Võrgu lõpus on CAN-H ja CAN-L teineteisest takistitegaga eraldatud. Takistitega (näiteks 124 ) võrgu lõpud, mis eraldavad CAN-high ja CAN-low juhtmeid üksteisest, võivad asuda juhtplokis sees. Signaalide edastamise põhimõte Kui üks juhtplokk saadab andmeid, siis kõik teised juhtplokid loevad seda. Näiteks: Kui ABS-juhtplokk saadab signaali, siis loeb seda nii mootori kui ka
1) Ühenda rõhunäidik õhupaagi külge 2) Võrdle õhupaagi rõhku veoauto kabiinis oleva rõhunäidiku tulemiga. ABS pidurisüsteem - ABSi ülesanne on takistada rataste blokeerimist sõiduki pidurdamisel, eriti just libedate teeolukordade korral. Samuti on absi ülesanne tagada õige pidurdusjõu ülekanne ratastele kitsel pidurdamisel. Tagades ühtlase sõidujoone ning kontrolli sõiduki üle. ABS skeem Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe ratta pöörlemiskiirus väheneb teistest kiiremini, siis juhtplokk edastab elektrisignaali magnetjuhtklapile (4) mis hakkab piirama /vähendama pidurikambrite pidurdusrõhku Kiiruseandur : Kiiruseandur (1) koos impulssrattaga (2) mõõdab ratta pöörlemiskiirust. Raskeveokitel
infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine toimub siin läbi arvutivõrgu! Arvutivõrkudes võib üldjuhul olla kolme liiki vigu: Juhe lühises maandusesse. Graafik sirge 0 V. Juhe lühises pardapingesse. Graafik sirge pardapinge. Juhtmes katkestus. Juhtplokk mille juhe on katkenud "ei vasta kutsungile". Juhtmete ühenduskohast seda ostsilloskoobiga kontrollida ei saa! 16 17 Karosserie- võrgu signaalid 0.5 ms/ruut ja 5 V/ruut Jooniselt on näha, et võrk on infoplokke "täis". 17
Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond
Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. 4 ProDiags Blokeerumise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi. Juhul kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerumisoht puudub ja ABS pidurdamisprotsessi ei sekku
endise liikumissuuna, hakkab kergesti otse libisema või külg libisema ja pidurdusteekond on pikem Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, väheneb 30% võrra Blokeerimise vältimine ABS juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi Juhul, kui ratta pidurdamisel pöörlemissagedus alla võrdluskiirusest arvutatud künnise piiri ei lange, rattal blokeerimisoht puudub siis ABS pidurdamisprotses si ei sekku Blokeerimise vältimine Juhul, kui ratta pidurdamisel langeb selle pöörlemissagedus alla lubatud künnise, mis
Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil
Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise. Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud
aastal. 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS- süsteem. Autole anti 1986. aastal Euroopa aasta auto tiitel ja see ajendas ettevõtet keskenduma pidurisüsteemide arendamisele, mis andis ka teistele autotootjatele tõuke panustada rohkem pidurite täiustamisse. ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena. Pidurite juhtplokk on programmeeritud jätma märkamata väikesed erinevused
standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitjaotatakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks. Seadiste järelvalve OBD tingimustes on määratud millised häired ja rikked peab süsteem fikseerima. (määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk
· Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2 3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit, millelt saab juhtplokk elektrilise signaali käiguvalitsa asendi kohta. 2. Nimeta joonisel kujutatud planetaarülekande detailid! Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam 3. Arvuta alloleva planetaarülekande ülekandearv ja tähista nooltega hammasrataste liikumissuunad! Vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas.
