Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED (7)

Kutsekool - Logistika - Laomajandus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konsolideerimine?
  • Mis on Cross-docking?
  • Mis on distributsioon?
  • Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus?
  • Millistel põhjustel on vaja ladusi?
  • Kes on kauba omanik privaatlaos avalikus laos ja lepingulises laos?
  • Kes kontrollib laopidamist privaatlaos lepingulises laos ja avalikus laos?
  • Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?
  • Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest?
  • Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
  • Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?
  • Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi?
  • Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusi?
  • Millist kasu on võimalik saadalogistias jaotusladude kasutamisest?
  • Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminalid?
  • Milliseid funktsioone täidavad transiidilaod?
  • Mis laod on poolautomaatlaod?
  • Kuidas on jaotatud üldjuhul töö poolautomaatladudes laopersonali ja seadmete vahel?
  • Kuidas toimib miniload laosüsteemis?
  • Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurireziim?
  • Milleks kasutatakse külmutusladusi milline on nende temperatuurireziim?
  • Milline on madala alusekaubalao maksimaalne kõrgus?
  • Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
  • Mis on U kujuline läbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
  • Millises väga erinevad?
  • Kuidas mõjutab alavalgustatus laos töötoiminguid?
  • Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ?
  • Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalas peenkaubaladudes?
  • Milline on laos nõutav vahekoridoride laius teleskooptõstukite kasutamisel ?
  • Millistest kriteerjumitest lähtuvalt määratakse loovutusaa vajalik suurus laos?
  • Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
  • Mis on laotehnoloogia?
  • Mis on traditiooniline laotehnoloogia?
  • Millised tehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad?
  • Millised on riiulite enamlevinud pikkus EUR kaubaaluste hoiustamisel?
  • Millised on riiulite enamlevinud pikkus laiade FIN kaubaaluste hoiustamisel?
  • Milline on liikuvmstiga tõstukite tavapärane laius?
  • Millises vahemikus on võimali kasutada erinevaid kaubaaluste riiulite sügavusi?
  • Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid?
  • Millises vahemikus jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus?
  • Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus?
  • Millistest kriteeriumitest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisel?
  • Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused?
  • Millised on sügavriiulite sügavlaadimine tehnoloogia eelised ja puudused?
  • Millised on läbivooluriiulite tehnoliiga eelised ja puudused?
  • Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused?
  • Missuguses laopiirkonnas on sobiv hoida kaubalaluste varu?
  • Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Mida tähendab FIFO ja LIFO põhimõtte kasutamine ladudes kaupade käsitsemisel?
  • Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtae süsteemi kasutamisel?
  • Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem?
  • Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine?
  • Kuidas on õige pigutada laos sagedasti liikuvad tooted?
  • Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduste arvutamisel?
  • Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?
  • Millisel juhul on vaja läbi viia hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtmisel?
  • Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurdendamine kaubaühiku veokulusi?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha?
  • Millest algab laos komplekteerimistöö?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
  • Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
  • Miks on kauba loovutamine ühelt osapoolelt teisele vastutusrikas toiming?
  • Millisel juhul on saajal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?
  • Millisel eesmärgil viiakse läbi inventuure?
  • Millised tooteid on põhjust laos inventeerida sagedamini ja miks ?
  • Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
  • Milleks on tähtis minimeerida hoiustamise ja kauba käsitsemise kulud laos?
  • Millistel põhjustel tehakse laos ümberkorraldusi ja planeeringutes muutusi?
  • Milliste abinõudega on võimalik laos ruumi kasutamise efektiivsus?
  • Kuidas aitab meeskonnatöö kaasa laotöö efektiivsuse suurendamisel?
  • Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis ja pakkimistöö?
  • Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?
  • Mis on rühmkomplekteerimine ja millal seda kasutada?
  • Kui suur on üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
  • Millised on standartiseeritud EUR-tüüpi kaubaaluste mõõdud?
  • Mitu 40 jalase konteineri põhjale?
  • Millal võeti termin logistika" kasutusele äritegevuses?
  • Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus?
  • Mis iseloomustab logistika integraalsete konseptsioonide arengu" perioodi?
  • Mis iseloomustab logistika tekkimise ja kujunemise"perioodi?
  • Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeletakse logistikas?
  • Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks?
  • Millised on logistikatöö peamisee eesmärgid ettevõttes?
  • Mille kaudu hallatakse ja juhtakse logistias materjalivoogusi?
  • Mis on erinevate voogude peamiseks eesmärgiks logistikas ?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
  • Mis on materjalivood logistikas?
  • Mis on pooltoodang?
  • Millal leidis aset taara-pakke revulutsioon"?
  • Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes?
  • Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust?
  • Mida tähendab logistikas kogukulude kontseptsioon"?
  • Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mjutab logistikatoimingute lõpptulemust?
  • Mille suhtes avaldatase üldjuhul logistikakulude määra?
  • Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine?
  • Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus?
  • Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust?
  • Kuidas mõjutab nõudluse liik püsiv ja muutuv üldjuhul logistikakulude taset?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikuse all?
  • Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond?
  • Mis on varude juhtimise võtmevaldkond?
  • Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhustatud?
  • Mis eesmärgil hoitakse reservladusid?
  • Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni?
  • Kuidas leitakse laokulu koeritsent?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
  • Mida tähendal laokulu 21?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
  • Millisesse vahemiku jääb üldjuhul laokulu koefitsendi väärtus?
  • Kuias muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse?
  • Mida tähendab tellimuste poolt juhtav totmine ?
  • Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine ?
  • Mis on tarneaeg"?
  • Mis on tellimuspunkt"?
  • Mis on tellimusvahe?
  • Mis on tellimustsükli meetod?
  • Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisel?
  • Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
  • Millised piirangud on EOQ valemi rakendamisel?
  • Millised põhjustel on EOQ valemi kasutamine raskendatud?
  • Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
  • Mis veod on jaotusveod?
  • Mis veod on põhiveod?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ?
  • Millised on peamised põhjused laoteenuse sisseostmiseks ?
  • Mis on läbimisaeg?
  • Millist kasu on võimalik saada läbimisaja lühendamisest?
  • Kuidas toimub Ro-RO ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine ?
  • Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite vahetusi?
  • Mis on EAN koodisüsteem?
  • Mis on multimodaalne vedu"?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelvalvetoimingute teostamisel laos?
  • Mis on laovaru"?
  • Mida mõeldakse massilise rätsepatöö" all logistikas?
  • Mis vedu on Huckepack" vedu?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks ?
  • Mis on kombineeritud veod?
  • Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
  • Millises ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
  • Millised on veoauto muutuvkulud ja millised püsikulud?
  • Millest sõltub terminali tootlikus kõige enam?
  • Mis on toote elutsükkel?
  • Mis on tootja vastutus?
  • Kuidas tähistatakse rahvusvahelist kvaliteedi-ja kuidas keskkonnaastandardit?
  • Millisest teguritest sõltub logistika kvaliteet?
  • Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
  • Kuidas saab laoteenuse pakkuja mõjutada kliendi tarnevõimet?
  • Mis on tarne täpsus?
  • Mis on tarnekindlus?
  • Mis on tarne paindlikus?
  • Mida tähendab logistias osakulude konflikt?
  • Mis on ABC analüüs?
  • Mis on subjektiivsem ja miks kas toote või teenuste kvaliteedi määratlemine ?
  • Milline seos valitseb osutavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
  • Milline seos kehtib logistikas üldjuhul kvaliteedi ja efekriivsuse vahel?
  • Milline näeb välja miniload laud?
  • Milline näeb välja kaubaaluste läbivoolu riiulid?
  • Milline näeb välja sügavriiulid?
  • Milline näeb välja madal kaubaaluste ladu laiade vahekoridoridega?
  • Milline näeb välja kõrge ladu kitsaste vahekoridoridega?
  • Milline näeb välja läbivooluriiul?
  • Milline näeb välja liikuvmastiga tõstuk?
  • Miline näeb välja tugiratastõstuk?
  • Milline näeb välja kombitõstuk?
  • Milline näeb välja siirdamistõstuk?
  • Milline näeb välja komplekteerimistõstuk?
  • Milline näeb välja elektriline kolmerattaline vastukaaltõstuk?
  • Milline näeb välja elektriline neljarattaline vastukaaltõstuk?
  • Milline näeb välja sisepõlemismootoriga neljarattaline vastukaaltõstuk?
  • Milline näeb välja juhiplatvormiga kompekteerimistõstuk?
  • Milline näeb välja vertikaalkarusell?
  • Milline näeb välja liigendtõstuk?
  • Milline näeb välja horisontaalkarusell?
  • Milline näeb välja konsoolriiul?
  • Milline näeb välja tower laosüsteem?
  • Milline näeb välja madal ladu kitsaste vahekoridoridega?
  • Milline näeb välja kassett-tehnoloogia alus?
  • Milline näeb välja mafitehnoloogia alus?
  • Milline näeb välja konteineri virnastaja?
  • Milline näeb välja terminalitraktor?
  • Milline näeb välja peenkauba siirderiiulid?
  • Milline näeb välja pöördkahvligatõstuk?
  • Milline näeb välja peenkauba läbivooluriiul?
  • Millised näevad välja alusekauba siirderiiulid?
  • Millised on laojuhataja olulisemad ülesanded ?
  • Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem?
  • Kuivõrd on laojuhatajal võimalik laotöö ette planeerida?
  • Kuivõrd esindab laotöötaja oma töös ettevõtet?
  • Kuivõrd on jaotusautode autojuht ettevõtte esindaja kliend juures?
  • Kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet?
  • Kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures?
  • Millised on laouhataja igapäevtöö kõige olulisemad ülesanded?
  • Millistes valdkondlades peaks olema laojuhataja kompeentne?
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse läbiviimisest?
  • Kuivpuhastuse tegemiseks?
  • Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võideeda tolmuga?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos?
  • Millise intervalliga on soovitav viia laos märgpuhastust?
  • Mis peaks olema kliendideeninduse fookuses?
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset?
  • Mille alusel tajub klient osutavate teenuste kvaliteeti?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
  • Mis on tarnevõime ?
  • Mida tähendab kaliteetne toode?
  • Kes otsustab toote omaduste üle?
  • Mida tähendab kvaliteetne tootmine ja teenindamine kliendi vaatenurgast?
  • Kuidas on võimalik määrtata teenuse kvaliteeti?
  • Mis on kvaliteedijuhtimis kõige olulisemad eesmärgid ettevõttes?
  • Kes peaks olema seotud ettevõtte töötajatest kaliteediküsimustega?
  • Millistel eesmärkidel rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi?
  • Millised on ettevõtte selle partnerite ja klientide ühised kvaliteedialased huvid?
  • Milline seos valitseb üldjuhul osutavate teenuste hulga ja nende kvaliteedivahel?
  • Millised on kvaliteedi määraatlemise peamised kriteeriumid logistikas?
  • Milline seos valitseb üldjuhul kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
  • Mis on kõige olulisem vigade analüüsimisel?
  • Kui on vaja siis milleks?
  • Millistel eesmärkidel viiakse ettevõttes läbi klienditeeninduse siseauditeid?
llKORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on konsolideerimine ?
    Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
  • Mis on Cross -docking?
    Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes
  • Mis on distributsioon ?
    Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid.
  • Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus?
    See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas.
  • Millistel põhjustel on vaja ladusi?
    Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev.
  • Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos?
    Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kaua üle. AVALIKUS LAOS on laopidaja sõltumata partner kes pakub teenust rohkem kui ühele kiendile. LEPINGULISES LAOS
  • Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos?
    PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja . AVALIKUS laos kontrollib laopidamist
  • Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud ?
    Püsikulud – Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul
  • Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad?
    Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.)
  • Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest?
    Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine , varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine.
  • Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte?
    • Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel
    • toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele
    • kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt
    • kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed
    • hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud
    • hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega
    • hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke
    • tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
    • kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel .

  • Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes?
    Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind.
  • Millised on laonduse kolm olulist komponenti ja kuidas need on omavahel seotud?
    Ruum, seadmed ja personal on laomajanudse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel)
    Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus - jaekaubandus ja lõpp tarbija.
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes?
    Hoiustamise efektiivsus.
  • Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes?
    Inimeste töö tootlikus .
  • Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi?
    Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine – ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel . Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist.
  • Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt?
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi
    Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi.
    Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod.
    Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus)
    Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid
    Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel.
    Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
    Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks .
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi
    Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul.
    Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale.
    Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti.
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi.
    Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel.
    Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod.
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise kõrguse ja kauba liikumise iseloomu järgi.
    Temperatuuri järgi: Soojad laod 14-18 kraadi,külmad laod-mitteköetavad, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, külmlaod 4-6 kraadi ja külmutuslaod -18 kraadi.
    Ladustamise kõrguse järgi: Madalad laod- enamasti 8-9 m kuni viis tavakõrgusega riiulikorrust, kõrged laod- enamasti 10-16m kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust.
    Kauba liikumise iseloom: Läbivoolilaod, pikaajalise hoiustamise laod.
  • Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusi?
    Jaotuslaod on peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaeaubanduse vahel ning piirkondlikud aod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking´ut.
  • Millist kasu on võimalik saadalogistias jaotusladude kasutamisest?
    Müüja kaubad ladustatkse logistikafirma ruumides.
  • Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminalid?
    Need on enmasti vedajate ja ekspeteerijte ja logistikafirmade sorteerimis keskused.
  • Milliseid funktsioone täidavad transiidilaod?
    Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga tist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes.
  • Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilitamise eest konsignatsioonilaos.
    Konsiganatsiooni ehk komisjonilaod. Müüa ladustab temale kuuluvat tooteid ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete kasutamisele /müügile. Kasutatakse enamasti koos osapooltevahelise koostöövormiga.
  • Mis laod on poolautomaatlaod?
    Paternoster laod, Karusell-lod, Tower laod, Mini- ja microload laod
  • Kuidas on jaotatud üldjuhul töö poolautomaatladudes laopersonali ja seadmete vahel?
    Pooautomaatladudes teostatakse üksikuid järjestikuseid toiminguid automaatselt, kuid inimetse poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/ komplekteerija juurde.
  • Kuidas toimib miniload laosüsteemis?
    Täisa automaatne mini- load süsteem töötab põhimõttel “ goods to man” Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner , võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiulliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest.
  • Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurirežiim?
    Kasutatakse peamiselt toiduainete säilitamiseks allajahutatud tingimustes. Temperatuurirežiim n 6°-8° C
  • Milleks kasutatakse külmutusladusi, milline on nende temperatuurirežiim?
    Kasutatakse automaatse temperatuurireguleerimisega külmutuseadmetega laod kus hoitakse üldjuhul temeratuuri- -18°C ( Jäätise hoiustamiseks isegi - 25°C )
  • Milline on madala alusekaubalao maksimaalne kõrgus?
    Madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus 8-9m (kuni 5 tavakõrgusega riiulikorrust)
  • Millisest kaubaaluste lao kõrgustest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast ?
    Kõrged laod enamasti 10-16m ( kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust)POOLIK!
  • Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
    Kasutatakse terminalides.
  • Mis on U kujuline läbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse?
  • Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriukid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad?
    Samal ajal on kaubanduse poolel ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratetud, kuna laod teeninivad kaubanduses protsessi ost-ladustamine-müük.
    Võrreldes tööstusega on kaubanduses tootevalik kümneid ja sadu kordi suurem, misstõttu kaupade käsitsemise ja hoiustamise osas kehtib laia kaubavalikuga hulgiladudele suure universaalsuse nõue. Üldjuhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid ladudele kaubanduses palju hõlpsamini määratlevad kui tootmist teenindavatele ladudele.
    Oluline erinevus kaubanduses ja tööstuses ladude vahel on asjaolu, et kui tootmisettevõttes on võimalik tootmistsehhide kõrval käsitleda laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainet, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujutab laopind tootlikku pind.
  • Kuidas mõjutab alavalgustatus laos töötoiminguid?
    Kui laos on alavalgustus tekitab see probleeme komplekteerimisel lisaks väheneb ka efektiivsus. Alavalgustus tekitab komplekteerimisel vigu ja väsitab ka töötajaid ja muudab neile töö tegemise ebameeldivaks.
  • Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ?
    Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse ruumide kasutamine muuta efektiivseks ja kauba käsitsemine ning muud tegevused ühtlaseks, hästi toimivaks tervikuks
  • Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalas peenkaubaladudes?
    1,8 ja 2,6m
  • Milline on laos nõutav vahekoridoride laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel ?
    Tugiratastõstuk- 2,00-2,3 m
    Liikuvmastigatõstuk- vahekoride laius 2,6-2,9m
  • Milline on laos nõutav vahekoridoride laius kombitõstukite, pöördkahveltõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel ?
    Kombitõstuk- Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides
    Pöördkahveltõstuk- Kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides ( 1,7m)
    Kõrgkomplekteerimistõstuk-
  • Milline on laos nõutav vahekoridoride laius teleskooptõstukite kasutamisel ?
    Teleskooptõstukid töötavad kitsaste (1.5m) vahekoridorides kõrgetes ladudes.
  • Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutda neid paindlikult ja efektiivselt.
    Väljastamise ja vastuvõtu ala kõrvuti asetusega on võimalik kasutada neid efektiivselt ja paindlikult. Neid saab kasutada üksteise arvelt.
  • Millistest kriteerjumitest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos
    Vastuvõtu ala ei tohi olla liiga suur ega liiga väike. Kui on liiga suure on oht et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. Väikese pindalaga vastuvõtualalt on kaup paigutada kiiremini umber ladustamisala hoiukohtadele. Vastuvõtu ala moodustab tööalast alusekauba ladudes 30%-40%ja peenkaubaladudes sammuti 30%-40%.
  • Millistest kriteerjumitest lähtuvalt määratakse loovutusaa vajalik suurus laos?
    Loovutusala võtab enda alla tööalast alusekauba ladudes 50-60% ja peenkauba ladudes 40-50%
  • Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
    Alusekauba ladudes võtavad tööalad enda alla keskmiselt 15-25% lao kogupinnast. See kehtib madalate ladude korral.
  • Mis on laotehnoloogia ?
    Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast ( tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, klienditeenindamisseadmed jne.) Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töödatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas konkreetseid eesmärke.
  • Mis on traditiooniline laotehnoloogia?
    Traditsiooniline laotehnoloogia on madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega.
  • Millised tehnoloogiad on ruumi säästvad tehnoloogiad?
    Ruumi säästv tehnoloogia on kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega kasutatakse virnastamist, sügavlaadimist, läbivooluriiuleid ja siirderiiuleid.
  • Millised on riiulite enamlevinud pikkus EUR kaubaaluste hoiustamisel?
    950mm- 1-le EUR alusele
    1850mm- 2- le EUR alusele
    2750mm- 3-le EUR alusele
    3600mm- 4-le EUR alusele
  • Millised on riiulite enamlevinud pikkus laiade FIN kaubaaluste hoiustamisel?
    2300mm- 2-le FIN alusele
    3400mm- 3-le FIN alusele
  • Milline on riiulitootjate poolt kavandatud kaubaaluste vahe ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
    Riiuliõrsi valmistatakse üldjuhul järgmise pikkusega:
    950 mm- 1-le EUR alusele
    1859 mm- 2-le EUR alusele
    2750 mm- 3-le EUR alusele
    3600 mm- 4-le EUR alusele
    2300 mm- 2-le FIN alusele
    3400 mm- 3-le FIN alusele
    Riiulite kõrgus on enamasti 5-8m ja standartkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m
    Distantsipulkade pikkused ulatuvad tavaliselt vahemikus 150-300mm
  • Milline on liikuvmstiga tõstukite tavapärane laius?
  • Kuidas on võimalik laotöö ja hoiustamise efektiivse korraldamisega mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid?
    Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt , et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerimisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne.
    Läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteem ja sellega liituv erinevate laotoimingute õige juhtimine:
    • muudab efektiivseks laoruumi kasutamise
    • suurendab toodete õige paigutamisega oluliselt komplekteerimistöö efektiivsust
    • aitab vähendada vigade arvu komplekteerimisel
    • teeb võimalikuks sortimendi ja kaupade koguste kontrollimise.

    Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja klientide tarvis välja töötatud eraldi süsteeme, saadakse parim võimalik tulemus
  • Millises vahemikus on võimali kasutada erinevaid kaubaaluste riiulite sügavusi?
    EUR- alused riiulikohtadel on Riiuli sügavusi 1050mm ja 1100 mm.
  • Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid?
    Konsoolriiulid on sobivad mitmesuguste talade , profiilide, torude jne. Hoiustamiseks. Üha sagedamini kasutatakse konsoolriiuleid ka puiduladudes saematerjali ladustamisel. Konsoolriiuleid toodetakse enamasti kindal kauba tarvis, universaalseid ei ole olemas. Konsoolriiulite üheks eeliseks on see, et need võimaldavad analoogiliselt konventsionaalse laoga kõikidele hoiukohtadele caba juurdepääsu.
  • Millises vahemikus jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus?
    2,0-2,3m
  • Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus?
    EUR- alused riiulikohtadel on Riiuli sügavusi 1050mm ja 1100 mm.
  • Millistest kriteeriumitest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisel?
    Selleks et otsustada kauba hoiustamine virnastatult, peavad olema täidetud järgmiseid eelduseid:
    • Ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid
    • Ühe toote virna tuleb paigutada ühesuguseid aegumistähtajaga tooteid
    • Toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakordselt
    • Uued sissetulevad partied peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse.

    Soovitav on täita virnastamise juures järgmiseid tingimusi:
    • Virnade hoiukohad oeaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega
    • Põrandal peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega
    • Ridade vahel peaksid olema jäetud vahekoridoride üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida.

  • Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused?
    Eelised:
  • Tõstukite liikumine vahekoridorides on kiire.
  • Samaaegselt on võimalik ühes vahekoridoris viia läbi erinevaid toiminguid (paigutada kaup hoiukohtadele ja komplekteerida)
  • Kiiresti liikuvate toodete hoiustamine riiulite vahekoridorides ei teki “pudelikaelu”
  • Alumiselt riiulikorruselt on võimalik komplekteerida käsikäru kasutades
  • Vahekäikude kasutamine on paindlik ja efektiivne ( tõstukid ja kärud võivad teineteisest mööduda)
  • Võimalik on kasutada eri tüüpi tõstukied
    Ainsaks puuduseks on ebaefektiivne ruumikasutus.
  • Millised on virnastamise peamised eelised ja puudused?
    Eelised:
    1) Kauba hoiustamise ruumiline efektiivsus on suurem, kuna virnastatult võtab kaub vähem ruumi kui riiulikohtadel.
    2) Puudub vajadus siduda kapitali riiulite hankimisega.
    Puudused:
  • Ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid
  • Ühte toote virna tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted
  • Toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakorruseliselt
  • Uued sissetulevad partied peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse.
  • Millised on sügavriiulite ( sügavlaadimine) tehnoloogia eelised ja puudused?
    Eelised:
  • Vajatakse minimaalselt riiulite vahelisi koridore
  • Lao ruumala maksimaalne kasutamine- kuni 85% ruumi kogu ruumalast
  • Ideaalne selliste toodete ladustamisel, mille puhul ringlemissagedus ja otsene kiire ligipääs hoiukohtadele pole otsustavad tegurid.
  • Kaupade vigastamise võimalus on minimaalne.
    Puudused:
    Puuduseks on asjaolu, et ühes riiulivahes on võimalik hoiustada ainult üht kindlat tooteartiklit. Teiseks oluliseks puuduseks on FIFO põhimõtte kasutamise võimalus.
  • Millised on läbivooluriiulite tehnoliiga eelised ja puudused?
    Eelised:
  • Võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul
  • Alati toimib FIFO põhimõte
  • Kaubad on hästi kaitstud ja vigastamise risk on viidud miinimumini
  • Läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks
  • Komplekteerimise kiirus on suur
  • Kaubakoguste täiendamine hoiukohtadel ei häiri komplekteerimist
  • Millised on topeltriiulite kasutamise eelised ja puudused?
    Riiulite topeltpaigutusega saavutatakse ruumikasutuses teatav efekt, kuna riiulite ühesuguse arvu kohta on vahekoridoride arv kaks korda väiksem. Samal ajal suureneb aga vahekoridoride laius keskmiselt 45% võrra , kuna õstukitele tuleb saada kahvlite pikendused. Sammuti on puudus see et nende riiulite puhul ei tohi kauba liiikumine olla laos kiire ja sortiment suur.
  • Millest sõltub laoruumides hoitavte kaubaaluste koguse suurus ja miks ei ole õige hoida laoruumides ülemäära suuri kaubaaluste koguseid?
    Kaubaaluste hulk laos sõltub enamasti sellest kui palju aluseid tööpäeva jookusl kasutatakse. Ja samas tuleb jälgida, et kaubaalused on tuleohtlikud ja liiga palju kaubaaluseid võivad tekitada põlemise käigus palju kahju. Kui kauba vastuvõtul ja väljastamisel kasutatakse tööpäeva jooksul 50 kaubaalust on 200 kaubaaluse hoiustamine laos põhjendatud.
  • Missuguses laopiirkonnas on sobiv hoida kaubalaluste varu?
    Kaubaaluseid on vaja nii kaupade vastuvõtul kui ka komplekteerimisel kauba väljastamiseks. Seetõttu on sobiv hoida aluseid lao ühes kohas. Eelduseks et vastuvõtu ja loovutusala paiknevad kõrvuti,on kaubaaluste tagavara hoida nende ühinemisjoonel. Kui aga loovutus ja vastuvõtu ala asuvad eri kohtades on otstarbekas hoida aluseid sellel alal kus kasutatakse neid rohkem.
  • Miks kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
    Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupade hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerimisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Samuti on võimalik hoiustamissüsteemide kasutamisega tõsta komplekteerimistöö kvaliteeti.
  • Milliste põhimõtete järgi kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme?
  • Ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas.
  • Sarnaste või ühe rühma tooded hoiustatakse ühes piirkonnas
  • Ühesugust erikäsitlemist nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
  • ABC- analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt et mingi kindla rühm tooted asuvad ühes piirkonnas
  • Tooted mida väljstatakse sageli, paiknevd alumistel riiulikorrustel ja harvemini väljastatavad tooted kõrematel riiulikorrustel
  • Tooted mida väljastatkse sageli paiknevad põrandal asuvatel kindlaks määratud hoiukohtadel.
  • Esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatatakse esimesena (FIFO) või viimasena tulnud tooted väljastatakse esimesena (LIFO)
  • Mida tähendab FIFO ja LIFO põhimõtte kasutamine ladudes kaupade käsitsemisel?
    FIFO- Esimesena saabunud kaup väljastatakse esimesena. Esimesena saabunud kaup paigutatakse aktiivkohtadele või väljastatakse terve alus korraga, arvestades partii aegumistähtaegasi.
    LIFO- Viimasena saabuud kaup väljastatakse esimesena. LIFO puhul paigutatakse viimasena saabunud kauaup komplekteerimiskohale või väljastatakse kaupa terve alus korraga vastavalt saabumisajale.
  • Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv - ja reservkohtae süsteemi kasutamisel?
    Aktiivkohad paiknevad väljastamisala läheduses esimestel riiulikoruustel ja areservkohad nende läheduses ülemistel riiulikohtadel.
  • Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem?
    Toodetel puuduvad kindad hoiukohad , saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiukohtadele. Kindel toode võib sattuda alati erinevale hoiukohale.
  • Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine?
    Aktiivkoht on komplekteerimiskoht.
  • Kuidas on õige pigutada laos sagedasti liikuvad tooted?
    Alumistele riiulikorrustel väljastamisala lähedal.
  • Millist hoiukohtadesüsteemi kasutatakse kõige rohkem suure ringlemissagedusega hulgikaubanduse ladudes?
    Pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteemi
  • Kuidas oleks õige paigutada kaupu hoiukohtadele nii, et komplekteerimistöö efektiivsus oleks maksimaalne?
    Õiged kaubad õigetes kohtades, et komplekteerija need kiiresti ülesse leiaks.Lisaks on eelduseks veel see et saadakomplekteerimislehelt rida raelt õige komplekteerimisejärjekord.
  • Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduste arvutamisel?
    Füüsilise ringlemisageduse all mõeldakse konkreetse toote või kitsama tooterühma ostu- ja müügikordade arvu aasta jooksul. Selle leidmiseks jagatakse mingi toote müük aasta jooksul (tk) selle toote keskmise laoseisuga (tk). Iseloomustab lao tõelist, kaubakogustega määratud ringlemissagedust
  • Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel?
    Tavapärane kontrollimine kujutab endast seda et võrreldakse kui palju oli tellitud kaupu ja palju saabus. Erikontrollimisel võrreldakse lisaks tavapärasele kontrollimise toimingutele ka seda, kas kaup on nõuetekohase kvaliteediga.
  • Millisel juhul on vaja läbi viia hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtmisel?
    Kauba hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul on vaja läbi viia siis kui kaup saabub mahukaubana. Seda tehakse selleks et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja inventeerimine laos oleksid efektiivsed. Selleks on vaja lahtine kaup sorteerida tooteartiklite kaupa korrapäraselt kaubaalusele. Tavaliselt tuleb hoiuühikuid moodustada selliste kaupade puhul nagu rehvid , pehme mööbel, jalanõud, rõivad, tarbeelektroonika ja kodutehnika.
  • Milise kauba paigutuse korral veoühiku koormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste?
    Puistekauba paigutamisel on võimalik saavutada koormaruumi maksimalne täiteaste.
  • Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurdendamine kaubaühiku veokulusi?
    Mida suurem on kaubaruumi täiteaste seda väiksemad on kaubaühiku veokulud.
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine ja milleks on vajalik seda teha?
    Hoiukohtade hooldamine on vajalik selleks et hoiukohtadel ei vedeleks riiulil või virnas ei vedeleks pakendi- ja ausetükikesi ning kõrvalisi esemeid või tooteid mis pole arvutisa konkreetsele hoiukohale kirjeldatud. Hoiukoht võib sisaldada ainult tooteid mis on sellele programmis kirjeldatud. On kindlaks nõudeks, et kaupade paigutus vastavalt hoiukhtade süseemile tuleb laos üle vaadata ja paigutada tooted ümber vastavalt muutunud olukorrale. Seda on vaja teha selleks et komplekteerimistöö oleks efektiivsem ja sodi ja muu praht ei tekitaks töötajatele vigastusi. Lisaks võib muutuda ka vahepea tooterühm millesse ta kuulub. A- rühma toode võib aja möödudes muutuda B- rühma tooteks ja seda pole mõtet hoiustada neid A-rühmas.
  • Millest algab laos komplekteerimistöö?
    Komplekteerimistöö algab vastava tellimuse saamist ja komplekteerimis lehe väljastamisest komplekteerijale.
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
    Kõige olulisem on, et tooted on paigutatud vastavalt infosüsteemis antud hoiukohtadele ja et komplekteerimislehel on toodete järjekord komplekteerimisel nii, et komplekteerimis teekond oleks võimalikult lühike.
    Komplekteerimistöö tootlikus, efektiivsus ja omaahind on kogu laotöö seisukohalt otsustava tähtsusegaa. Luues eelduse tootlikus ja efektiivseks komplekteerimiseks ja korraldades komplekteerimistöö laos parimal võimalikul viisil, suudetakse mõjutada oluliselt laotööefektiivsust, kvaliteedi ning ühtlasi ka kogu ettevõtte konkurentsivõimelisust.
  • Milline dokument asetatakse üldjuhul lähetavate saadetiste pakkeühiku külge pakketaskusse ja mis eesmärgil?
    Saateleht mille pealt saab kontrollida kas kõik saadetud tooted on kohale jõudnud ja lisaks saab kontrollida kas tegemist on õigete toodete ja õigete kogustega.
  • Millised võimalused on hinnalise kauba kaitsmiseks kaotsimineku eest?
    Kui on tegemist hinnaliste kaupadega , millel on edasise veo-käsitsemisprotsessi käigus suur varguseoht aitab üldjuhul:
  • Kaubad pakitakse alusele kompaktselt ja kiletatakse korralikult läbipaistmatu (musta pakkekilega)
  • Kile teibitakse mitmekordselt eri suundades nn turvateibiga.
  • Miks on kauba loovutamine ühelt osapoolelt teisele vastutusrikas toiming?
    On vastutusrikas toiming kuna vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle enamasti vastuvõtjale. Vastuvõtmisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu tooteartiklite järgi. Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused . vastuvõtja kohus on kontrollida kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas tootel või pakendil pole vigastusi
  • Millisel juhul on saajal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest?
    Kauba vastuvõtmisest on saajal õigus keelduda kui koguses ja saatedokumentidel on vahe või kui tegemist ei ole õige tootega , kui toode ei vasta kvaliteedile ja kui toode on saanud kahjustada.
  • Kes teostab üldjuhul kauba pealelaadimise jaotusautole ja mahaladimise sellelt ning millistel põhjustel.
    Kui saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab ta laadimise üldjuhul ise. Sest vastuvõtja kohus on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel ja pakenditel pole vigastusi. Kui kui kaup viiakse ära treileris või konteineris teostavad laadimistöö üldjuhul laotöötajad.
  • millisel eesmärgil viiakse läbi inventuure?(154)
    Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod , saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel.
  • Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammis) laosaldod?
    Kui ei registreerita kohe pärast kauba liigutamist või teise kohale paigutamist
  • Millised tooteid on põhjust laos inventeerida sagedamini ja miks ?
    A-rühma tooteid inventeeritakse sagedamini kuna neid väljastatakse ja võetakse laos vastu sadu kordi rohkem kui muude rühmade tooteid niisiis on eksimis võimalus nende toodete vastuvõtmisel ja komplekteerimisel sama arv korda suurem.
  • Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
    Kohe pärast kauba liikumist, et ei tekiks probleeme et kauakogused ei vasta arvutiprogrammis kirjeldatud kogustele
  • Miks on vaja toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumist?
    Kuna sel ajal vastavad registreeritud kellaajad paremini tegelike, ehk ajalie nihe on nii väike et see ei anna saadetise kulgemisest järgnevale isikule väärinfot. Kui ei registreerita füüsilist toimingut kohe siis on informatsioon ebausutav ja ei ole väärtuslik.
  • Milleks on tähtis minimeerida hoiustamise ja kauba käsitsemise kulud laos?
    Konkurentsivõimelise lao üks tingimus on laoteenuse madal omahind. Selleks tuleb minimiseerida hoiustamise ja kaubakäsitsemise kulud. Lao funksioneerimise majanduslik efekt saadakse üldjuhul produktiivse tööga ja kapitali tootlikuse tõstmises. See eeldab et lao tööaja pikendamist, tööd rohem kui ühes vahetuses
  • Millistel põhjustel tehakse laos ümberkorraldusi ja planeeringutes muutusi?
    Selleks et suurendada lao efektiivsust ja konkurentsivõimet on vaja viia sisse perioodiliselt ümberkorraldusi ja muudatusi. Ümberkorraldused võivad puudutada: Töökorralduse muutmine, uute masinate ja seadmete kasutuselevõtt, protsesside ja toimingute muutmine nende täiustamise eesmärgil
  • Milliste abinõudega on võimalik laos ruumi kasutamise efektiivsus?
    Hoistamisruum on efektiivne kui:
  • Riiulite kõrguse suurendamine
  • Vahekoridoride arvu vähendamine
  • Vahekoridoride laiuse vähendamine
    Hoiustamisruum on efektiivne, kui kaup võtab enda alla lao kogupinnast:
  • kaubaaluse riiulitega laos laiade riiulivahede puhul vähemalt 32%
  • Kaubaaluste riiulitega laos kitsaste riiulivehede puhul vähemalt 47%
  • Peenkaubariiulitega laos vähemalt 35%
  • Kuidas aitab meeskonnatöö kaasa laotöö efektiivsuse suurendamisel?
    Suurtes ladudes on efektiivne jaotada kogu töö erinevate meeskondade vahel. Nii näiteks on sagedane et üks meeskond teostab kauba mahalaadimise, vastuvõtukontrolli ja paigutamse hoiukohtadele. Tene meeskond teostab laos kogu komplekteerimistöö, kolmas viib läbi ühitsmise, pakkimise, transpordietikettide kinnitamise, kaalumise ja veokirjade tellimise , neljas aga tegeleb pidevalt väljastamisega.
    Kui töökoormus on laos suhteliselt ühtlane, annab selline meeskonnapõhimõtte järgmine töö jaotamisel üldjuhul parima efekti. Vahendite kasutamine suur efektiivsuse saavutamiseks sellega, et kõik ei tee kõike, vaid teatud toiminguid teatud piirkonnas, kasutades sealjuures kindlaid tõstukeid. Tõstukeid kasutatakse kogu tööpäeva jooksul ega kulutada pidevalt aega laob ühest piirkonnast teise liikumiseks.
  • Kui suure osa kogu laotööst moodustab üldjuhul komplekteerimis ja pakkimistöö?
    Komplekteerimistöö moodustab laos tehtavast tööst keskmiselt 60-70%
  • Millise laotöö tõhusa korraldamisega on võimalik saada kõige suuremat efekti?
    Laotöö efektiivsust parandada on võimalik eelkõige õige komplekteerimistöö korraldamisega. See on valdond kus hästi läbimõeldud ja organiseeritud tegutsemisega on võimalik saada efekti.
  • Mis on rühmkomplekteerimine ja millal seda kasutada?
    Rühmkomplekteerimine on see kui korraga omplekteeritakse mitme erineva tellimuse kaupu ehk komplekteeritakse kaks korda. Efektiivne komplekteerimine eeldab mitme (5-10) artiklirea komplekteerimist korraga.
  • Kuidas sõltub ühe väljastamisrea komplekteerimise omahind artikliridade arvust väljastustellimusel?
    Ühe artiklirea tellimuste komplekteerimise ühitamisel võib saada töös ökonoomiat 10-20%. selleks, et otsustada kas on vaja korraldada töö ümber, tuleks välja selgitada ühe artiklireaga tellimuste osa kogu tellimuste arvust.
  • Kui suur on üherealiste väljastustellimuste osakaal kõikide väljastustellimuste arvust?
    Üherealise väljastamistellimuse käsitsemise kulud on laos tellimusrea kohta ligi kolmekordsed võrreldes tellimusega millel on 10 artiklirida.
  • Kuidas sõltuvad kauba pakkimise ja koormaruumi kinnitamise nõuded kasutavast veoviisist?
  • Kuidas on võimalik vähendada kõige enam väiksemate kuludega kauade vigastuste arvu?
    Kaupade Hoolika käsitlemisega.
  • Millised on standartiseeritud EUR-tüüpi kaubaaluste mõõdud?
    EUR alus-800*1200, EUR alus (Väike)
  • Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamisel ?
    Ühekordselt kasutatavad kaubaalused peaksid vastama järgmistele tingimustele:
    • peavad olema suhteliselt odavad
    • peavad olema valmistatud väikese materjali- ja tööjõukuludega
    • peavad olema kergesti utiliseeritavad
    • peavad olema vastupidavad tarneahela etapis , mis algab kaupade paigutamisega alustele ja lõppema kaupade mahatõstmisega.

    Kaubaalused ei ole mõeldud kauba pikaks hoiustamiseks, lisaks ei tohiks neid kasutada ülemistel riiulikorrustel.
  • Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused?
    Eelised:
    • Plastikalused on puidust alustest vastupidavamad
    • Plastikalused on puidust alustest odavamad, arvestades seda et neid kasutatakse mitmeid kordi kauem kui puitaluseid.
    • Plastikust kaubaalused on ohutumad, kuna puudub võimalus end vigastada
    • Plastikalused ei lagune tükkhaaval, mistõttu ladude terminaalide ja veoühikute põrandale ei teki puidutükke ja kile
    • Plastikaluased ei karda niiskust, neid ei kahjuasta kahjurid ja seened
    • Kuna aluste jalad asetuvad virnastamisel üksteise sisse,siis on nende virnastamine hõlbus ja ohutu
    • Tühjade plastikaluaste vedu on 2x odavam kui puitaluste vedu, kuna 15 aluse asemel on ühele alusekohale võimalik asetada virnastatult 25-30 alust
    • Alusel on sidumisavad, missatõttu pole vaja kasutada kileotsa kinnitamiamiseks klambreid
    • Plastalused on üldjuhul puitalustest puhtamad ja neid on kerge puhastada

    Puudused:
    • Ehki plastalused muutuvad aasta-aastalt tugevamaks ja vastupidavamaks, on vaja raskete kaupade puhul jälgida et riiulikohtadel hoiustamisel ei teki aluste läbimurdumisi
    • Osa kindlustusfirmasi ei aksepteeri plastikaluste kasutamist, kuna põlemise eraldavad plastalused väga mürgiseid gaase.

  • Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale , mitu 20- jalase mitu 40 jalase konteineri põhjale?
    20 jalase konteineri - 11 kaubaalust
    40 jalase konteineri- 20 kaubaalust
  • Millal võeti termin „ logistika “ kasutusele äritegevuses?
    Logistika on majanduse ja äritegevuses suhteliselt uus mõistel Kui termin „ logistika“ võeti äritegevuses kasutusele alles möödunud sajandi keskel, siis selle meetodeid on kaasutatud juba alates tööstusrevulutsioonist, mil käsitöönduslikud ttootmiselt mindi üle produktiivsele masinatootmisele. Kuida laiaulatuslikult võeti termin „logistika“ kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul.
  • Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus?
    Logistika kui teadus hakkas äritegevuses arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA-s.- Seda perjoodi nimetati Tekkimise ja kujunemise perjoodiks.
  • Mis iseloomustab logistika „ integraalsete konseptsioonide arengu“ perioodi?
    Määravidee logistika arengus oli ettevõte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtasesse logistilisse ahelasse: ost-tootmine-jaotus-müük. Sel perjoodil leidsid aset olulised muutused, mis seletavad nn logistilise tähelepanu.
    Nendeks muutusteks olid:
    • Infotehnoloogia revulutsioon ja personaliarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt
    • Turgude globaliseerumine
    • Muutused majanudse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises
    • Kvaliteedi juhtimise filosoofia levik
    • Struktuursed nuutused äri organisatsioonis


  • Mis iseloomustab logistika „tekkimise ja kujunemise“perioodi?
    Sel perjoodil kiirendasid logistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid:
    • Turumudelite muutmine- tootja turg muutus tarbija turuks
    • Tootmiskulude tähtsus hakkas pidevalt suurenema
    • Progress arvutitehnoloogias
    • Muutused varude moodustamise strateegiates
    • Militaarse kogemuse mõju

  • Milliste voogude haldamise ja juhtimisega tegeletakse logistikas?
    Üldjuhul on logistikas tegemist nelja erineva vooga- Materjalivoog , infovoog, rahavoog ja teenindus.
  • Milline voog on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise objektiks ?
    Peamiseks uurimise, juhtimise ja optimeerimise objektiks logistikas on materjalivoog
  • Millised on logistikatöö peamisee eesmärgid ettevõttes?
    • Kuluefektiivsuse saavutamine
    • Optimaalse teenindustaaseme ja teenindamise kvaliteedi saavutamine
    • Paindikkuse saavutamine klienditeeninduses .

  • Mille kaudu hallatakse ja juhtakse logistias materjalivoogusi?
    Logistikas planeeritakse, juhitakse ja jälgitakse materjalivoogusid ning nendega seotud info,- raha- ja teenuste voogude. Tarbijat huvitab üldjuhul ainult erinevad kaubad- tooted, mida ta soovib omandada. Materjalivoog on tähtsaim voog, mida hallatakse läbi info,- raha- ja teenuste voogude juhtimise
  • Mis on erinevate voogude peamiseks eesmärgiks logistikas ?
    Voogude juhtimise üheks eesmärgiks on tuua kasu lõpptarbijale, es asub logistilise ahela lõpus ja soovib tarbida erinevad tooteid. Lõpptarbija võib saada kasu läbi konkurentsivõisatluse saavutatud eeliste- madalam hind, kiired ja täpsed tarned , hea kaubavalik jne. Ühine eesmärk- tuua kasu lõpptarbijale selliselt, et ta oleks valmis ostma pidevalt pakutavaid tooteid, koondab ühte ja paneb kooskõlastatult tegutsema logistilise ahela erinevad osapooled.
    Ettevõttel on oma eesmärgid mis ernevad tarbija eesmärkidest. Edukas ettevõte oskab ja suudab leida mõistliku kompromissi enda ja tarbija eesmärkide vahel. Üheks selliseks kompromissiks on näiteks toote hinna ja kvaliteedi sobiv suhe. Logistika planeerimise ja juhtiise peamiseks eesmärgiks ettevõtte seiukohalt on selle kasumi, rentaabluse ja turuosa suurendamine. Selles mõttes kujutavad lõpptarbijad ja logistilises ahelas tegutasevad partnerid ettevõtte jaoks vahendeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
    Kliendi huvidega. Sest ümberkorralduse eesmärk on lao kuluefektiivsuse, teenindustaseme ja tarnevõime parandamine ning läbimisaja lühendamine, mis kokkuvõttes aitab suurendada tõhusalt kogu ettevõtte konkurentsivõimet ja turuosa.
  • Mis on materjalivood logistikas?
    Materjali voog on toodang (kauba kujul) Millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjali voog muutub teatud kindlal ajahetkel materjali varuks.
  • Mis on pooltoodang ?
    Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires.
  • Millal leidis aset „ taara - pakke revulutsioon“?
    1970-ndate lõpul toimus lääneriikides taara-pakke revulutsioon, mis muutis põhjalikult ladustamise ja kauba käsitsemise protsessi, organisatsiooni, ladustamise tehnilist ja tehnoloogilst kindlustamist.
  • Missugust kompromissi otsitakse logistika teenindustaseme ja selle savutamiseks tehtud kulude vahel?
    Logistika peamiseks eesmärgiks on saavutada olukorraga sobiv arukas kvaliteedi- ja teenindustase mõistlike kulutustega. Kui kompromissi ei leita ja püütakse pakkuda kõrget teenindustaset madalate kuludega või vastupidi- madalat teenindustaset suurte kuludega, on tagajärjeks enamasti koostöö katkemine, kuna osapooltest pole nõus olemasolevatel tingimustel jätkama.
  • Milline on logistika roll erinevate äritegevusprotsesside suhtes?
    Selleks et hinnata laonduse osa konkreetses äritegevusprotsessis, on vaja mõista, kuidas ladu aitab lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui kohas läbi ruumi ja aja efektiivsuse juhtimise.
    Ladustamise kasutamine äritefevuses on seotud selle funktsiooniga äritsüklis.
  • Mida tähendab väärtusahelas „ülavoog ja mida alavoog“
    Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustab nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla ja alavooga, ehk suhe klientide ja hankijatega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente.
  • Millised on logistika erinevad juhtimistandit ja milliseid toiminguid nendel teostatakse?
    Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit:
  • Strateegiline juhtimine: selle näiteks on tarneahelate simuleerimine ja modeleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne. Otsused langetatakse enamasti tippjuhtide tasandil.
  • Taktikaline juhtimine: selle all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsuutide leidmist , reservlao suuruse arvutamist, tootesordimenti haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja ühendamist, kulude analüüsi ja abinõude väljatöötamist kulude vähendamiseks, optimaalsete ostukulutuste leidmist jne. Selle valdkonaga tegelevad enamasti logistikajuhid( logistikajuht, ostujuht , vanemveokorraldaja , laojuhataja jne.)
  • Operatiivne juhtimine : Operatiivne juhtimine toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist jne) Logistika juhtimisega operatiivsel tasandil on seotud enamus valdkondades töötavatest inimestest ( ostjad, veokorraldajad, klienditeenindajad)
  • Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele?
    Strateegiliste otsuste arvuline hulk on väike kuid nende mõju logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele on ülisuur.
  • Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta?
    Kõige enam otsuseid võetakse vastu igapäevatöös operatsiivse juhtimise tasandil. hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist jne.
  • Kuidas saab iseloomustada logistikas efektiivsust?
    Efektiivsuse all mõeldakse üldjuhul võimet teostada teatud tegevused ja toimingud selliselt et resursikulu oleks ragalisels väljenduses väiksem tulust, mis saadi resursside rakendamise kaudu. Mida suurem on saadud tulu ja tekkinud kulude vahe rahalises väljenduses, seda efektiivsem on oldud. Efektiivsust võib väljendada ka kulu ja tulu suhtena. Mida väiksem on see , seda efektiivsemad on olnud toimingud.
  • Mida tähendab logistikas „kogukulude kontseptsioon “?
    Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulusi kogukulude seisukohalt. See tähendab , et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või teise logistilise tegevuse kulumäär, vaid otsustavaks saab kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu ehk kogukulu . Seetõttu on vaja logistiliste ahelate optimeerimisel lähtuda kogukulude konseptsioonist.
  • Mis on osaoptimeerimine ja kuidas see mjutab logistikatoimingute lõpptulemust?
    Osaoptimeerimise korral võib kulude vähendamine logistilise ahela ühes lülis tuua kaasa nende oluliste suurenemse mõnes teises, näiteks järgnevas lülis. Osaoptimeerimise all mõeldakse olukorda kus ettevõtte üks allüksus on lähtuvalt oma eesmärkidest minimeeritud või optimeeritud logistilised kulud, võtmata arvesse, kuidas selline optimeerimine mõjutab ettevõtte muude allüksuste või ettevõtte kui terviku logistiliste kulude määra. Osaoptimeermise tulemusena võib tekkida sageli olukord kus muude allüksuste ja ettevõtte logistiliste kogukulude määr hoopiski suureneb.
  • Mille suhtes avaldatase üldjuhul logistikakulude määra?
    Seda arvutatakse üldjuhul tootmis ja koubandusharude lõikes. Logistiliste kulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müühihinnast. Harvemini hinnatakse logistiliste kulude määra omahinna suhtes.
  • Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine?
    Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisesi kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaeg õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlukkust, kuna see annab terviku suhtes suurema tarnekindlusele. Kiiresti toimivad ettevõtted saavad konkurentsieelise ülejäänud firmade ees.
  • Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda ?
    Lühem läbimisaeg ja parem kvaliteet sõltuvad üksteisest. On saanud selgeks, et tegutsedes kokkulepitud tingimustel, st olukorras, kus toimingute ja operatsioonide teostamine on täpselt reguleeritud, on võimalik kiire ja sama ajal ka veatu tegutsemine.
    Kiire tegutsemise eelduseks toimingute sooritamsel on:
    • tegutsemine allüksuste sees välja töötaudt ja optimeeritud, kindlalt kokku lepitud tegutsemisskeemide ja reeglite järgi
    • koostöö tingimused ja sisu erinevate allüksuste vahel on välja töötatud ja kooskõlastatud reeglire ja protseduuride järgi.
    Kui need eeldused on täidetud ja töötaja on orjenteeritud eesmärkide saavutamisele, tekib olukord kus „ tehes rohkem ja kiiremini, tehakse ühtlasi paremini“.
    Kiiremini liikuvad materjali- ja informatsioonivood parandavad efektiivsust ja tootlikust . Kiiremini liikuvad materjalivood annavad ettevõttele eelise klientide silmis ja vähendavad kulusi ettevõtte sees, ehk teisisõnu- kiiremini tehes ei tule ainult parem vaid ka odavam.
  • Millest on põhjustatud logistikas ebakindlus ?
    Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlust või tarne täpsust ning ebapiisavatest ja valedest müügiennustustest.
  • Milliste abinõudega on võimalik vähendada logistikas ebakindlust?
    Üheks ebakindluse vähendamise võimaluseks on tellimuste sageduste suurendamine. Tellimuste sageduste all meldakse tellimuste ja/või tarnete arvu mingi ajavahemiku ( aasta, kvartal, kuu, nädal) jooksul. Mida suurema tellimuste sagedusega suudetakse tegutseda, seda vähem on ebakindulust ja seda rohkem paindlikust. Seoses sellega on võimalik tellida sageli väikeseid kaubapartiisid, suudetakse vähendada laoseisusi kadusi ja ebakindlust.
  • Kuidas mõjutab nõudluse liik (püsiv ja muutuv) üldjuhul logistikakulude taset?
    Nõudlus on tähtis faktor, mis mõjutab pidevalt logistikat. Väga tähtis on ettevõtte kohandamisvõime erinevate olukordadega ja võimalused ennustada nõudlust ja/või mõjutada seda. Nõudlus võib muutuda seoses aastaaegadega või mõne muu perjoodulise muutusega. Üldiselt on ühtlane nõudlus parem kui vahelduv nõudlus. Toimiva tarnesüsteemi mahu kasutusaste on tavaliselt kõrgem, kui nõudlus on ühtlane. Nõudluse vaheldumise haldamine lisab kulutusi ja suurendab enamasti tarnitavaid kaubakoguseid ja laoseisusid.
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikuse all?
    Paindlikuse all tuleks mõista logistikas ettevõtte võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ja oodatud tegutasemistingimustele. Paindlikkus võib väljendada näiteks klientide ja partnerite erisoovide arvestamises:
    • Toimingute teostamise protsetuuride muutmisel
    • Toimingute teostamisel kiiremini kui tavaliselt

