Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni
Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahest. Kasutusaastate jooksul akumuleeritud kulum suureneb ning põhivara jääkmaksumus väheneb. Pärast kasuliku eluea lõppemist on jääkmaksumus võrdne lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000 Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega, milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid jms)
Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816
c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone K: Akumuleeritud kulum
Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum
0 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2006 14 475 386 8 929 396 348 305 23 753 087 Akumuleeritud kulum ja allahindlused Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2005 1 948 392 3 060 773 282 190 5 291 355 Aruandeperioodi amortisatsioonikulu Müük 798 017 0 788 545 0 28 617 0 1 615 179 0 Akumuleeritud kulum seisuga 31.12
-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on:
Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad
- maksuefekt (jääkväärtust ja vanaseadme müügi hind) (25 000- 6000 * 34%) 6460 esialgsed kulud Io 112 540 2. Leidke juurdekasvu rahavood Need rahavood võtavad arvesse ainult selles projektist tingitud muutusi nii kuludes kui ka tuludes st. need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist. Kokkuhoid 45 000 (sissetulev rahavoog) Amortisatsioonikulu (125000/5) -25 000 (ei ole rahavoog) Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200 Amortisatsioon 25 000 Juurdekasvuline rahavoog 38 200 3. Arvutage lõpetavad rahavood Uue seadme müügihind 0? - ettevõtte tulumaks 0? LRV 0? 4. Tasuvusaeg 112 540 / 38 200 = 2,9 aastat
Vali üks: a. 12% b. 8% c. 10% d. 14 % Küsimus 5 Küsimuse tekst Keskpärane Firma on soetanud seadme, mis maksis 30000 , mille kasulik eluiga on 15 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul 0. sEadme kasutamine võimaldab kokku hoida ekspluatatsiooni- kulusid kokku 6000 aastas. Seadme tasuvusaeg on: Vali üks: a. 1/5 aastat b. 7,5 aastat c. 5 aastat d. 2 aastat Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tulumaksustamist arvesse ei võeta, siis amortisatsioonikulu käsitletakse kapitaalmahutuste eelarvestamise eri meetodite puhul järgmiselt: Vali üks: a. Ei võeta arvesse;võetakse arvesse;võetakse arvesse b. võetakse arvesse;võetakse arvesse;võetakse arvesse c. ei võeta arvesse;ei võeta arvesse;võetakse arvesse d. ei võeta arvesse;ei võeta arvesse;ei võeta arvesse e. võetakse arvesse;ei võeta arvesse,võetakse arvesse Küsimus 7 Küsimuse tekst Põhitegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a
Autode kindlustuskulu 5422 kantseleikulud, postikulud 5371 Varakindlustuskulu 2455 It teenused, arvutitarvikute kulu 2034 autode hooldus ja remodikulud 504 muud autodega seotud kulud 902 muude põhitegevustega seotud teenuste kulu 2800 Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara amortisatsioonikulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840
Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes osades põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr =(soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu =amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt
3) 1030 5) 610 610 S0 3500 6) 515 515 7) 9 5) 610 S1 1030 S1 2890 9 S1 D PV amortisatsioonikulu K D Intressikulu K D Intressivõlg K D TKKK K D Aruandeaasta kasum K 7) 9 9 8) 5 5 8) 5 610 1230 91 515
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
mitte. Sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. Pensionikulu Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel "Muud äritulud") Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a
lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON Palk Rent teguritulud Intress Kasum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM II
põhivara 31.12.2009 Soetusmaksumus 881 551 39 238 920 789 Akumuleeritud kulum -495 193 -32 808 -528 001 Jääkmaksumus 386 358 6 430 392 788 Ostud ja parendused 125 365 25 224 150 589 Amortisatsioonikulu -137 797 -5 741 -143 538 31.12.2010 Soetusmaksumus 972 083 63 018 1 035 101 Akumuleeritud kulum -598 157 -37 105 -635 262 Jääkmaksumus 373 926 25 913 399 839 Ostud ja parendused 28 747 0 28 747
tulumaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4680 Erisoodustuselt arvest. sots.maks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 47 Tööjõukulud Kulu 4710 Palgakulu Kulu Palgakulu 4712 Juhatuse liikme tasud Kulu Palgakulu 4720 Sotsiaalmaks töötasult Kulu Sotsiaalmaksud 4730 Töötuskindlustuse kulu Kulu Sotsiaalmaksud 4790 Puhkusekohustuse kulu (reserv) Kulu Palgakulu 4791 Puhkusekohustuse sots.,töötusk.maksu kulu Kulu Sotsiaalmaksud 48 Põhivara kulum ja väärtuse langus Kulu 4810 Põhivara amortisatsioonikulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4820 Kinnisvarainvesteeringute amort.kulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4830 Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4840 Põhivara väärtuse langus Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 49 Muud ärikulud Kulu 4910 Kahju põhiv. likvideerimisest ja müügist Kulu Muud ärikulud 4930 Makstud leppetrahvid Kulu Muud ärikulud 4940 Maksuviivised maksuametile Kulu Muud ärikulud
7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni. JT määr= JT/NK* 100= 180 000/900 000* 100%= 20% JT= 900 000- 720 000= 180 000 13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära?
(Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 INVESTEERINGUD PÕHIVARADESSE
D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18
arvestatud tööandja poolt tasutavad maksud Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; kahjum
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus ...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
5 Masinad ja seadmed 650,000 - 6 Masinate akum. kulum - 98,000 - 7 Lühiajaline pangalaen - 170,000 8 Võlad tarnijatele - 34,600 9 Palgavõlg - 48,000 10 Aruandeaasta kasum (kahjum) - 140,000 11 Amortisatsioonikulu - - 12 Materjalikulu - - 13 Palgakulu - - 14 Sots.maksukulu - - 15 Sots.maksuvõlg - - 16 Töötuskindl.maksekulu - - 17 Töötuskindl.maksevõlg - -
Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud) Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod. Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus esimestel aastatel on
2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele, kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. Osakuluarvestus- eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetata...
on üldjuhul O. Lõpetamismaksumuse võib nullväärtusest erinevaks hinnata siis, kui on sõlmitud leping immateriaalse põhivara müügiks tema kasuliku eluea lõppedes või eksisteerib aktiivne turg ning on alust arvata, et nõudlus püsib immateriaalse põhivara kasuliku eluea lõpuni (IAS 38) 27 Kui immateriaalse põhivara kasutusaasta ei ühti majandusaastaga, arvutatakse amortisatsioonikulu proportsionaalselt kasutusajaga. 28 Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil
Muud ärikulud 1,220 Reklaamikulud 1,350 Kantseleikulud, postikulu 1,532 Isiku tulumaksu Seadmete võlg remont, varuosad, 1,992 hooldus kulu 2,145 Elektri kulu 2,235 Töötuskindlustuse kulu 2,403 Ruumide kommunaalkulud 2,444 IT teenuste kulu 2,529 Põhivara amortisatsioonikulu 2,875 Kohustuslik reservkapital 4,000 Autode kütuse kulu 4,659 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5,663 Müüdud kauba kulu 5,896 Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406 Ostjate laekumata arved 6,702 Ruumide rendikulu 6,912
kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate t (km) meetod meetod jäägi meetod järjenumbrite summa meetod
5Reklaamikulud 1 350 6Kantseleikulud, postikulu 1 532 7Isiku tulumaksu võlg 1 992 8Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 145 9Elektri kulu 2 235 10Töötuskindlustuse kulu 2 403 11Ruumide kommunaalkulud 2 444 12IT teenuste kulu 2 529 13Põhivara amortisatsioonikulu 2 875 14Kohustuslik reservkapital 4 000 15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kui ei ole piisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse, siis amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Juhul kui on
lõpus 1 000 + ( 1 820 + 32 465,63 + 160 819 ) + 1065,1 = 197 169,73 1 7. Investeeringute eelarve Ettevõttel oli aruandeaasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr.eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta 65 000 kr. eest sülearvuteid ja II kvartalis 15 000 kr. eest uus printer. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. 7A. Amortisatsioonikulu eelarve I II III IV A tootmisseadmed 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 mittetootmisseadmed amortisatsioonimäär 4% 4% 4% 4% 16% tootmisseadmete kulum 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 mittetootmisseadmete kulum 7B. Põhivara liikumiste eelarve
