- osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline; - tekil veetavad konteinerid võivad kergesti viga saada. 3. TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamise seisukohalt on oluline ka transpordivahendite olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine. Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad. FEEDER Feeder laevaks nimetatakse konteinerlaeva mahutavusega kuni 3000 TEU. Meie terminali kaudu fiideriga aasta jooksul merelt – maale ja vastupidi liigub kokku 356 250 TEU. Nädala jooksul 9 fiiderile laaditakse ja lossitakse 356 250 / 52 = 6851 TEU. Võtame fiideri ESM CREMONA mille mahutavus on 1 012 TEU. ESM CREMONA Lipp LOA Laius GT DWT TEU Süvis
Tarmo Dulinets TA2 SOA ja terminali käsud Essee keskendub SOA olemusele ning mõningatele terminali käskudele. Essee eesmärk on tuua välja SOA põhimõte ning eelised või puudused ja mõned terminali käsud, mille kohta vähem teatakse. SOA (Service Orienterd Achitecture teenustepõhine arhitektuur) on ettevõtete tarkvararakenduste arendamine sellisel viisil, kus tarkvara protsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele, varjates aga samal ajal selle rakendamise aluseks olevaid detaile. SOA lahendab äriprotsesside
rm Kustutab faili (rm asd.txt) shutdown Lülitab arvuti välja
(-r eemaldab kõik kaustad sees) (shutdown now lülitab kohe)
(-d * eemaldab kõik tühjad kaustad) (-c tühistab shutdowni)
free Näitab mälukasutust (-h inimloetavus) ntpdate Sätib kuupäeva/kella NTP kaudu
sudo Käskluse käivitamine superkasutaja õigustega tail
clear Puhastab terminali ekraani tekstist dmesg Süsteemis toimunust väljund
(dmesg grep | usb)
cat
See kehtib eriti erinevate metsa saaduste, nagu paberi ja tseluloosi kohta. Lüübeki sadamal on tohutu tähtsus olles suurim lasti käsitlemis- ja jaotuskeskus Euroopas Rootsi ja Soome paberi tööstuseks. 3. Filiaalid ECL( European Cargo Logistics GmbH) kuulub Euroopa juhtivate metsasaaduste tarnijate hulka. ECL on ennast tõestanud tarneahela juhtimises. ECL on väga aktiivne raudtee teenuse operaator, peamiselt multimodaalse Skandinavienkai terminali kaudu, kus ühinevad meretransport, raudtee transport ja maantee transport. See garanteerib effektiivse ja keskkonna sõbraliku kaubavoogu erinevate Euroopa linnadesse. 3 Pilt 3. Teine LHG Group filial on Lübeck Distribution Gesellschaft mbH (LDG). Terase ja masinaosade ümberlaadimine veoautotest või rongidest laevale kuulub LDG igapäevase tegevuse hulka.
veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2
................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. . TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel Pentium-tüüpi personaalarvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Signaalide spektrite fikseerimiseks
2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? Marsruudi navigatsioonitasu N = p x d x w, kus N Marsruudi navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p marsruudi navigeerimisteenuse tasumäär ühiku kohta (p=xx,xx EUR); d teekonnategur, mis on 1/100 ortodroomsest teekonnast kilomeetrites (ortodroomne teekond on kõige lühem teekond kahe punkti vahel mõõda WGS- 84 suurringjoont); w õhusõiduki massi arvestav tegur: w=( MTOW /50) Terminali navigatsioonitasu T = p x w, kus T terminali navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p terminali navigatsiooniteenuse tasumäär ühiku kohta alljärgnevalt; w õhusõiduki massi arvestav tegur, kus MTOW on suurim stardikaal tonnides; w=(MTOW / 50)n n astmenäitaja, Eestis: 0,5 ja 0,7. 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? Maandumistasu Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki
söögikohad. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegursemisajal aastas kahe miljoni reisija piir. Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma käis ajakirjanik Argo Ideon välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Uue terminali avamisel teatas endine peaministel Andrus Ansip ametlikult, et nimevahetus toimub märtsis 2009. Tänapäev Lennujaamas on üks 3070 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel. 2016. aasta seisuga on lennujaamal 33 lennusihtkohta, millest 10 on hooajalised. Lennart Meri Tallinna lennujaam on kodulennujaamaks Nordicale 2015
Kuna sadama-ala laiendamine on võimalik ainult mere arvelt, on Rotterdami sadama uued territooriumid võidetud merelt liiva ümberpaigutamisega. Holland asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva. Jõe deltas paikneb ECT terminal ehk Deltaterminal, mis on teenindab Trans Atlantic ja Kaug Ida laevaliine. 1970-ndatel rajatud konteinerterminali kaide kogupikkus on 3,8 km. ECT terminal omakorda koosneb kolmest eri terminali alast. Terminali ühest osast veetakse konteinereid teise osasse rongidega. Eraldi terminal on konteinersadamas pargaste ja fiiderlaevade tarvis. Maerskil on terminalis oma kai koos konteinerkraanadega alates aastast 2000. Nädala jooksul teeenindatakse terminali poolt keskmiselt 50 fiiderlaeva ja 300 jõepargast. Terminali ladudes on seisab korraga keskmiselt 80 tuhat konteinerit. Ööpäeva jooksul siseneb ECT terminali territooriumile 4000 konteineriveokit, mis
Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju.
