7) EL APARAATIDE EKSPLUATEERIMINE ON KEELATUD !!!! 7.1) KASUTADA EL TÖÖRIISTU ILMA TULEKINDLA ALUSETA JA JÄRELEVALVETA. 7.2) KASUTADA KATKISEID PISTIKUID, JÄTKU/ÜHENDUSKARPE, VINNAKLÜLITEID. 7.3) AVADA EL KILPIDE UKSI JA KÕRVALDADA EL SEADMETEL KAITSEKATTED JA ASUDA ISE PARANDMAA KATKIST /VIGAST SEADET. KATKISEST SEADMEST TULEB TEAVITADA TÖÖANDJALE. VIIMANE LAHKUJA TÕMBAB VÄLJA KÕIK EL. SEADMED . 4) PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED Liikumistee all mõistetakse jalakäijate ,sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed , mis hõlmab; 1) Treppe 2) Statsionaarset redelit 3) Läbipääse 4) Väravaid või laadimis estakaade Põrandad ja liikumisteed peavad olema puhtad(puhastatavad ) ja piisavalt tugevad nendele asetatud raskustele ja ettenähtud liikluse jaoks. EI TOHI OLLA LIBEDAD,AUKLIKUD , EBATASASED. Liikumiskiirus territooriumil peab olema piiratud
on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enamikule inimestele on liikumisteed nende mälupildis domineerivad elemendid linnast. Teised ümbruse osad on liikumisteega alati seotud. Inimesed mõtlevad teedest vahel kui punkidest: neile meeldib teada, kust tee algab ning kuhu lõpuks välja jõuab. Teed, mis on kindla otstarbega ning viivad kindlatesse punkidesse on kõige tugevama identiteediga, aitavad linna koos hoida ning vaatlejatel kindlaks määrata oma asukohta ükskõik kus nad parasjagu on. Tänavaid tuntakse tihti mingi kindla
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl
A-redeleid võib kasutada lühiajalistel kergematel paigaldustöödel. Redel peab olema piisavalt tugev ja stabiilne ning seda tohib kasutada ainult vajumiskindlal aluspinnal. A-redeli maksimum kõrgus tohib olla 2 meetrit. Tavalist redelit ei ole soovitav suure ohtlikkusastme tõttu tööalusena kasutada. Ühekordseks liikumiseks ühelt tasandilt teisele või nt. Tõsterihmade eemaldamiseks elemendilt tuleb hoolitseda, et redel püsiks kindlalt paigal. LIIKUMISTEED JA TREPID Ehitusobjekti liikumisteed peavad olema eraldatud must liiklusest objektil. Liikumisteed tuleb hoida vabana ehitusmaterjalidest ja-tarvikutest. Vajadusel peab liikumisteel olema varikatus. Talvisel ajal tuleb pöörata tähelepanu libedusetõrjele liikumisteedel. Tõusmiseks ja laskumiseks eri tasandite vahel (korrused, katus, tellingud) kasutatakse eelkõige treppe. Treppe tuleb kasutada alati, kui seda teed mööda teisaldatakse ka ehitusmaterjale ja-tarvikuid. TÖÖRIISTAD JA TÖÖVAHENDID.
