Kodune töö nr 6. Hoone detailmärkimine Hoone telgede loodusesse märkimine tuleb kindlasti teha elektrontahümeetri abil, sest see vajab suurt täpsust. Hoone teljed märgitakse märktarale, mis tuleb rajada kindlalt, et ära hoida telgede nihkumist ehitustööde käigus. Rajatavad märktarad peaksid olema vähemalt 1-1,5 m kõrged puidust postidest ja laudadest kindlustused ning paistma silma, Üsna tihti juhtub, et ehitusplatsidel, kus liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi.
· Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg · Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm · Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2550 mm Pikkus 13620 mm Kasti siselaius 2480 mm Laadimiskõrgus 1240 mm 3. Koormamata ja täiskoormatud autorongi teljekoormused · Veduk Koormamata teljekoormused:esisild 4840 kg tagasild 1795 kg
Siis kehtivad seosed mS = m dS (P)dS M dS = MS D D D 6) Keskväärtusteoreem: Piirkonnas D leidub vähemalt üks punkt A nii, ett kehtib võrdlus (P)dS= (A) dS = (A)S D D 4. Kahekordse integraali teisendamine kaksikintegraaliks ristkülikukujulise piirkonna korral. Tuletada vastav valem. (lk 4-7) 5. Telgede suhtes regulaarsed piirkonnad. Piirkond D on koordinaattelje suhtes regulaarne kui ta on regulaarne nii x-telje kui ka y-telje suhtes. (NB! kirjutan ainult y- telje suhtes sest, x-telje suhtes on regulaarsus analoogne) Piirkonda D nim. regulaarseks y-telje suhtes, kui iga sirge, mis on paraleelne y-teljega, lõikab piirkonna D rajajoont maksimaalselt kahes punktis. Kui D on kinnine y-telje suhtes regulaarne
ellips, mille lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem telg aga sellega risti.(Pikem telg on risti Z-teljega). 93. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy (xz) pinnaga? Ellips/ring 94. Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy (xz, yz)-pinnaga? Ellipsid 95. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 96. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 97. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid). Ristdimeetria on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Kui telgede kaldenurgad on valitud nii, et ühe telje ühiku kujutis tuleb kahe ülejäänud telje omast kaks korda lühem, on tegemist nn
Doris Järv AK14 Raskeveokimaksu seadus Maksu objekt · 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto · veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris Maksustatakse vastavalt: · veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile · Kui puudub märge, siis: Vastavalt veoauto täismassile Telgede arvule Veotelje vedrustuse tüübile Maksustatakse vastavalt: · autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse
Vedav lüli.....................................................................................................................................3 Planetaarülekande eelised:...........................................................................................................3 Planetaarülekande puudused:.......................................................................................................3 Planetaarülekande telgede vahe...................................................................................................3 Suurratta laius planetaarülekandes...............................................................................................4 Väikeratta läbimõõt......................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.................................................................................................
Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelgede suhtes Inertsmomendid telgede y ja z suhtes. 3.4. Liitkujundi telg-inertsmomendid Intersimomendid kesktelgede y ja z suhtes Reegel: Telg-inertsmomendi väärtus on seda suurem mida enam on ristlõige selle telje ristsihis ''välja veninud''. Visuaalsel hinnangul on ristlõige enam ''välja veninud'' telje y sihis. Peaks olema: Tegelikult on: 4
Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini) B 685 (sadula kinnitusest tagumiste telgede keskpunktini) Auto esimese telje koormus 4875 kg Auto tagumise telje koormus 3980 kg Haagise teljekoormus 1265 kg Sadulast haagise keskmise teljeni 11910 mm ab 11910 mm a 6658 mm - kaugus veose raskuskeskmes ja sadula kinnituspunkti vahel b 5252 mm - kaugus veose raskuskeskme ja haagise keskmise telje vahel L b
Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid =0 =+ 2.4 Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid = = Liitkujundi pindala A = + = 4,8 +13,5 = 18,3 cm3 Järgneval pildil liitkujundi pinnakese koordinaatidega 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1 Osakujundi nr.1 telg-inertsmomendid Inertsimomendid telgede y ja z suhtes = +()2A(1) = 11+2,172*4,8 = 33,6 cm4 = +()2A(1) = 11+4,712*4,8 = 117,5 cm4 = 21,7 mm = 47,1 mm = cm4 == 11cm4 3.2 Osakujundi nr.2 telg-inertsmomendid = = 29,3 cm4 = = 206 cm4 =47,7 mm =21,7 mm Punkti C (telgede y ja z) koordinaadidosakujundi keskpeatelgede suhtes =-( =-( Inertsimomendid telgede y ja z suhtes = +2A(2) = 29,3+(-0,77)2*13,5 = 37,3 cm4 = +2A(2) = 206+(-1,68)2*13,5 = 244 cm4 Inertsimomendid kesktelgede y ja z suhtes == 33,6 +37,3 = 70,9 cm4
Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid =0 =+ 2.4 Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid = = Liitkujundi pindala A = + = 3,45 +8,27 = 11,72 cm3 Järgneval pildil liitkujundi pinnakese koordinaatidega 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1 Osakujundi nr.1 telg-inertsmomendid Inertsimomendid telgede y ja z suhtes = +()2A(1) = 27,32 cm4 = +()2A(1) = 151,84 cm4 = 20,8 mm = 53,9 mm = cm4 == 12,39cm4 3.2 Osakujundi nr.2 telg-inertsmomendid = = 19,24 cm4 = = 174,01 cm4 =53,9 mm =20,8 mm Punkti C (telgede y ja z) koordinaadidosakujundi keskpeatelgede suhtes =-( =-( Inertsimomendid telgede y ja z suhtes = +2A(2) = 19,24+(-0,862)2*8,27 = 25,38 cm4 = +2A(2) = 174,01+(-2,25)2*8,27 = 215,88 cm4 Inertsimomendid kesktelgede y ja z suhtes == 27,32 + 25,38 = 52,7 cm4
koormus Pf=kfqgA= N ülekandel kf=6 Keti varutegur 12,7 20,5 n=Qg/(P+Pts+Pf) Lubatud varutegur [n] tabelist 7 7 Tingimus n>[n] on täidetud Võllile mõjuv jõud R=P+2Pf= N 5699,2 5272,8 Kokkuvõte.Mõlemad ketid on arvutuste alusel sobivad. Kasutan ketti sammuga t=31,75 mm sest telgede vahe on väiksem ja seega võtab konveierilindi ajam vähem ruumi. Keti tähistan: Kett P 31,75-7000 OCT 10947-64. 8. Täpsustan telgede vahet At vastavalt ümardatud Lt väärtusele. At=¼[Lt-z1+z2 +(Lt- z1+z2) ²-8(z2-z1) ²] [ 2 2 2 ] At=40,04 Arvutuslik telgede vahe: A=39,9t=39,9*31,75=1267 mm Telgede vahe koostamismõõde: At=0,996A=0,996*1267 1262 mm
15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16.Kõik seadmed monteeritakse pingi sängi külge samuti nagu ka universaalpinkidelgi 17.Millist liiki elektrimootoreid kasutatakse, kuidas juhitakse? 18.Spindli käitamiseks kasutatakse tavaliselt vahelduvvoolumootoreid, mida omakorda juhitakse sagedusmuunduritega. Osadel pinkides on kasutusel ka alalisvoolumootorid 19.Spindlis kasutatavad ülekanded? 20.tavaliselt hammasratasülekanded. Mõningatel juhtudel ka hammasrihmülekanded. 12. Telgede juhtimiseks kasutatav ülekandemehhanism? Miks? 13.Istrumentide kinnitus tööpinki? (liigitus) 14.—Magasini 15.—Revolverpeasse e 14. Instrumentide kinnitus treipinkidesse? 15.APJ-freespinkide liigitus spindli järgi? 16.? Vertikaalne ? Horisontaalne ? Universaalne (vert/hori) 16. Instrumentide kinnitus frees-, puurpinkidesse? 17. Telgede asetus APJ-treipinkide, liigitus? 18. Telgede asetus APJ-freespinkides, liigitus? 19.Juhtpuldi ülesanne? 20.? Informatsiooni vastu võtta ? -vaadata
hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012) 3.1 Raskeveokimaks Eestis Esialgselt oli raskeveokimaks Eestis kavandatud aastasse 2003. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja lõplikult jõustus see 01.01.2003, aga siiski enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, sellega aga lükati maksu rakendamine 1.jaanuarile 2004 aastaks. (Lehis, Lasse 2009) Sest 2004 aasta 11. veebruaril võttis Riigikogu vastu
suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv z 2=z 1 u=19∙ 1,7 ≈ 32. Koormuse tegur K=k d k a k n k r k m , kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav tegur (kn = 1 kui ülekande kaldenurk horisontaalpinna suhtes γ ≤ 60°; kn = 1,25 kui γ > 60°), kr – keti pingutusreguleerimist arvestav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 – perioodilisel
pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? 1) kui mõlemad pinnad on pöördpinnad 2) nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) telgede tasand on mingi ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Abisfäär, mille raadius on miinimum (see ring puutub üht tasandit ja lõikab teist) 55. Milliseid pindu nim. laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 57
kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveokimaksust on vabastatud riigiasutused mis teevad riigikasulikku tööd. Näiteks: kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ja päästeasutuste raskeveokid ning päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid, mida kasutatakse peamiselt päästetööl. Raskeveokimaksu maksja elu- või asukoht, raskeveoki registri- või täismass, telgede arv ja veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu või puudumine on määratud liiklusregistrisse kantud andmetega, millised Maanteeamet esitab Maksu- ja Tolliametile. Maanteeamet ei esita Maksu- ja Tolliametile andmeid raskeveokite kohta, millised on raskeveomaksust vabastatud. Maksustamise aluseks olevaid andmeid Maksu- ja Tolliamet iseseisvalt ei kogu. 3
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe te...
VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 * 1310 mm 3
muudetakse kujutamiskiirte sihti). 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90(x ja z vahe),135 ja 135. Moondetegurid 1ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad. b. Nende pöördpindade teljed lõikuvad. c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a
21. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused: a. Mõlemad pinnad on pöördpinnad. b. Nende pöördpindade teljed lõikuvad. c. Telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 22. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a
Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS. MARK, MUDEL, TÜÜP (TÄIS-, POOL- VÕI KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm 3
(esikaldenurk) ja kuidas seda suurust sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle määratakse? Põhikaldenurk- tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. põhilangusjoone kaldenurk, mis saadakse 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku täisnurkse kolmnurga meetodil. konstruktsioon ja märkige telgede juurde Esikaldenurk- esilangusjoone kaldenurk, mis moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. saadakse täisnurkse kolmnurga meetodil. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja 26. Sõnastage sirge ja tasandi asetsemise märkige telgede juurde moondetegurid. tingimused. Sirge ja tasandi lõikumine ning Nurgad 90,135 ja 135. Moondetegurid 1,1ja paralleelsus ja ristseis. 0,5. 27
1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · ringjoonelise profiiliga Konstruktiivse kujunduse järgi-
muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui
Soklipaneelide paigaldus Betoon C30/37 100m2 Töö teostamise nõuded Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgristumiskohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht- tasapinnale ja tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga tsentrisse teljemärgid, samuti peavad teljemärgis jääma pärast vundamendi paigaldust telgede kohale ja jääma telgede suunas. Pärast kannude paigaldamist peavad kannude põhjad olema täpselt ettenähtud kõrgusel. Vundamendi või sokli talade otsad toetatakse kannvundamendi otstele, paigaldatud tsementmördi kihile. Talad monteeritakse harilikult enne seinapaneelide paigaldust.Vundamendi või soklitalade alla tuleb asetada 20-50 cm paksune kergkruusa kiht. Tellija: OÜ Ilvese ehitus Päringu saaja: OÜ Pilku ehitus Aadress: Aadress :
*dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid. 2. Joonestatakse esmalt teljestiku kujutis, kasutades konstruktsioone, mis antakse aksonomeetria teoorias. 3
b) kahe silindri puhul paralleelselt kummagi silindri moodustajaga 96) Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Mööda ringjooni. 97) Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel. 98) Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad b) nende pöördpindade teljed lõikuvad c) telgede tasand on paralleelne ekraaniga 99) Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 100) Mis juhtumil lagub kahe teist järku pinna lõikejoon kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puutuvad kolmandat teist järku pinda jooni mööda. 101) Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida saab painutamisel deformeerida tasapinnaks.
