lühikestel liinidel hea regulaarsus; toimetulek ülisuurte kaubavoogudega; kõige keskkonnasõbralikum veoviis; laadimistööde suur efektiivsus. Puudused: kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus; ranged nõuded kauba pakkimiseks ja kinnitamiseks; TORUTRANSPORT: Eelised - suur läbilaskevõime ja odavus massiliste veostel. Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid
kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele. Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne. Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest. Kallurveod kalluritega veetakse põhiliselt kruusa, liiva, killustikku mida kasutatakse põhiliselt tee ehitamisel ning ka mingil määral üldehitusel. Veel veetakse kalluritega vilja ning
veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta) Siseteenused (veod põhinevad terminaalivõrgustikel, jaotus ja kokkuveod ter. piirkonnas) Müügipakend, rühmpakend ja veopakend. Pakendi ül: kauba kaitsmine mehhaanilise koormuse eest, varastamise vältimine ja ladude minimaliseerimine, kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine, kaitse keskkonnamõjude eest. 2. Raudteetransport
lastide käsitlemisega Kes vastutab kastide õige paigutamise ja kinnitamise eest laevas? stividorettevõte talmanettevõte laeva meeskond, lõplik vastutaja on laeva kapten sadama järelevalveorganisatsioon Mis on ,,hub"? suur jaotuskeskus, peaterminal maantee- ja õhutranspordis suur jaotuskeskus, peaterminal õhutranspordis terminali sünonüüm inglise keeles suur logistikakeskus, mis koosneb nii laost kui terminalist Mis veod on lennutranspordis ,,fiiderveod"? ette- ja jaotusveod lennuvedudele ette- ja jaotusveod lennuvedudele ning lähte- ja sihtlennujaamade vahelised veod maanteetransporivahenditega lühikestel distantsidel etteveod väikestelt lennjaamadelt suurtesse ,,hub" terminalidesse fiiderlaevadega saabunud saadetiste etteveod lennuterminalidesse Mis on ,,ULD"? laadimisühik õhutranspordis laadimisühik kõkide transpordiliikide puhul suur pikamaalendusid sooritav transpordilennuk
- Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised - Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. - Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. - Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol Põhieesmärk – tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine, kaupade ja teenustega. Osaeesmärgid kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine optimaalsete veotingimuste tagamine
Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem.
teenuste järele Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine, aga Big is beautiful ärimudel seisneb selles, et mida suurem on tootmine, seda madalamaks muutub ühe ühiku kulu. 6.2 Senssoonsus ja ebarütmilisus Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida pühjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu varahommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ette ennustada (ilmastik, tootmishäired). 6.3 Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol Transport peab tagama nii ühekordsed kui ka regulaarsed veod kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse. Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumise Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide
protsessidest, siis suurimat mõju avaldavad järgmised käigud : • Tootmise planeerimine : tarneahela kõige väärtuslikumad liikmed on võimelised pakkuma täpseid ennustusi ja tagama õigeaegsed tarned, vältimaks liigset ostutegevust, ületootmist ja saastet; • Tootmine : LEAN-tüüpi programmide kasutamine võimaldab optimiseerida tootmist ning võimaldab kogu protsessi arvudes mõõta; • Jaotusveod : veoringide optimiseerimine ja paremini korraldatud kaupade tagastus võimaldab veokidel läbida vahemaad väiksema arvu kilomeetritega ja seega ka kütusekuluga; • Pakendamine : eesmärgiks ei ole vaid kasutada vähem materjali, vaid hinnata pakendiringlust kogu selle tsükli ulatuses, hinnates näiteks kulunud energiat ja saastet; • Roheline disain : tarneahela olulised liikmed saavad mõjutada teisi kasutamaks
haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler 80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3
ladustamine jne) piiriületuste kiirus 37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5 38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 39. Miks kasutatakse ladusid? A. Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks B. Transpordikulude kokkuhoid C. Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine D. Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus E. Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks F. Hooajanõudlus G
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
milledel on lai kandejõu ja kubatuuri skaala. Varuautod on valmis 24 tundi ööpäevas ning vajadusel suurendatakse nende arvu. Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad klientidel jälgida nendele määratud autosid internetis reaalajas. Lisaks tavakaupade veole, on spetsialiseeritud nii temperatuurireziimiga kaupade vedudele, puistekauba (loomasööt, mootorikütused) kui ka elusloomade veole. Suurema osa oma tuludest teenib ettevõte transpordi teenustest (jaotusveod, korjeveod, riigisisesed transiitveod), ülejäänud sissetulekutest saab kaupade ladustamise, komplekteerimise ja kauba käsitlemise teenustest. Igapäevaselt tegeleb ettevõtte ka oma veeremipargi hooldustööde ja remondiga, et tagada selle korrasolek klientide teenindamiseks. Ettevõte asub Tallinnas. Terminalid on ka Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Valgas. Masinapark koosneb rohkem kui 200 veokist ning 110 juhist. Lisaks 35 töötajast, kes kõike seda korraldavad. 1.2