Samuti ei ole nende kõrgusnäit kuigi täpne. Mõnedel mudelitel on aga sisse ehitatud kompass ja baromeeter. Baromeeter aitab korrigeerida GPSi ebatäpset kõrgusnäitu. (Arumägi 2009) Seepärast võib öelda, et GPS-e on mitmeid ning ei tasuks alati valida odavamat varianti, vaid tuleks uurida, kui kasulik ta meile ikkagi oleks. 3.1. Hädakutsung Hädakutsungit kasutatakse siis, kui kõnealustaja on sattunud ohtlikku olukorda või hoopis olukorda märganud terminali kasutaja. Hädakutsungi funktsiooni aktiveerimine toimub terminali punasest nupust, mille läbi vabastatakse raadioeeter koheselt. 7 Kõne alustamiseks tuleb vajutada terminali punane nupp alla 15-ks sekundiks, misjärel läheb raadiojaam hädaabi reziimile ning üritab Häirekeskusega ühendust võtta. Hädaabi signaaliga jääb raadioterminal eetrisse ja kõneleda saab ilma PTT nupu vajutuseta. Kogu juttu ja
Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45% Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d 4.2.2Autotranspordi osakaal Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 % 580 000 * 0,65 = 377 000 TEU Raudtee ladu : 377 000 * 0,45 = 169 650 TEU Ladu Raudtee : 377 000 * 0,55 = 207 350 TEU 5. Terminali mõõtmed: 5.1Terminali suuruse leidmine 5.1.1Konteinerterminali pindala: A= Konteinerite ladustamisala pindala T = Aastane TEU läbivus, D = Konteineri seisuaeg sadamas d = standardhälve seisuaja kohta võetase umbes 0.5 a = Umbkaudene ala konteineri kohta 20 jalane konteiner = 21,60 m2 U = Kogu ala kasutamine tegur, seda mõjutab kui palju ala on kasutuses. See võetakse umbes 0.4 - 0.6 H = Keskmine ladustamisekõrgus võetakse 0.7 maksimaalsest. h = 0,1 Z = 0,
arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 100 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0 V/100 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 A kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 5,0 V/100 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,0 / 0,05 = 140 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 12,0) / 0,05 = 864 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini
koguste kohta •teada peab olema info väljaminevate saadetiste kohta (tarneaeg, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta). •väljaminevad saadetised peavad olema märgistatud saatedokumentidega. •igasugune info muudatuste kohta veoprotsessis peab olema koheselt teada. •töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu •kaup peab loovutusalal olema õigel ajal 1.kuus saadetist saabub terminali ning need laaditakse vastuvõtualale. Eelnevalt on teada kogu info saadetiste kohta (millal saabub, millal on ettenähtud tarneaeg, kellele, tarneadressid, mis kaup ning millised kogused) 2.kaup kontrollitakse, võrreldes klientide tellimusi ning saabunud kaupa. Võrreldakse tellitud kauba nimetusi, koguseid ja pakkeühikuid. Dokumendid, mida kauba kontrollimisel kasutatakse: transpordi etikett (veendumaks, et kaup on saabunud õigesse kohta), klienditellimus ning pakkeleht. 3
