Põhitoote tootmiskulu= kogukulud kõrvaltoodangu kasum Põhitoote müügist saadav kasum= põhitoote müügitulu põhitoote tootmiskulu Müügikäive= toodangu kogus(arv) * hind Muutuvad otsekulud= 1) tootmise omahind * muutuvad otsekulud (%) 2) toodangu kogus * 1) Püsivad otsekulud= 1) tootmise omahind * püsivad otsekulud (%) 2) toodangu kogus * 1) Traditsioonilise kuluarvestuse meetodil: Otsesed materjalikulud= materjalikulud ühikule * toodete arv Otsesed tööjõukulud= tööjõukulud ühikule * toodete arv Otsekulud kokku= otsesed materjalikulud + otsesed tööjõukulud Masintundide arv= (toodete arv*partiide arv)+(toodete arv*partiide arv) Üldkulud kokku= 1) tootmise üldkulude määr=tootmise üldkulud/masintundide arv. 2) (toodete arv*partiide arv)*tootmise üldkulude määr Kulud kokku= otsekulud + üldkulud Kulud ühe toote kohta= kulud kokku/toodete arv Tegevuspõhisel kuluarvestuse meetodil:
- KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD tooteühiku otsese valmistamisega seotud materjalikulud, tööjõukulud, pooltooted, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur jne. ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude
Irina Sokolova Kodutöö 1 061074 TABB62 Ülesanne 1 Tellemispõhine kuluarvestust võivad kasutada firmad, mis igal perioodil tegelevad erinevatega töödega. Kulud ja toote ühiku omamaksumus arvutatakse lähtudes täidetud tööst. Näiteks, see on reklaamifirma, mis samaaegselt võib tegeleda digitaaltrükki, tekstiilikleebise, kleepimise, tikkimise ja graveerimisega. Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunn...
· Tootmisvahendite kvaliteet ja hulk investeeringud · Tehnoloogia ajakohasus, innovatiivsus · Juhtimine kaasaegsed juhtimisvõtted, management vs leadership · Keskkond ressursside saadavus, keskkonnakaitse · Poliitika seadused, kulud Tootmine Tootlikkus ja kulud · Kulud jagunevad suures piires kaheks: · Püsikulud masinad, seadmed, hooned · Muutuvkulud tööjõukulud, tenuste sisseostmise kulud, materjalikulud · Tootmistegevus ei genereeri ostsest tulu, vaid väärtust. Tootmise väljundväärtust mõõdetakse toote või ühiku omahinnas (COGS) · Cost of goods sold sisaldab: toormaterjalide hinda ja kogu ülejäänud kulu. Ülejäänud kulu jaguneb: · Tööjõu kulud Tootmine · Miks on Eestis toit kallim võrreldes Läti ja Leeduga? · Miks maksab taksoga sõitmine rohkem kui bussiga? · Miks maksab Mercedes rohkem kui Kia? · Miks maksab Iphone rohkem kui Samsung?
Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Müügitulu aastas=kogus*hind=8000*20=160000; ühes kuus=160000/12=13333 Muutuvkulu=(materjalikulu+teised muutuvkulud)*(kuus müüdud labidate arv) (3,20+6,40)*(8000/12)=umbes 6400
3.02.2014 EFEKTIIVSUS VS ÕIGLUS Tinglikult võiks vaadelda turumajandust kui maksimaalset efektiivsust ning käsumajandust kui maksimaalset õiglust otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane.