Juhataja oli antud hetkel kontoris ning samuti ei liigu palju köögis. Köögiruumiga puutub kokku tihedamalt veel nõudepesija, kes oleks võinud märgata märga põrandat. · Tööruumi asetus muutis kannatanu teekonna keerukamaks. Kiires tempos töötades on mugav, kui vajaminev on võimalikult lähedal, st ei pea kummardama, venitama, küünitama. Ka on füüsiliselt vähem pingutust nõudvamad võimalikult sirged liikumisteed. Tööruumid on valinud ja sisustanud üldiselt tööandja või asutuse osanik(ud). · ~8 kilogrammist suurt veega keedupotti on üsna tülikas ja raske käes hoida ning samal ajal veel sellega liikuda, eriti naisterahval. Vaatevälja võis piirata ka potist tulev kuuma vee aur. · Tõenäosust suurendavaks faktoriks võis olla ka juba peaaegu 6 h kestnud tööpäev, mis väsitab eelkõige füüsiliselt ning hajutab tähelepanu. Võrkdiagramm
ning inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. 2. Märgistuse ulatus peab olema vastavuses märgistatava takistuse või ohuala suurusega. 3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega. 4. Märgistuse näide: Liikumistee märgistamine 1. Sõidukite liikumisteed ruumides peavad olema märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Eelistatud on valged või kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks põranda värvust. 2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa transpordivahendite ning liikumistee ääres asetsevate objektide ja töötajate vahel. 3. Ettevõtte territooriumil paiknevad alalised liikumisteed peavad tõkkepuude või kõnniteede
Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; 6. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre (1) Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. 7. § 17. Tee andmise üldised kohustused (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud; 8. § 48. Pöörded (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile. Lk 6 1. § 17. Tee andmise üldised kohustused (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. 2 § 17
Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada. Kui tööruumi aknad on avatavad, peab neid olema võimalik ohutult avada, sulgeda ja reguleerida. Avatud asendis ei tohi aken töötajat ohustada. Kaitseks otsese päikesevalguse ning soojuskiirguse eest peab päikesepoolseid aknaid saama vajadusel katta. Akende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi töötajaid. 4. Põrandad ja liikumisteed põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. Liikumistee all mõistetakse jalakäijate, sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed, mis hõlmab treppe, statsionnarset redelit, läbipääse, väravaid või laadimisestakaade. Põrandad ja liikumisteed peavad
välisustele on ruumis suured temperatuuride kõikumised. Tuuletõmbuse oht, mille tõttu võivad töötajad haigestuda külmetushaigustesse. Veel võib tuuletõmbus põhjustada liigese- , selja- ja kaelavalusid. Liikumisteed, Ummistatud liikumisteed III Liikumisteed tuleb hoida libisemisoht võivad põhjustada vabana. komistamist, kukkumist ja Mittekasutatavaid sellest tingitud tervisele töövahendeid ja muid ohtlikke olikordi, põrutusi, esemeid hoiustada rebendeid, liigeste selleks ettenähtud nihestusi, luumurde- ja laoruumides
M A A T E A D U S Oklusioonifront M A A T E A D U S M A A T E A Tsüklonite D seeriad U S M Tsüklonid A satelliidipildil A 02.12.1998 T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A A T E A D U S OSTSILATSIOONID: M Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle A tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail A aastail Atlandi ookeani põhjaosas. T E A D
Ohualalt lahkumise korraldus Tuletõrjevahendid Tunnus ja asukoht Kollane Hoiatusmärguanne Ole ettevaatlik, võta tarvitusele ettevaatusabinõud, uuri või oranz olukorda Sinine Kohustusmärguanne Eriomane kohustuslik käitumine või tegevusIsikukaitsevahendi kandmise kohustus Roheline Evakuatsiooni- ja Uksed, liikumisteed ja väljapääsud esmaabimärgid Esmaabivahendite tunnus ja asukoht Ohtu ei ole Normaalne olukord taastunud Kasutatavad käemärguanded Üldmärguanded Tänan tähelepanu eest !
vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks
5. Õ 9. 11. 13. 1. 2. 3. 4. H 6. 7. 8. K 10. A 12. K 14. 15. E R I T U S E L U N D K O N D P E M I G I M U R E R I L E I I F M G A G A U T E E L J E A T L U U I K Ü U R N P U L B E E U M A D S U A N U E E K N I S I D L Ä S E L S S S I Ä T K Ü E I R U S L ...
liikumisteed ning töö- ja olmeruumid olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema töökohas piisav. Valgustid peavad olema asetatud töökoha suhtes õige suunaga, töökohtade kohal ja ei tohi tekitada varjusid ega pimestada silmi. Vältida tuleb töökoha ülevalgustatust ja valgusvärelust. Tuleks vältida tugeva valgusheleduse erinevusi samas ruumis kui ka erinevate ruumide vahel, kus töötajad käivad seoses tööga. Valgusti valikul tuleb arvestada tööspetsiifikaga. Töötajate liikumisteed ei tohi olla ohtlikud. Liikumisteedel võivad olla teravad servad või väljaulatuvad osad, mis on ohtlikud. Ohtlike liikumisteede vältimiseks on võimalik teha libisemist, komistamist ja kukkumist välistatavad liikumsteed, kasutada kõrgustes töötamisel piirdeid või kukkumist välistatavaid kaitsevahendid ning selleks, et välistada pealekukkuvaid esemeid, tuleb ära määrata liikumisteed ja laadimiskohad. Ruumis tuleb märgistada liikumisteed ning ka ohualad, kus esineb õnnetuste või
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märg...