...................................................................................................... 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus .......................................................................................................... 5 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 6 Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused ..................................... 6 Sihtsadama kirjeldus ............................................................................................................. 6 Terminali kirjeldus ............................................................................................................. 7
2. 1171.885 Hz ,,0" : 1180 Hz Vastav modem: 3. 1657.560 Hz ,,1" : 1650 Hz 4. 1841.759 Hz ,,0" : 1850 Hz Kutsuva modemi ,,1" on hajunud (erinevus 1,57 Hz) samas ,,0" on võrdlemisi sama (erinevus 8,1 Hz). Vastava modemi ,,1" on hajunud (erinevus 7.56 Hz) ning ,,0" võrdlemisi sama (erinevus 8.24 Hz). 6. Kokkuvõte tehtud tööst ja järeldused. Õppisime tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o. vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. 7. Kontrollküsimused a) Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris? Kaabliühendus COM2 port-is ja bittide saatmine/vastuvõtmine käis läbi terminali. Selleks uhendatakse kontaktvaljal signaalide TD ja RD signaalipunktid (TD Transmit Data, RD Receive Data) omavahel
13.45-17.00 Frederisbergiga tutvumine (Käiakse Frederiksberg Have's, mis on üks suurimaid parke linnas, möödutakse ka sealsest lossist ning hiiglaslikest villadest, külastatakse Kopenhaageni loomaaeda) 17.00-7.30 Vaba aeg 23. jaanuar 8.00- 14.30 Sõit Stockholmi 14.30-16.30 Restorani Aurorakällaren külastus 16.30-17.45 Buss sõidab check-in'i, reisijad suunduvad laevale 17.45-10.45 Sõit Tallinna (kruiisilaevaga Victoria I) 24. jaanuar 10.45-11.30 Reisi lõpp - väljumine laevalt, terminali parklas saab iga reisija oma kohvrid bussist kätte ________________________________________________________________ *Sõites Stockholmist Kopenhaagenisse ja vastupidi, toimub vaid üks peatus Jönköpingus *Kopenhagenis veedetakse ööd majutusasutuses nimega Generator Hostel Copenhagen *Reisi käigus tuleb söömine ise organiseerida vabasse aega *Ekskursioonid/vaatamisväärsuste külastused on hinna sees välja arvatud laupäevaõhtune lisaväärtus NB
arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7,1 V + 3,4 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 65 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0/65 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini
Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale. Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal). Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7.1 Suurlinna jaotuslogistika
uuendusi. Failid peavad asuma /sdcard/ partitsiooni juurkaustas ning olema tootja poolt kinnitatud. Seetõttu ei saa lisada kolmanda osapoole operatsioonisüsteemi, kuid tootja uuenduste lisamine on võimalik. 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge) Android Debug Bridge on osa Androidi arendustarkvarast. See pakub terminalil baseeruvat kasutajaliidest, et ühendada arvuti Androidi failisüsteemiga. Kuna Android baseerub Linuxil, siis tihti on vaja terminali, et teatud käske telefonile saata. Enamus juhtudel saab seda terminali emulaatoriga otse telefonil, kuid arvutis on see tunduvalt mugavam. 3 1.4 Mitteametlikud operatsioonisüsteemid Kui on võimalik ligi pääseda Androidi operatsioonisüsteemi failidele ning neid ka muuta, siis saab ka need välja vahetada.