olemasolu ei taga siiski OBD-2 ühilduvust enne standardis määratud tähtaegu toodetud sõidukeil kuna sama pesa kasutati mõningatel juhtudel valmistaja spetsiaalsete diagnostikaseadmete ühendamiseks. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diislitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitja otsitakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks. Seadiste järelvalve OBD tingimustes on määratud millised häired ja rikked peab süsteem fikseerima. (määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk
Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos induktsioon- või Halli anduriga Elektrooniline süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Digitaalne süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Süütehetke seadm ine Transistorsüütesüsteem: Tsentrifugaalregulaator (pöörlemissagedus); vaakumregulaator (koormus) Elektrooniline ja digitaalne süütesüsteem: Tunnusväli sõltuvalt pöörlemissagedusest ja koormusest D etonatsioonireguleerim ine Transistorsüütesüsteem: puudub Elektrooniline süütesüsteem: Lihtne reguleerimine Digitaalne süütesüsteem: Silindrikaupa reguleerimine
5. · Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid. · Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Gaasipedaaliasendi järgi saab juhtplokk teate selle kohta, kuidas juht soovib mootorit käituvat. Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt , määrates klapi asendiga mootori tööoleku, s.t, kas tühikäigu, osalise koormuse, kiirenduse või mootoripidurduse. Signaaliväärtus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel. Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastuastme. Detonatsiooni andur
Marek Viirok Jalmar Tõnsau Mindstormide suguvõsa RCX (Robotic Command eXplorer)Esimese generatsiooni Lego Mindstorms. RDS (Robotics Discovery Set) Teise generatsiooni Lego Mindstorms Droid Developer Kit & Dark Side Developer Kit NXT Lego Mindstorms 1.0 ja 2.0 EV3 RCX (Robotic Command eXplorer) RDS (Robotics Discovery Set) EV3 NXT Ajalugu ja päritolu 2006 aasta Juulis esitleti NXT Mindstorms 1.0 2009 aasta August esitleti NXT Mindstorms 2.0 Brick ehk NXT juhtplokk NXT juhtplokk (Intelligent Brick) on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit)
Näitks aitomaatkäigukastide käiguvaltsa asendi ning varasematel sissepritsesüsteemidel gaasiklapi asendi määramiseks. Kasutatavate mikrolülitite arvu määrab mõõtetava asendi täpsusklass. Mida täpsemalt on vaja asendeid määrata, seda rohkem lüliteid. Tavaliselt 2...4. kahe mikrolülitiga saab määrata nelja eri asendit, nelja lülitiga aga saa juba 16 eri asendit. Tavalisel on mikrolülitite rakendamiseks ühendatud mõõdetava detailiga hoob. Juhtplokk järgib mikrolülitite asendit kahendsüsteemis s.o. 1 või 6. Suletud mikrolülitite korral on signaalpinge ahle ühendatud maandusega, erinevus võrdluspingega maksimaalne ning juhtplokk tõlgendab seda arvuna0. avatud mikrolülitit korral on võrdlus- ja signaalpinge omavahel võrdsed ja juhtplokk tõlgendab seda arvuna1. Mikrolüliti tüüpiline viga on kontaktide kulumisest tingitud suurenenud pingelang ja pinge värelemine.
Koormusandurid *Mõ õ d etak s e õ h ku:1 ) Ltüüpi õ h u m õ õturSi s e n e v õ h k p ö ör a b m õ õt ekla p pi ja s ell e a s e n di järgi m ä är atak s e si s e n e v a õ h u ko g u s . Kuu mtra at tüüpi õ h u m õ õturm õ õ d av a d m o ot ori s s e si s e n e v at õ h u m a s si.Kuu mtra at õ h u m õ õturite s o n s e e s pla attina st kuu mtra at el e m e nt ja õ h u s o oju s e ko m p e n s at si o o ni taki sti.Juhtplokk üh e n d a b kuu mtra a di v o olurin gi ja s e e kuu m e n e b ligikau d u 1 5 02 0 0 kra a di. Mö ö d uv õ hk p ü ü a b s e d a jahutad a. Si s e n e v a õ h u m a s si s a a b juhtplokk te a d a traa di kuu m uta mi s e k s kulunu d v o olutu g e v u st m õ õt e s . *Mõ õ d etak s e r õ hku ( si s s el a s k e koll ektori s):Kil er õ h u a n d ur Si g n a ali ka s utatak s e m o ot ori ko or m u s e m ä är a mi s e k s.And uri
·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp Esisilla juhtklapp
Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et paak oleks kõguaeg täidetud suruõhuga. · Solenoidklappidega plokk plokk, kus tagatakse kõikide õhkpatjade täitmine/tühjenemine. Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel masinadel see plokk puudub, sel juhul on igal õhkpadjal eraldi solenoidklapp, mida siis juhtplokk elektrooniliselt juhib. · Õhkvedrustuse elektrooniline juhtplokk ("aju") elektrooniline plokk, mis juhib solenoidklappidega plokki vastavalt vedrustusele antud käskudele. · Õhkvedrustuse kõrguseandur andur, mis teavitab juhtplokki hetkelisest vedrustuse kõrgusest. Need on siis peamised komponendid, mis on õhkvedrustuse tööks vajalikud. Siia kuuluvad veel juurde ka õhutorud, õhufilter, ülerõhuklapp, õhukuivati, juhtmestik jne.
ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku
· Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse · Pidurdama ühte või mitut vedavat ratast · Järgi andma segusiibrit, kui tegemist on elektroonilise gaasipedaaliga · Kui tegemist on turbomootoriga, siis avama solenoid klapi ja takistamast turbot tööle hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast
Rihmülekandega automaatkast Hüdrotrafo hunktsioon ja ehitus on analoogiline tavaliste automaatkäigukastide juures kasutatavate hüdrotrafodega. Planetaarülekanne on vajalik · Vabakäigu · Edaspidikäigu ja · Tagasikäigu saamiseks Terasrihma abil saavutatakse hetkel vajalik ülekandemoment. CVT käigukasti hüdrotrafo ei erine senivaadeldus automaatkäigukastide hüdrotrafodest. Hüdrotrafo blokeeringut juhib ka sellel käigukastil elektrooniline juhtplokk. Hüdrotrafo koosneb · Pumbarattast · Turbiinrattast · Juhtratast · Suletud kestast, mis sisaldab ülalloetud osi ja õli. Vaheülekanne annab pöördemomenti edasi terasrihmülekande veetavalt võllilt diferentsiaalile.
Erandid (Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks. 13) Protsess on kasutajarakenduse töötav koopia ja protsesside haldamiseks ning neile ressursside jagamiseks peab OS haldama iga protsessi jaoks andmestruktuuri, mis kirjeldab protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle. Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelireziimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks.
Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp;
Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kerged poomid. Joon. 7.3.3. Kerge losspoom. 1- poom, 2-mast, 3- poomikanna alustugi, 4- poomikanna pöörel, 5- topenandi obadus, 6- topenendi plokk, 7- topenant, 8- noka klamber (buugel), 9- lastiplokk, 10- vastukaal, 11- pöörel, 12- lastihaak, 13- kai, 14- kai tali, 15- runner, 16- juhtplokk, 17- vintsile viiv runner, 18- vints, 19- topenandi teki-obadus, 20- jalgplokile minev ots, 21- kolmnurkne terasplaat. Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.)
1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu
6.10.2008 Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Kaido Voitra Tartu khk Pidurisüsteemi osad 1.Rattaandurid 2. ja 5.Piduri kambrid 3.ja 6.Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13.Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Kaido Voitra Tartu khk Pidurisüsteemi osad Kaido Voitra Tartu khk 11 6.10.2008
Enne kontrollimist tuleb liiigutada käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava. Ülevoolutoruga käigukastidel valatakse käigukastile õli natukene juurde ning töösoojuse saavutamisel juhitakse ülemäärane õli ülevoolutoru kaudu ära. Parameetrite sobitamine Peale andurite/täiturseadmete vahetamist või juhul, kui mootor või käigukasti juhtplokk on olnud ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohanev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi aseniandurid. Sobistamist on ka otstarbekas teha peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi
Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel kiirustel olema sobiva raskusega,aga peab säilima roolitunnetus. Mõningate autode korral kasutatakse muutuva võimsusega võimendeid. Muudetakse õlirõhku vastavalt võimsuse muutmiseks. Sõidukiirusest sõltub süsteem. 1 roolivõimupump 2 kiirusklapp 3 jõusilindri otsakud 4 elektromagnet klapp 5 roolireduktor 6 juhtplokk Selle süsteemi juures kasut. õli rõhu muutumiseks sõltuvalt sõidukiirusest,mõjutakse juhtplokki. Roolitunnetuse säilitamiseks vähendatakse õlirõhku. Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse. Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus.