  • Mida käsitleb logistikas varude juhtimise valdkond?
    Logistikas on saanud üheks põhiküsimuseks varude hoidmine majanduslikult põhjendatud tasemel. Varude juhtimisega tegelevad töötajad peavad seetõttu väga hoolega kaaluma kõiki varude olemasolu või nende puudumisega seotud kulusi ja otsustama millise varude määraga on majanduslikult kõige õigem töötada.
  • Mis on varude juhtimise võtmevaldkond?
    Logistilise juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks.
  • Mis kulud on puudumiskulud ja millest on need põhustatud?
    Puuduliku klienditeeninduse ja kaotatud müügi tõttu jääb osa tulu saamata või tekivad tootmises ülisuured nn puudumiskulud.
  • Mis eesmärgil hoitakse reservladusid?
    Reservladu kujutab endast lisavar, mida hoitakse selleks, et kaitsta ettevõtet lühiperioodil nõudluse ja läbimisaja kõikumiste eest.
  • Milliste võtetega on võimalik jõuda kaubanduses varude optimaalsete tasemeteni?
    Tellimuspunkti tellimustsükli meetodite kasutamine on üldlevinud hulgi ja jaekaubanudses. Jaekaubanduses on üldlevinud nende meetodite kombineeritud kaustamine.
    Tellimuspunkti meetodil tellides võidakse teha tellimus: automaatselt või ostuvajaduse tekkimisel mil, ostja nõustub tellimustingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil.
  • Millest on põhjustatud lao ülapidamiskulud
    Lao ülalpidamuskulud on põhjustatud kaupade käsitlemise ja hoiustamisega laos. Ladustamise kuludi põhjustavad saamata jäänud intressid käibevahenditelt, kauba kindlustus ja kauba loomulik kadu, vargused, vigastused, riknemised.
  • Kuidas leitakse laokulu koeritsent?
    Laokulu= ülalpidamiaskulu+ ladustamiase kulu
    Q=EOQ=√2DSC
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
    Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt.
  • Saamata jäänud intress käibevahenditelt
  • Kauba kindlustus
  • Kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemised jne.
  • Mida tähendal laokulu 21%?
    Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu.
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
    Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid , mis on põhjustatud tellimuste toimetamisest lattu ja mida ei oleks sündinud ilma tellimusteta.
  • Millisesse vahemiku jääb üldjuhul laokulu koefitsendi väärtus?
    Enamasti vahemikku 10-30 %
  • Kuias muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse?
    Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimusega seotud kulusi on ühesugused, sõltumata selle suurusest . Ka veokulud tooteühiko kohta on väiksemad suurte trantsporditavate koguste puhul.
  • Mida tähendab „ tellimuste poolt juhtav totmine „?
    Tellimuste poolt juhitava tootmise puhul püüaad tootjad hankida toorainet ja komponente ainult vastavalt vajadusele.
  • Mida tähendab „lao poolt juhitav tootmine „?
    See tähendab et toodetakse lattu mis põhineb müügiennustustele rajatevatel müügiplaanidel. Tooteid justkui püütakse tõugata turgudele, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu
  • Millist tarneaja juhtimise mudelit kasutatakse tellimuste poolt juhitava ja millist lao poolt juhitava tootmise korral?
    Tellimuste poolt juhitav tootmine- tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult kliendi poolt tehtud tellimuste põhjal.
    Lao poolt juhitav tootmine- tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügiprognooside põhjal.
  • Mis on „tarneaeg“?
    tarneaeg- ajavahemik mis kulub tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni hetkeni mil kaupantakse üle kliendi valdusesse
  • Mis on „ tellimuspunkt “?
    Kui mingi toote laoseis langeb teatud tasemele , tehakse täiendamistellimus. Laoseisu mille puhul tehakse täiendamistellimus nimetatakse „Tellimuspunktiks“
  • Mis on tellimusvahe?
    Tellimusvaheks nimetatakse kahe järjestikuse tellimuse vahelist aega.
  • Mis on tellimustsükli meetod?
    Laoseisu täiendav tellimine võidakase teha ka kindlatel ajavahemike järel. Seda meetodit nimetatakse tellimustsükli meetodiks .
  • Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisel?
    Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetod aitab vähendada tellimis - ja veokulusi.
  • Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
    Selle valemi abil arvutatakse optimaalse tellimiskoguse määramine.
  • Millised piirangud on EOQ valemi rakendamisel?
    Valei kasutamisel eeldatakse järgmiste asjaolude arvestamist:
    • Nõudlud on ühtlane
    • Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest
    • Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud
    • Laokulude koefitsendi õige määratlemine on töömahukas ja kompliatseeritud
    • Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvestuste tulemusena täisarv

  • Millised põhjustel on EOQ valemi kasutamine raskendatud?
    Tellimis- ja laokulude õige määramine on töömahukas ja/ või komplitseeritud. Valemi rakendamine eeldab ühtlast nõudlust, tegelik nõudluse tase aga enamasti kõigub.
  • Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
    Reservladu kujutab endast lisavaru, mida hoitakse selleks, et kaitsta ettevõtet lühiperioodil nõudluse ja läbimisaja kõikumise eest. Reservlao suurus mõjutab kõige otsesemalt tarnevõime. Mida suurem on reservladu, seda paremini suudetakse rahuldada klientide tellimusi nõudluse suurte muutuste perioodidel . Reservlao määramiselvõetakse enamasti aluseks nõudluse tõenäoline muutumine aja jooksul. Mida suuremon võimalik hälve nõudluses, seda suurem peab olema reservladu.
  • Mis on „ swap body“
    On standardne konteiner auto-ja raudteetransportis
  • Mis veod on jaotusveod ?
    Sageli teostavad ettevõtted jaotusvedusi oma transpordivahendiga.Jaotusvedude korral on veokorraldaja üheks tähtsaimaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine.
  • Mis veod on põhiveod?
    põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamiad ülesandeid veoühiku (treileri, konterineri, raudteevaguni jne.) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteastme saavutamine.
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ?
    600x800
  • Millised on peamised põhjused laoteenuse sisseostmiseks ?
  • Mis on läbimisaeg?
    Ajavahemik mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logisiline toiming(ud) kuni hetkeni mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.
  • Millist kasu on võimalik saada läbimisaja lühendamisest?
    Läbimisaja lühendamine on logistikas universaalne abinõu. Seda lühendades pole üldjuhul vaja mõelda, kas ja kuidas mõjutab endisest lühem läbimisaeg klienditeeninduse taset ja ettevõte logistilisi kulusi ning nende kaudu firma majanduslikke näitajaid. See mõjutab alat positiivselt. Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad, suureneb tarne täpsus, väheneb tööjõukulu ja saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga jne.
  • Kuidas toimub Ro-RO ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine ?
    RO-RO süsteemi eeliseks on ka väiksemad sadamainvesteeringud, kuna laadimiseks on vaja ainult horisontaalse laadimistee olemasolu.
    LO-LO nimetus tuleb ingliskeelsest sõnast Life in-life off. Last laaditakse laeva ja lossitakse sadamakraanade abil- tavaliselt kuivlastilaevadel on tekliluugiga varustatud lastiruumid kuhu veetav kaup paigutatakse.
  • Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite vahetusi?
    Kuna rööpmevahed eri riikides on erinevad, on vaja piirjaamades vahetada alusevankrid.
  • Mis on TEU?
    Kahekümmnejalase konteineri suurune veoühik.
  • Mis on EAN koodisüsteem?
    Tarbijapakend-tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 EAN 8 standardi kohaselt. Viimane varjant on kasutusel siis kui pakendil pole piisavalt ruumi.
    Suurtarbijapakend- on mõeldud kasutamiseks tootmises või teeninduses . Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi koaselt.
    Grupipakend - ühes müügiühikuks koondatud mitut erinevat tarbijapakendit. Kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt
    Hulgipakend-kujutab endast suuremat pakendit , millesse on koondatud ühesugused tarbijapakendid. Kasutatakse EAN 13 või EAN 128 standardit.
    Tarbijapakend-sisaldab enamasti mitmeid ühesuguseid ja/ või erinevaid hulgipakendeid. Markeeritakse vastavalt EAN 128 standardile.
  • Mis on „multimodaalne vedu“?
    Multimodaalne vedu ehk mitmeliigiline vedu: vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga Ühe ja sama veodokumendi alusel.
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelvalvetoimingute teostamisel laos?
    Infotehnoloogia eesmärk logistikas on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine – vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis , õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Kaasaegsed logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused – transport, ladustamine, jaotus jne.
  • Mis on „ laovaru “?
    365/lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
  • Mida mõeldakse „ massilise rätsepatöö“ all logistikas?
    Massiline rätsepatöö on see kui igale kliendile lähenetakse personaalselt, kliendile individualiseeritud lisaväärtuse osutamine. Lisaväärtused viiakse kokkusobivaks kliendi nõudmiste ja vajadustega.
  • Mis vedu on „Huckepack“ vedu?
    Huckepack vedu on kombineeritud vedu maantee ja raudtee transpordiga. See tähendab et auto laetakse kaupa täis ja siis mingi osa oma teekonnast on auto rongipeal ja läbib nii osa teest.
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks ?
    Meretransport on kõige keskonnasäästlikum esiteks on meretranspordiga vedada võimalik kõige suuremaid kaubakoguseid ja see ei teita niipalju heitgaase kui muud transpordivahenid.
  • Mis on kombineeritud veod?
    Kombineeritud veod on veod kus kasutatakse kahte või enam erinevat veoviisi .
  • Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
    Meretransport on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses.
  • Millises ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
    Kaaluühik korda teepikkuseühik.
  • Millised on veoauto muutuvkulud ja millised püsikulud?
    Veoki püsikulud on iseloomulik , et need on ühesuured sõltumata sellest, kas veok on vaadeldava ajaperjoodi jooksul kasutuses või mitte. Üks veoki püsikuludest on amortisatsioon . Püsikulude alla tuleb viia ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisinguintressiga. Püsikulude alla kuuluvad veel : raskesõidukimaks, veoki kindlustus, vedaja vastutuskindlustus.
    Veoki muutuvkulud on kulud mis tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur. Ka on muutuvkulud veel: rehvikulud ja remondi ja hoolduskulud.
  • Millest sõltub terminali tootlikus kõige enam?
    Terminali üheks põhiülesandeks on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad samaaegselt nii jaotus-kogumis- kui ka põhiveod ühest terminalist teise. Terminal ühendab kokkuveoga kokku veetud kaubad suundade kaupa sorteeritult põhivedudeks. Põhiveo järel organiseerib terminal eri suundadesse suunduvad jaotusveod.
  • Mis on põhivedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?’
    Põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamaid ülesandeid veoühiku ( treiler, konteiner, raudteevagun jne) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteaste saavutamine.
  • Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukuhalt?
    Jaotusvedude korraö on veokorraldaja üheks tähtsamaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine
  • Mis on toote elutsükkel?
    Toote elutsükkel koosneb paljudest erinevatest faasidest , alates loodusvarade kasutuselevõtmisest toorainete valmistamiseks, transportimisest, toote valmistamisest, kasutamisest ja lõpetades kasutamisele järgneva hävitamisega
  • Mis on tootja vastutus?
    Tootjavastutus tähendab seda, et tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu.
  • Kuidas tähistatakse rahvusvahelist kvaliteedi-ja kuidas keskkonnaastandardit?
    Kvaliteedistandardid ISO 9001 :2000
    Keskkonnastandart ISO 14001
  • Millisest teguritest sõltub logistika kvaliteet?
    Kvaliteedist rääkides peetakse silmas eelkõige võimet rahuldada kliendi vajadusi ja soove. Kvaliteeti mõõdetakse ja võrreldakse klientide vajaduste, nõudmiste ja ootustega. Ettevõtte tegevus on kvaliteetne kui klient on rahul ostetud toote ja teenusega.
  • Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
    Tarnevõime on üks kesksetest teenindustaseme näitureist.
    Tarnevõime on kaubandus- või tööstusettevõtte võime rahuldada nõudlust mingi kindla toote järele teatud perioodi jooksul. Nõudlust saab rahuldada tellimuse poolt juhitavate toodete osas tavapärase tarneaja raames, lao poolt juhitavate toodete osas aga vahetult laost saadavuse abil. Kliendi vaatenurgast võib kasutada termini “tarnevõime” asemel mõistet “ saadavus ”.
    Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarnevõime arvuline väärtus sõltub oluliselt sellest, kas arvutamisel võetakse aluseks artikliridade või tellimuste arv. Kliendi poolt vaadatuna mõjutab tarnevõimet ka nö. “ei ole” müük, mil klient saab tellimuse tegemisel teada, et soovitud kaubaartiklit pole võimalik saada. Tellimusel selline artiklirida ei esine, üherealise tellimuse korral aga tellimust ei sünni.
  • Kas ja kuidas saab laoteenuse pakkuja mõjutada kliendi tarnevõimet?
    Toodete saadavus on kõige olulisem teenindustaseme näitaja. Ostjatel on tõenäoliselt olnud mitmeid valikuvõimalusi enne seda, kui peatuti tühja riiuli ees. Kahjuks peab tõdema, et olukorda kus mingi toode puudub, ei ole kunagi võimalik täielikult kaotada. Kindlasti saab parandada tarnevõimet ehk saadavust. Kuna kliendi rahulolematusel on kalduvus süveneda, peavad tarnijad püüdma erilise hoolega sellepool, et puudumisolukordi ei tekiks.
  • Kas tarnevõime tundub kliendi ja tarnija poolt vaadatuna ühesugune?
    Tarnevõimet mõõdetakse ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade või tellimuste arvu suhtena. Tarnevõime arvuline väärtus sõltub oluliselt sellest, kas arvutamisel võetakse aluseks artikliridade või tellimuste arv. Kliendi poolt vaadatuna mõjutab tarnevõimet ka nö. “ei ole” müük, mil klient saab tellimuse tegemisel teada, et soovitud kaubaartiklit pole võimalik saada. Tellimusel selline artiklirida ei esine, üherealise tellimuse korral aga tellimust ei sünni.
    Nendel põhjustel võib tarnevõime olla kliendi poolt vaadatuna alati madalam kui tarnija poolt registreeritud tase.
  • Mis on tarne täpsus?
    tarne täpsust- tarneajast kinnipidamine ja soovtud tarnehetke usaldusväärsst
  • Mis on tarnekindlus ?
    tarneaja kindlus -et klient saab õige koguse toodet laitmatus seisukorras
  • Mis on tarne paindlikus?
    tarne paindlikus-tarnija poolset võimalust tulla vastu kliendi soovile muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega.
  • Mida tähendab logistias osakulude konflikt?
  • Mis on ABC analüüs?
    ABC analüüüsi alusel määratud hoiukohad- tooted paigutatakse hoiukohtadele vastavalt ABC- analüüsi tulemustele. A- rühma tooted paigutatakse võimalikult pakkimis- ja loovutusala lähedale, tükikauba komplekteerimisel ka madalatele( 1. 2.) riiulikorrustele.
  • Mis on subjektiivsem ja miks kas toote või teenuste kvaliteedi määratlemine ?
    Teenuse kvaliteedi kindlaksmääramine.
  • Kas teenuse osutamisega kaasneb üldjuhul kvaliteedi ja aja efektiivsuse vahel?
    Efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet.
  • Milline seos valitseb osutavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
    teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamisele ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek. On teada reegel, et mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on teeninduse kvaliteet
  • Milline seos kehtib logistikas üldjuhul kvaliteedi ja efekriivsuse vahel?
    Efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet.
  • Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasuatamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
    Tellimuste endastamine kiireneb , tellimustsükkel lüheneb ja vigade tekkimse tõenäosus väheneb.
  • Milline näeb välja miniload laud?
    Täis automatne miniload süsteem töötab põhimõttel „Goods to man“. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik öökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edaqsi komplekteerija juurde.
  • Milline näeb välja kaubaaluste läbivoolu riiulid?
    Läbivooluriiuli orral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuid kaldpinna kalle on enamasti 4%. Kaubaaulsed veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustuse.
    Eelised:
    • Võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul
    • Alati toimib FIFO põhimõte
    • Kaubaalused on hästi kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumini
    • Läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks
    • Komplekteerimis kiirus on suur
    • Kaubaoguste täiendamine hoiukohtadel ei häiri komplekteerimist.

