11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor? Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine On varude tellimiskulud võimalikult minimaalsed Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega 13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu plaanitakse rajada kolme aasta pärast üks toomisüksus
riknevate toiduainete (leib, sai, piima- ja lihatooted, puuviljad jne) tellimisel enamasti tellimustsükli meetodit. Jaekaubanduses on üldlevinud nende meetodite kombineeritud kasutamine. Tootmisettevõtetes kasutatakse rohkem tellimustsükli meetodit ja vähem tellimuspunkti meetodit. Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetodi kasutamine aitab vähendada tellimis- ja veokulusid. Tellimiskulu määra ühe tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurendarnisega. Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul, järeltellimustest ja tootmise osalisest või täielikust seiskumisest. Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need isegi kindlaks tegemata
ühtlustamine. Hindade eelis tootmises on suurte tootmispartiide madala tootmiskulud. Ladusid püütakse vältida, kui kapital ei ole soovita siduda käibevahenditega või soovitakse saada säästu laokuludes. Samuti laost ei pruugi toimuda kindlat müüki ja ladustatavad tooted võivad muutuda mittelikviidseteks. Ladu püütakse vältida, kui ladu põhjustab kauba asjatult käsitsemist ja kulusid. Kui tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel, algab kogu tellimis/tootmisprotsess sellest nõudlusimpulsist. Niisugusel juhul räägitakse tõmbemudeli kohasest tootmise juhtimisest. Seevastu tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatel müügiplaanidel. Tooted justkui püütakse tõugata turgudele, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu. Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmine efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest.
'' `'Mitte päris mis ootasid?'' `'Jah, kus on kõik kuradima kuld.'' `'See koht võeti sajandeid tagasi tühjaks.'' `'Pagana piraat see Poolak.'' Rando leidis mast ühe kiivri ning hakkas seda uurima. `'Ei see ei olnud Peeter. Paistab et hispaanlased jõudsid siia ennem teda.'' Rando näitas Stennile kiivrit. Sten vaatas seda natuke ja viskas maha. `'Rando, ma ei otsi mingit pagana tinatükki,''vihastas Sten.''Ma olen kõrini võlgades, ma tõsiselt ootasin midagi sellest.'' `'Liiga palju tellimis Liimas, ma eeldan.'' `'See ja veel paar halba tehingut.'' `'Ma olen sulle alati öelnud, et hoiaksid eemale halbadest meestest, ja tüdrukutest.'' `'Jah, vaata kes räägib?'' `'Mida see tähendama peaks?'' `'See reporter. Ma nägin, kuidas sa teda vaatasid.'' `'Signe, palun. Ma rikkusin iga võimaluse sel hetkel, kui ma ta rannikule maha jätsin.'' `'Kõik on võimalik armastuses ja sõjas poiss.'' `'Ja mis siis, kui sa vahet teha ei oska?'' `'Siis mu sober, oled sa suures jamas.''
suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem Lihtsaim tellimisperioodi süsteem, varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele, sobib paremine aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ) ? Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Seda punkti nimetatakse optimaalseks tellimiskoguseks. Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus. Viimane võimaldab konsolideerida konkreetsele tarnijale esitatavaid tellimusi hoides kokku hankekulusid. Samas nõuab süsteem suurte reservvarude omamist, kuna varude taset kontrollitakse teatud ajaperioodide tagant, siis võib nõudlud vahepeal ootamatult kasvada. Seetõttu sobib tellimisperioodisüsteem paremini aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus? (EOQ) Tase, kus tellimis- ja säilituskulu summa on minimaalne. Tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.
koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Tellimuspunkti meetodil tellides võidakse teha tellimus automaatselt (faksi või EDI abil) või ostuvajaduse tekkimisel, mil ostja nõustub tellimistingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil. 26) Optimaalne tellimiskogus lk 341-346 Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. 27) Logistika outsourcing'u ehk kolmanda poole logistika (3PL) põhjused lk 384- 385 1.) Keskendumine põhitegevusele 2.) Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3.) Kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 4.) Parem ülevaade tegevuskuludest 5.) Tõhusam organisatsioon 6.) Kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7.) Jaotussüsteemide tsentraliseerimine
varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 55. Mis on optimaalne tellimiskogus? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 56. Mis on tellimispunkt? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 57. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. 58. Mis on varude käibesagedus? Varude käibesagedus tuleneb finantsarvestuslikust ringlemissagedusest, mis näitab varudega seotud kapitali ringlemissagedust
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi ...
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. ...