4 1. ÜLESANDED 1.1 Kirjeldus ja definitsioon Tänapäevaseid auto sisepõlemismootoreid kontrollivad umbes 10x10 cm suurused karbikesed(joonis 1.1), kus sees on auto erinevate seadete juhtimiseks vajalikud elemendid. Seal leidub nii mikroprotsessoreid, takisteid, kondensaatoreid, dioode ning muudest elektroonika komponentidest[1]. Reeglina on igal autol süüte ja küttesegu juhtimiseks üks juhtplokk, kuid see plokk pole vaid pelgalt nende kahe juhtimiseks. Eelpoolnimetatud seade töötab koos teiste autos olevate süsteemide ja anduritega, moodustades autos keeruka elektroonika ahela. Kuna tehnika areneb ja samuti areneb ka autodesse installeeritav elektroonika, siis on autoajud muutunud järjest kompaktsemateks ja ,,kokkusurutumaks" selles mõttes, et iga väiksemagi süsteemi töö on programmeeritud kõik kokku üheks plokiks. See teeb automootori
6. Muud toimingud Uus rõhuandur, mille muutuv väljundsignaal on sõltuvuses ahela rõhust, korvab vanemate süsteemide rõhulülitite töö, jagades väljundsignaali nii kliimaseadme juhtplokile, mootori juhtplokile -> näiteks tühikäigu sujuvamaks reguleerimiseks Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui mootori juhtplokk saadab kliimaseadme juhtplokile signaali täiskoormusreziimist -> suurima võimsuse suunamine jõuülekandele Mootori tühikäigu seadmine ja kohandamine kliimaseadme kasutamisel Pöördemomendi suurendamiseks, muudetakse süütehetk varasemaks või EDC-l
g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise vältimine ning selle kaudu sõiduki juhitavuse säilitamine pidurdamisel. 1.1.2 Veojõukontroll Levinuim veojõukontrolli inglise keelne lühend on ASR ehk Automatic Slip
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V
Aeglane võrk,Low Speed CAN,säilitab töövõime ka ühe juhtme katkemise korral.Seepärast nimetatakse seda siinilahendust ka tõrkekindlaks CAN- siiniks.Kirjeldatud omaduse tõttu rakendatakse seda lahendust eeskätt kere-ja mugavusseadiste ühendamisel siinivõrguga: nt uste ja istmete liikuvuse tõttu on juhtmete katkemine seal tõenäolisem kui mujal. Aeglases siinivõrgus lõpptakisteid ei kasutata. Aeglase siinivõrgu andmeedastuskiirus ulatub kuni 125 kBit/s. Siiniühendused Juhtplokk ühendatakse siiniga erilise siinivõrgu- vasalülituse(CAN transceiver) kaudu. Juhtplokid võidakse siiniga ühendada rööbiti,jadamisi või segaviisil.Häid omadusi on mõlemal põhiühendusviisil.Jadamisi ühendatud vasad suudavad elektrihäiretest tingitud vigu ise parandada,ilma et andmeedastuse kiirus väheneks. Lüüs Autodel,mille siinivõrgus on mitu juhtplokki,jagatakse võrk mitmeks osaks,et tõsta töökindlust ja vähendada valmistuskulusid.Sel juhul ei põhjusta ühe juhtploki
Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega. Ühe ratta blokeerumise oht selgitatakse ratta pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel. Kasutatud kirjandus https://annaabi.ee/ABS-pidurid-m16160.html http://www.nn44.org/?d=25&p=1&lg=et http://prodiags.eu/ee/bin/eb_window.php? URL=http://prodiags.eu/ee/library/K_ID_312556641_314749892.pdf&STATUS=welcome &USERID=532782411 http://www.hariduskeskus