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
(31200 + 9000) / 210 = 191, 43 priimust Tulumaksustamata müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär = (31 200 + 9000) / 0,31 = 129 677 eurot Tulumaksustatud müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär / 0,79 = (31 200 + 9000 ) / 0,31 / 0,79 = 164 149 eurot Vastus: Vajalik müügikogus on 191 priimust ja müügikäive koos tulumaksuga 164 149 eurot ning tulumaksuta 129 677 eurot. 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Lahenduskäik: Müügitulu = 8000 x 20 = 160 000 eurot aastas; 160 000 / 12 = 13 333 eurot kuus Muutuvkulu = (3,20 + 6,40) x (8000 / 12) = 6399,9 6400 eurot Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud;
LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon). 3 MITTETOOTMISKULUD Mittetootmiskulud (ka perioodilised kulud) on müügi- ja administratiivtegevusega ning tegevuse finantseerimisega seotud kulud. Müügikulud valmistoodete turustamisega seotud kulud näit
1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes( näiteks: müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud jne
võtnud, tagastataval tootel peab küljes olema ka etikett. Tarbijal on õigus saada hinnaalandust kui tootel esineb mõni defekt. Tarbija võib pretensiooni esitada sõltumata sellest, kas asi on uus või kasutatud, kas asi on täishinnaga või allahindlusega müügis. Puuduse kõrvaldamine peab olema tarbijale tasuta. Kõik asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud kannab müüja. Kui müüja parandab kliendi puudusega kauba, siis pikeneb garantii puuduse parandamise aja kestuse võrra kogu asja suhtes (mitte ainult konkreetse puuduse suhtes). Kui müüja asendab asja, siis algab garantiitähtaja kulg uuesti. Müügigarantii andjaks võib olla jaemüüja, hulgimüüja, maaletooja, tootja või muu ostuketi osaks olev ettevõtja ja ühel asjal võib olla üheaegselt mitme ettevõtja poolt antud garantii. KAUBA VÕI TEENUSE EEST
tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: · töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; · tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või
ja tehnika hankimise ja korrashoiuga - Napib palju oskusi ja vilumusi - Madalad püsikulud tänu heale asukohale ja valitud (näiteks on tegemist kogenematute turundusstrateegiale firma loojatega, kellel puudub firma - Madalad muutuvkulud tänu personali väikesele juhtimise ja turundusstrateegiate arvule (3 inimest) ja seega summas madalad elluviimise oskused) palgakulud, väga madalad materjalikulud (õpilased - Hetkel puudub tööjõu motiveerimise ostavad õppematerjalid ise), lisaks kasutatakse firma süsteem käivitamisel ainult omavahendeid (firmal ei ole laenukoormust) - Uus firma tekitab turul uudishimu - Olemas isiklikud kontaktid potentsiaalsete töötajatega - Väike firma annab võimaluse olla paindlik, muutuda ja kohaneda väliskeskkonnaga ja hankida kiiresti ressursse uute keelesuundade nõudluse korral - Hea mugav asukoht, vaikne roheline linnaosa,
· Informatsiooni selguse huvides märkida nt arve tasumise viis, kuup jne Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused · Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest
2. KONTSEPTUAALNE MUUTUMINE • Pl-TEG analüüsilt tootmisfaktorite potentsiaali ja selle kasutamise optimeerimine • Pikaajalised, strateegiast ja toote elutsüklist lähtuvad kaalutlused 3. KULUDE STRUKTUURI MUUTUMINE • Kulude kasv ettevõtete funktsionaalsetes valdkondades: arendus, kvaliteedijuhtimine, sisseost. Differentseerimisstrateegia suurendab ka turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused • Toorme ja materjalikulud ↑, personalikulu ↓, seadmekulu ↑, logistikakulu ↑, väljaspoolt teenused (service) ↑ • Püsikulude kasvule pidev vasturohu otsimine. • Püsikulude absoluutne ja suhteline kasv Т.KARM 26 JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7
tarnijatele jt huvirühmadele (kreeditorid, oma töötajad jne). Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu valmistamise ja realiseerimisega või teenuse osutamisega. Tüüpilised laekumised on toodete ja teenuste müügist saadud raha. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga seotud kulud - suuremaks kuluks töötasu väljamaksed ja kaasnevad maksud, tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse. Samasugune olukord uue ettevõtte käivitamisel. 2. Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega
nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus..................................................................................