Teod 8 klass 2007 1 · Teo pehmet keha kaitseb koda. · Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3
kaelale, kätele, sõrmedele. Suur osa seljavigastusi saadakse raskuste tõstmisest kasutatakse mitte tugevaid jala seljalihaseid, vaid just nõrgemaid lihaseid. Ülekoormus kui ka traumasid võib esineda õmblejatel, koristajatel, sekretäridel, kaevuritel, ehitajatel, lukkseppadel, kauba peale laadijatel ja mahavõtjatel, puuseppadel, müüjatel. jne. Vältimine. Et traumasid vältida peab olema näiteks põrandad ja liikumisteed vastava raskusega. Põrand ei tohiks olla auklik, ebatasane ja liikumisteedel ei tohiks olla takistusi. Samuti, kui on põrand libe, siis tuleks üles panna vastav märk, et inimesed ikka teaksid. Et vältida kukkumist kõrgelt või trepist, tuleks kasutada piirdeid. Näiteks, kui majas on väike laps ja on ka trepp, siis tuleks kasutada piirdeaeda, et vältida üles ronimist ja siis kukkumist. Kontoritöötajatel on lahenduseks, et sätiksid
Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast tolmust, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed ja ei sõltu suunast Päikesele. Mõnel komeedil on sabasid rohkem kui kaks. Näiteks De Cheseaux nimelisel komeedil oli seitse saba. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub. Komeedi tuuma läbimõõt on üldiselt vähem kui 10 kilomeetrit. Päikesele lähenemisel pea ja saba suurenevad. Kui pea läbimõõt on näiteks 80 000km, on saba juba miljon kilomeetrit pikk. Suurtel komeetidel võib pea ise kasvada miljoni kilomeetriseks ja saba ületada Maa ja Päikese vahelise kauguse
kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse Kopsud-alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub kudedes Alveoolid on õhukesed, ühest rakukihist koosnevad seinad. Hapniku ja süsihappegaasi vahetus 13
alla. Valgustus peab olema töökohas piisav. Valgustid peavad olema asetatud töökoha suhtes õige suunaga, töökohtade kohal ja ei tohi tekitada varjusid ega pimestada silmi. Vältida tuleb töökoha ülevalgustatust ja valgusvärelust. Tuleks vältida tugeva valgusheleduse erinevusi samas ruumis kui ka erinevate ruumide vahel, kus töötajad käivad seoses tööga. Valgusti valikul tuleb arvestada tööspetsiifikaga. Töötajate liikumisteed ei tohi olla ohtlikud. Liikumisteedel võivad olla teravad servad või väljaulatuvad osad, mis on ohtlikud. Ohtlike liikumisteede vältimiseks on võimalik teha libisemist, komistamist ja kukkumist välistatavad liikumsteed, kasutada kõrgustes töötamisel piirdeid või kukkumist välistatavaid kaitsevahendid ning selleks, et välistada pealekukkuvaid esemeid, tuleb ära määrata liikumisteed ja laadimiskohad. Ruumis tuleb märgistada liikumisteed ning ka ohualad, kus esineb õnnetuste või
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sisseh...
Himaalaja Kõige populaarsem on Nepal maailmas alpinistide silmis. Nepali põhjapiir kulgeb piki Himaalaja peaahelikku. Just seal asub 8850 m kõrge Sagarmatha (nepali `taeva valitseja') ehk Dzomolungma (tiibeti `maailma jumal-ema') ehk Everest, mille vallutamine on iga alpinisti unistus. Maailmas on üldse 14 kõrgemat mäetippu kui 8000 m ja neist kaheksa asub Nepalis. Seni on Dzomolungma tipus käinud tuhatkond alpinisti paljudest riikidest. Esimestena tegid seda 1953. a uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali noormees, serpa rahvusest Tenzing Norgay. Eestlastele on Dzomolungma jäänud senini kättesaamatuks. Ent 2003. a tahavad meie julgurid heisata maailma kõrgeimale mäele sinimustvalge. Igal alpinismiekspeditsioonil tuleb osta õigus mäetipule ronimiseks. Eestlased pidavat Dzomolungma retke eest Nepalile maksma 70 000 dollarit (1,3 mln kr). Kuivõrd hooajal käib Dzomolungmal mitukümmend alpinistide gruppi, lisaks veel sadu ka teistel tip...
Peale teadmatuse on ka massi algupära, üleliigsed kosmose dimensioonid, alusjõudude ühendamine ning tõestus tumedast ainest siin universumis. Atlas salvestab osakeste mõõtmeid kokkupõrgetes-nende teed, energiat ning olemust. See kõik on Atlases võimalik tänu 6le erinevale allsüsteemi detektorile, mis tuvastavad aatomiosakesi ning mõõdavad nende inertsimomenti ja energiat. Üks väga tähtis Atlase element on veel hiiglaslik magnetsüsteem, mis kõverdab laetud osakeste liikumisteed, et saaks mõõta inertsimomenti. Atlase detektorite vastastikmõju loob üüratu andmevoolu. Et neid andmeid läbi töötada, on vaja Atlasel väga arenenud käivitus- ning andmeomandamissüsteemi ning suurt arvutussüsteemi. Rohkem kui 3000 teadlast 174st instituudist 38s riigis töötavad Atlase eksperimendi kallal. ATLAS-e detektor Mõõtmed: 46m pikk, 25m kõrge ning 25m lai. Atlas on suurim heliosakeste detektor iial ehitatud. Kaal: 7000t Kujundus: Silinder ning kaaned
võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud · Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht, liikumisteed ja liiklus · Ebatasased ning libedad põrandad, maapind · Põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed · Põrandal vedelevad jäätmed · Tasapinnaerinevused · Ohualade puudilik märgistus · Halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi) · Halvasti virnastatud materjalid · Käsitsitöö Töövigastuse võimalik mõju minu edaspididele tööelule. · Tööpäeva pikk kestus- Pika tööpäeva peamiseks
11 kuupmeetrit inimese kohta on minimaalne määr ja võib osutuda ebapiisavaks sõltuvalt töökoha paiknemisest ja töö iseloomust. OHUTUS Seadmete hooldus Töökoht ja kõik töövahendid ning seadmed peavad olema tervishoiu, tööohutuse ja olmetingimuste seisukohast täiesti korras. Hoolitseda tuleb ka ventilatsioonisüsteemide ja teiste seadmete korrasoleku eest, mis rikke korral võivad seada ohtu inimeste tervise või turvalisuse või halvendada nende olmetingimusi. Põrandad ja liikumisteed Inimeste ja sõidukite takistamatuks liikumiseks tuleb tagada vajalik hulk piisavalt laiu ja kõrgeid liikumisteid. Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei tohi olla takistusi. Takistused peavad olema selgelt märgistatud. Kui liikumisteedel on järsk või pime kurv või
Ehitusloa väljastaja nimi, ametniku nimi Ehitusloa väljast. kuupäev Ehitusloa number Ehitise olulised tehnil. andmed Riikliku ehitisregistri kood Ehitise kasutamise otstarve 11. Kui kaua ehitusluba kehtib? Tähtajatult, kuid kaotab kehtivuse, kui 2 aasta jooksul pole ehitust alustatud 12. Kes väljastab kasutusloa? KOV 13. Kui pikk on ehitusgarantii? 2a alates hoone valmimisest 14. Milline on ohutu töökoht ehitusobjektil nimetage 4 tunnust? Platsil peavad olema ohutud liikumisteed, läbi- ja vahekäigud, trepid, redelid, tellingud Kõrgusest kukkumise vältimiseks paigaldada piirded Töökohad peavad olema püsikindlad Plats vajab lisavalgust, kui töötatakse pimeda ajal 15. Nimetage tellingute ohutuse põhitõed? Juurdepääs pead olema ohutu Püsttoed nõuavad alusplaati Ankurdada hoone külge Piirata avad, kus võib kõrgemalt kui 2m kukkuda Ülemine kaitsepiire 1m kõrgusel, alumine 47cm kõrgusel Laudises ei tohi olla auke/avasid Inimesed/asjad ei tohi kukkuda alla
Kõre Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Ta on tuntud ka kui hiirkonn, kes on Eesti üks ohustatuimaid kahepaikseid samuti on kõre arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal. Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusa...