  • Milline näeb välja sügavriiulid?
    Kui alusekauba puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elekrtiajameid, siis peenkaubariiulite puhul teevad töö odavamad käsiajamid. Kaubaaluste riiulite kasutuselevõtmiseks asetatakse põrandapind selle vaatamise käigus spetsaalsed siinid , millel loguvad rullikutel riiuli. Siinid on kitsad ja tasa põrandapinnaga, mistõttu need ei takista tõstukite liikumist. Iga riiulirea otsal on juhipult, millest on võimalik tekitada soovitud riiuliridade vahele koridor .
    Siirderiiulite kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised:
    • suur ladustamise tihedus
    • vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele
    • kaitstud hoiustamisruum
    • minimaalne lao ruumala ühe alusekoha kohta
    • lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus.

  • Milline näeb välja madal kaubaaluste ladu laiade vahekoridoridega?
    Riiulite kõrgus 5,0-8,0m, standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5 m. Riiulipostid valitakse koormuse järgi vastavalt kaubaaluste raskusele. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200kg aluse kohta. Riiuli vahelised koridorid laiad ja üldjuhul 2,0-3,5m.
  • Milline näeb välja kõrge ladu kitsaste vahekoridoridega?
    Kõrge lao tehnoloogia võimaldab küll tunduvalt paremat ruumikasutust, võrreldes madala lao ja laiade vahekoridiridega, kuid on õigustatud ainult toodete suhteliselt väikese ringlemissageduse korral.
    Kõrge lao eelised:
    • Suur hoiuruumi kasutamise efektiivsus
    • Lühikesed komplekteerimmisteekonnad

    Puudused:
    • tõstukite arv korraga ühes vahekäigus piirab tootlikust, kuna ühes vahekoridoris saab vabalt liikuda korraga ainult üks tõstuk
    • kitsastes vahekoridorides töötavad üldjuhul ainult pöördkahvel-, teleskoop- kõrgkomplekteerimis- või kombitõstuk. Muude tõstukitega nendes koridorides ohutuse kaalutlustel ei sõideta ega teostada ka äsikärudega komplekteerimist.

  • Milline näeb välja läbivooluriiul?
    Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise.
    Läbivooluriiuleid nimetatakse ka dünaamilisteks komplekteerimisriiuliteks.
     
    Läbivooluriiulite kasutamisel ilmnevad alljärgnevad eelised:
    • võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul 
    • alati toimib FIFO põhimõte
    • kaubad on hästi kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumi
    • läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks
    • komplekteerimise kiirus on suur
    • kaubakoguste täiendamine hoiukohtadel ei häiri komplekteerimist.

    Lao ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik läbivooluriiulite kasutamisega saada 30% rohkem alusekohti kui laiade vahekoridoride puhul.
  • Milline näeb välja liikuvmastiga tõstuk?
    Liikuvmastiga tõstukid on madalates ladudes kõige levinumad eelkõige tänu kasutamise mugavusele, universaalsusele ja kõrgele tootlikusele. Nendega on võimalik teha kogu töö vahekoridorides alates hoiukohtadele paigutamisestja lõpetades inventeerimiega tõstukikorvi abil.
  • Miline näeb välja tugiratastõstuk?
    Kõikide tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel, standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele.

  • Juhiplatvormita tugiratastõstuk


    On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes.
    Ilma juhiplatvormita tugiratastõstukeid toodetakse tõstejõuga 1,0 - 2,0 t ja tõste kõrgusega kuni 5,4 m.

  • Juhiplatvormiga tugiratastõstuk


    On mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes.
    Tihti on veoki koormaruumi paigutatud kaubaaluseid kahes kihis. Kui ka hoiukohtadele riiulitel on võimalik aluseid paigutada ühekorraga - alumine alus põrandakohale ja pealmine alus teisele riiulikorrusele, on võimalik kahe aluse tugiratastõstukiga saavutada kahekordne efektiivsus. Kitsendavaks tingimuseks on siinjuures koorma tavalisest enam piiratud kaal.  

  • Juhiistmega tugiratastõstuk


    Mõeldud kauba siirdamiseks ja tõstmiseks kitsastes riiulivahekoridorides. Tõstukeid valmistatakse ka variandis , mille puhul juhiistme asemel on seismisplatvorm. Suhteliselt odava tõstukina sobib see kasutamiseks keskmise suurusega ladudes, kus kaubavood ei ole väga suured.
    Kasutamisel on puuduseks väike paindlikkus ja asjaolu, et esimese korruse kaubaalused peavad olema paigutatud kohtadele alati väga täpselt. Sellest sõltub ülemistel korrustel olevate aluste käsitsemise lihtsus.
  • Milline näeb välja kombitõstuk?
    Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki – pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel.
    Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 – 1,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5 m.
    Toodetakse ka kombitõstuki mudelit, mille kere eesmine ja tagumine osa on ühendatud šarniirselt ehk liigendiliselt. Selline lahendus vähendab pika tõstuki pöörderaadiust ja parandab seeläbi tõstuki manööverdusvõimet.
    Pöördkahvliga tõstukid, kõrgkomplekteerimistõstukid, teleskooptõstukid ja kombitõstukid töötavad riiulivahedes, kus tõstuki liikumise tee on määratud ära riiulipostide vahele põranda külge kinnitatud metallsiinidega. Tõstukite külgedel asuvad tugirattad, mis toetuvad riiulivahes sõites külgedel asuvatele siinidele. Selline tõstuki jäik liikumise trajektoor võimaldab kitsas riiulivahes kiiret ja ühtlasi ohutut töötamist.
  • Milline näeb välja siirdamistõstuk?

  • Juhiplatvormita siirdamistõstuk


    On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel(10 – 30m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 – 8 km/h.
    Juhiplatvormiga siirdamistõstuk
    On mõeldud koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30 – 60m). Tänu juhiplatvormile on töö sellega kiirem ja ohutum. Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades.
    Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon , kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti , mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10 – 15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb “põhja peale kandma”.
    Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h.

  • Juhiistmega siirdamistõstuk


    On mõeldud koormate siirdamiseks pikkadel distantsidel (60 – 200m ). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise.
    Tõstukeid valmistatakse ka variandis, millel on juhiistme asemel seismisplatvorm.
    Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi. Ühe aluse kaupa vedamine on aeganõudev ja vähetootlik. Seetõttu valmistatakse siirdetõstukeid ka tavalisest pikemate kahvlitega. Nendega on võimalik vedada korraga kaks alust pikisuunas või kolm alust ristisuunas kahvlitel.
    Juhiistme ja seisuplatvormiga siirdamistõstukeid toodetakse tõstejõuga 2,0 - 3,6t.
    Toodetakse ka pikkade kahvlitega (2,4 - 2,8m) varianti, millega on võimalik siirdada korraga 2-3 EUR-alust. Liikumiskiiruseks on kiirematel tõstukitel kuni 15 km/h.
  • Milline näeb välja komplekteerimistõstuk?

  • Madalkomplekteerimistõstuk


    Kasutatakse tükikauba komplekteerimisel esimeselt riiulikorruselt põrandal. Tõstuki kasutamiseks on vaja kauba paigutuse süsteem muuta selliseks, et komplekteerimiskohad ehk aktiivsed hoiukohad, asuvad esimesel korrusel ja reservkohad järgmistel korrustel.
    Toodetakse tõstejõuga 3,0 t ja liikumiskiirusega kuni 12 km/h.
    Toodetakse ka pikkade kahvlitega mudelit, millega saab komplekteerida korraga kahele alusekohale. Samuti toodetakse varianti, mis lubab tõsta kaubaalust põrandapinnast kuni 0,8m kõrgusele. Sellega saab võimalikuks komplekteerimine ka teiselt riiulikoruselt 

  • Keskmiste kõrguste komplekteerimistõstuk


    Kasutatakse kõrgelt komplekteerimiseks (2 – 4 riiulikorrus) madalates ladudes. Tõstuk on kompaktne ja efektiivne. Hind on võrreldav lükandmastiga tõstuki hinnaga. Tõstuki kasutamisel eeldatakse, et komplekteerimiskohad asuvad kõikidel riiulikorrustel, ehk tegemist on laoga, kus on suur tootenomenklatuur ja tükikauba komplekteerimine toimub kõrgetelt riiulikorrustelt. Juht seisab platvormil, mis on mõlemalt küljelt kaitstud tugedega ja juhib tõstukit platvormi mistahes kõrguselt. Tõstuki abil  on komplekteerimistöö teostamine mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht.
    Tööks kitsastes vahekäikudes kinnitatakse tõstuki külgedele juhtrattad.
    Toodetakse tõstejõuga kuni 1,0 t. Komplekteerimine on võimalik kuni 6,3m kõrguselt, ehk neljandalt riiulikorruselt. Kahvlite max kõrgus on 5,6m. Juhiplatvormi max kõrgus on 5,2 m. Toodetakse ka mudelit, mille puhul on võimalik juhiplatvorm ühendada alusekohaga tõstuki kahvlitel. Tõstuki kiirendus, kiirus ja aeglustus on elektrooniliselt piiratud sõltuvalt juhiplatvormi kõrgusest põrandapinnast.
  • Milline näeb välja komplekteerimistõstuk millega saab komplekteerida kolmandalt kuni viiendalt riiulikorruselt?

  • Kõrgkomplekteerimistõstuk


    On mõeldud eelkõige komplekteerimiseks suurtelt kõrgustelt ( kuni seitsmes riiulikorrus) kõrgetes ladudes kitsaste vahekäikude korral. Tõstuki juhtimiseks riiulite vahel on põrandale kinnitatud juhtsiinid.
    Kuna juht tõuseb tõstuki platvormil kuni 10m kõrgusele, on tõstukid varustatud erinevate turvaseadmete- ja süsteemidega. Platvormi kõrguse suurenedes väheneb automaatselt tõstuki liikumiskiirus. Platvormi külgi kaitsevad turvaväravad, mida ei ole võimalik üleval avada ja mistahes liikumist on võimalik lõpetada äkkpeatusega.
    Toodetakse tõstejõuga 1,1t ja 1,2t. Juhiplatvormi kõrgus max 9,8m, kahvlite kõrgus 10,1m. Komplekteerimise kõrgus 10,5m.
  • Milline näeb välja elektriline kolmerattaline vastukaaltõstuk?
    See on kõige enam levinud universaalne tõstukitüüp. Kasutatakse sisepõlemis- ja elektrimootoriga tõstukeid. Diisel- ja bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul välitingimustes või poolvälitingimustes ja elektrimootoriga vastukaaltõstukeid siseruumides.
    Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites.
    Elektrimootoriga vastukaaltõstukid sobivad treilerite ja konteinerite laadimiseks ja tühjendamiseks. Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treilerisse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on vastukaaltõstukiga mugav ja efektiivne teostada laos pikki siirdamisi.
    Selleks, et vastukaaltõstukiga oleks võimalik kaupu ka riiulitele paigutada ja sealt võtta, peaks olema vahekäikude laius 3,2 -3,5 m, mille puhul ei saa aga rääkida efektiivsest ruumala kasutamisest. Toodetakse ka kolmerattalist elektrilist vastukaaltõstukit, mille pöörderaadius on tunduvalt väiksem kui neljarattalisel. Sellist modifikatsiooni kasutades piisab ka 3,2 m riiulivahest.
    Kui on tegemist väiksema laoga, mille kauba liikumine ei ole väga suur ja nõuded ruumi efektiivseks kasutamiseks ei ole kõrged, on õige soetada just niisugune kolmerattaline elektrimootoriga vastukaaltõstuk. Sellega oleks võimalik teostada laos kõik vajalikud tööoperatsioonid ja kapitali seotaks lao tehnikaga kõige vähem.
  • Milline näeb välja elektriline neljarattaline vastukaaltõstuk?
    Vastukaaltõstukid on universaalsed tõstukid, millega saab laos teostada paljusi erinevaid tööoperatsioone. Vastukaaltõstukid võimaldavad töötada kiiresti ja paindlikult. Kompaktne ja dünaamiline elektriline tõstuk. Väga mugav tööks kitsastes laoruumises.
  • Milline näeb välja sisepõlemismootoriga neljarattaline vastukaaltõstuk?
    Need tõstukid on kiired ja nende tööresurss ei ole millegiga piiratud. Suure intensiivsusega töödel on õige kasutada just neid tõstukeid. Need sobivad hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaatidel ja treilerites.
  • Milline näeb välja juhiplatvormiga kompekteerimistõstuk?
    Madalkomplekteerimistõstukiga on operaatoril võimalik võtta kaupu nii esimeselt kui ka teiselt riiulikorruselt. Tõstuki kahvlid saab tõsta kõrgusele mille puhul on kauba asetamine alusele mugav.
    Juhiplatvormi saab tõsta 1,2 m kõrgusele, komplekteerija on suuteline võtma kaupu 2,6m kõrguselt. Juhiseade tõuseb koos platvormiga ja tõstukit on võimalik juhtida ka kõrgel seistes.
  • Milline näeb välja vertikaalkarusell?
    Vertikaalkaruselli kasutades on võimalik saada 60% paremat ruumikasutus, võrreldes traditsioonilise peenkaubariiuliga. Puuduseks on asjaolu, et hoiukoha kõrguste muutmine toimub käsitsi ja see on aeganõudev.
  • Milline näeb välja liigendtõstuk?
    Liigendtõstuk kujutab endast sisuliselt vastukaaltõstukit, mille esimene osa pöördub šarniirsert ümber vertikaaltelje. Tõstuk on võimeline töötama riiulite vahelistes koridorides laiusega 1,8m. Tänu liigendtõstukite kasutusele on võimalik töödata meeter võrra kitsamates vahekoridorides, võrreldes konventsionaalsete lükandmastiga tõstukite vahekoridoridega 2,8m.
  • Milline näeb välja horisontaalkarusell?
    Horisontaalkarusell võimaldab tihedalt ladustada ,adalates ruumides. Süsteemi on mugav kasutada koos konveieritega, mille abil antakse ette tühjad konteinerid ja viiakse ära komplekteeritud saadetised. Süsteem on arvuti poolt juhitav ja hoiukohta, kus kaupa komplekteeritakse, ei pea valima operaator. Hoiukoht, mille konkreetne toode arvutiprogrammis kirjeldatud, tuuakse operaatori hoiukohale automaatselt. Kui riiulisüsteem peatub , avatakse väravad ja operaator saab alustada komplekteerimist või hoiukohtade täitmist.
  • Milline näeb välja konsoolriiul?
    Konsoolriiulid on sobivad mitmesuguste talade, profiilide, torude jne hoiustamiseks. Üha sagedamini kasutatakse konsoolriiuleid ka puiduladudes saematerjali ladustamisel. Konsoolriiuleid toodetakse enamasti kindla kauba tarvis, universaalseid ei ole olemas.  Konsoolriiulite üheks eeliseks on see, et need võimaldavad analoogiliselt konventsionaalse laoga kõikidele hoiukohtadele vaba juurdepääsu.
    Sageli kinnitatakse konsoolriiulitele spetsiaalsed kassetid. Kauba võtmine kassetist on lihtsam ja turvalisem kui otse konsooltugedelt. Konsoolelemente on võimalik riiulipostidel kindla sammuga ümber tõsta, millega saab optimeerida hoiuruumi.
  • Milline näeb välja tower laosüsteem?
    Tower-lao üks peamistest eelistest on efektiivne ruumikaustus, Maksimaalne kõrgus võib ulatuda 12 meetrini. Ladustavate toodete kõrgus võib olla kuni 750mm. Hoiuühikuteks on plastikust konteinerid põhja mõõtmetega 1220x820mm. Hammaslatil liikuva lifti kiirus võib olla vahemikus 0,7-1,5 m/s. Seadme esi ja tagaosas asuvad hoiustamissahtlid, keskel on liftišaht. Soovitud kaup tuuakse väljavõtmiskohale liikuva lifti abil, mis liigub üles-alla kahel hammaslatil.
    Eelised:
    • Suur ruumi kasutuse efektiivsus
    • Kaup kaitstud võimalike vigastuste eest
    • Töötaja ergonoomiline tööasend.