(Introduction to international trade...) 2.1.1. Absoluutne eelis ja suhteline eelis Üks järjekordne põhjus, miks rahvusvaheline äri on kasulik riikidele on see, et kasutatakse ära suhtelist eelist ja absoluutset eelist. Absoluutne eelis seisneb selles, et ühel riigil on võimalused mingisugust toodet efektiivsemalt toota, kui teisel. See tähendab seda, et marginaalkulud kauba tootmiseks on väiksemad, näiteks materjalikulud on odavamad, tööjõukulud on odavamad, tootmistehnoloogiad on paremad jne. Suhteline eelis on aga sellel riigil, kellel on mingi kauba tootmiseks väiksem alternatiivkulu. (Introduction to international trade...) 6 Kanada majandus on rikas odava maa tõttu, sellepärast on ka Kanadal absoluutne eelis põllumajanduslike toodete tootmisel võrreldes mõne muu riigiga. Hiinas ja ka mujal Aasias on aga
17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Tootmiskulud KULUD JA KASUM Tootjad püüavad hoida tootmiskulud võimalikult madalad, et maksimeerida kasumit. Tootmiskulud: otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on ressursside turult muretsetud; nt töötasu, rent, intressid, materjalikulud jm; kaudsed kulud mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude
11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud
Toodangu realiseerimis- (müügi-)hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase, mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase
j1 (t ) - aasta järjekorranumbrite summa kasutusaja jooksul 5. Kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul iii. Intressikulu arvutus: Fikseeritud põhiosaga maksegraafik - põhiosa on sama, muutub summa kuus Annuiteetmaksegraafik - põhiosa muutub, summa kuus on sama. Lõppkokkuvõttes - annuiteetmaksegraafikuga maksad vähem. d. Materjalikulud i. Kulunormide tüpoloogia - Eelarvenorm ehk kulunorm ehitusplatsil sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid - Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm - Ettevõtte norm ii. Kulu koosseis - Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~ Incoterms'i tarneklausel DDP) - Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud
nimetatud juhul üksnes siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja
lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. (3) Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. (4) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Oluline müüjapoolne rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või
- ruumidega seotud kulud juhul kui ruumis on eraldatavad mitmed kulukohad; - intressikulud; - riskikulud jne. Ülal vaadeldud üldkulude jaotusbaasidena kasutatakse peamiselt koguselisi või väärtuselisi jaotusbaase. Koguseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, tööaja- tunnid, masintunnid, kg, tonn, ruut- ja kuupmeetrid, töötajate arv, vahetuste arv, vahetuse pikkus, tükid, kWh jt. Väärtuseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, teatud kululiigid (palgakulud, materjalikulud, tootmiskulud), käive, investeeritud kapital, varude või varade maksumus jt. Mitmed Eesti ettevõtetes kasutatavad majandustarkvarapaketid (nt Scala, Exact, SAP jt) sisaldavad ühe dimensioonina kulukohta. Ettevõtete praktikas on kulukoha olemus sageli ebaselgelt määratletud. Kui kasutaja ei ole täpselt määratlenud kulukoha olemust, võib kuluarvestuse tulemus kujuneda ebatäpseks. Praktikas esinevad sageli kaks korrastamist vajavat momenti.
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikalis...
lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist,
nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
asendamine ei ole võimalik, ebaõnnestub või põhjustab Kliendile Lisa 2. Müügileping põhjendamatuid ebamugavusi, on Kliendil õigus lepingust taganeda ja nõuda raha tagastamist (VÕS § 222 lg 1, VÕS § 223). 9.7. Pretensiooni esitamise korral kannab esimese kuue (6) kuu jooksul toote üleandmisest Kliendile toote parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti- ja materjalikulud www.minuekauplus.ee (VÕS § 222 lg 4). Järgneva 1,5 aasta jooksul kannab vastavad kulud www.minuekauplus.ee üksnes juhul, kui pretensioon oli õigustatud. 10. MUUD TINGIMUSED 10.1. Käesolevate tingimuste täitmisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel, on pooltel
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise...
