Kaup kulgeb Jaapanist, Koreast, Singapurist või Taivanist läbi Vladivostoki ja Nahhodka sadamate Moskva kaudu Skandinaaviasse, Baltimaadesse või Kesk-Euroopasse. Veoaeg Trans-Siberi marsruudil kestab 15–18 päeva. Juhul, kui kaubaga on kiirem. Meretranspordiga läheks kauem. Kui kaup tuleb viia kohta, mis asub raudtee jaama juures. 3. Kirjelda, kuidas toimib konteinerite vedu spetsiaalsete konteinerite plokkrongidega. Mille poolest erineb see konteinerite veost segakaubarongide koosseisus? Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Konteinerite kogumine suure sadama erinevatelt kaidelt ja vedamine sorteerimisjaama või intermodaalvedude terminali oli äärmiselt aeganõudev ja kulukas tegevus. Kaks ööpäeva kulus vagunite sorteerimiseks ja rongi koostamiseks
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra.
3) sõidukil, mis on ette nähtud teiste sõidukite veoks; 4) kinnitus- ja lukustusvahenditega varustatud sõidukil, mida kasutatakse ainult vahetatavate kerede veoks. §4. Veos ja sõiduk Sõiduk, tema kere ja selle juurde kuuluvad lisaseadmed peavad vastama laaditava veose liigile. §5. Veose mass Veose mass ei tohi ületada sõiduki kandevõimet. §6. Veose kinnitusvahendid (1) Veose kinnitusvahendid peavad olema korras ja piisavalt tugevad, hoidmaks veost paigal ja koos. (2) Veose kinnitamiseks võib kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid. (3) Sidumisvööle peab olema märgitud tema lubatud tõmbejõud ja valmistaja. (4) Sidumisvööd peab katsetama valmistaja nõuete kohaselt. (5) Sidumisvöö peab katsetamisel taluma nimikoormusest vähemalt kaks korda ja tema metallosad vähemalt 1,4 korda suuremat koormust. (6) Veose kinnitamisel kasutatava pingutusvahendi tugevus peab olema vähemalt sama suur kui koos
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
43. Implement - Rakendama 44. Core - Tuum 45. Core capital - Põhivara 46. Interoperatibility - Koostöövõime 47. Diffusion - Hajutatus, levimine 48. Transact - Äri ajama, teostama 49. Interface - Kasutajaliides 50. Ensuing – Järgnev 51. Commerce - Kaubandus 52. Ambient - Muutuv 53. Ambiguity - Mitmetähenduslikkus 54. Implication - Mõistaandmine 55. External - Tunnused 56. Constrain - Piirama 57. Encapsulate - Kokkusuruma 58. Dispatch - Täideviimine, saadetis 59. Dispatch cargo - Veost saatma 60. Setup - Sättestik 61. Retrievable - Kättesaadav, taastatav 62. Decouple - Eralduma 63. Spatial - Ruumiline 64. Middleware - Vahetarkvara 65. Template - Mall 66. Payload - Kasulik koormus 67. Payload capacity - Kasulik kandevõime 68. Unified - Ühendatud 69. Readiness - Valmidus, valmisolek 70. Marshalling - Vagunite sortimine 71. Marshalling yard - Sorteerimisjaam 72. Underlying - Aluseks olev 73. Underlying commodity - Kaup 74. Brokerage - Maaklerlus, vahetalitus 75
Oma kulul korraldatav autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.