49.Tellimispunkti süsteemis ei pea kasutama tööjõudu kes varusi kontrolliks. Täiendtellimusi tehakse muutumatu suurusega kogusele. Tellimusi esitatakse vastavalt nõudlusele. Tellimispunktiga tellimisperioodi süsteem: varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant. Täiendustellimusi tehakse laoartiklile, mille saldo on jõudnud tellimuspunkti või sellest allapoole. 50. Kui tellimiskulud suurenevad, siis säilituskulud vähenevad. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Optimaalne tellimiskogus EOQ on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
- toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine, - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad, - erineva ostuvalmidusega tarbijad (pole tootest kuulnud, on kuulnud, kavatsevad osta, on proovinud, on omaks võtnud), - erineva ostmis-, tellimis- ja kasutamisviisiga tarbijad 18. Toote olemus ja liigid Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kestuse järgi liigitamine - Kestuse järgi saab eristada lühiajalise ja pikaajalise kestusega tooteid. Lühiajalise kestusega tooted tarbitakse tavaliselt kiiresti ära ühe või mõne kasutuskorraga, näiteks toiduained
Ettevõttel on erinevad laod, kus parfüüme müüakse. Poode identifitseeritakse nii nimetuse kui ka firmasisese koodi järgi. Poed on jagatud riigiti ja erinevate tunnustakse. See on vajalik kuna aitab logistilisi lahendusi paremini planeerida. Parfüüme müüakse erinevat sorti. Erinevatest parfüümidest võiks olla ülevaade ning igaks juhuks ka kommentaari väli. Peab olema näha millises riigis ning poes kindlat parfüümi müüakse. Näha peab olema erinevate parfüümide tellimis- ja saatelehed, et neid poeriiulitel välja panna. Kuna tooteid ei ole võimalik tellida korraga nende saadavuse tõttu oleks hea teada, mis oleks tellimused on. Tellimuse võib esitada, aga selle läbi viimine võib võtta kauem aega. Töötajad moodustavad meeskonnad, keda omavahel võib riigipiiris vahetada ning komandeeringute raames saata teistesse riikidesse erinevatesse poodidesse abiks. Meeskonda võib kuuluda palju isikuid, kuid miinimumiks on üks
Tabelisse sisesta alljärgnevad valemid: Summa = Hind * Kogus Käibemaks (20%) summast Kokku = Summa + Käibemaks Märkused = IF(valmimiskuupäev>tellimiskuupäev;Tähtaeg ületatud!;OK) Hindade väljendamiseks jaoks kasuta raha vormingut Kasutades tingimuslikku vormingut too punasega välja märkused, mille sisuks on "Tähtaeg ületatud!" Kauba Tellimis- Valmimis- Käibemak Hind Kogus Summa Kokku Märkused nimetus kuupäev kuupäev s Piim 11/22/2018 11/21/2018 1.25 931 1,163.75 232.75 1,396.50 OK Juust 11/22/2018 11/21/2018 2
võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet jaotussüsteemist. Samas oli veel 90
Varude juhtimise valdkond käsitleb valmistoodangu hoiustamist ja tarneotsuste tegemist materjalide ja pooltoodete hoiustamist ning tarneotsuste tegemist tooraine, materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist 3. Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel B optimaalsete tarnepartiide määratlemine C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne?
inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kasutatav eelkõige stabiilse nõudluse ja/või lühikeste täitmisaegade puhul. Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt. Täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega (EOQ) kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes;
34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad, - toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine), - erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad, - erineva ostuvalmidusega tarbijad (pole tootest kuulnud, on kuulnud, kavatsevad osta, on proovinud, on omaks võtnud), - erineva ostmis-, tellimis- ja kasutamisviisiga tarbijad. 197. 198. 199. 5. Turundusmeetmestik 200. Kui turust on moodustunud selge ettekujutus, saab hakata välja töötama turundusmeetmestikku (marketing mix). Enamuses turundusalases kirjanduses käsitletakse seda nelja instrumendi · toote, · hinna, · jaotuse (müügikoha) ja · edustamise kooslusena. 201. Teenust pakkuvates või suure teeninduse osakaaluga firmades sisaldab turundusmiks ka teenuste meetmestiku komponente:
44. Varude juhtimise põhiprintsiibid Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Materjalidega kaasnevateks kuludeks on tellimis- ja ladustamiskulud, valmistoodangul vaid ladustamiskulud. Varudega kaasnev kogukulu: TIC=TCC+TOC=C*P* (Q/2)+F*(S/Q) Antud valemist on võimalik leida optimaalne tellimuse kogus, võttes kogukulu funktsioonist osatuletise tellimuskoguse järgi ja võrdsustades selle nulliga. Tuletisvõrrandist on võimalik leida varude tellimise optimaalne kogus (EOQ) Teiseks varude optimeerimise mudeliks on ajastatud varude (just-in-time) mudel. Selle mudeli
Tavaliselt MRP süsteemid nõuavad täpsust, mis on suurem kui 99% Eelseisvad ostutellimused peavad täpselt näitama koguseid ja planeeritud saabumisaegu Kindlustusvaru: see on min varu, mis hoiab tootmistegevuse töös, mida kiiremaks saame tarneajad, seda väiksemaks laovaru saab. BOM-id, materjalivaru register, tellimis- ja tootmiskogused ei pruugi olla ideaalselt täpsed Tihti on mõistlik hoida kindlustusvaru. Seda peab minimiseerima ja lõppkokkuvõttes elimineerima Tavaliselt kindlustusvaru on plaanilise laovaru osa Eraldised – nt. broneeritud või teel olevate materjalide vajadus. MRP juhtimine: MRP on dünaamiline süsteem, võimaldab ümberplaanimist muutuste korral, süsteemi närvilisuse tulemusena