Millist infot vajab lennufirma ekspedeerijalt broneeriunguks? · Lennupileti number · Saadetise sihtkoht · Saadetise kohtade arv · Saadetise kaal · Saadetise pakkeüksuste mõõdud · Soovitud väljalend(lennud) või transiitaeg · Erilepingute puhul (kliendid ja hinnad) ka spetsiaalviide Nimeta lennukauba saatmise põhilised osapooled. · Kauba tegelik Saatja · Ekspedeerija · Lennufirma või volitatud esindaja ( GSSA ) · Lennufirma terminali käsitleja · Lennujaama turvakontroll · Toll · Lennufirma lennuki maapealne käsitleja · Kauba tegelik Saaja Nimeta tegevused, mis on seotud kaubasaadetisega. · Ekspedeerija saadab vormikohase broneeringu lennufirmale · Lennufirma broneerib ja annab lennuinformatsiooni antud andmetel · Ekspedeerija koostab lennupileti, komplekteerib dokumendid (TOLL) · Ekspedeerija markeerib kauba ning viib lennujaama
Trahter Poseidon Toomas Tuula Kehtna Majandus ja Tehnoloogia kool Kontakt ja asukoht · Lootsi 14, Tallinn Tel: 646 4674 Faks: 646 4684 E-mail: [email protected] · www.poseidon.ee · Trahter on avatud iga päev 11.00 24.00. · Poseidon asub Tallinna sadama D-terminali juures, olles vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast Teenindusprotsess · Toidu valmimiseaeg sõltub tellitud roast. · Maksmine sõltub kliendi soovist kas ennem söömist või peale söömist. · Toit tuuakse lauda. Mida pakutakse ? · Toitlustus teenus · Broneerimis teenus (Poseidonis on kokku 125 istekohta) Menüüd · Suupisted · Salatid · Supid · Pelmeenid ja Vareenikud · Pannkoogid · Praed · Magustoidud · Lisaks veel grupimenüü ja sünnipäevamenüü · Joogikaart ja veinikaart. Boonused · Hea asukoht · Lihtne leida · Hubane ke...
Varundamine ja Taastamine Lauri xxxx Kool: xxx 2012 Kuidas Ubuntuga andmeid varundada? Tuleb sbackup ubuntuga installida Terminali peab kirjutama : "sudo apt-get install sbackup" Andmete varundamine sbackupiga System--->Administration--->Simple Backup Config sbackup on väga hea! Saab valida mis kauste/faile varustada On ka võimalike varundada ssh või ftp-le Saab valida automaatset varustamist Sbackupiga failide taastamine kokkuvõte · Sbackupiga on lihtne varustada ja taastada. · Saab teha päevaseid koopiaid failidest · Saab varunada ftp-le ja SSH-le · Lihtne kasutada · Lihtne taastada Allikad · sbackup ja linux pildid 04.06.2012 - http://www.debianadmin.com/backup-and- restore-your-ubuntu-system-using- sbackup.html · www.google.com Tänan Kuulamast
juhataja Seletuskiri 12. veebruaril 2017 toimunud varguse kohta Varastati mobiilne kaardimakseterminal. Sündmus leidis aset õhtul kella 19.15 paiku. Mees, kes oli umbes pool tundi restoranis viibinud, toidu tellinud ja hiljem arve tasunud kõndis lahkudes baarileti juurest mööda. Kuna ühtki teenindajat hetkel leti juures ei viibinud, sai mees haarata mobiilse terminali ning kiirelt restoranist lahkuda. Sel hetkel, kui mees oli leti juures, olin mina just välisuksest sisse astunud. Seejärel nägin väljumas kiirustavat meest, kes kandis peas tumedat nokkmütsi kirjaga ´Nike´, tumesinist jopet, teksapükse ja pruune jalanõusid. Kaardimakseterminali kadumine avastati mõni minut hiljem ühe klienditeenindaja poolt, kelle terminal varastatigi. Selleks ajaks oli varas juba meie vaateväljast kadunud. 13. 02
Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m 6 Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Ladustamisvõimalused: Laopinnad: 151 000 m² Laoplatsid: 670 000 m² Külmlaod: 11 500 m² Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 550 150 m³ Elevaator: 300 000 t 7 Vaade Muuga sadamale 8 1.3 Paljassaare sadam