51. Commerce Kaubandus 52. Ambient Muutuv 53. Ambiguity Mitmetähenduslikkus 54. Implication Mõistaandmine Välispidine, välised 55. External tunnused 56. Constrain Piirama 57. Encapsulate Kokkusuruma 58. Dispatch Täideviimine, saadetis 59. Dispatch cargo Veost saatma 60. Setup Sättestik 61. Retrievable Kättesaadav, taastatav 62. Decouple Eralduma 63. Spatial Ruumiline 64. Middleware Vahetarkvara 65. Template Mall 66. Payload Kasulik koormus 67. Payload capacity Kasulik kandevõime 68. Unified Ühendatud 69. Readiness Valmidus, valmisolek 70
kindlaks määratud. Kirjapildis märgitakse seda tähisega UN, millele järgneb neljakohaline nr. Transpordi tellimisel tuleb kindlasti teada UN numbrit sest just selle alusel määratakse õiged veotingimused ning see, kas tegemist on ohtliku või eriti ohtliku veosega. Ohtliku veose saatja peab tagama, et kaup on pakendatud vastavalt nõuetele ning varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga. Lisaks sellele peab veos ohtlikku veost vedav auto olema tähistatud ohumärgisega, milleks on rombikujuline märk, kus kujutatakse vastavale klassile iseloomulikku ohtu. Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgise numbrile. Ohumärgise numbri võib leida veodokumendist. Veoüksus peab olema varustatud kantava tulekustutiga, mis peab olema varustatud plommiga ning
Artikkel 9 kohaletoimetamise sellise kauba viibimise eest, mis on vedamisel põhjustatud üksnes tavapärane. veost tekil. § 18. Lastimine tekile Artikkel 25
Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politsei ametnik või abipolitseinik , kes on saanud vastava väljaõppe. Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijad kes on samuti saanud selle kohase väljaõppe , Päästetöötajad , Looduskaitsetöötajad , Riigimetsa majandamist korraldavad isikud , Raudtee töötaja raudtee ülesõidu kohal , Parvüleveo korraldaja sadamas , Parkimise korraldaja parklas , Tee töödega seotud isik , Suur või Lai veost saatev isik , Lasterühma saatja , Kiirabi brigaadi liige. Reguleerijale ja koolitajale esitatavad nõuded : Reguleerijal peab on märgu või vormi riietus . Kiire loomulisel või lühiajalisel võib kasutada helkurvesti (ohutusvest). Reguleerija peab olema vähemalt 18 aastane , parklakorraldaja vähemalt 16 aastane , eriveose saatjal peab olema CE kategooria tunnistus . Reguleerijal peab olema B-kategooria juhi tervisetõend. Liikluspiirangud
maksustatakse 0%-lise määraga, sõltumata sellest, kellele teenust osutatakse ja 0%-line maksumäär on nii teenuse osutajal kui ka saajal, st nendele teenustele ei kohaldata pöördmaksustamist ja neid teenuseid ei näidata ühendusesisese käibe aruandel. Teenused: · välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis; · kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused; · kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
liiklusõnnetuse korral kauba puuduliku pakendi korral pakend on veoprotsessis viga saanud kauba varguse korral 38. Mis on veos? ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii komplekteeritud kaubad lao loovutusalal kohale veetud kaup kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised 39 39. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks? veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega veost, mis kardab külma 40. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks? veost, mida veetakse koos muude saadetistega veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega veost, mille käsitlemiseks on vaja tavapäraseid laadimisseadmeid