Lennuvedudeks sobivad kaalu ja mahu poolest enam kallid ja kerged kaubad Kuidas nimetatakse mõistet, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? Laadimismeeter Millist vastavust pole üldjuhul vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise vastuvõtmise hetkel? Pakkeüksuse sisu Süsteemsete vedude komponendiks ei loeta ladusid Kuidas nimetatakse üldjuhul vedusid ladudest ja terminalidest klientidele? Jaotusveod Kuidas nimetatakse pakendi ja kasutatud taara tagasivedusid ümbertöötlemiseks? Korjeveod Kuidas nimetatakse suurte kaubakoguste vedusid autorongide ja poolhaagistega terminalide vahel, tootjatelt keskladudesse ja keskladudest jaotusladudesse? Põhiveod Terminal on üldjuhul veoahela sõlmpunkt, kustoimub kaupade ümberlaadimine edasisteks vedudeks
Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. · Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol: · Põhieesmärk kaubaveol tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine, kaupade ja teenustega. · Osaeesmärgid: kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine: Veograafikust kinnipidamine,
35 minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega 3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas ettevõtete vahelised veod lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod 4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut koormaruumi täiteaste veoaeg veo ladus, seisakuteta planeerimine 5
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse). 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 60. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
Reservlao suurus mõjutab kõige otsesemalt tarnevõime. Mida suurem on reservladu, seda paremini suudetakse rahuldada klientide tellimusi nõudluse suurte muutuste perioodidel. Reservlao määramiselvõetakse enamasti aluseks nõudluse tõenäoline muutumine aja jooksul. Mida suuremon võimalik hälve nõudluses, seda suurem peab olema reservladu. 158. Mis on ,,swap body" On standardne konteiner auto-ja raudteetransportis 159. Mis veod on jaotusveod? Sageli teostavad ettevõtted jaotusvedusi oma transpordivahendiga.Jaotusvedude korral on veokorraldaja üheks tähtsaimaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine. 160. Mis veod on põhiveod? põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamiad ülesandeid veoühiku (treileri, konterineri, raudteevaguni jne.) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteastme saavutamine. 161. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ? 600x800 162
32. Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jaääb samaks? kombineeritud vedu konsolideeritud vedu huckepack vedu konteinervedu 33. Kuidas nimetatakse kombinatsiooni ,,auto rongil" või ,,treiler rongil"? swap body vedu huckepack vedu railship vedu rail-track vedu Kordamisküsimused 1. Mis on ,,swap body"? 2. Mis veod on jaotusveod? 3. Mis veod on põhiveod? 4. Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine? 5. Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi? 6. Mis on ,,multimodaalne vedu"? 7. Mis vedu on ,,huckepack" vedu? 8. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks? 9. Mis on ,,kombineeritud (ühendatud) veod"? 10. Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega? 11
elektroonikakaupade vedu konteinerites 32. Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jaääb samaks? kombineeritud vedu konsolideeritud vedu huckepack vedu konteinervedu 33. Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil”? swap body vedu huckepack vedu railship vedu rail-track vedu Kordamisküsimused 1. Mis on „swap body”? 2. Mis veod on jaotusveod? 3. Mis veod on põhiveod? 99 4. Kuidas toimub Ro-Ro ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine? 5. Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi? 6. Mis on „multimodaalne vedu”? 7. Mis vedu on „huckepack” vedu? 8. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks? 9. Mis on „kombineeritud (ühendatud) veod”? 10
Terminali saabu- vad ja sealt väljuvad samal ajal nii jaotus-, kogumis- kui ka põhiveod ühest terminalist teise. Terminalis ühendatakse kokkuveetud kaubad suundade kaupa põhivedudeks. Põhiveo järel organi- seerib terminal eri suundadesse suunduvad jaotusveod. Ekspedeerimis- või veoettevõtte terminali peamine ülesanne on minimeerida veokulud ja maksimeerida pakutavate veoteenuste atraktiivsus klientidele. Kuna ekspedeerija teenindab ena- masti sadu kliente, tuleb tihti teha kompromisse klientide erinevate vajaduste vahel. Selline olu-
raudteevedudele. Kõikjal maailmas tekkis vajadus kasutada autotranspordiga veetavate kaubako- guste teenindamiseks teist tüüpi ladusid ja terminale. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud kogu maailmas palju ladusid ja terminale, mida teenindaks ainult maanteetransport. Kuna raudteetransport üksi ei suutnud kogu veoahelat teenindada ja kokkuvedu raudtee- jaamadesse ning jaotusveod jaamadest oli vaja teha veoautodega, ehitati kõikjal palju suuri multi- modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed
annaabi.ee 
