Õhkpidurid Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari. Suletud kaitseklapi korral ei ole võimalik vabastada seisupidurit.
Elektrooniline seisupidur Aruanne Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. 2. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv 3. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Kolbi liigutav mutter on disainitud nii, et kui parkimispidur on aktiveeritud, siis lukustab mutter end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on park...
tagastusvedrud viivad piduriklotsid algasendisse. Euroopa Liidu piduriseade Kaasaegse veoki piduriseade jaguneb funktsionaalselt neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel
4. Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. 5. Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Haagise pidurisüsteemid Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid. Kompressor Kompressori ülesanne on tagada pidurisüsteemide toimimiseks vajaliku suruõhu tootmine. Rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesanne on reguleerida ja hoida pidurisüsteemis selle toimimiseks vajaliku suruõhku. Alkoholiaurusti
Aastal 1960 ja 1970 piduri trumlid kohta esirataste autod olid järk-järgult asendada ketaspidurid ja nüüd praktiliselt kõik autod kasutavad ketaspidurid esiratastel, paljud pakuvad ketaspidurid kõigil ratastel. Kuid trummelpidurid on tihti endiselt kasutada handbrakes sest see on osutunud väga raske kujundada ketaspiduri sobivad ettevõtte auto, kui seda ei kasutata. Lisaks sellele on väga lihtne paigaldada drum käsipidur sees ketaspiduri nii, et üks üksus toimib nii sõidupiduri ja seisupiduri. Varajane tüüp piduriklotsid sisalduva asbestiga. Töötades pidurisüsteemide vanemate autode, tuleb hoolitseda selle eest mitte sisse hingata tolmu kohal piduri koost. Ameerika Ühendriikide föderaalne valitsus hakkas reguleerima asbesti tootmiseks ja piduri tootjad tuli minna mitte asbest vooder. Omanikud esialgu kaebas halva pidurdamine koos asendused, kuid tehnoloogia lõpuks arenenud hüvitamiseks. Enamik igapäeva juhitud vanemad sõidukid on varustatud asbestivaba vooder
tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul liigutatakse kolbi, siis tihendi soonest väljajääv osa deformeerub. Rõhu lõpetamisel tõmbab see deformeerunud osa kolbi tagasi ja sellega eemaldub kolb piduriklotsist. 6. Kirjeldage klassikalise trummelpiduriga sõiduki seisupiduri (,, käsipiduri'') ehitust ja tööpõhimõtet koos skeemil /joonisel detailide nimetuste märkimisega! Tööpõhimõte: Seisupiduri käepideme rakendamisel pingutatakse ühendustrosse ning need tõmbavad ajamihoobi alumisi otsi sissepoole. Ajamihoobade ülemised otsad on sarniirselt kinnitatud piduriklotsi külge, kusjuures vahepeal toetub ajamihoob vastu piduriklotse lahutavat plaati ( joonisel: vastu automaatse reguleerseadme plaati, millel paikneb bimetallplaat
..............................................................................................21 Näidikud...........................................................................................................................22 Rõhuandurid/monitorid.................................................................................................23 Piduritule lüliti.................................................................................................................24 Seisupiduri käsitsijuhtimise klapp...............................................................................25 Blokeerimisklapp ...........................................................................................................26 Seisupiduri vabastamise klapp.....................................................................................27 Rõhu piirklapp Tüüp I and II..........................................................................................28
Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal. Kaido Voitra Tartu khk 3 6.10.2008 Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist.
materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada. · Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk
Õhkpidurid Õhkpiduri skeemide lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ühendus kohtade tähistamiseks ühendusnumbreid . Ühendusnumbritena kasutatakse kas ühe või kahe kohalist numbri kombinatsiooni. Esimeste numbrite tähendused : · 0 sisseimetav õhk · 1- sisenev suruõhkäär · 2- väljuv suruõhk · 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Ü...
esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi sõidupiduri klotse ja trumlit. Klotse liigutatakse hoovastikuga piduritrumli sees. Sele 4. Seisupiduri reguleerimine (autori foto) 3.4. Arvutusülesanne
kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt. 3.1 Mehhaaniline seisupidur 1. Tagumine tross; 2.tagumine trummelpidur; 3. Tagumine ketas; 4. Eesmine piduritross; 5. Pidurihoob Seisupidurid hüdropidurites ehk käsipidur 8 Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt
1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur
Vaadake, et pedaali tugeval vajutamisel ei tekiks läbivajumist. Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Sisevalgustus - Kontrollige, etkõikideuste - luukide avamisel toimib sisevalgustus korralikult. Ärge unustage ka kindalaeka valgustust. Armatuurlaua märgutuled - Kontrollige näidikuploki ja
- trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad blokeeruma . Pidurite ootamatu rikke korral tuleks kasutada järgmist tegevusjärjekorda : Piduripedaali mitmekordne vajutamine . Käikudega pidurdamine . Seisupiduri kasutamine . Pidurite efektiivsus määratakse : Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmisega . Pidurdusjõu mõõtmisega katsestendil . Vähima aeglustuse mõõtmisega . Auto juhtimine eriolukordades Tugeva vihmasaju ja suure kiiruse korral tekib rehvide ja teepinna vahele nn. veekiil, mille tulemusena rehvid võivad kaotada haardumise teepinnaga ja hakkavad libisema nagu jääl - tekib vesiliug . Ülilibeda tee ehk kiilasjää olemasolu kaudseteks tunnusteks võib olla : Ø
Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites puudub hõõrdejõud, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud. Veokitel nimetatakse neid silindreid ka pidurikambriteks Ühepoolse toimega pneumosilinder Kasutusel on ka ühepoolse toimega silindrid, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu. Drossel Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks.
Koosneb: · Proportsionaalne magnetklapp; · Releeklapp; · Kaitseklapp (vooliku katkemise puhuks); · Rõhuandur. Sele 21. Haagisepidurite juhtimisklapi lõige (allikas: WABCO) Sisend · 11 õhupaagist; · 43 seisupiduri kraanist; · 42 jalgpiduri kraanist; · Juhtimisvool EBSi juhtplokist. Väljund · 21 haagise suruõhuga täitmise ühendusotsak (punane); · 22 haagise pidurite juhtimise ühendusotsak (kollane); · Pingesignaal (haagise pidurivooliku rõhk) EBSi juhtplokki.
Ülesandeks on masina liikumiskiiruse aeglustamine ja peatamine. 32. Teehöövli CG-18 seisupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Seisupidur on vedru jõul töötav trummelpidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200 mm. 33. Teehöövli DZ-122 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Piduripedaal, hoovastik, pidurivõimendi, piduri peasilinder, õlireservuaar, 4 pidurimehhanismide töösilindrit, torud ja voolikud. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema,
vajautamisel saadab signaali juhtplokile. Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti sulgumisel teine avaneb ja vastupidi. Juhtplokk jälgib pidurilülitilt saabuvat pingesignaali. Pidurdamise signaali saabumisel lülitub ASR välja. Seisupiduri lüliti signaali saabumisel lülitub välja MSR süsteem. Juhul kui pidurile vajutatakse EDS süsteemi töötamise ajal lülitab juhtplokk süsteemi ümber ABS-le. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP süsteemi töötamise ajal piduritulede süttimise. 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid: Induktiivandur Indutseeritud pinge Magnetväli
hüdritransformaatoriga, mida on võimalike hüdromehaaniliselt blokeerida 13. Teehöövli vedava silla ülesanne, ehitus, hooldamine. Muudab pöördemomenti vedavaks jõuks, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne, hooldus: õlitaseme kontroll/vahetamine, 14. Teehöövli kasutatava sõidupiduri ülesanne, ehitus,hooldamine Ülesanne: kiiruse vähendamine peatumiseni ehitus: kettaspidurid hooldamine: kuluvate osade vahetamine, 15. Teehöövli seisupiduri iseloomustus, hooldamine. Kettas seisupidur, rõhu võtab hüdrosüsteemi pealt, hooldamine kontrollida kas fikseerib masina koha peale 16. Teehöövli rooli üldiseloomustus, hooldamine. Võtab rõhu hüdrosüsteemist, juhitakse läbi silindrite, hooldamine: rõhu kontrollimine, rooli ratta pööramine, et oleks kerge pöörata, hüdroõli kontrollimine 17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine. Pöördesilinder, tala, juhtrattad, rooli käänak 18
lisaliikumistakistust. Ajam kannab jõu juhi jalalt või käelt pidurdavate osadeni, rakendades mehhanismi tööle. Pidurid talitlevad nii, et pidurdusjõud on pedaalile või hoovale rakendatud jõuga võrdeline. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli sise- või välispinnal. Mehhanismi asukoha järgi jaotatakse pidurid: · Rattapiduriteks · Jõuülekandepiduriteks.
Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast
· Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll. · Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll
t ja max tõstekõrgusega kuni 7,0 m. 9 http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/vastukaaltstukid.html http://www.baltic.toyota-forklifts.eu/Et/Products/electric-counterbalanced-trucks/toyota- traigo-80/Pages/Default.aspx 18. Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit. Sisepõlemismootoriga vastukaaltõstuki juhthoovad ja mõõteriistade paneel 1. seisupiduri hoob 2. edasi- ja tagurpidi sõidu hoob Pilt 4.8. Vastukaaltõstuki osad 3. rooliratas 4. integreeritud näidikuteplokk 5. signaalinupp 6. suunatulede ja valgustuse lüliti 7. tõstmishoob 8. kallutushoob 9. juhthoova nupp 10. lisaseadme hoob 11. mootorikatte avamise hoob 12. gaasipedaal 13. aeglustus- ja piduripedaal 14. aeglustuspedaal 15. roolisamba kaldenurga muutmise hoob Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui
Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu. Kui seisupidur vabastatakse mehaaniliselt, siis tuleb höövli juhuslikku liikumahakkamist takistada tõkiskingade asetamisega rataste ette. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200mm. Diferentsiaali lukk Lukk suletakse hüdrosilindri abil ja vabastub vedrujõul. Diferentsiaali lukustamisel pöörlevad kõik tagarattad ühesuguse kiirusega. Juhtimispuldil põlev signaallamp näitab luku sisselülitatust. Diferentsiaali lukustust kasutatakse siis, kui ühe poole vedavate rataste haakumisvõime teekattega
Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist. Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust. Hõõrdepidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdepidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Pidurajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid
76. Kui tõstuki kahvlid on koormaga ülemises asendis, tuleb sõita tõstukiga aeglaselt ja ettevaatlikult. Kohalt liikumine ja peatumine peavad olema sujuvad. 77. Keelatud on kallutada masti vertikaalasendist ettepoole, kui koorem on üles tõstetud. Kui see on vältimatu, muutke masti kaldenurka väga ettevaatlikult vältides järske liigutusi või peatumist. 78. Ilma ettevaatusabinõusid rakendamata ei tohi jätta tõstukit kaldteele. Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud
76. Kui tõstuki kahvlid on koormaga ülemises asendis, tuleb sõita tõstukiga aeglaselt ja ettevaatlikult. Kohalt liikumine ja peatumine peavad olema sujuvad. 77. Keelatud on kallutada masti vertikaalasendist ettepoole, kui koorem on üles tõstetud. Kui see on vältimatu, muutke masti kaldenurka väga ettevaatlikult vältides järske liigutusi või peatumist. 78. Ilma ettevaatusabinõusid rakendamata ei tohi jätta tõstukit kaldteele. Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud
Autojuhi peab tegutsema ohuolukorras, õnnetusjuhtumi või hädapeatumise korral järgmiselt: • teavitama häirekeskust, andes vahejuhtumi või õnnetuse ja sellega seotud ainete kohta võima- likult palju teavet • rakendama seisupiduri, seiskama mootori ja vajadusel ühendama massilüliti abil aku elektri- süsteemist lahti • vältima tulekahju teket, mitte suitsetama ega lülitama sisse veoki elektriseadmeid • panema selga ohutusvesti ja paigutama toestatud ohutähised ettenähtud viisil sündmuskohal
annaabi.ee 