Akvatoorium 752 ha Kaide arv 28 Kaide kogupikkus 5.9 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m 19 Teriminalid · 6 vedellasti terminali · 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) · konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal · puistlasti terminal · viljaterminal · teraseterminal
Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli
................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 4.2 Kõne vastuvõtt ja väljahelistamine Helistasime telefonide 70, 50 ja ja 71 vahel. Lisaks analoogterminali ning eelmainitute vahel. 4.3 Mitu kõnet samal ajal Osutus, et meile teadmata põhjustel (milleks võis olla terminali numbriga 70 rike), ei saanud me võtta mitut kõnel samal ajal (v.a. konverentskõne puhul). Sisenenud kõnesid suunasime telefonide 71 ja 50 vahel. 4.4 Saabuvate kõnede vastuvõtt mujal Suunasime kõne üle mitme telefoni läbi laboratooriumi, alustades terminalist numbriga kuni terminalini 50. 4.5 Do not disturb Lukustasime klahvikombinatsiooni *27# abil terminalid numbritega 50 ja 71. 4.6 Helistamine abonendile, kes ei reageeri Katsetasime terminalidel 50 ja 71 ning analoogterminalil
Kasutajate lisamiseks tuleb esimese asjana avada terminal, mille leiab kõrvalt menüü pealt või vajutades CTRL + ALT + T (Ubuntu). 1) Kasutaja lisamiseks on 2 käsku: „adduser“ ja „useradd“. Hetkel kasutame käsku „adduser“, kuna „useradd“ on detailsem ning keerukam lisamine, mis tihtipeale pole vajalik. Kui terminal on avatud, peaks sisse logima juurkasutajana (root) kasutades käsku „sudo –i“ ning sisestades oma parooli. 2) Järgmisena tuleks terminali kirjutada „adduser user“, mis loob kasutaja nimega „user“. 3) Peaks täitma terminali tulevad lahtrid, millest tähtsaim on UNIX-i parool. Ülejäänud andmetest on valikulised ning mitte olulised. Peale andmete sisestamist tuleb kinnitada andmete õigsust. 4) Peale andmete kinnitamist on kasutaja loodud, kuid kasutaja on tavakasutaja ilma õigusteta. 14
Kõik ettevõtte kolleegid on sõbralikud, vastutulelikud, abivalmid ning lahked juhendama noort ja rohelist veokorraldajat. Ühtlasi soovitan kõigil kellel on ees ettevõttepraktika, kandideerida. 2.1 Tööohtus Esimesele praktikapäevale saabudes tutvustas praktikajuhendaja I. Tiitus DSV kontoris ettevõtte tööohtus- ja tervisenõudeid. Nõuete tutvumisel allkirjastasin lepe. Ohtusnõuete ja tervisenõuetega tutvumisel suundusin terminali, kus toimus terminalijuhataja juhendamisel TERMINALI ja TERRITOORIUMI OT instruktaaz. Instruktaazi läbisel sooritasin praktilise eksami. Eksamit sooritavad ettevõtte töötajad 2x aastas. Eespool nimetatud ohtus- ja tervisenõuetele tuli järgida ka üldiseid ohtusnõudeid. Kõikjal terminalis ja territooriumil olid vastavad märgistustahvlid üleval( pildid, koos juhistega) OHUTUSNÕUDE EKSIMUSEL KIRJALIK NOOMITUS/TRAHV 7 2
· töökorralduse haldamine; Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll; · projektijuhil: protsessijuhtimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; Tehnikad (juhtimis- ja otsustustehnikad) · üliturvalise süsteemi loomiseks vajalikud erilahendused; · süsteemi modelleerimine;
Mis on minu jaoks logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus tegevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika puutub kokku erinevate tegevusaladega ja on üha arenev teadusala. Kuid mis on logistika minu jaoks? Minu jaoks on logistika kaupade organiseerimine punktist A B ni kõige soodsamal viisil nii kliendile kui ka transpordipakkujale ning selle tähtsamad kriteeriumid on aeg, kiirus, hind. Lisaks tegeleb see minu arvates veel ka erinevate toodete ja teenuste voogude suunamisega, laonduse ja tarnete planeerimisega võimalikult mugavalt ja efektiivselt. Olen avastanud ka uusi kohti, kus logistika on minu ümber, millele varem pole tähelepanu pööranudki. Näiteks bussireisid, mis ...