y, z pinnaelemendi dA ristkoordinaadid, [m]. Pinnamomendid on arvutatud alati mingi telje või teljestiku suhtes!!! 5.3. Staatilised momendid 5.3.1. Kujundi staatilised momendid ja pinnakese Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. Iga sümmeetriatelje suhtes S = 0. Priit Põdra, 2004 69 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Iga rist-teljestik, mille suhtes
y, z pinnaelemendi dA ristkoordinaadid, [m]. Pinnamomendid on arvutatud alati mingi telje või teljestiku suhtes!!! 5.3. Staatilised momendid 5.3.1. Kujundi staatilised momendid ja pinnakese Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. Iga sümmeetriatelje suhtes S = 0. Priit Põdra, 2004 69 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Iga rist-teljestik, mille suhtes
muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82, taandatud moondetegur on 1 ja k=1,22 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90°,135° ja 45°. Moondetegurid 1,1 ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega
Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega. 21. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 22. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? a) mõlemad pinnad on pöördpinnad; b) nende pöördpindade teljed lõikuvad; c) telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 23. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab. 24. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pindu, mida on võimalik tasandiks painutada. 25. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 26
4. kontrollige, et andmekoguja näit oleks nullis. Nullida saab andmekoguja menüü abil; 5. asetage sensor esimesse katselahusesse (taimemahl 1); 6. alustage andmekogumist, siinjuures tuleb oodata mõned minutid kuni näit stabiliseerub; 7. kirjutage stabiliseerunud näit ehk elektrijuhtivuse väärtus oma tabelisse vastava mahla juurde; 8. salvestage näit ka andmekogujasse ning lisage faili graafikusse ka telgede nimetused; 9. puhastage andur destilleeritud veega ning kuivatage paberrätikuga; 10. laske anduril mõni aeg seista enne kui järgmise mahla elektrijuhtivust mõõtma hakkate; 11. tehke mõõtmised üeljäänud vedelikega ning lõpuks ka destilleeritud veega. Täida tabel taimemahlade nimetutega ja kanna siia ka andmekogujaga saadud näit Taimemahl Elektrijuhtivus ( µS/cm ) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. destilleeritud vesi Ülesanne 3
D2 315 uteg = = = 3,20 D1 (1 - ) 100(1 - 0, 015) kontrollin kõrvalekallet: uteg - u 3, 20 - 3,3 u = 100 = 100 = 3 % u 3,3 Kõrvalekalle jääb lubatud 5 % piiresse. 6. Orienteeruv telgede vahe a, mm. a 0,55(D1 + D2) + h, kus h kiilrihma ristlõike kõrgus. h = 8 mm a = 0,55(100 + 315) + 8 = 236,25 ~ 236 mm 7. Rihma arvutuslik pikkus l, mm. ( D - D1 ) 2 l = 2a + ( D2 + D1 ) + 2 2 2a