on kokku lepitud või kui peale- või mahalaadimisaeg ületab selleks mõistlikult vajalikku aega ja peale- või mahalaadimiseks mõistlikult vajaliku aja ületamine toimus vedajast sõltumatu asjaolu tõttu. 9.05.2010 Transport ETV0120 30 15 Laadimisest Võlaõigusseaduses (2) § 784. Vedaja õigused mõistliku pealelaadimistähtaja ületamisel (1) Kui saatja ei laadi veost peale mõistliku pealelaadimistähtaja jooksul või juhul, kui saatja ei ole kohustatud veost ise laadima ja saatja ei anna veost vedajale üle mõistliku tähtaja jooksul, võib vedaja anda saatjale veose pealelaadimiseks või üleandmiseks mõistliku täiendava tähtaja, teatades, et ta ei oota veose pealelaadimist või üleandmist üle selle tähtaja. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul
Sinna alla käivad siis remondid ja muud ettenägematud kulud. 5.14 Meeskonna toitlustamine Meeskonnale (v.a lisameeskond) on ettenähtud söögiraha päevas 15 €. Kokku tuleb 8 meeskonna liiget, seega 15 * 8 = 120 €. 5.15 Planeeritav sissetulek 5.15.1 Reisijad ja autod Edasi-tagasi sõidul on kokku keskmiselt 400 reisijat ja 100 autot. Reisija pileti hinnaks on keskmiselt 40 eurot ja auto hinnaks on 60 eurot keskmiselt. Reisijatelt sissetulek on kokku 400 *40 = 16 000€. Autode veost tulenev sissetulek on 100 * 60 = 6 000 €. Seega kokku on sissetulek 22 000€. 5.15.2 Kohviku ja poe pindade rent Kohviku rent on 6 kuu eest 36 000 € ning poe rent 18 000 €. Seega 36 000+18 000/(6*30) = 300 € päeva kohta. 5.15.3 Liini dotatsioon Aruandest tuleb välja, et riigi poolne dotatsioon 3 aasta jooksul võib ulatuda kuni 900 000 €.[1] Seega 900 000 / 3 / 180 = 1 666, 66 € 10 11 6 Reisi tasuvuse arvestus
............................................................................................ 8 4. Kasutatud kirjandus ...................................................................................... 9 2 1. Sissejuhatus Referaadis mina räägin kiiresti riknevatest lastidest,mis lastid kuuluvad kiiresti riknevate lastide hulka,räägin nende alaliikidest, mis on nende lastide omadused. Siis jutustan kiiresti riknevate lastide veost ja laeva ettevalmistamisest kiiresti riknevate lastide veoks. 3 2. Kiiresti riknevad lastid 2.1 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad.
a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b. Sõita ei tohi sõidukiga, mis veab ohtlikku veost. c. Sõita ei tohi autorongiga. Mida keelab see märk koos lisateatetahvliga? a. Sissesõidu laupäeviti ja pühapäeviti b. Sissesõidu pühiti c. Sissesõidu ainult jäätumisohu korral Kus peab juht andma teed tähistatud peatusest väljasõitvale D-kategooria ühissõidukile? a. Kõikjal b. Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km/h tunnis Millised nõuded kehtivad selle märgiga tähistatud ülekäigurajal? a. Möödasõit on keelatud
8) Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. §3. Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. peatükk Vedu §4. Üldnõuded eriveose veol (1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) [Kehtetu] (3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] §5. Luba veol
vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise korda; • turvakava hindamise ja katsetamise ning kava korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise korda; • meetmeid turvakavas sisalduva transpordialase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks; meetmeid tagamaks, et turvakavas sisalduvat veoga seotud teavet antakse ainult neile, kes seda vajavad. Kõrge ohuastmega veost vedav sõiduk ja veos tuleks ka varustada omavolilist kasutamist ja vargust takistavate seadmete ja vahenditega, mis ei tohi aga piirata hädapeatumise korral tegutsemist. Täna- päeval kiire tehnoloogilise arengu ajastul on võimalik kontrollida veose asukohta ja liikumist tele- meetria ja geopositsioneerimisseadmete abil. 7 7.KASUTATUD ALLIKAD
Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. 2.2 Luba veol Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema
1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega. IGA TOOTE JUURES TULEB KASUTADA ETTEVÕTTES TRADITSIOONILISTE 7 'ÕIGE' PRINTSIIPI: õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta, õiges seisukorras, õigele kliendile, õigel ajal.
