdepääsetavus. 43) Püsikulude suur osatähtsus. 14 Milline on turismi roll riigimajanduses? Turismil on suur roll majanduse ümberkorraldamises ja arengus. Turism kogu mõjutab
piirkonnad, ergia keskkonnasõbr hooldust Meremaa, laamade alik Mehhiko, lahknemine Itaalia 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV –
Vajab teatud Geotermaalenergia taastuv, piirkonnad, Uus-Meremaa, hooldust keskkonnasõbralik laamade Mehhiko, Itaalia lahknemine 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne-Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan;
mahutavus, väike kütusekulu 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000km Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest Veetransport Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud Rohkem kui 1/3 laevadest sõidab Panama, Libeeria ja Bahama lipu all Jõetransport Nii reisijate kui kaubaveod ( liiv, maagid, kivisüsi, puit jm) Odavad veod, suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus 3% maailma kaubavedudest Õhutransport (XX saj. algasid tsiviillennud) I-sed lennud sooritati õhupallidel XVIII saj. I-ses MS muutus lennukite tähtsus Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahtuvusega Suurimad lennuväljad USAs , SB, Jaapanis. Torutransport Peamiselt vedelike vedu Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik , automatiseeritud. Torujuhtmeid maailmas 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