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
ehitised seadmed põhivara ehitus maksed Soetusmaksumus 01.01.05 0 277 218 1 909 633 0 0 2 186851 Soetusmaksumus 31.12.05 0 277 218 1 909 633 0 0 2 186851 Akumuleeritud kulum 01.01.05 0 25 000 630 000 0 0 655 000 Amortisatsioonikulu 2005.a. 0 30 000 305 688 0 0 335 688 Akumuleeritud kulum 31.12.05 0 55 000 935 688 0 0 990 688 Jääkmaksumus 01.01.05 0 252 218 1 279 633 0 0 1 531851 Jääkmaksumus 31.12.05 0 222 218 973 945 0 0 1 196163
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes osades põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus – lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr = (soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu = amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod
suuremad (RTJ 7, 2011, §27). Kahjum kajastatakse kasumiaruandes kahjumina ning bilansis kohustusena. (Siling & Lõokene, 2001, lk 51) Kasumi korral tehakse kanne: D Bioloogilised varad (bilanss) K Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) Kahjumi korral tehakse kanne: D Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) K Kohustus (bilanss) Soetusmaksumuses kajastatavate bioloogiliste varade amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt materiaalse põhivara amortisatsioonikuluga (Kikas & Treumann, 2003, lk 91). Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel „Muud ärikulud“ / „Muud äritulud“ (Villems, 2007, lk 69). Kui me koostame bilansi ja kasumiaruannet ettevõtte tarbeks, võib kirjete nimetusi täpsustada, samuti
· alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud
26 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine Funktsionaalse liigituse alusel jagunevad ettevõtte kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Uuritava organisatsiooni tootmiskulud on seotud lipumastide tootmisega ja need on toormaterjal, tööliste palgakulud ja koolituskulud, tootmishoonete rendikulu, kütte- ja kommunaalkulud, tööriistad, tootmisseadmete (põhivara) amortisatsioonikulu, tootmise lisakulu, mis on seotud lipumastide pakendamisega ning tootmishoonete ülalpidamiskuludega. Tootmise lisakulud on tootmishoone ülalpidamiskulud: tootmishoonete rendi- ja remondikulud, elekter, küttekulud, tootmise jääkide prügivedu, tööriistad ja väikevahendid, mis on vajalikud toodangu valmistamiseks, tõstuki ülalpidamiskulud, mida kasutatakse valmistoodangu transpordiks laoplatsile, põhivara amortisatsioonikulud (vt Tabel 3). Tabel 3
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsiooniperiood ja meetod vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus. Kui vara eeldatav kasulik eluiga erineb varasemast hinnangust või kui varast tuleneva majandusliku kasu eeldatav kasutamine on muutunud, tuleb vastavalt muuta vara amortisatsiooniperioodi või meetodit ning neid muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes immateriaalse vara funktsioonile vastavas kulukategoorias Kontsern lähtub piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara puhul alljärgnevatest kasulikest eluigadest: Võrgustruktuurid 3 aastat 18 Arvutitarkvara ja litsentsid 2 aastat Suurte süsteemide tarkvara ja litsentsid 4 aastat Muu immateriaalne vara kuni 10 aastat
kaubik, mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi 22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr 23. Kapitalikulu on intressikulu amortisatsioonikulu amortisatsiooni- ja intressikulu summa amortisatsiooni- ja intressikulu summa, juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut 24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet? logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
kaubik, mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi 22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr 23. Kapitalikulu on intressikulu amortisatsioonikulu amortisatsiooni- ja intressikulu summa amortisatsiooni- ja intressikulu summa juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut 24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet? logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