= 7,8 ¹ + ² 0225+44,9 814 ZC = = ¹+² = 225 +814 = 35,2 Liitkujundi pindala A=225 + 814 = 1039 mm² 2. Ristlõike telg-inertsmomendid Esimese osakujundi telg-inertsmomendid I(1) y1 = Ix = 35100 mm4 I(1) z1 = Ix = 35100 mm4 e(1)z = Zc = 35,2 mm e(1)y = Yc = 7,8 mm Inertsmomendid telgede y ja z suhtes I(1)y = I(1)y1 + (e(1)z)2 * A(1) = 35100 + (35,2)² * 225 =313884 mm4 I(1)z = I(1)z1 + (e(1)y)2 * A(1) = 35100 + (7,8)² * 225 =48789 mm4 Teise osakujundi telg-inertsmomendid I(2) y2 = Iy = 200800 mm4 I(2) z2 = Ix = 791500 mm4 Punkti C koordinaadid osakujundi peatelgede suhtes e(2)z = (Zc2 Zc ) = 44,9 35,2 = 9,7 mm e(2)y = -(Yc2 Yc )= -(10 - 7,8)=-2,2 mm Inertsmomendid telgede y ja z suhtes
riietusruumis), o tuulekoda (2-3m2), o varustuse ja inventari hoiuruum (15-20m2), o soovi korral varikatus, terrass. Projekti mahus tuleb esitada järgmised joonised: Plaan mõõtkavas M1:50 või 1:100. Plaanidel esitatakse horisontaalsed hooneosad projektsioonis ja vertikaalsed hooneosad lõikes. Plaanile peab olema märgitud: o ehitise, selle osade ja ruumide põhimõõtmed millimeetrites, teljed ja telgede sidumine, avade sidumine, evakuatsiooniteede laiused. o akende ja uste asukohad, uste avanemissuunad, o peamine kohtkindel sisustus, san.tehnilised seadmed, kütteseadmed ja muud seadmed, o ruumide nimetused ja pindalad, o liikumispuuetega isikutele ettenähtud ruumide mõõtmed, o vaadete suunad ja lõike asukoht, o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100
52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone 53. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Abisfääre saab kasutada lõikumisülesannete puhul järgmistel tingimustel: 1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas 2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab 55. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Mida on võimalik tasandiks koolutada 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad- koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna
teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz- teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. 5.10. Mis on lihtkujund? kujund, mille: * pinnakeskme asukoht on teada * pindala on hõlpsasti arvutatav * pindintegraalid on hõlpsasti arvutatavad. ring, rõngas, ristkülik, ruut, kolmnurk, jne. 5.11. Mis on liitkujund? kujund, mille: *pinnakeskme asukoht ei ole teada * pindala ei ole hõlpsasti arvutatav * pindintegraalide arvutamine on keerukas * saab jaotada lihtkujunditeks 5.12
Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel". CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on X(A), Y(B), Z(C). Telgede tunnused (XYZ ABC) võivad olla erinevad, olenevalt tööpingi margist. Telgede ja suunad võivad olla erinevad olenevalt tööpingi margist. Tööpingi kontroller- juhtpult koos elektrilise juhtsüsteemiga (tänapäeval juba arvuti), mis juhib tööpingi erinevaid töömehhanisme. Kontroller on tööpingi " aju", mis paneb liikuma tööpingi teljed ja annab käsklused abimehhanismidele (kinnitused, vaakumpump jne.)
Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused
97. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone 98. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kontsentrilisi (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised t i n g i m u s e d: 1) mõlemad pinnad on pöördpinnad; 2) nende pöördpindade teljed lõikuvad; 3) telgede tasand on ekraaniga paralleelne. 99. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab 100. Mis juhtumil kahe teist järku pinna lõikejoon langub kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)? Kui kaks teist järku pinda puudutavad ühte ja sama kolmandat teist järku pinda jooni mööda, siis
kujutamiskiirte sihti. Objekti pööramise võte, kus muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel. 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta antud tasandi ühe jälgjoone või nivoosirgega risti. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. my=0,5 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda, kui tasand lõikab kõiki koonuse moodustajaid. 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
Määrata ristlõike pinnakeskme asukoht ja kanda see joonisele; 3. Määratleda sobiv keskteljestik (kanda joonisele) ning arvutada selle suhtes ristlõike telg- inertsimomendid ja tsentrifugaal-inertsimoment; 1 4. Arvutada kesk-peateljestiku kaldenurk selle keskteljestiku suhtes ning arvutada kesk-peainertsimomentide väätused; 5. Kanda kesk-peateljestik joonisele ning arvutada nende telgede suhtes ristlõike tugevusmomendid; 6. Formuleerida ülesande vastus. Ristlõike skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0
(4p) Nimeta luud 6. 2 5 7 Sündemoos on (defineeri ja too näide) Fondiculus mastoidea on (defineeri ja nimeta luud mis teda ümbritsevad) Randmeliigeses on võimalikud järgmised liigutused Ja teljed mille ümber need toimuvad on: Alumise kuklaliigese moodustavad (nim luud) ja liigutused mis seal toimuvad on : (nimeta liigutused ja teljed) Kuklataguseside paikneb (nim kehapiirkond) Õlaliigeses toimuvad liigutused telgede ümber ja nendeks liigutusteks on: Õlaliigeses takistab abduktsiooni (nim side) Ülemises hüppeliigeses on ulatuslikumaks liigutuseks (nim liigutus ja telg) Deltaside asub (nim liiges ja luud mida ta ühendab) Eesmine pikiside asub (nim luude osad ja kas ta on nendest ees- või tagapool) Sümfüüs on (selgita ehitust ja nimeta luud mida ta ühendab) Nimeta liiges mis moodustub kõrvalestjatest pindadest Diatroos on
· Koosta tabel ning märgista see osa, mille põhjal tahad diagrammi luua · Nüüd klõpsa standardnupureal järgnevale ikoonile (Chart) Diagrammi koostamine · Vali omale meelepärane diagrammitüüp · Siit saad oma poolt tehtava diagrammi näidist vaadata Diagrammi koostamine · Edasi liikudes ilmub järgnev aken · Siia tuleb kirjutada diagrammi pealkiri ning x- ja y-telje nimetused Diagrammi koostamine · Veel annab mängida telgede, ruudujoonte, legendi, andmesiltide ja andmetabeliga · Diagramm samale või uuele lehele Diagrammi koostamine · Tahtmise korral saab vormindada diagrammi andmeala · Niimoodi valmivadki kaunid diagrammid Tänan tähelepanu eest !
väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid. 3. Mis on võllide ja telgede kahjustumise põhjusteks? Kirjeldada need kahjumehhanismid. Materjali väsimus-pöörlevale võllile või teljele mõjuvad staatilised põikkoormused põhjustavad selle punktides sümmeetrilise tsükliga muutuvaid pingeid.Võllile võivad mõjuda tsüklilised piki-põik-või väändekoormused. Võlli või telje väike paindejäikus- võivad tekkida laagrite telgede
Kinemaatikamehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Mehhaanikaline liikuminekeha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja vältel Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suht liikumist uuritakse jäigalt kordinaat telgede süsteem, mida nim. tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv).
Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, Punasele Ristile, kohalikeks investeeringuteks ja laste- ning noorteprojektide toetuseks. TÄNAN KUULAMAST !
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. ...
suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎 = 0,28 + 0,8 𝑔, kus g on optimismitegur T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm [𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), N/mm2 KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H ≤ 350 HB, siis KHβ = 1 saan telgede vaheks 105 mm, mis jääb eelnevalt leitud diapasooni 78... 110 vahele. 2 × 𝐾𝑚 × 𝑇2 × 103 Hambumise moodul, m ≥ mm 𝐷2 × 𝐵2 × [𝜎]𝐹 Km – abitegur. Kaldhammaste jaoks Km = 5,8 2 × 𝑎𝑤 × 𝑢 2 × 105 × 4 D2 = = ≈ 168 mm – suure ratta läbimõõt 𝑢+1 4+1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