Reisijate liikumis mahtu keskmine suurus on 750000 inimest kuus ja kaubamaht on keskmiselt 23000 kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017.aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG- kiirlaevaga. Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet muutunud olukorras on Eesti piirkondliku LNG terminali parim asukoht Muuga sadam, Teatas nafta logistika firma VOPAK Eesti. Julgeolekuvaru tagavara arvestades ja trassitaristuga arvestades on LNG Muuga hea valik. Eesti ja Soome terminalid ühendatakse omavahel Balticconectori torujuhtme kaudu. Arvestades aga projekti muutunud iseloomu on Muuga LNG projekt kahtlemata palju soodsam lahendus, võttes arvesse olemasolevat sadamataristut ning vahekaugust gaasi põhivõrguni. Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse
526*2,84=1499,1 ~1500m lai ja 9,5 metrit kõrge ning 85m pikk on meie ladu. 64,5/2,85=22,63~22, 526:22=23,9~24 riiulit. Riiuleid peab olema paarisarv. Riiulite osa laius on 24*2,8=67,2 ning sellele liidame veel mõlemalt poolt 0,2m juurde ehk 67,2+0,4=67,6m. Ristkorid Peakorid Töökorid or Terminali ala 2. Peenkaubariiulite vajadus (pikkus ja arv)Laadimisuks Peenkaubariiulid planeerime kauba vastuvõtu ed ülesse. Riiuli kõrgus on 2,45m. Peenkaup mille kõrgus on 0,4m, seda saab panna 2,45:0,4=6 korrust. Kuid peenkaup mille kõrgus on 0,35, seda saab panna 2,45:0,35=7 korrust. 0,35m kõrgune kaup -> 900:7~129 jooksvat meetrit
Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida.” Selle realiseerimine tähendaks, et meie energiajulgeoleku ainus nõrk koht saaks parandatud ja mis kõige tähtsam oleksime vaba Venemaa gaasist.
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal viljaterminal teraseterminal söeterminal Suure potentsiaaliga regionaalne sadam Paldiski Lõunasadam Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks
SUHTLEMINE Teema I: Suhtlemisel peab järgmina hea suhtlemistava põhimõtteid. Laeval suhtlemisega kaasnes alati naerul nägu ja kaaslaste sõbralik tervitamine. Klientide ja töölistega suheldes tuli olla professionaalne ja käituda viiskakalt ning ma järgisin seda. Teema II: Suhtlemistõkete kirjeldamine ja lahendamine. Erialase suhtlemisega puutusin kokku enamjaolt laotöötajatega, kuna ma ei tegelenud seal klienditeenindusega. Minu jaoks olid kliendid baaride, poe ja terminali töötajad, kelle tellimusi ma täitsin ning kellele kauba toimetasin. Kaupa viies olin kontakti algataja ise ja enda arvates tulin sellega suurepäraselt toime, ilma et oleks abi vajanud. Kuna laevas oli enamjaolt eestikeelne personal, siis ei vajanud võõrkeelte kasutamist. Teema III : Suhtlemist toetav käitumine Praktikakoha leidsin internetist, praktikantide värbajaga suhtlesin ise meili teel. Meremehe tõendi saamiseks kasutasin telefoni. PAKENDID JA PAKKIMINE
Üldiselt D-rühmas on müüjal rohkem riske kui ostjal erinevalt teistest tüüpidest; Järgmine erinevus on see, et D-rühmal on kõik tarneviisid, aga F- kui ka C- rühmal on ainult mere- ja siseveetee tarne; 2. Iseloomustus DAT (Delivered At Terminal, named terminal at portor place of destination) – müüja maksab transpordi eest terminalini, v.a impordi tollivormistusega seotud kulud, ning võtab endale kõik riskid kuni punktini, kus kaup terminali laetakse. Kaubad loetakse kohaletoimetatuks, kui need on kokkulepitud aadressil maha laadimiseks valmis. DAP(Delivered At Place, named place of destination) – müüja maksab transpordi eest nimetatud kohani, v.a impordi tollivormistusega seotud kulud, ning võtab endale kõik riskid kuni punktini, kus kaubad on ostjapoolseks maha laadimiseks valmis. DDP(Delivered Duty Paid, named place of destination) – müüja vastutab kaupade veo