  • Milline näeb välja madal ladu kitsaste vahekoridoridega?
    Madal ladu kitsaste vahekoridoridega võib olla näiteks peenkaubatehnoloogia kasutamisega. Peenkaubariiulid on enamasti kolme-viie korruselised. Kõrged peenkaubariiulid pole efektiivsed kuna see eeldab et tuleb kasutada redeleid. Riiulite vaheline koridor on enamasti 1,4-1,6m et võimaldada kahe käsikäru teineteisest möödumist.
  • Milline näeb välja kassett -tehnoloogia alus?
    Sadamates kasutatav sisetrantsporditehnoloogia, mille puhul kasutatakse terminalitraktoreid, spetsaalseid alusetreilereid ja nendega veetavad konteinerite ning lahtise kaubaga alused.
  • Milline näeb välja mafitehnoloogia alus?
    Mafialus ehk mafitreiler. Idee on iseenesest lihtne: terminalitraktor koos spetsaalse haaratsiga pukserib või tõukab enda ees veerevat platvormi. Kaup on võimalik viia laeva või tuua sealt välja lühikese aja jooksul. Alus tõstetakse eesmisest ostast terminalitraktori sadula külge kinnitatud haaratsiga. Peamiseks puuduseks mafialustel on nende kõrge hind ja rataste kummipinna kiire kulumine .
  • Milline näeb välja konteineri virnastaja?
    Konteinerovirnastaja eeliseks on võime tõsta konteinereid suurtesse umbvirnadesse kuni kuues kihis. Tõstuki tõsteseade on universaalne. See võimaldab käidelda nii 20-kui ka 40- ne jalaseid konteinereid.
  • Milline näeb välja terminalitraktor?
    Terminalitraktorid on universaalsed, suure jõudlusega masinad , mis teenindavad sadamates ro-ro ja sto-ro aluseid ning reisiparvlaevu. Nendega veetakse või lükatakse kailt laevatekkidele ja tuuakse laevast välja haagised , poolhaagised ehk treilerid või lahtine kaup mafi- ja kassettalustel.
  • Milline näeb välja peenkauba siirderiiulid?
    Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Peenkaubariiulite puhul liigutatakse riiuleid kösiajamitega mis on tunduvalt odavam kui alusekaubariiulite puhul kasutatavad elektriajamid.
    Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised :
    • suur ladustamise tihedus
    • vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele
    • kaitstud hoiustamisruum
    • lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus

  • Milline näeb välja pöördkahvligatõstuk?
    Pöördkahveltõstuk on esimene tõstukitüüp mis võeti kaustusele kitsastes vahekoridorides ja kõrgete riiulitega las. Sõltuvalt koorma suurusest, masti kõrgusest ja põranda kvaliteedist võib vahekoridoride laius olla 1400 -200mm rohkem levinud on siiski vahekoridor laiusega 1700mm. Tõstuk on võimeline töötama ka riiulite vahekoridoridest väljaspool.
  • Milline näeb välja peenkauba läbivooluriiul?
    Läbivooluriiuleid on otstarbekas kasutada siis kui käideldavad kaubakogused on suured, ringlemissagedus suur, tooteartiklite arv samas väike ja toodete liikumine tahetakse kindlustada FIFO põhimõtte järgi.
  • Millised näevad välja alusekauba siirderiiulid?
    Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Suureks puuduseks kaubaaluste siirderiiulitega laos on aga põranda sisse süvendatud metallilist rööbasteed. Tõstukijuht peab neist sadu kordi päeva jooksul üle sõitma. Alusekauba riiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid.
    Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised :
    • suur ladustamise tihedus
    • vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele
    • kaitstud hoiustamisruum
    • minimaalne lao ruumala ühe alusekoha kohta
    • lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus

  • Millised on laojuhataja olulisemad ülesanded ?
    Laojuhataja peab teadma ja mõistma erinevaid probleeme ning olema suuteline nendega töötama. Ta puutub päevast-päeva kokku erinevate probleemidega, olles kohustatud neid lahendama ja kandma vastutust oma otsuste ja meeskonna tegevuse eest.
    Need valdkonnad on alljärgnevad:
    • töö planeerimine
    • personali planeerimine
    • personalitöö
    • juhendamine ja kontrollimine
    • hädaolukordade lahendamine
    • töötajate koolituse korraldamine
    • palgapoliitika

  • Milline võiks olla laotöötajate parim võimalik palgasüsteem?
    Töö tasustamisel soovitatatakse kasutada mitmest komponendist koosnevat palgasüsteemi. Palgasüsteem võiks koosneda näiteks kolmest komponendist:
    • põhipalk
    • lisatasu erioskuste eest
    • individuaalne boonus

  • Kas ja kuivõrd on laojuhatajal võimalik laotöö ette planeerida?
    Väga oluline laojuhataja töös on aja ja töö planeerimine. Laojuhataja planeerib igapäevaselt nii oma kui ka alluvate tööd. Planeerimine algab aja juhtimisest. Hea aja juhtimine tähendab eelkõige tööülesannete täitmise planeerimist ja prioriteetide määramist.
    Laojuhataja on planeerinud alluvate töö hästi, kui tööpäeva algul on kõigil selge, millega keegi hakkab tegelema. Tempo paljudes ladudes on ülikiire ja ja hea tööjuhataja suudab ka selle juures korraldada tööd nii, et tegeldakse kõige vajalikumate asjadega ja seejuures ei jäeta midagi pooleli . Väga tähtis on teada igal ajahetkel, millega keegi töölistest tegeleb ja kui vajalik see töö kiirel perioodil on. Tuleb jälgida eraldi erinevate töötajate töökoormust ja püüda seda maksimaalselt ühtlustada. Töökoormuse õige ja ühtlane jaotamine alluvate vahel on laojuhataja kõige tähtsam töökohustus. Kui seda ei tee laojuhataja, ei tee seda keegi.
  • Kas ja kuivõrd esindab laotöötaja oma töös ettevõtet?
    Väga palju esindab, kuna laotöötaja võib olla ainus kes puutub kokku kliendiga isiklikult ja laotöötaja käitumine ja kliendi vajaduste rahuldamine näitab ettevõtte kohta kas ettevõttel on hea klienditeenindustase.
  • Kas laotöötaja peaks omama elementaar teadmiseid klienditeenindusest?
    Töötajatele peab olema selgeks tehtud ettevõtte klienditeeniduse strateegia ja töötajate roll selle strateegia elluviimisel. Töötajatel peaks saama väljaõppe kuna paljud kliendid puutuvad kokku ainult kõige madalamal astmel olevate töötajatega.
  • Kas ja kuivõrd on jaotusautode autojuht ettevõtte esindaja kliend juures?
    Sageli puutub kliendiga kokku ainult esiliini töötaja kelleks vib olla autojuht. Seetõttu on ettevõte esindatud paljude klientide jaoks ainult kõige madalamal astmel töötajate kaudu. On tähtis et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel.
  • Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet?
    Väga palju mõjutab autojuht klientidele ettevõtte mainet. Kuna ta võib olla ainuke töötaja kes klientidega otseselt suhtleb. On tähtis et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel.
  • Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures?
    Klientide vaatenurgast tähendab teenindustase trantspordis teatud võimaluste, viiside ja mooduste kompleksi transporditeenuste osutamisel, mis aitabühel ja teisel viisil jaasa kliendi poolt ostetud tarantsporditeenuse kõrgtasemelisele sooritamisele. Mida kõrgem on transpordiettevõtte poolt pakutav teenindustase, seda suuremad on kliendi võimalused saada temale vajalik teeninduse sisu ja sooritamise tase.
  • Millised on laouhataja igapäevtöö kõige olulisemad ülesanded?
    Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud kui kõige kallim ressurss oleks täielikult ära kasutatud.
    Laojuhataja peab suutma mõjutada töötajate arvamusi , seisukohti, suhtumist ja käitumist selliselt, et saavutatakse optimaalne tootlikkus. Kontrolli töötajate tegevuse üle on laos raskem saavutada kui tootmises juba seetõttu, et töölised on erinevaid toiminguid teostades riiulitevahelistes vahekoridores ja tööaladel.
    Laojuhataja peab teadma ja mõistma erinevaid probleeme ning olema suuteline nendega töötama. Ta puutub päevast-päeva kokku erinevate probleemidega, olles kohustatud neid lahendama ja kandma vastutust oma otsuste ja meeskonna tegevuse eest.
    Planeerimine sisaldab endas lühiajaliste ja kaugemate eesmärkide seadmist, protseduuride väljatöötamist ja poliitikat, kuidas neid protseduure üles ehitada.
    Üks tähtsamatest omadustest, mida nõutakse kaasaegselt lao juhilt, on võime minna kaasa muutustega . Laondus on muutunud viimase kahekümne aasta jooksul rohkem kui kogu eelmise sajandi jooksul. Esimene suur muutus laonduses oli tõstuki kasutuselevõtmine Teise Maailmasõja järel.Teine ja veelgi revolutsioonilisem muutus oli üldine personaalarvutite kasutuselevõtmine. Kolmandaks oluliseks muutuseks on automaatse identifitseerimise tehnoloogia juurutamine . ahjuks ei kasutata paljudes ladudes kõiki võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed tehnoloogia, tehnika ja töökorraldusmeetodid. Nii näiteks juurdub visalt kooditehnoloogia rakendamine, sageli ei kasutata poolautomaatseid kilemähkimisseadmeid, saadetisi ei markeerita transpordietikettidega jne.
  • Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider?
    Tulemused on head kui, laojuhataja on ka mitteformaalne liider, keda alluvad igati aksepteerivad ja kes suudab neid seetõttu motiveerida .
  • Millistes valdkondlades peaks olema laojuhataja kompeentne?
    Need valdkonnad on alljärgnevad:
    • töö planeerimine
    • personali planeerimine
    • personalitöö
    • juhendamine ja kontrollimine
    • hädaolukordade lahendamine
    • töötajate koolituse korraldamine
    • palgapoliitika

  • Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab ka laotöö kvaliteeti?
    Perioodiliselt ja kvaliteetselt läbi viidud puhastustööd laos mitte ainult ei mõjuta laoruumide väljanägemist, vaid avaldavad mõju ka töö tootlikkusele, kvaliteedile ja turvalisusele.
    Puhtuse ja korra hoidmisest on võimalik saada järgmist kasu:
    ·kui riiulite vahekoridorid on puhtad ja kaubad on paigutatud hoiukohtadele korralikult, toimub hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine kiiremini
    ·kui kaubad on kirjeldatud hoiukohtadel õigesti, toimub komplekteerimine ja inventuuride läbiviimine kiiremini
    ·kui kaubad on paigutatud hoiukohtadele korrektselt ja läbimõeldult, tekitatakse neile käsitsemise käigus vähem vigastusi
    ·kui laos valitseb kord, tuleb ette ka vähem õnnetusjuhtumeid.
    Töö kvaliteedile mõjub korra hoidmine ja puhas ladu alljärgnevalt:
    · läbimisajad lühenevad, kuna ladu on efektiivsem
    · saadetistes on vähem vigu (õiged tooted õigetes kogustes)
    · väiksem tagastamise hulk, mistõttu on vähem käsitsemis-, arvuti- ja paberitööd ning parandatud saadetisi (uuesti välja saadetud).
  • Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laos märgpuhastuse läbiviimisest?
    Märgpuhastamist teostatakse reeglina tööpäeva lõpul, sest põrandapind peab soovitatavalt üks kuni kaks tundi kuivama.
  • Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse tegemiseks?
    Ei piisa sest kuivpuhastusel ei saada kätte lao põrandalt kõike tolmu.
  • Kas lao puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse läbiviimisest?
    Ei piisa kuna märgpuhastusel kasutatavad põrandapesumasinad ei eemalda põrandalt mehaanilist mustust(puidu- ja kiletükke ning muud prahti).
  • Milliste viiside ja võimalustega on laos kõige tõhusam võideeda tolmuga ?
    Tolmu efektiivse eemaldamise seisukohalt on tõhus võimalikult sagedane märgpuhastuse teostamine, sest selle meetodi abil saadakse põrandapinnalt kätte ka kõige peenem tolm, mis on põrandapinna mikrokonarustes. Märgpuhastusele peab aga üldjuhul eelnema kuivpuhastus, sest põrandapesumasinad ei eemalda põrandalt mehaanilist mustust (puidu- ja kiletükke ning muud prahti)
  • Millest sõltub tolmu kogus laos?
    • Tolmu kogus laos sõltub:
    • ·põrandate puhastamise sagedusest
    • ·töö intensiivsusest laos
    • ·ventilatsiooni tõhususest
    • · saabuvate kaupade ja pakendite puhtuseastmest
    • ·suhtelise niiskuse tasemest laos.

  • Millise intervalliga on soovitav viia laos märgpuhastust?
    Võimalikult sagedasti.
  • Kas teenused on võimalik toota mingil määral ette?
    Teenuseid pole võimalik toota ette, neid ei saa säilitada ega ladustada. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse üheaegselt.
  • Kas kõiki alasid laos on soovitatav puhastada ühesuguse sagedusega?
    Ladudes, kus toimub intensiivne töö, on soovitav läbi viia kuivpuhastus kord päevas või mitte harvemini kui kord kahe päeva jooksul.
  • Mis peaks olema kliendideeninduse fookuses?
    Ettevõtte klienditeeninduse strateegia on ülesse ehitatud ümber viie võtmeelemendi:
    Usaldusväärsus: Kliendi poolt vaadatuna on usaldusväärsus eelkõige olulisem, kuna see on seotud ostumüügiprotsessi baaselementidega. Usaldusväärsus võib tähendada kaupade saadavust, kokkulepidtud tarneaegadest kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist jne.
    Aeg: aeg on seotud tellimustsükliga. Klienti huvitab kui palju aega kulub hetkest, mil võeti vastu tellimus kuni hetkeni mil see täidetakse.
    Käepärasus: on seotud selliste mõistete ja valdkondadega, nagu tellimuste esitamise lihtsus, läbimisaeg, tehniline abi ja müügijärgne teenindus.
    Teabe edastamine: Andmete edastamine hõlmab selliseid tegevusi nagu saadetiste jälgimine, vastamine kliendi päringutele, arvete estamine ja info juhtimine.
    Ausus: See tähendab üldjuhul kinnipidamist kliendile antud lubatudtest. Ohtlik on lubada klientidele rohkem kui suudetakse tegelikult tarnida.
  • Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset?
    Logistikas kasutatavad peamised teenindustaseme näiturid on alljärgnevad:
    tarnevõime
    tarneaeg
    tarne täpsus
    tarneaja paindlikkus
    tarnepoliitika
     tarnepartii piirangud
    tarnekindlus
  • Mille alusel tajub klient osutavate teenuste kvaliteeti?
    Teenuse kvaliteeti käsitletakse kui ka erinevust ootuste ja tegelikkuse vahel. Mida väiksem on see erinevus seda kõrgem on osutavate teenuste kvaliteet.
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
    Kliendi poolt vaadatuna on usaldusväärsus kõige olulisem, kuna see on seotud ostu- müügiprotsessi baaselementidega. Usaldusväärsus võib tähendada kaupade saadavust, kokkulepitud tarneaegadest kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist jne. Usaldusväärsus põhineb kliendi arvestusel ja ootusel, et ettevõte teeb korrektselt seda, milleks ta on ellu kutsutud ja mida klientidele on lubatud.
  • Mis on tarnevõime ?
    Tarnevõime- on võime rahuldada nõudlust mingi kndla toote järele teatud perjoodi jooksul
  • Mis on ettevõttes tavaliselt probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
    Teenindustaseme tõstmine ei ole üldjuhul õigustatud, kui logisikakulude suhteline kasv ületab läbimüügi suhtelise kasuvu sama ginnataseme juures. Sellisel juhul hakkab suurenema logistikakulu osa ühe müüdud tooteühiku hinnast . Kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurendamisega ei too endaga kaasa oodatud läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmine finantsmajanduslikult õigustatud.
    Mingil juhul ei tohiks ületada see seda läve millest edasi naudib klient suurepärast teeninduste kvaliteeditaset, teenuste osutajal tekib aga kahjum mis hakkab suurenema. Sellist läve võib nimetada klientide vajaduste rahuldamise piirläveks.
  • Mis on optimaalne teenindustase
    Optimaalne teenindustase on tase , mille puhul kulude edasisel vähendamisel hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust.
  • Mida tähendab kaliteetne toode?
    Kvaliteedi all mõeldakse toote kõiki selliseid ühiseid omadusi, mille abil võidakse rahuldada klentide selgesti väljendatud soove ja ootusi.
    • Usaldusväärsus
    • Standardsus

    • Vastupidavus
    • Hooldatavus ja esteetilisus

    Olulised on nii omaduste kvaliteet kui omaduste järjepidevuse kvaliteet
  • Kes otsustab toote omaduste üle?
    Lõpptarbija otsustab toote omaduste üle. Kui klient on rahul on tegemist kvaliteetse tootega.
  • Mida tähendab kvaliteetne tootmine ja teenindamine kliendi vaatenurgast?
    Kliendi teadvustatud ja teadvustamata vajadusre ning ootuste rahuldamine.
  • Kas ja kuidas on võimalik määrtata teenuse kvaliteeti?
    Teeninduse kvaliteedi 2 mõõdet:tehniline-mida kliendid saavad suhtlemisel firmaga . Funktsionaalne-kuidas tehniine mõõde kliendile kätte tuleb.Teeninduse kvaliteet sõltub:1)turusuhetest,2)reklaami ja müügikampaaniatest.3)koostööst partneritega. Teeninduse kvaliteet on määratav ka lahknevusega loodetud ja kogutud kvaliteedi vahel.
    Kriteeriumid, mida tarbijad kasutavad teenuse kvaliteedi hindamisel:
    • Kliendilähedus ja usaldatavus
    • Teenindusvalmidus
    • Kompetentsus
    • Ligipääsetavus

    • Sõbralikkus ja viisakus
    • Kommunikatiivsus
    • Kindlus ja turvalisus
    • Kliendi mõistmine
    • Teenindamiskeskkond

  • Mis on subjektiivsema iseloomuga ,kas toode või teenuste kvaliteedi määratlemine ?
    Teenuse Kvaliteedi kindlaksmääramine.
  • Mis on kvaliteedijuhtimis kõige olulisemad eesmärgid ettevõttes?
    Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbiprotsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine.
    Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad. kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need. kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje , kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil.
    Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid.
  • Kes peaks olema seotud ettevõtte töötajatest kaliteediküsimustega?
    Väikestes ettevõtetes jatatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate struktuurüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli palgatakse tööle kvaliteedijuht. Suurtes ettevõtetes luuakse kvaliteedijuhtimise osakond või teenistused . Kvaliteedijuhtimise teenistust juhib tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest.
  • Millistel eesmärkidel rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi?
    Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ha iituste ettenägemist ja võimer neid soove ja vajadusi täita.
    • Saavutada ja hoida toote või teenuse kvaliteedi tasemel, mis rahuldaks klendi nii olemasolevaid kui ka eeldatavaid nõudeid
    • Tagada ettevõttele kindlustunne, et kavandatav kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse saavutatud tasemel
    • Tagada kliendile kindlustunne, et kavandatud kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse tasemel.
  • Millised on ettevõtte, selle partnerite ja klientide ühised kvaliteedialased huvid?
    Ettevõte peaks tagama toote ja teenuste püsiva kvaliteeditaseme.
  • Milline seos valitseb üldjuhul osutavate teenuste hulga ja nende kvaliteedivahel?
    Mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet.
  • Millised on kvaliteedi määraatlemise peamised kriteeriumid logistikas?
    • Klientide vajaduste rahuldamine
    • Toimingute teostamine kuluefektiivsusel viisil
    • Tegutsemine ahela või võrgustikus selliselt, et ülejäänud lülidele on loodud eeldused toimida kvaliteetselt
  • Milline seos valitseb üldjuhul kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
    Efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet.
  • Kes on ettevõtte sisemised kliendid ja kuidas tuleks nendesse suhtuda võrreldes väliste klientidega?
    ISO Kvaliteedisüsteemi terminite standardi 9000:2000 defineeritakse : Klienti kui organisatsiooni või isiksust, kes võtab toote vastu. Kliente liigitatakse:
    • SISEKLIENT – teine töötaja organisatsioonis.
    • VÄLISKLIENT – kliendid kes kasutavad organisatsiooni toodet.
    ! Selleks et välisklient ettevõtte toote/ teenusega rahule jääks tuleb esmalt tagada ettevõtte siseklientide rahulolu toote/teenusega.
  • Milline vealiik on logistika teenuste kvaliteedi parandamise seisukohalt kõige olulisem?
    Süsteemsete vigade, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda.
  • Mis on kõige olulisem vigade analüüsimisel?
    Leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks.
  • Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat? Kui on vaja, siis milleks?
    Statistika pidamine on oluline , kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele.
  • Millistel eesmärkidel viiakse ettevõttes läbi klienditeeninduse siseauditeid?
    See on vajalik, et ettevõte saaks selgeks teha valupunktid, mida oleks vaja parandada. Ja mida teha edasi.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 52 lk · .doc · 347 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #1 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #2 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #3 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #4 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #5 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #6 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #7 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #8 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #9 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #10 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #11 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #12 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #13 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #14 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #15 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #16 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #17 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #18 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #19 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #20 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #21 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #22 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #23 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #24 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #25 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #26 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #27 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #28 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #29 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #30 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #31 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #32 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #33 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #34 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #35 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #36 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #37 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #38 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #39 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #40 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #41 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #42 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #43 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #44 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #45 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #46 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #47 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #48 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #49 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #50 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #51 LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED #52
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 347 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor getter89 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    172 küsimust kogu laomajanudse õpetuse materjali kohta koos vastustega !
    laonduse ajaloost kuni laotehnoloogiate ja seadmeteni! ühesõnaga kogu materjal laomajandusele!

    Sarnased õppematerjalid

    Laotehnoloogia iseseisev töö
    10
    doc

    Laotehnoloogia iseseisev töö

    Iseseisev töö ­ laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline näeb väl

    Laomajandus
    Laondus ja veokorraldus
    49
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8

    Veokorraldus
    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega
    14
    doc

    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

    f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja

    Laomajandus
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    .......99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär?  ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase  tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega  tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2

    Logistika alused
    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    ....99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2

    Laomajandus
    Lao tehnoloogiad
    34
    doc

    Lao tehnoloogiad

    Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x LAO TEHNOLOOGIAD Iseseisev töö Juhendaja x Tartu 2015 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Miniload süsteem ehk AS/RS (automated storage & retrieval system) kraanasüsteem on kallis, kuid efektiivne, suures osas automaatselt töötav nüüdisaegne laosüsteem peenkaupade ja väiksegabariidiliste tükikaupade käitlemiseks. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstete

    Laonduse alused
    Kauba kaitlemine
    54
    pdf

    Kauba kaitlemine

    Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida- mine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Nii on pidanud mitmed suurtootjad maailmas rajama täiendavaid ladusid oma kaubamajakettidest suurklientidele sobivatesse kohtadesse, sest see on olnud kliendi soov. Tootjale endale ei pruugi lao asukoht hästi sobida ja võib tuua endaga kaasa lisakulusid. Küsimused 1. Milliste kaubagruppide jaoks on ladustamine möödapääsmatu? Miks? 2. Milliseid kaubagruppe on vaja ladustada vähesel määral ja milliseid pole tingimata vajalik ladustada? 3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid? 4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla ladustatud kaugemal? 5

    Logistika
    Lao tehnoloogia-test13
    22
    odt

    Lao tehnoloogia (test13)

    1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine · maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepääs ladustatud kaubale. www.logiproff.co

    Laomajandus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (7)

    Kriipz profiilipilt
    Kriipz: Täiesti kasulik materjal, abiks olnud paljudele küsimustele vastamiseks :)
    19:00 12-05-2011
    Angri profiilipilt
    Angri: Paljudele küsimustele saab päris head vastused :)
    14:06 12-01-2014
    SigridMl profiilipilt
    SigridMl: päästis mu elu:D aitas vägagi:)
    21:21 26-01-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun