Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4
Printerid Birgit Jürgen Sissejuhatus Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust.
- printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile
Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke
................ 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid........................................................................................... 6 2.2.1 Termoprinterid......................................................................................... 6 2.2.2 UV printerid............................................................................................. 7 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid....................................................7 2.2.4 Tindiprinterid...........................................
Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! !
füüsilise koopia meediakandjale, milleks võib olla paber, kile ja nii edasi. Tänapäeval kaks kõige levinumat tüüpi printerit on laserprinter ja tindiprinter. Tänapäeval mõeldakse printeri all tavaliselt teda arvuti lisaseadmena (Peripheral-Arvuti lisaseade). Maailma esimene printer võeti kasutusele juba 19. sajandil Charlse Babbage differentsiaalmasina puhul, mis kasutas metallist silindreid, mille peal olid tähed, et printida teksti paberile. Printerid muutusid populaarseks 1984-dast aastast HP LaserJet ja PostScript kasutusele võtuga Apple LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine. Erinevad printerid: • Tindiprinter:(1951) kasutatakse tinti, mida pritsitakse paberile (Või muule printimispinnale)
Printerid Katrin Varblane Sotsiaaltöö õppetool ST14KÕ2 Mõdriku 2014 Printerite liigid Laserprinter 1) termoprinter 2) 3d- printer Tindiprinter 3) monokroomne värvi-ja fotoprinter 4) uv-printer 5) vedeltindiprinter 6) tahke tindi printer 7) CIJ tindiprinter Laserprinter jaguneb värviliseks ja mustvalgeks prindib kiiresti kõrgkvaliteedilist teksti ja graafikat ootab ära terve faili ja alles siis alustab tööd kiireimad mudelid suudavad printida kuni 200 must-valget lehte minutis (12 000 lehte tunnis) tuntumad laserprinterite valmistajad on HP, Samsung, Xerox, Konica Minolta, Brother. hinnavahemik printerikeskus.ee admete näitel jääb 47- 2 913.29 euro vahele, Termoprinter Termoprintereid on kaht tüüpi: termosiirdeprinter; termokontaktiga printer. kasutab kujutiste paberile kandmiseks soojusülekannet võimaldab printida täpseid ja teravaid kuju...
Printer on arvuti kirjutav ja ka tähtsaim välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Paljudel juhtudel täidab printer ka plotteri süsteemi, st teda kasutatakse kahemõõtmelise pidevatest joontest koostatud graafilise kujutise loomiseks. JAGUNEMINE Printereid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte suurde klassi: löök- ja löögita printerid. Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi ja -keemilisi protsesse. Ülevaade levinumatest printeritüüpidest Nende printeritüüpide seas on enimkasutatavad nõelmaatriksprinterid, termoprinterid, laser/LED-printerid ja jugaprinterid. Õis- ja löögiga ridaprinterid on kasutusest peaaegu kadunud
3D printerid Mis on 3D printer ja 3D printimine? Mis on 3D printimine? - kolmemõõtmelised objektid; - printimine kiht-kihi haaval; - erinevad materjalid; - KiNG printer kasutab PLA plastikut. Milliseid filamente on olemas? - PLA; - ABS; - NYLON; - WOOD; - CRYSTALLIZED; - DISSOLVABLE; - FLEXIBLE. Printeri osad 1. Menüü nupp 2. Tagasi nupp 3. Valimise nupp 4. LCD ekraan 5. USB auk 6. Printeri pea 7. Printimisalus Milliseid 3D printereid on olemas? Kasutusalad - Kiirprototüüpimine; - Ehete- ja meditsiinitööstus; - Kosmosetööstus; - Arheoloogia; - Kriminoloogia; - Majade ehitamine. Ajalugu -1983 aasta; - Chuck Hull leiutas esimese 3D loomise tehnika; - 1991 – esimene FDM 3D printer; - 1999 – esimene 3D prinditud organ; - 2002 – esimene prinditud neer; - 2006 – esimene SLS printer massidele; - 2007 – esimene 3D printer, mille hind jäi alla 10 000$. Ajalugu - 2009 pane ise kokku...
toormaterjalina titaani sulameid, kasutatakse seda laialdaselt meditsiinitööstuses proteeside valmistamiseks · SLS tehnoloogia (Selektiivne lasertehnoloogia)-SLS on levinud tehnoloogia. Esemete valmistamiseks laotatakse maha õhuke pulbrikiht ja laseriga suunates sulatatakse pulbri terakesed kokku. Printimise hetkel ühenduses mitteolevad pulbriterakesed toestavad eset kuni see valmib. Printimise lõppedes saab järelejäänud pulbrit taaskasutada. Praegused SLS 3D- printerid suudavad toota esemeid paljudest erinevatest pulber-materjalidest, näiteks polüstüreenist, nailonist, keraamikast, terasest, titaaniumist, alumiiniumist ja isegi hõbedast. · MJM tehnoloogia (Multi-jet vormimine)-On olemas ka MJM vormimine (multi-jet modelling). Esemed ehitatakse üles järjestikuste pulbrikihtide abil. Tindipritsi pea piserdab sideainet, mis liimib ainult vajalikud terakesed kokku. Mõned MJM printerid, nagu näiteks ZCorp'i ZPrinter
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (...
Printer printer on seade , mis toodav teksti vi graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest fsilistele meediakandjatele, niteks paberile vi kilele. vrguprinteril on tavaliselt sisse installitud vrgukaart mis hendub arvutiga lbi interneti. printerid millel on lisaks printimisele ka skannimise vimalus vi paljundamine, nimetatakse tihti kontorikombainideks. tavaprinterid on vimelised toetama vrgukasutajaid kui ka otsekasutajaid. PRINTIMISTEHNOLOOGIAD printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate jrgi. tooner = tahamkassett MICR(magnet tint thetuvastusega) on tehnoloogia, mida kasutatakse, et kontrollida originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotses...
Printerite kasutusalad 1) Raamatupidamine Canon LBP-3460 Regioon: Universaal Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED i...
- printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest
kohtvõrku ühendamisvalmidusega , paindliku paberihaldusega . ühesõnaga sama investeering aga värviprint pealekauba. Plotter -on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid.
suudaks midagi HDMI-st paremini teha. Samuti toimub HDMI liidesel pidev areng ja ta muutub aina paremaks. Lähitulevikus on ka välja tulemas uus HDMI 2.0 spetsifikatsioon. Kuna inimestele meeldib omas kodus, kinos käimise asemel vaadata kõrgkvaliteedilist videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt. Printerid Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast: o Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem o Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor...........................................................................
............ Lk 9 2 SISSEJUHATUS Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerid on ühenduses meie arvutiga. Neid ühendusi on erinevaid. Nende abil saame printida seda mida tahame. Printerid on läbi aegade arenenud väga palju. On lisandunud erinevaid lisaseadmeid, mõned on ära jäetud ja mõned on saanud ajaga kaasnevat täiendust. Esimene printer toodeti 1953. Seda nimetati esimeseks ,,kiireks printijaks". Mida sai nimetada printeriks. Aga printerite algseid on juba väga ammu leiutatud. Esimene printeri eelkäija leiutati aastal 1976
Hit ühes = NO hit teistes. Kompromiss directmapped ja täielikult associative cache vahel. Vahemälu tasemed: L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU, tavaliselt segamini andmed ja käsud: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB PRINTERID Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Võib oma tööpõhimõtte järgi suuresti jaotada kaheks: löögiga printerid Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidasja millega teostatakse löök. maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund.
ümbrikud ja postitusvahendid, iseliimuvad etiketid, iseliimuvad tooted ehk tuntud nimega kaubamärk POST-IT, kaustikud, märkme- ja muud paberid. Büroosisustus jaotub järgnevalt: büroomööbel, bürootoolid, hoidjad(dokumentide ja rippkaante) , registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad , esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, koolimööbel, jalalseisvad loengutahvlid ja lisad. Arvutistehnika jaotub järgnevalt: arvutid, monitorid, printerid, kontoriseadmed - skanner, koopiamasin, etiketiprinterid, süle- ja pihuarvutid koos lisadega, võrgutooted, kontoritarkvara, kõvakettad. Igakuliselt lisandub niigi laialdasele valikule erinevaid tooteid, näiteks oktoobrikuus tulid müügile uue disaini- ja kujundusega sülearvutikotid, mis sobivad soliidsele härrasmehele kui ka rõõmsaid värve armastavale naisterahvale. Ei ole äraunustatud autojuhte ,kelle turvaluse ja mugava ostmise nimel on müügile tulnud
8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid on mitut erinevat tüüpi. Kolm kõige levinumat on maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Maatriksprinter on printer, millel on 9, 18 või 24 nõelaga trükkimispead. Trükipead trükivad
esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil(enamustel), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid, skännerid,monitorid, prosektorid ja muud. Muidugi on olemas ka väga palju lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks. Näiteks: Usb kaudu lisatavad lennukipuldid, relvad,roolid ja auto osad ning väga palju muud. Kõik need asjad on arenenud ja tekkinud kolmekümne aasta jooksul. Mida võiks veel arendada? Minuarust võiks veel arendada kõiki lisasedmeid. Olen veel kahevahel hiire puhul, kas puuteekraanid on paremad kui hiired
Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet
vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit. GPS vastuvõtjad võivad omada ka teisi atribuute ja kasutajaliideseid, nagu näiteks USB-d või Sinihammast (Bluetooth). Pilt GPS Printerid Printereid on palju erinevaid tüüpe. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli või WiFi kaudu. Tänapäeval on moodsamad printimis tehnoloogiad tooneri põhised printerid, vedeltindi printerid, tahketindi printerid, värvi sublimatsiooni printerid, termoprinter ja UV printer. Varasemate printerite kiirusi mõõdeti kirjatähtedes sekundi kohta. Modernsemates printererites mõõdetakse kiirust lehtedes minuti kohta. Neid mõõtmisi kasutatakse eelkõige turustamisvahendina ega pole nii standartiseeritud kui toonerite toodang. Tavaliselt viitavad lehed minutis hõredatele monokroomsetele kontoridokumentidele kui tihedatele piltidele, eriti värvipiltidele, mis üldjuhul palju aeglasemalt prindivad.
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib
TA 11 KÕ Mari Maasikas PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb
Printimise lõppedes saab järelejäänud pulbrit taaskasutada. Praegused SLS 3D-printerid suudavad toota esemeid paljudest erinevatest pulber-materjalidest, näiteks polüstüreenist, nailonist, keraamikast, terasest, titaaniumist, alumiiniumist ja isegi hõbedast Multi-jet vormimine Viimaks on olemas ka MJM vormimine (multi-jet modelling). Esemed ehitatakse üles järjestikuste pulbrikihtide abil. Tindipritsi pea piserdab sideainet, mis liimib ainult vajalikud terakesed kokku. Mõned MJM printerid, nagu näiteks ZCorp'i ZPrinter 650, suudavad piserdada nelja erinevat värvi sideainet, võimaldades luua kuni 600x540 punktitihedusega värvilisi esemeid.
(), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) , . , . , , . . . 9 24 . 24 , , , 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , .
Riistvara Protsessor CPU Central Processing Unit Ülesanded: Tehete teostamine Teiste seadmete töö juhtimine Täidab arvutis teiste programmida käske Protsessori puhul on tähtsaim tema taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
helikaart et oleks võimalik kuulda heli (programmidest, mängudest), on vaja helikaarti. Ühendus sarnane videokaardiga; modem või võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks
Nende firmade jugatrükimasinatel loetakse sobivaks koguseks kuni 1000 m² kangast. Kangaste laius trükkimiseks on kuni 1,6 meetri ja töökiiruseks on kuni 150 m tunnis. Seadmete eraldusvõime on kuni 600 dpi Masinad Jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. Kõige tuntum jugaprinterite valmistaja maailmas on Hewett-Pacard, kes on maailma suurim kontoriprinterite valmistaja. Oma populaarsuse poolest on tuntud Jaapani firma Seiko Epson.
•on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protsesside haldus (Protsess – täitmisel olev programm) • Mäluhaldus (RAM,SWAP) • Failisüsteem • IO süsteem ( Kuvarid, klaviatuurid printerid jne) • Turvalisus (ligipääsud, õigused jne.)
Leiab kasutust näiteks analoogvideokaamerast pildi saatmiseks arvutisse. Firewire peetakse SCSI ühenduse asenduseks. gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik
hakati kasutama mudelites peamiselt lihtsat ja odavat pooljuhtlaserit. Välja arendatud on ka teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Algmaterjal www.arvutiweb.ee (http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 ) 8 3. PRINTERI PARAMEETRID 3.1 Värvilisus Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja värvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist punktimustri tiheduse ja muude näitajate varieerimise abil. 3.2 Lahutus- ehk eraldusvõime Printeri põhinäitaja on tema lahutusvõime, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. Arvutustehnikas on kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis sealt tulenevalt on
graafikakaartidega), kitsam vaatenurk, värvitoonide korrektsuse probleemid ning võimalik ähmasus eriti kiire dünaamikaga rakenduste korral (näiteks arvutimängud). Praeguseks on enamikul arvutitel lameekraaniga kuvarid, asendades kogukaid kineskoopkuvareid, mis võtsid laual palju ruumi ja neelasid tohutult energiat, kuvades siiski teksti häguselt ja põhjustades sellega asjatut silmade väsimist. 1.5 Printer Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, 8 tarbides 14 kW võimsust
Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esitu...