2.2. Elektrilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Elektrilise võimendi puhul tekitab lisajõu elektrooniliselt juhitud elektrimootor, mis lülitub vajadusel juurde. Lisaks saab elektrimootorit kasutada iseseisvateks juhtimisliigutusteks[4]. Teise hammasrattaga võimendi ehitus[4]: 16 Roolivõll Pöördemomendiandur Juhtplokk Rootori pöörete arvu anduri ja tigureduktoriga elektrimootor Hammaslattreduktor Töö: Juhi tektitatud pöördemoment tuvastatakse pöördemomendi- ja pööramiskiiruse anduriga väändevarda abil. Blokeerumatute pidurite ja sõidustabilisaatori juhtplokk edastab sõidukiiruse rooli juhtplokki. Mõlemad signaalid, elektrisüsteemi pinge ja süütepinge edastatakse rooli juhtplokki, mis arvutab oma mälus olevate tunnusväljadele tuginedes vajaliku toetusmomendi ja
often that others. Processes that have been waiting a long time for execution by the processor may have their priority increased so that they will be more likely to be executed in the future. UUS LÕPETAUD VALMIS TÖÖS OOTEL Joonis 1 Protsessi olekud PCB Protsessi juhtblokk Protsessi juhtplokk (Process Control Block) hoiab endas andmeid protsessi kohta, see peab olema igal prtosessil. Tavaliselt on juhtblokki kirjutatud järgnev info: Protsessi number Protsessi olek käsuloendur mäluhaldusinfo arvepidamis info 3 I/O staatus Omanikuinfo Ja palju muud Protsessidevaheline andmevahetus
Kui registreeritakse ülemäära suur g-jõu muutus, siis saadetakse signaal SRS juhtplokki ja edastatakse käivitusimpulss turvapatjadele ja eelpingutussüsteemile ning esimesena rakendub eelpinguti 10ms jooksul ja peab selle aja jooksul pingutama 12cm turvavööd. Seejärel 20ms jooksul peab olema täitunud turvapadi. SRS süsteemiga seotud elemente tunneb ära selle järgi et neil on kas kollased juhtmed või pistikud. Joonis 3 - Kokkupõrke andur [2] Joonis 4 – SRS juhtplokk eesmise käetoe all [2] 5 SRS SÜSTEEMI HOOLDAMINE JA DIAGNOOSIMINE Hooldus- ja remonditöid tuleb alustada peale 90 sekundit võtme keeramist „LOCK” asendisse, samal ajal eemaldatakse – klemm. Seda on vaja teha selleks, et süsteemil on tagavara süsteem, mis toimib 90 sekundit ilma aku toiteta. Enne akuklemmi eemaldamist tuleks raadiokanalid salvestada, kuna peale klemmi eemaldamist kaob kanalite mälu. [3]
Rõhk liiga väike 2.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub
elektrimootoriks on kontaktivaba 90 kW sünkroonmootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektriajami - sünkroonmootori - elektrooniline juhtplokk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fuel Cell Toyota FCHV hübriidauto elektrienergia akumulaatorina kasutusel nikkel-metallhüdriidaku Click to edit Master text styles Second level
· tagurpidikäigu tuli · vähemalt üks udutuli ja vähemalt üks numbrituli Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte. Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud. Tänapäeva sõidukil on esialgsest reflektoristhõõglamplaterna klaas esitulest arenenud keerukas seade, millel on juba oma juhtplokk ja mitu erinevad töö reziimi. Varaseimad lambid olid lihtsad, tihtipeale õli või vahaga (küünlaga) töötav valgusallikas. Teed ta eriti ei valgustanud, pigem andis teistele märku et teel on liikuv sõiduk (tänapäeval on päevatuled). Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka elektrimootor! (elektri auto on üle 100a vana!!)