Teeomaniku loata ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või takistavad jalakäija, eriti vanuri ja liikumispuu- dega isiku liikumist Muudatused liiklusreeglite osas Sõidukiirus Suurim lubatud sõidukiirus on: bussil 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuu- nas asuvatel istmetel istuvad sõitjad veoautol 60 kilomeetrit tunnis, kui veoauto kastis on veost saatev või veose järele minev isik või kui veoautot kasutatakse kaitseväes ja Kaitseliidus inimeste veol pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis Muudatused liiklusreeglite osas Liikleja kohustused Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda
7. 05. 2004 ] 3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU §8. Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §9
veose ohtlikkusest teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest; c. veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest. Saatja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Saatja, kes on tarbija, vastutab üksnes juhul, kui kahju tekkis tema süül. Ekspedeerija a. Ekspedeerijal on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu. b. Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. c. Ekspedeerija ei vastuta, kui ta tõendab, et kahju ei oleks saanud ära hoida korraliku ettevõtja hoolsusega. d
Laudaperioodil tuli loomi sööta, joota ja hooldada. Suvel oli vaja lüpsta, karjatada, võid ja juustu valmistada. Omajagu tööd nõudis nuumhärgade eest hoolitsemine. Korranädalal olid teolised mõisas terve nädala järjest. Viinapõletamine. XVIII sajandi keskpaigast kuni XIX sajandi keskpaigani põletati viina enamikus mõisates nii kohaliku kui Vene turu tarbeks. Töö tegid abiteo korras ära taluperemehed - alates vilja ning linnaste veost ja lõpetades vaadi viina põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu- ja voodipesu, samuti suvine tööriietus
Σ�� – tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul ��– laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) 26 Veetud lastitonni keskmine tulusus: ��� = ΣF ΣQ kus: ��� – keskmine tulusus Σ� – lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Σ� – lastikogus või reisijate arv vastavalt Lastivedude ühe tonni omahind määratakse: �� = ΣR ΣQ kus: �� – lasti ühe tonni veo omahind Σ� – reisi kulude kogusumma Σ� – veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul Lastiveo ühe tonn-miili omahind: ��� = ΣR ΣQL
41. Millised on veoste veaautodele laadimise peamised põhimõtted (vähemal 5 põhimõtet? 42. Mis on ADR kokkulepe? 43. Mille alusel jagatakse ohtlikud veosd klassidesse? 44. Mis on „ÜRO number“? 45. Mis on puistlasti vahekonteiner (IBC)? 46. Mis on ohutuskaart, milleks kasutatakse? 47. Milliseid ohtlike ainete andmeid peab sisaldama CMR veokini ohtlike ainete veol? 48. Mis on TIR kokkulepe, mida reguleerib? 49. Kuidas kasutatakse TIR märkmikku? 50. Millist veost loetakse suuremõõtmeliseks veoseks (suurveoseks)? 51. Millist veost loetakse raskekaaluliseks veoseks (raskeveoseks)
koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr.
täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate
TTK TLI-11 3.12.2012 Import-deklaratsioon - täpsema kirjelduse tollideklaratsioonidest ja tollivormistusest leiate eraldi Tolli ja tollivormistuse osast. CMR - on rahvusvaheline kauba saateleht, mille täidab veofirma kohapeal, millest üks koopia läheb kauba saatjale, teine kauba saajale ja kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost, jõuab Teieni arvega veoteenuste eest. CMR blanketi näidet vaata Lisas 1.[4,5] 3.6 Veoselepingud Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on tunduvalt mahukamad kui ühekordselepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt aastaks, mis panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt lihtne e-mail või faks, mis sisaldab peale- ja mahalaadimisaadressi,
Suvel oli vaja lüpsta, karjatada, võid ja juustu valmistada. Omajagu tööd nõudis nuumhärgade eest hoolitsemine. Korranädalal olid teolised mõisas terve nädala järjest. Viinapõletamine. XVIII sajandi keskpaigast kuni XIX sajandi keskpaigani põletati viina enamikus mõisates nii kohaliku kui Vene turu tarbeks. Töö tegid abiteo korras ära taluperemehed alates vilja ning linnaste veost ja lõpetades vaadi viina põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine
leht tuleb kauba saatjale tagastada ning selle alusel saab ta tõendada, et kaup on riigist väljunud ja ta ei pea tasuma käibemaksu. Import-deklaratsioon – täpsema kirjelduse tollideklaratsioonidest ja tollivormistusest leiate eraldi Tolli ja tollivormistuse osast. CMR – on rahvusvaheline kauba saateleht mille täidab veofirma kohapeal, millest üks koopia läheb kauba saatjale, teine kauba saajale ja kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost. CMR jõuab Teieni koos arvega veoteenuste eest. CMR blanketi näidet vaata siit. VEOSELEPINGUD Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on tunduvalt mahukamad kui ühekordsed lepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt aastaks ning need panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt jaolt
toimetamisest arvates. Aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. Teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis. Kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused. Kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki. Nullprotsendise
Delta Pioneer 1 reis: Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6 Deep Blue 1 reis: Fint= 770 000/9,7=79 381.4 Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise intensiivsusega, asendades ülaltoodud arvutusvalemis tulude summa brutokasumiga. Delta Pioneer 1 reis FintB= 552 881/8,4=65 819.2 Deep Blue 1 reis: FintB= 555 932.5/9,7=57 312.6 Veetud lastitonni keskmine tulusus arvuliselt väljendub: Tul = F/Q kus: Tul keskmine tulusus F lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Q, lastikogus või reisijate arv vastavalt Ühe lihtreisi puhul( kahe laeva kohta): Tul= 1 540 000/84 000 = 18,3 Lastivedude ühe tonni omahind määratakse alljärgneva valemi kohaselt: St = R/Q 37 kus: St lasti ühe tonni veo omahind R reisi kulude kogusumma Q veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul Delta Pioneer 1 lihtreis:
Balti Logistika www.logistika.ee Mis on tollivormistus? Missugused maksud tasutakse tollis? Kellelt võib paluda abi tollivormistusel? Kuhu paigutatakse kaup tolliprotseduuri ajaks? Millal tuleb esitada tollideklaratsioon? Millest koosneb deklaratsioon? Missugused lisadokumendid tuleb võtta enne kauba importi või eksporti? Mida on kasulik veel teada kauba veost? Missugused dokumendid tuleb esitada tollile kauba saatmisel mere-, õhu- ja maanteed mööda? Kes vormistab tollideklaratsiooni? LUGEMINE. RÄÄKIMINE (paaristöö) 3. Vastake teksti põhjal küsimustele. Missuguseid tolliprotseduure tekstis mainitakse? Missugused dokumendid esitatakse tolliprotseduuri ajal? Millest koosneb deklaratsioon? Mida peab sisaldama kaubaarve? Missugused maksud tuleb tasuda tollis? SÕNAVARA. KIRJUTAMINE 4
19 kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine. 6) Vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või teatud 0-määraga maksustavaid kaupu või teenuseid. 7) Välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusvälises riigis. 8) Kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused. 9) Kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.
seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine; 7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 36 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides 24, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust; 8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis; 9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused; 10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka; 11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki;
ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale
võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. Transpordi õiguslikud asjaolud Vastutuse piirmäärad transpordiliigiti- CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine)- Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon. Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse Kahjustumine: Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele,