Sisend- ja väljundseadmed. Monitorid. Referaat Sisend- ja väjundseadmed Sisend-ja väljendseadmeid kasutatakse inimestega suhtlemiseks arvututega. Sisendseadmed on Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardiluge ja veebikaamera. Väljundseadmed on printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid ja kõrvaklapid. Sisendseadmed Sisendseadmeid kasutatakse andmesisestuseks. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni
SCSI Väikearvutisüsteemi liides(SCSI) on Paralleelpordi standard aastast 1986, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX'i arvutid välisseadmete (kettaajamid, printerid, skännerid jne) ühendamiseks arvutiga. SCSI siinile võib ühendada palju seadmeid (mitte 2, nagu IDE puhul). SCSI seadmed on juba palju aastaid olnud kiiremad ja kallimad kui IDE seadmed. Praegu müüdavate uute SCSI kõva ketaste puhul on minimaalne pöörlemiskiirus 10000 RPM ning kiiremad kettad on 15000 RPM. Kas siin(bus) Arbitreerimine Seadme valimine on vaba? (juhtrolli haaramine siinil) Andmete lugemine ja kontrollerile Kontroller saadab käsu, tagasi saatmine mida lugeda ...
7. (diskomfordi IT-spetsialist 4 Tööandja Vajadusel Tasuta seotud häired pausid tunne) Hingamisteede Intensiivne haigused, häirivast Viia printerid töötaja 8. printeri IT-spetsialist 4 Tööandja Koheselt Tasuta mürast seotud stress, töökohast kaugemale kasutamine peavalu Parandada tool või välja IT-spetsialist, 9
ning teised tuntud programmid. On esimene High- Speed mälupulk maailmas. Kirjutamiskaitsega Võimalus kaitsta oma faile salasõnaga. Keegi peale teie neile failidele ligi ei pääse. Omab sisseehitatud viirusekaitset Mahutab kuni 16GB dokumente, ettekandeid, fotosid, videoklippe. Kompaktne, lihtne hoida taskus, kotis, võib kasutada kaelas ja võtmehoidjana. Sandisk Cruzer Titanium saab ühendada kõigi digitaalseadmetega mis varustatud USB pesaga.Nt Telekad, DVD-mängijad, salvestajad, printerid, mängukonsoolid, digitaalfotoraamid jne. Kaitseb Teie asju ükskõik kus ja mistahes ajahetkel. Lihtsalt asetage seade USB pessa ning kerge vaevata on teil ligipääs oma failidele ükskõik kus paigas, ükskõik kus seadmes. Saate oma töödest koopiaid, selleks on pulgal sisseehitatud Backup süsteem. Eriti kiire Kirjutamis ja lugemiskiirusega juba 9MB/s Toetab kõiki operatsioonisüsteeme. Alates win 2000 lõpetades Vistaga, omab ka maci tuge. Tootel on 5 aastane garantii.
Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma
Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Nii nagu nõelmaatriksprinteriteski kasutatakse tükipeades termoelektroodidest moodustatud punktmaatrikseid (8x5, 9x5 jt.). Rööbiti pooljuhttehnoloogias valmistatud termoelektroodidega kasutatakse tihti ka kiletehnoloogias formeeritud takistuselektroode. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Vajadus eripaberi järele puudub põhimõtteliselt aga termosiirdeprinteris (thermal transfer printer), kus trükivärvi sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse
juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli.
suurem on külmiku energiatarve. 5. Eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) Need põlevad kauem, aga samal ajal tarbivad 80% vähem elektrit. 6. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ooterežiimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Sõltuvalt arvutist annab väljalülitamine energia kokkuhoidu, kui arvuti on väljas rohkem kui 5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet ooterežiimil hoida. 7. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui vesi keeb, keerake kuumus väiksemaks, sest suurem temperatuur ei tõsta vee temperatuuri nagunii üle 100°C. 8. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu Vee keetmisel elektripliidil kulub kuni 50% rohkem elektrit. Soovitame panna veekeedukannu
Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus teine päev ja tuli idee, et kerale võiks vett ka lisada. Oleks veidi värvilisem vaatepilt kuupealt. Mõeldud, tehtud! Hakati lisama vett maapinna madalamatesse kohtadesse. Järgmisel päeval oli kera juba
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konvei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