tootmisel Toode C Toode D 77 · Seadmete paigutus protsessipõhisel tootmisel Toode E 78 Tellimuse kuluarvestus Tellimuse kuluarvestuse (job costing) eesmärgiks on määrata tellimuse täitmiseks tehtud kulud (otse- ja kaudkulud (tootmise üldkulud)) Iga tellimuse kohta tehakse kulude arvestusregistrid, kuhu kantakse - Otsesed töökulud ajatöö ja tükitöötasu - Otsesed materjalikulud ostetud või laost väljastatud materjali, pooltooted 79 - Muud otsekulud spetsiaalselt selle töö jaoks tehtud kulutused (allhange, litsentsid, tööriistarent, komandeeringukulud jms.) Otsekuludele lisatakse tootmisüldkulud, lähtudes valitud jaotusbaasist kas traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi abil. 80 Üldkulude arvestus tellimuse
Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed. Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid
Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui
Muu kui tarbijatöövõtu puhul saab uue töö tegemist nõuda ainult juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega. Sealjuures loetakse oluliseks lepingurikkumiseks (lisaks §-s 116 loetletud asjaoludele) ka parandamise või uue töö tegemise ebaõnnestumisest või sellest alusetult keeldumist (§ 647). Oluline on, et kõik töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulutused, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud kannab töövõtja. • tellija ülesütle misõigus (§ 116 lg 6, § 647 ja 655) Tellija võib töövõtulepingu põhimõtteliselt igal ajal üles öelda (§ 655). Pärast ülesütlemist on aga töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et...
tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest 20. Kasumiaruande lihtsustatud skeem ja seotud mõisted (n EBITDA, EBIT, brutokasum jms) Kuna II skeem on informatiivsem, siis on meie arvates I skeem lihtsustatud.*** Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega. 21. Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne) · Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas.
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...
Kasumiaruande üldreeglid 21. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 26 nimetatud raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. 22. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näiteks materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele 5 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted
mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. (3) Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. (4) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Oluline müüjapoolne rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub
raamatupidamise peale tehtavad kulutused. Kohustuste plaan Ettevõte võib vajada lisafinantseeringut. Seadmete ja hoonete ostmiseks võib kasutada laenu või liisingut. Kui kassavoogude aruandest on näha, et mingil perioodil ei ole ettevõttel piisavalt vaba raha, siis saab kasutada käibekrediiti. TOOTE OMAHINNA ARVUTAMINE Tootmiskulud on otseselt seotud toote valmistamisega, nad hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. Otsesed materjalikulud on valmistoodangus seotud materjaliga ja abimaterjaliga seotud kulutused. Otsesed tööjõukulud on suunatud toote valmistamiseks vajaliku tööjõu eest tasumisele (töötasu koos sotsiaalmaksu, erisoodustuse ja töötuskindlustusega). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kõik muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuhu kuuluvad ka toote valmistamise abimaterjalid. Võimalikud tootmise üldkulud: mittepõhimaterjalid;
· võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte
3. toodangu kvaliteet 4. turustuskoht (,,pick your own", turg, kokkuost, kauplus, restoran jm.) 5. Turustusviis (mahust ja pakendist lähtuvalt) 6. Toodangu eriomadused (nt oariisi kartulid) 7. Realiseerimisaeg 188) 189) Müügitoodangu omahinda kujundavad tegurid 190) Müügitoodangu (kaubatoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. 191) Tootmisomahinda kujundavad: 192) a) muutuvkulud, sh: 1. materjalikulud, mille hulgas: seemnekulude, mis sõtuvad seemne erikulust ja (oma) hinnast väetisekulude, mis sõltuvad erikulust ja hinnast taimekaitsevahendite kulude, mis sõltuvad erikulust ja hinanst kütusekulud, mis sõltuvad erikulust ja hinnast 2. töötasu, mis sõltub palgatasemest ja töömahukusest 3. teenustööde kuludest (nt kuivatuskulud, rullimiskulud jne) 193) b) püsivkulud, sh: 1. põhivara kulum (amortisatsioon) 2. üldkulud 3
Allpool on toodud andmed tootmise kohta: Tootmise üldkulud, kr 6000 Tööaeg, t 800 Töötasu, kr 1600 Materjalid, kr 3000 Masintunde, t 1200 Tooteid 45 1) Leida osakulude määr kuluühiku kohta lähtudes alljärgnevatest kulukäituritest Üldkulude määrad: Otsene tööaeg Otsesed palgakulud Otsesed materjalikulud Esmaskulud Masintunnid Leida toote kogukulud, kui otsekulud ühikule on alljärgnevad: Kogukulud Materjalid, kr 23 Töötasu, kr 27.5 Otsene tööaeg, t 12 Masintunnid, t 17 Ülesanne 5.4 Ühiskulude jaotus Ettevõte toodab ühes tootmisliinis 3 toodet A,B,C. Kokku ühikulud 12000 krooni
informatiivsuse arvel. Aruanne sisaldab vahem infot, mis ei pruugi rahuldada omanike infovajadusi. Vaiksem infohulk nõuab omanikult ka tulemuste põhjalikumat analuusi, mis võib olla vaga ajamahukas. Skeem 1 on aga parim alternatiiv mittetootmislike ja vaikeste (teenindus)ettevõtete puhul, kelle kuludest moodustavad markimisvaarse osa amortisatsiooni- ja tööjõukulud. Skeemis 1 on arikulud liigendatud lahtudes kulude olemusest kuluressursi kasutamise jargi (kululiikide lõikes) (nait materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on uldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli vaiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist.
Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone
võimalus kulusid ja nende aluseks olevaid töid rühmitada, mõõta ja hinnata projekti osade ning tarindite järgi pea-, põhi- ja kulurühmadeks. 33. Millal kasutatakse kulude jaotust kululiikide järgi Jaotust kululiikide järgi kasutatakse töö või hanke ühikhindade määramisel ning tööde plaanimisel. Põhjendatud kulude korvamise lepingute puhul on see oluline informatsioon ka tellijale. Kululiikideks on: - tööjõukulud - materjalikulud - alltöövõtukulud - omateenuste kulud - muud kulud 34. Millal kasutatakse kulude jaotust tööliikide järgi Detailse kulueelarve saamiseks ei piisa kulude liigitamisest tarindite järgi - ehituskulude liigitamine tööliikide järgi põhiprojekti staadiumis võimaldab esitada süsteemselt töökirjed, siduda need kvaliteedinõuetega ning kasutada töömahtude mõõtmise ja töömahtude arvestamise reeglite alusena. 35. Kuidas määratakse alltöövõtutööde maksumus
või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. · Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. · skeem 1 - ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu) üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa · skeem 2 - ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja
lisandub veel 30%. Perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 müüdi tütarettevõtetele 50% lipumaste ja hulgitellijatele 50%. Need andmed võetakse aluseks lipumasti ja tänavavalgustusposti jooksva meetri müügitulu arvutamiseks. 3.2.1 Täiskuluarvestusmeetod Täiskuluarvestus on meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks ning kuluobjektile arvestatakse kõik kulud (Karu, 2008, lk 273). Uuritava ettevõtte otsesed materjalikulud, pakendikulud, tootmistööliste tööjõukulud on seostatavad kuluobjektiga ja on muutuvkulud ning on otseselt seotud toodangu mahu kasvamisega või kahanemisega. Lipumasti ja tänavavalgustusposti omahinna kalkulatsiooni arvestuseks on võetud aluseks toote jooksev meeter, kuna valmistatavad tooted on erineva pikkusega. Lipumaste toodetakse vastavalt müügitellimusele, toote pikkus varieerub 6 kuni 18 meetrit. Lipumasti jooksva meetri omahinna arvutamiseks võttis töö autor juhtkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