Transpordi õiguslikud asjaolud Kiisler ptk 8 lk 259-262 Vt ülesanded seminarist Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR) CMR - Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Piiratud vastutus – ei pea vastutama täies ulatuses kahju eest. Kindlaks määratud kaalude ja asjade järgi pask Reklamatsioonide (kaebuste) esitamise lühikesed tähaajad – kui veoklient tahab olla bitch ja kaevata, siis peab olema kirjalik kaebus ka. Vot tak. Märge peab olema tehtud kauba vastuvõtul Lühikesed aegumistähtajad – kahjunõue aegub aasta jooksul
kvaliteeti on raske kontrollida(puhtust, kasutuskõlblikkust jne) Pressitud puidust plaadist alused on kaks peamist innovatiivset näidet nüüdisajal toodetavatest kaubaalustest. Nad on puitalustest kergemad ja vastavad paremini sanitaarnormidele. Plastaluste eelised: vastupidavamad (ei karda niiskust) ja ohutumad (ei sisalda naelu)kui puidust alused, tühjade aluste vedu on kuni kaks korda odavam puitaluste veost (ühele alusekohale koormaruumis saab virnastada 25-30tk 15 puitaluse asemel )jne. Plastaluse puudused: raskete kaupade puhul võib riiulikohtadel hoiustamisel tekkida läbipaindumine , põlemisel eraldavad mürgiseid gaase. 1.3.1.2. Kaubaaluste ringlemine ja ringlusprobleemid Kaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga (lõpp)toodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride
Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamiselstandartitega määratakse teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui tegevust või protsessi. On teada et mida rohkem ostutatakse teenust seda kõrgem on teenuse kvaliteet. Ülesanded. 1. Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute moodustamine 2. Mahukauba veost saadav kogukulu sääst 3. Kaupade paigutamine hoiukohtadele 4. Kaupade komplekteerimine (tüki-, maht-, rühmkomplekteerimine) 5. Kaupade pakendamine 6. Saadetiste loovutamine 7. Veotellimuse järgi pakendi markeerimine 8. Jaotusauto kaupadega koormamine 9. Cross-docking terminalis 10. Lao täiteaste arvutamine 11. Kaubaruumi täiteaste arvutamine 12. Inventeerimise ülesanded 13
kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 2) Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Piiratud juhtimisõigusega isik võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel, et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel peab olema T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 3) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. (LS § 95 lg 2, lg 3, lg 4) 6. Milline isik ei tohi juhtida mootorsõidukit
b) Tarbekaupade turgude paiguts c) Toodete kättesaadavuse probleemid d) Tootmisest juhitud (väärtus)ketid e) Jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt Pikkamööda hakkas aga kliendi käitumine mõjutama jaotust. Tootmise ja tootmistehnika ei olnud eriti arenenud ja sellepärast oli vähel nõudlust rohkem, kui toota jaksati. Müügi ja tellimustega seotud info hoiti nii geograafiliselt kui ka organisatoorselt valmistoodete ja tooraine veost ja ladustamisest eraldi. Veel 1950. ja 1960. aastatel valmistati toode ühe firma sees. Tegevus oli integreeritud ühte firmasse, et kindlustada võimalikult hea tase, kuna info liikus peaasjalikult suust suhu. Tooteid transporditi oma veokitega. Laadung pandi teele alles siis, kui saadi koorem täis. Jaotus oli kaua aega kohalik. Kauplemiseks piisas lähiümbrusest – põhilised ostukohad olid külakauplused. 2) Füüsilise jaotuse etapp ehk jaotuskeskne etapp – konkurentsi tõttu ei
põhjuseks on hõre asustus ja teiseks rahanappus. Viimastel aastatel on väga palju teid remonditud ja rajatud uusi, kuid ikkagi on nii mitmedki teed üpris halvas seisus. Suuremate tee-ehitustega püütakse parandada Eesti rahvusvahelisi ühendusi, kuid ka ühendusi riigi erinevate osade vahel. Euroopa Liidu toetusrahade osakaal selliste ehituste finantseerimisel on üpris oluline. Kuigi suur osa transpordisektori tuludest tuleb kaupade ja reisijate veost, on väga oluline ka transpordiga kaasnevate teenuste roll, eriti logistikateenustel ja laomajandusel. Kuna väga paljud suured välismaised ettevõtted vaatavad Baltikumi ühe turuna, siis on nad tihtipeale valinud ühe kolmest riigist oma n-ö baasiks ning kaupade jagamine piirkonnas toimub valitud keskusest. Seetõttu ongi Eesti, aga ka Läti ja Leedu kaubavahetuses suur osakaal mujalt imporditud tööstus- ja tarbekaupadel. Eesti osakaal sellises kaubavahetuses ja teenuste pakkumises on