7.8.3. Elektri- ja tuleohutus Elektriseadmed peavad olema valmistatud plahvatusohutus variandis. Tööriistad ei tohi löögi tagajärjel anda sädemeid. Sisenemisel suletud ruumidesse ja pumbajaamadesse tuleb eelnevalt täita vastav kontroll- leht. Pumbajaama sisenemine toimub vastutava ohvitseri loal, kes peab tagama ruumi nõutava ventilatsiooni ja kontrollima pumbajaama atmosfääri koostist. Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid. Enne tankeri jõudmist terminali vahetatakse ohutuse tagamiseks informatsiooni ja kooskõlastatakse ohutusmeetmed, mis puudutavad: - päästeteenistuse ja tuletõrje kohalekutsumise vahendeid - kasutada olevat tulekustus- ja avariivarustust ja nende kasutamise võimalusi - -tegevust tulekahju või tuleohu korral - kai evakueerimist. Tuletõrjevahendid peavad lastimise ja lossimise ajal olema valmist koheseks kasutamiseks. Laeva masinad peavad olema lühiajalises valmiduses. Kui on vaja masinaid remontida,
transpordifirmast renditud autosid. Transpordifirma autod moodustavad 40% kasutatavatest autodest. Kauba laadimine toimub ühest terminalist. Üks tööpäev kestab 12 tundi. Transpordifirma väidab, et mõnikord peavad autod ootama liiga kaua järjekorras ning seetõttu tekivad firmal täiendavad kulutused. Piimatööstuse juhtkond palub analüüsida tekkinud olukorda, et otsustada, kas oleks vaja kaupade laadimiseks veel teist terminali või peaks autode ooteaeg sisalduma rendihinnas. Algandmed: keskmine veoautode saabumise intensiivsus: 3 autot tunnis, terminal suudab ühes tunnis teenindada 4 autot. Leida: 1. tõenäosus, et auto seisab järjekorras 2. keskmine süsteemis viibimise aeg 3. keskmine transpordifirma autode seisuaeg päevas Ülesanne 5 Juuksuriäris töötab üks juuksur ja olemas on kolm istekohta ootajatele. Kui istekohad on täis, lahkuvad kliendid ärist.
2Mb/s 11 (Barkeri kood) QPSK 1MS/s 2 5.5Mb/s 8(CCK) QPSK 1.375MS/s 4 11Mb/s 8(CCK) QPSK 1.375MS/s 8 WLAN'i rakendamise võimalused WLAN rakendamiseks on seni valminud tehnoloogiatega mitu võimalust. Esimene põhineb RF modemitel, kuid see on suhteliselt kallis ühtsete standardite puudumise tõttu ja nõuab iga terminali ühendamise puhul RF modemi kasutamist. Teine võimalus on tunduvalt odavam kui RF modemite kasutamine, sest arvutile pole mingeid lisaseadmeid vaja, kuna praegu toodetavatel arvutitel on infrapunane IrDA liides standardvarustuses. Seda tehnoloogiat on hea kasutada suuremates ruumides nagu näiteks lennujaamad, fuajeed, kontorid jne, kus ühte nurka pannakse EthIR saatja ja kõik selles ruumis olevad arvutid, milledel on IrDA liides on automaatselt võrku ühendatud. Alates 1999
hüdraulilise purustamise seadmega. Frontaallaaduri abil kuhjatakse last laoplatsil. Laeva lastimiseks veetakse last laost kaile stividori poolt tellitud kallurautodega, need koormatakse laoplatsil frontaallaaduriga. Laeva lastimine laadimiskastist toimub greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni. 9) Vedellastid Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis/lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor Baltic Tank laev vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist
· Tihtilugu on Internetiga ühendatud otse server, mille taga paiknevad arvutid. · Kui kasutaja pruugib Interneti võimalusi, siis nad kasutavad tegelikult serverites olevaid teenuseid. Näiteks: WWW. · Arvutile, mis on otseselt ühendatud Internetiga, on tavaliselt installeeritud ka tulemüür. · Tulemüür kaitseb sise- ehk kohtvõrku Internetist tulevate rünnakute eest. Terminalid · Terminal on nagu tavaline arvuti, millel puudub kõvaketas ning on ühendatud serveriga. · Kui terminali kasutatakse, laeb ta vajalikud programmid ja andmed serverist ning töö lõppedes salvestab tehtud muudatused tagasi serverisse. · Terminal koosneb monitorist, klaviatuurist, hiirest ja nö. õhukesest kliendist. Internetiühendused jagunevad: sissehelistamine ja püsiühendus Interneti aadressid · Selleks, et leida üles vajalikku isikut suvalises maailma paigas, on vaja teada tema aadressi. · Sama lugu on ka Internetis, igal Internetti ühendatud arvutil (serveril) on oma aadress.