· Kui varu väheneb teatud tasemele tehakse täiendtellikus (kindel, muutuv) · Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+reservvaru Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel)
152. Mis on tellimustsükli meetod? Laoseisu täiendav tellimine võidakase teha ka kindlatel ajavahemike järel. Seda meetodit nimetatakse tellimustsükli meetodiks. 153. Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisel? Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetod aitab vähendada tellimis- ja veokulusi. 154. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? Selle valemi abil arvutatakse optimaalse tellimiskoguse määramine. 155. Millised piirangud on EOQ valemi rakendamisel? Valei kasutamisel eeldatakse järgmiste asjaolude arvestamist: · Nõudlud on ühtlane · Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest · Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud
tellimiskoguse (Economic Order Quantity–EOQ) leidmine, seejuures peab arvestama nõudluse suurust kindlal perioodil (kuu, aasta), toodete tellimiskulu, kauba hinda ja ladustamiskulu. Kauba tellimise ajastamist, minimaalse ja maksimaalse laoseisu ning reservvaru leidmist püsiva nõudluse ja püsivate kulude juures on kujutatud joonisel 8. Majanduslikult optimaalse tellimiskoguse leidmisel arvestatakse, et kogukulud moodustuvad kaupade tellimis- ja ladustamiskuludest ning tellimuste arv peaks olema selline, et nende summa oleks minimaalne. D ICQ TC S Q 2 Kogu kulud Tellimiskulu Ladustamiskulu D – nõudlus, tükki/ajaperioodil (kuu, aasta) S – tellimuskulu, euro/tellimus C – kaubaühiku maksumus, euro/ tk I – ladustamiskulu, protsent aasta keskmisest varude väärtusest Q – tellimiskogus, tk
tooraine, materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist 3. Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks 88 A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel B optimaalsete tarnepartiide määratlemine C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne?
valmistoodangu hoiustamist ja tarneotsuste tegemist materjalide ja pooltoodete hoiustamist ning tarneotsuste tegemist tooraine, materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist 3. Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel B optimaalsete tarnepartiide määratlemine C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine 112 A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C
Kõik toimub vastavalt nõudlusele. Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 88. Mis on tellimispunkt (ROP)? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 89. Ajalise planeerimise süsteem: Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus. Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui
tasumiseni. Võla tasumata jätmise korral müüdi pant enampakkumise teel. Võlaõigus: suured muudatused. Võlaõiguslikus suhted võisid saabuda: 1) kahjustamisega, mille korral kahjustaja pidi tasuma karistustrahvi; 2) leppega ostu-müügilepinguga. Algul vahetuskaubana, leping sümboolne suuline, hiljem kirjalik. Krediiti ei tuntud, raha väärtus ebapüsiv. Muud võlakohustused: üüri-, rendi-, veo-, tellimis-, õppimis- ja ühinemislepingud. 8 12. Avaliklõigus keskaegses Eestis. Eesti oma sarnane Euroopa omaga ( Saksa õiguspeegel). Seadused, mis olid Vana-Eestis kehtisid edasi, kuid tuli juurde ka teisi institutsioone: süüteo koosseisu määramisel arvestati tegu, mitte tahtlust. 16.saj. lõpu poole hakati tähelepanu pöörama tahtlusele. Süüteod
- varased enamustarbijad 34,0%; - hiline enamustarbija 34,0%; - mahajääjad 16,0%. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: toote endised, praegused ja tulevased tarbijad; toote pidevad, mõõdukad ja juhuslikud tarbijad (oluline on nn margitruudus ja püsiklientide stimuleerimine); erinevate ostupõhjuste ja -motiividega tarbijad; erineva ostuvalmidusega tarbijad (pole tootest kuulnud, on kuulnud, kavatsevad osta, on proovinud, on omaks võtnud); erineva ostmis-, tellimis- ja kasutamisviisiga tarbijad. Sihtsegmentide valikul arvestatavad tegurid: Segmendi omadused Konkurents segmendi Vastavus ettevõtte... piires Suurus, kasumipotensiaal, Konkurentide arv, suurus ja ... tugevustega, kasvupotensiaal. tugevus, konkurentide eesmärkidega, resurssidega ressursid. ja turustuskanalitega.
Hulgipakend koosneb jaepakenditest ja selle peamine ülesanne on kaitsta jaepakendeid kahjustuste eest veoprotsessis ja ladustamisel ning võimaldada käsitseda ladudes ühekorraga suu- remat kogust jaepakendeid. Üldjuhul peaks olema hulgipakend jaekaubanduse jaoks tellimisühik. Veopakend on veol kasutatav täiendav pakend, mis on mõeldud lastiruumi vajaliku ruumi- lise täiteastme saamiseks, veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitsemise lihtsustamiseks. 166 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine
annaabi.ee 