andmine; (KMS § 15 lg 4 p 6) - vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või KMS § 15 lg 3 p-des 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või KMS § 15 lg 3 p- des 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust; (KMS § 15 lg 4 p 7) - välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb liiduvälises riigis; (KMS § 15 lg 4 p 8) - kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused; (KMS § 15 lg 4 p 9) - kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka; (KMS § 15 lg 4 p 10) 11
Seegi oleks vale arvestus- rvah konv .ainult reostuse likv kulud +preventiivsed meetmed edasise kahju vältimiseks, oleks olnud ca 30 Mio. Lindpere- laev müüki, vanarauaks, kohtutäitur laev Rotterdamiks, scrap value, oleks saanud palju rohkem raha. Meil pole võimekust. Fond eksisteeris ka varem kaubandusliku meresõidu koodeksis - 9.septembril 1991 vastuvõetud, kuid fondi polnud kunagi moodustatud. EV ühines LLMC konv- + Ateena konv-ga (Ateena 74.konv, reisijate ja nende pagasi veost, vastutusest), samal päeval 2002.a võeti vastu ka kaubandusliku meresõidu seadus - NB tuleb detailselt ja mõttega lugeda, eksamil on selle teadmine väga oluline. Vastutuse piiramise 3 erinevat viisi Kui väärtus on konossemendis deklareerimata, on kauba riknemise või kaotsimineku korral vastutus kuni 666,67 SDR-i ühe kaubaühiku kohta, või 2 SDR-i ühe kaubaühiku bruto kg kohta. Nõukaajast pärandatud KM-koodeksis oli veel väiksem, 1 kaubaühik, vastutus 200 krooni
100 Lisaks olid lõunapiiril populaarseteks salakaubaartikliteks eeter ja kunstsiid. Viimase salaja sissevedu 97 Eesti-Läti suhted ..., lk 398. 98 Lõuna-Eesti nr 38, 19.09.1925, lk 1. 99 Lõuna-Eesti nr 36, 5.09.1925, lk 4. 100 Valgamaa ... , lk 542-543. 25 aga praktiliselt lakkas, kui Eestis kunstsiidi tootmine välja arenes.101 Küll on aga teateid salapiirituse veost Eestist Lätti. 1926. aastal väitis ajaleht ,,Lõuna-Eesti", et Läti-Valgas on müügil rohkem Eesti kui kohalikku päritolu piiritust.102 Eesti Piirivalve esimese tegevusaasta aruande järgi toimus kõige aktiivsem salakaubavedu Tallinna jaoskonnas, kus merd mööda veeti sisse salapiiritust. Siseministeeriumi tegevusaruandes märgiti: Kuna salakaubitsemine on olnud peaasjalikult merepiiril, ei ole
vahendajale, kes ei müü konkurentide tooteid. 9.2KAUPADE TOIMETAMINE Kaupade toimetamissüsteem koosneb järgmistest etappidest: üldjuhtimisest, nõudluse prognoosimisest, varude reguleerimisest, tellimuste töötlemisest, kaupade vastuvõtmisest ja väljastamisest, ladustamisest, veost, pakendamisest. Kaupade toimetamise kogukulude alla kuuluvad järgmised väljaminekud: - varude soetamise, hoidmise ja reguleerimise kulud, 58 - tellimustega tegeleva üksuse ja saadetisi vastuvõtva üksuse kulud, arvete maksmise ja andmetöötluse kulud, - kaupade edasitoimetamise ning peale- ja mahalaadimiskulud, kindlustusmaksed ja
sobitatud konteinerite veoks. Lastiruumid on enamasti jaotatud täisnurkseteks osadeks, kuhu võib laduda kuni kuus konteinerit üksteise otsa. Lisaks sellele võib laevatekile laadida kuni seitse kihti konteinereid. Intermodaalvedude puhul toimub põhiosa konteinerite veost meretranspordiga, kui üks vedajatest on laevakompanii. Kui jätta arvesse võtmata konteinerite veod sadamast või sadamasse, tuleb arvestada, et rahvusvaheliste vedude raames ei tehta maanteel üldjuhul konteinervedusid. Konteinervedusid kasutatakse rahvusvahelistel autovedudel pikkadel marsruutidel vähe, sest kon-
4.2. Tellimuses näidatakse ära veose nimetud, kogus, maht, kaal, pealelaadimise koht ja aeg, transpordivahendi nimetus, veose saaja nimetus ja aadress ning veose saajale üleandmise kuupäev. 4.3. Veose pealelaadimise lõpetamisel kohustub saatja andma vedajale üle kõik tema poolt nõutud dokumendid veose kohta. Vedaja kirjaliku märkuse mitteesinemisel dokumentide vastuvõtmisel, loetakse kõik dokumendid nõuetekohaselt vormistatuks ja vedajale üleantuks. 4.4. Ohtliku kauba veost peab saatja kirjalikult teatama vedajale või näitama nimetatu ära veokirjas, juhindudes LS paragrahvist 777. 4.5. Saatja peab kauba pakkima ja tähistama, arvestades selle olemust ja kokkulepitud vedamise liiki, selliselt, et kaup oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise vastu ega põhjustaks vedajale 104 kahju. 4.6. Saatja peab kauba vedamiskindlalt pealelaadima ja kohale paigaldama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
