Rahvusvahelises veonduses kasutatavad dokumendid Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Sissejuhatus Rahvusvahelises transpordis kasutatav dokumentatsioon: Meretranspordis; Õhutranspordis; Maismaatranspordis. Sertifikaadid ja muud toetavad dokumendid. Sissejuhatus On olemas kaks peamist dokumenti: Konossoment peamine dokument meretranspordil; Veokiri või saateleht peamine dok. õhus ja maal, kasutatakse ka merel. Nendele lisanduvad erinevad abistavad ja täiendavad dokumendid sertifikaadid, instruktsioonid jne. Korraga võib ühe transpordi protsessi piires olla kasutuses kuni 40 erinevat dokumenti. MERETRANSPORDI DOKUMENDID(1) Konossoment Bill of Lading BL on transpordifirma, selle volitatud esindaja (agendi) või laevakapteni poolt välja antud kinnitus kauba vastu võtmise kohta veoks nimetatud laeval, märgitud
Konossement (bill of landing) mereveo veokiri Kauba väärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. Hamburgi reeglid (Rotterdami ja Haag-Visby reeglid) Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. Haagi-Visby reeglid Selle konventsiooni eesmärgiks oli limiteerida vedaja vastutust ja standardiseerida teda vastutusest vabastavaid klausleid, mida vedajad olid aegade jooksul tavaõigusena konossementidesse...
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Ressurside hankimine (Tööjõud, Sõiduk ( ost või rent) Lepingute sõlmimine Tollivoristamine 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Logistika ettevõte toimimisobjektid on järgmised: Müük Makse Saadetis ehk transporditav objekt Ladustav kaup Teenus Saadetise nimikiri Klient Tellija Vedaja Veoauto - sõiduk Ladu Arved Kaubasaatedokumentid Veokiri 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Töötajad (logistik, vedaja, laotöötaja) Maksuamet Töövahendite rendifirma (laotehnika) Tööjõu rendifirma Tolliamet 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised: Klient pakutud ja tegelik maksumus ja ajakulu
3.2. Ekspordi/impordiga seotud veoteenused Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui osutatakse kaubaveoteenust väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga. 4. VEOKIRI Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid: · veokirja väljastamise koht ja kuupäev; · saatja nimi ja aadress; · vedaja nimi ja aadress; · vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev; · saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud
kleepub pakkekilele nii tugevalt, et selle eemaldamine ilma pakkekilet lõhkumata pole võimalik. Liim peab olema sedavõrd nakkuv, et püüdes teipi eemaldada, puruneb pakkekile. Läbipaistmatu pakkekile aitab ära hoida liigse huvi saadetise sisu vastu isikutel, kellel pole võimalik näha kauba saatedokumente. Siinjuures tuleb aga hoida turvateibi kasutamine range kontrolli all, et see ei oleks kättesaadav teistele isikutele peale kauba pakkija. Samuti on väga tähtis, et veokiri sisaldaks vastavat lisamärget, mis teeb igal osapoolel kohustuslikuks kontrollida kauba vastuvõtmisel turvateibi olemasolu [2]. 5.6. Konteinerid Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul. Konteiner on kõikideks vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav rauast suur kast, mida saab tervikuna, ilma kauba vahepealse käsitsemiseta toimetada saatjalt vastuvõtjale
9.05.2010 Transport ETV0120 15 Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk Veoleping, 1. jagu Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. · Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 8 Ohtlikest veostest Võlaõigusseaduses § 777. Ohtlik veos (1) Ohtliku veose vedamisel peab saatja vedajale õigeaegselt
· Pakendist, pakendamisest · Kauba väärtusest · Laadimistingimustest · Tarnetingimustest · Erinõuetest Meretranspordi plussid: Kõige suuremate veomahtudega transpordiliik, madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime Miinused: Aeglane, pikad intervallid, ranged nõuded kaupade pakkimisel ja kinnitamisel, kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus. Stividor tegeleb laaadmisega. Raudteetransport CIM veokiri Regulaarne ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks pikkade vahemaade taha. Pussid: suhteliselt madal omahind, võimalus efektiivselt kooraldada laadimistöid. Kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik. Miinus: vähepaindlik süsteem, pikad veoajad, raudteevõrgustiku haldamine on kulukas, arendamine nõuab suuri investeeringuid, erinevad rööbaste vahed erinevates riikides Maanteetransport Pussid: Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime
laevaliini veolepingu standardtingimused). Konossemendist ei tohi ilmneda, et: kaup on laaditud laeva tekile; kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused must konossement); laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party). Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm). 2. Veokirjad ehk mittekaubeldavad veodokumendid: mõiste ja nõuded- Veokiri on non-negotiable document nimeline ehk mittekaubeldav Omadused : on tunnistus kauba üleandmisest vedajale on veoleping või tunnistus veolepingu olemasolust veokirjaga teele saadetud kauba saab kätte saajana nimetatu, st pole vaja esitada veokirja originaali Enamasti saab piirata kauba kättesaamist ostja poolt COD-tingimusega o Mereveokiri - Elektrooniline kauba omandit tõestav document
registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama. Vedaja peab veose kohale toimetama veotähtaja jooksul, selle ületamisest tekkinud kahju eest vastutab vedaja, samuti kahju eest mis tekib veose kaotsiminekust või kahjustumisest.
ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a. Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja nõudmisel allkirjastab veokirja ka vedaja, sel juhul tõendab veokiri ka veose vastuvõtmist vedaja poolt. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustamise eest, vajaduse korral ka tähistama, et vedaja saaks veosega toimida vastavalt lepingule. Samuti peab aatja veose vedamiskindlalt ladima ja kohale paigutama. Nende nüuete mittetäitmisest tekkinud kahju peab saatja vedajale hüvitama.
fotografeerimine ja elektronpost. Probleemsetest saadetistest ja kaupadest tehakse digitaalfotod 11 Kauba käitlemine 267 ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale ja vedajale. Niimoodi talitades suudetakse hajutada kahtlusi, et nimetatud probleemid on tekkinud kauba saaja juures ja tekitatud saaja poolt. Tehakse ka vastav märkus kauba transpordisaatelehele (CMR, riigisisene veokiri jms). Kui selline märkus puudub, eeldavad ülejäänud veoprotsessi osalised, et tegemist on olnud ,,puhta üleandmisega" ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Tavapärasel kontrollimisel tuvastatakse, mis saabus, kui palju saabus ja millises seisukor- ras on saabunud kaup. Kui see on selge, võrreldakse tooteartikleid ja nende koguseid tellituga, kaupade nimetusi, koguseid ja pakkeühikuid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just pakkeühikutele
ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu ekspedeerimisalasele infole globaalses ulatuses, võimaluse anda välja FIATA multimodaalse transpordi dokumente täiendavaid võimalusi ekspedeerimisfirmade töötajate erialaseks koolitamiseks. Maist 1996 annab EEA välja FIATA multimodaalse transpordi dokumentide vorme: FIATA multimodaalse transpordi konossement (FIATA FBL: Multimodal bill of lading) FIATA veokiri (FIATA FWB Waybill) FIATA kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend (FIATA FCR Forwarder´s certificate of receipt) FIATA ekspedeerimisinstruktsioonid (FIATA FFI Freight forwarding instructions) ELEA tegevus Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega Tolli ja Maksuamet, ministeeriumite ja ametkondadega Osalemine ekspedeerijaid puuduvate seadusandlike aktide väljatöötamisel ELEA liikmete ekspedeerimisalane koolitus
teede seisukorda liiklemistingimusi laadimisjärjekorda 41 kaubakindlustuse olemasolu 57. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid? kõigil veoki omanikel või valdajatel veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona autoregistrikeskuses veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti 58. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis? kiirestiriknevate kaupade veod külmakartlike kaupade veod elusloomade veod ohtlike ainete veod 59. Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel? ADR IMDG RAR OAV 60. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient? läbisõitu töövahetuses
Missugusel juhul vastutab ekspedeerija kliendi ees nagu vedaja? 3. Mida peaks klient tegema riskide vähendamiseks, kui vedaja vastutuskindlustus ei korva kliendile veose hävimisest tekkida võivat kahju täies ulatuses? 4. Milliseid üldiseid funktsioone täidab veokiri? 8.15. Rahvusvaheline maanteeveokonventsioon (CMR), veodokumendid ja võlaõigusseadus CMR konventsiooni (Convention relative au contrat de transport international de march- andises par route) võttis vastu ÜRO Euroopa majanduskomisjon 1956. aastal. Eesti liitus CMR
Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja materjalide saabumisel
asitõendite eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse
nimetatud "saatja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Veokiri - lisa nr.1. 1.2.2. Kauba saatedokumendid - lisa nr.2. 1.2.3. Tasu maksmine ja arveldused - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesolev leping reguleerib poolte suhteid kaupade rahvusvahelisel autoveol, samuti veol Eesti Vabariigi piires. Käesolevas lepingus toodut konkretiseeritakse veoste vedamise tellimiskirjadega ning kauba/veose saatedokumentidega (CMR) (lisa nr.2) ja veokirjaga (lisa nr.1). 3. Vedaja kohustused ja õigused. 3.1
tegelikule või eeldatavale tahtele. (www.riigiteataja.ee VÕS) 178. Mis on kaubaveoleping Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu) . Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab allkirjastatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja peab pakkima saadetise nii, et see kaotsi ei läheks või kahjustada ei saaks. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul. Tähtaja ületamisel tekkinud kahju hüvitab vedaja (k.a kaotsiminek, kahjustamine). Kui veolepingu esemeks on kolimine, on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 179. Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas?
a) Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose kohta merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja (veotähtaja) jooksul. Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. b) Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu).
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