Protsess1 Protsess2 ProtsessN Lõim1/Thread1 Lõim2/Thread2 LõimK Kiud(fibers,handels) Objektid Tegum-kogum protsesse ühiste kvootide ja limiitidega Protsess lõimede ressursside konteiner Lõim koodi täitmine protsessis Kiud kergeim lõim, täielikult juhitav kasutaja keskkonnast Protsesss juhtplokk · Iga protsessiga on seotud protsessi juhtplokk (PCB Process Control Block) · Protsessi juhtplokk koosneb o (protsessi number) o Protsessi olek o Käsuloendur o Protsessi registrite seis o Protsessoriaja planeerimise info o Mäluhaldusinfo o Arvepidamisinfo o I/O status o Omanikuinfo Kontekstivahetus · Selleks, et uuele protsessile ruumi teha, tuleb salvestada tema hetkeseisu info ja sisse lugeda uue oma
*Programmi täidetakse järjest. *Protsess koosneb: -Koodisektsioonist -Käsuloendurist -Magasinist -Anmesektsioonist -Protsessori seisust (registrid) Protsessi olek *Täitmise käigus satub protsess järgmistesse olekutesse: -Uus- protsess luuakse -Töös- selle protsessi käske täidetakse -Ootel- Protsess ootab mingi sündmuse toimumist -Valmis- protsess ootab, et tema käske täitma hakataks -Lõpetatud- protsessis olev programm on täidetud (edukalt või edutult) Protsessi juhtplokk *Iga protsessiga on seotud protsessi juht polkk (PCB) · Protsessi juhtplokk koosneb: · Protsessi number · Protsessi olek · Käsuloendur · Protsessori registrite seis · Protsessoriaja planeerimise info. · Mäluhaldus info · Arvepidamis info · I/O staatus · Omanikuinfo Katkestus *Katkestus iterrupt, interruption- Mingi protsessi, näiteks programmi, täitmise peatamine selle
Hüdrotrafo abil kantakse jõumoment mootorilt käikasti. Õlipumba abil tekitatakse õli liikumine detailide määrimiseks ja rõhu tekitamiseks süsteemis. Planetaarajami abil muudetakse ülekantavat jõumoment. Sidurite abil ühendatakse ja lahutatakse planetaarajami ülekande seadmeid peaülekandega. Piduritega pidurdatakse planetaarreduktori hammasrattaid, satelliitide raame, et muuta ajami ülekande arvu. Hüdraulika abil lahutatakse ja lülitatakse sisse nii sidureid kui pidureid. Juhtplokk on elektrooniline seade, mis võtab vastu välisandmeid, nagu gaasipedaali asend, mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus, käigukangi valikuasend, käigukasti õli temperatuur ja palju muudki ning muudab need elektrilisteks signaalideks. Elektriliste signaalide abil avatakse ja suletakse hüdraulika klappe. Klappide abil juhitakse rõhu all olev õli sidurite ja pidurite täiturmehhanismi- toimub jõuülekande muutus planetaarajamis, sidrudades ja pidurdades ülekande hammasrattaid.
Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühenditega PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastist esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhku juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asendi määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa P ja N asendis sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehhaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend.
järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriistade skeemilised ja konstruktiivsed lahendused on küll väga erinevad, kuid nende üldine ehituspõhimõte on ühesugune. Mõõdetav ehk sisendsuurus qs teisendatakse sisendmuunduri abil vajaliku amplituudiga pingesignaaliks u = f(qs). See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu.
saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile- elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks
24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. 25. IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. 26. jadaliides- arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. 27. juhtplokk- osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud. 28. kalkulaator- kalkulaatori abil saate sooritada lihtsaid arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi. 29. kasutaja terminal- isik, kes pakub või korraldab haldusteenust. 30
saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile- elementi ja kahte termistori. Juhtplokk kuumutab kile-elemendi (õhuke nikli kile) ligikaudu 150...200 C-ni. Mööduv õhk jahutab seda ning siseneva õhu mass määratakse termistoride poolt mõõdetavate temperatuuride vahe järgi. Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks
annaabi.ee 