Alkoholi osa eestimaalaste elus Eestlased on juba ammustest aegadest harjunud tähistama erinevaid sündmuseid pitsi viinaga. Kuid alkoholi tarbimine ning selle mõju inimeste tervisele on saanud tänapäeval suureks probleemiks. Vastavalt 2011 aasta andmetele, toodetakse Eestis alkohoolsetest jookidest kõige enam õlut, millele järgnevad lahjad ja kanged alkohoolsed joogid. Kangete alkoholide toodangust moodustas suurima osa viin (77%), lahjadest alkoholidest toodeti kõige enam siidreid ja muid kääritatud jooke (67% toodangust). Eestis toodeti absoluutalkoholina 2010. aastal ligi 14 miljonit liitrit alkoholi, millest õlu moodustas 49%, kange alkohol 39% ning lahjad alkohoolsed joogid 12%. Suurima ekspordikäibe andsid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Võrreldes 2009. aastaga suurenes kange alkoholi rahaline ekspordikäive rohkem kui kolmandiku võrra ning õlle eksport poolteist korda. Kuigi kang...
Skagerrak ühendab Põhjamerd teise Taani väina Kattegatiga. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t
10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz,
Marketi nime all. Aldar Marketi kauplusi leidub põhiliselt Lääne- ja Ida-Virumaal, alates 2011. aastast on kaks kauplust ka Tallinnas. 3 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs Sadama Turg on igapäevaselt avatud toidu- ja käsitööturg Tallinna Sadama A- ja B- terminali vahetus läheduses. Sadama Turult leiab iga külastaja endale midagi huvitavat ja meelepärast. Pakume ehedat eestimaist toidukaupa ning kvaliteetset käsitööd. Müügil on kaubad, mida on valmistanud nii kodumaine suurtööstus, kui ka Eesti väiketalunikud. Tulge maitske Eestile omast kohapeal küpsetatud musta leiba, hapukapsast ja suitsusinki, ostke kaasa purk Eestimaa metsade mett või Saaremaa naiste keedetud moosi ning tutvuge Eesti käsitööliste loominguga.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
1. Mis tähendab lühend MTOW? Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass. 2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf) Yield- summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt. ((Rahu*pileti hind)/RPK)*100 (sentides) RASK- Tulu vabade istekohtade kilomeetri pealt ((Rahu*pileti hind)/ASK)*100 CASK- kulu vabade istekohatade kilomeetri kohta ((liikumise aeg*maksumus)/ASK)*100 (sentides) Belf- Kui palju teenitakse kasumit täituvuse pealt Cask/yield 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg. Miks?
korrusel elava naise öörahu häirib teiselt korruselt kostuv remont (puurimine, kopsimine jm). Naine oli käinud selle korteri ukse taga ning palunud remonditööd lõpetada. Talle öeldi, et töö tuleb hommikuks lõpetada ja saadeti ebaviisakalt minema. 3. 22. märtsil kella 15.00 ajal leiab politseipatrull Tallinnas, Tammsaare pargi pingilt magamas joobetunnustega Ville K. mehel on koordinatsioonihäired ning ka kõne on häiritud. Siiski on arusaadav, et ta soovib minna D- terminali kell 16.30 väljuvale laevale ning sõita koju, Soome Vabariiki. 4. 07.01. kell 23.40 teatas kortermajas elav Piret, et korteris nr 78 elavad naabrid lärmavad ja suitsetavad ühiskoridoris. Naabrite märkustele korrarikkujad ei reageeri. 5. Peale põhikooli eksamite edukat sooritamist paneb 16-aastane Mia Maria Facebooki kontole kutse, et õhtul toimub tema juures metsik koolilõpu tähistamine, kus pind on tema poolt ja joogid külaliste poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