2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud, kumb normaalse tihedusega mulda? Põhjendage. Tihenenud mulda kujutab diagramm B, kus on õhku 12% ja vett 12%, sest tihenenud mullas väheneb pooride maht, mistõttu on mullas vähem vett ja õhku Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgitage näite abil. Mulla tihenemine tekib juhul, kui masinate surve mullale ületab mulla kandevõimet, savimullad on tihenemise suhtes tundlikumad. Kui muld on tihenenud, siis mulla vee ja hapniku liikumisteed on lõhutud. Selle tulemusel võtab muld vähem vett vastu ja vesi voolab pinnalt ära. Mikroorganismide elutingimused ja juurte olukord halveneb, sest halveneb hapniku kättesaadavus. 2.11'Tooge näide inimtegevusest, mis võib põhjustada erosiooni. Selgitage pikemalt, millised sellel võivad olla tagajärjed 1. Linnastumine- Linnastumise mõjud: Taimkate väheneb; äravoolu hulk mpinnas tiheneb ning kaetakse läbilaskmatu asfaldi või
teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka tagurdades. MANÖÖVRID Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda
ebapiisavaks, tuleb kasutada kunstlikku valgustust, vajaduse korral kasutada kaasaskantavaid põrutuskindlaid valgusallikaid. (4) Kunstliku valgustuse värv ei tohi muuta ega mõjutada ohutusmärkide, teabemärgistuse ja märgistatud esemete tähendust ning nähtavust. (5) Ruumide, töötamiskohtade ja liikumisteede valgustusinstallatsioonid peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei ohustaks töötajaid. (6) Ruumid, töötamiskohad ja liikumisteed, kus töötajad võivad kunstliku valgustuse rikke tõttu sattuda ohuolukorda, peavad olema varustatud turvavalgustusega. §18. Uksed ja väravad (1) Lükanduksed peavad olema varustatud kaitseseadisega, mis takistab nende rööpast väljajooksmist. (2) Ülespoole avanevad uksed ja väravad peavad olema varustatud allakukkumist takistava mehhanismiga. (3) Sõidukite liikumiseks ettenähtud väravate vahetus läheduses peavad olema
pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; · kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut; · ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata re-tsirkulatsioonile; · tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele: · määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid; · teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud. Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest teavitatakse laevaperet ja reisijaid.
Keskmine kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. 2 Kas põrandad ja liikumisteed on Lampe piisavalt, valgusallikad Keskmine Tagage põrandate ja liikumisteede piisavalt valgustatud? nõrgad piisav valgustatus. 3 Kas transporditeed on Takistused märgistatud must- Madal Hoolitsege selle eest, et takistusteta
Rada kasutavad väga aktiivselt tervisesportlased ja muidu jalutajad. Homogeensed piirkonnad Kõige suurem ja selgemini välja joonistuv on rajooni ümbritsev tühermaa. Ala siseselt on peamisteks alampiirkondadeks paneelmajade külg külje kõrval paiknevad hoonetekompleksid. Rajooni keskel võib välja tuua kaks selgelt välja kujunenud ala: parkla ja Katleri park. Läänepoolne külge hõlmab enda alla suures ulatuse Katleri gümnaasiumi maad. Joonis 5 Olulised liikumisteed, sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid Liikumisteed, sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid (vt Joonis 5) Tähtsamad liiklusteed (otseteed) kulgevad bussipeatuste ja poe suunas. Olulised sõlmpunktid paiknevadki kas nende liiklusteede sihtpunktis (poe ja bussipeatuste ees) või ristumiskohal. Samuti on rajooni keskus, Katleri park tähtis sotsiaalne sõlmpunkt, kus toimub enamik aktiivsest tegevusest. Mõned aktiivsemad elanikud on treppikodade ette muretsenud pingid, mis soodustab
2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6
Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja ettekirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb ladustada ehitise siseruumides. Ehitusmaterjali, mida ladustatakse väljas ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb kaitsta katta kinni, tagada selle tuulutus jms. Ehitusmaterjali ladustamise kohale tuleb tagada juurdepääs. Ehitusmaterjali ladustamise kohas peavad olema vabad juurdepääsuteed. 3.Töötamispiirkonnad ja liikumisteed Müürsepal peab olema piisavalt tööruumi, vabad ja puhtad ning tööohutuse poolest korras liikumisteed. Põhireegel on, et müüritava seina ja tarvikute, telliste ja mördikastide vahele jääks vabalt 2 ohutussaapa mõõt, 60-70 cm. Teine reegel on, et müürsepp ei tee rohkem kui kolm sammu, et siirduda ühe mördinõu ja tellisevirna juuret teise juurde. Tellisevirnade ja palide sobiv vahekaugus on umbes 2...3 meetrit, kui just ei ole tegemist väikese müüritööga. 4
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
lükates. 2.2.3. aluse transportimisel ära kiirusta. 2.2.4. Roclat koos alusega pöörates ole ettevaatlik, jälgi, et pööramiseks oleks piisavalt ruumi (läheduses ei oleks teisi kaubaaluseid, mis võiksid puruneda). 2.2.5. Roclaga alust transportides jälgi, et sa ei ohustaks teisi kaastöötajaid. 2.2.6. vii alus soovitud kohta. 2.2.7. vajadusel paluda lisaabijõudu teisaldatava laadungi toestamiseks külgedelt ja juhtudel, kui lasti suuruse tõttu ei ole liikumisteed näha. 2.2.8. keelatud on kahvelkäruga kõrgemalt tasapinnalt madalamale liikudes (eriti, kui on tegemist kõrge ja ebastabiilse laadungi teisaldamisega), kui selleks puudub vastav kaldtee. 2.3. Kaubaaluste allalaskmine: 2.3.1. enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada. 2.3.2. veendu, et miski ei takistaks aluse alla laskmist. 2.3.3
Hoonesiseseks liikumiseks on võimalik kasutada treppi ja lifti. Kontoriruumi suurus on 16 m2. Töötajal on kontoris piisavalt liikumisruumi tööülesannete täitmiseks. Liikumisruumi piisavus võib varieeruda vastavalt kliendi (eraklient, äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone ühistualetis, töötajal on võimalik kasutada sooja ja külma vett. Kontoris on võimalik keeta vett. Tööaeg on üldjuhul 8.00-17.00
elektriseadmed. olemas. Madal (1) avastatud puudused kõrvaldada. -Talvisel ajal tagada Liikumisteed on siledad ja takistusteta. Kukkumisoht esineb II välisterritooriumi regulaarne 1.9 Liikumisteed väljas libedaga ja müügisaali põranda märjaks saamisel. Madal(1) libedatõrje -Tagada porimattide piisavalt
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
(märgistatud - kollane must triip, punane valge triip). Erijuhendi ja väljaõppeta töötajaid ei ole lubatud ohualadele. TÖÖKOHT JA TÖÖVAHENDID: Peavad olema - 1.Tehniliselt heas seisukorras 2.Korrapäraselt hooldatud 3. Valgustus ohutusmärgid, ohulülitid, hädaseiskamislülitid, väljapääsud korralikult nõuetekohaselt valgustatud VALGUSTUS ¤ Töökoha territoorium ,trepikojad, liikumisteed ning töö ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. ¤ Valgustite paiknemine ei tohi ohustada töötajaid. ¤ Valgustus peab tagama ohumärkide nähtavause. ¤ Valgustugevust mõõdetakse luksides (lx). ¤ Minimaalne valgustatus objektide eraldamiseks 10 lx - silm on suuteline objekte eristama. Nägemise iseloomustuseks: ¤ Nägemisteravus väikeste esemete eristamiseks ¤ Kontrastitundlikus silma võime eristada kõrvuti paiknevaid erineva eredusega esemeid .....
Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev
pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises. Magu on toidu seedimise üks olulisemaid organeid
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §26 lg3 ) 3. Kus on kaitsekiivri kandmine kohustuslik? Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §15 lg1) 4. Kas liikumisteed peavad olema projekteeritud? Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid. (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §19 lg1) 5. Millistele tingimustele peab vastama töötamiskohale köie abil liikumine ja asetumine?
potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g. Nii pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende massi paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia jaotus lugeda ligilähedaselt tsentraalsümmeetriliseks. asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks
Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana? Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)? Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud? Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid
Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana? Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)? Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud? Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid
6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3. Mullikamber - (pm sama mis eelimine, aga auru asemel kasutatakse ülekuumutatud vedelikku, mis kohe hakkaks keema) 4. Emulsioonimeetod - (kuna fotomaterjal on tundilk rad. kiirgusele, siis kasutatakse paksu fotoemulsioonikihti, kuhu osakeste lendamisel tekib jälg) TT näide "nõelatorge paksu võikihiga võileivas") 7. Looduslik radioaktiivsus: Becquerel avastas, et uraan kiirgab pidevalt mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile ning ioniseeris õhku.
on lisaks võimalik põlema panna laualamp. 3 Ohutegurid Ohutegur Ohu iseloom Tõenäosus Tõsidus Riskitase Füsioloogilised: Natuke kitsas, põrand pole libe; Vastuvõetav Liikumisteed Vähetõenäoline Väheohtlik Komistamisoht. risk Printer kõrvalruumis. Seadmete paigutus ruumis Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk Nõuab liikumist; Kukkumioht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
