Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000
Kodutöö ülesanded ÜLESANNE 5 konspektis lk 68 (3,5 punkti) Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur B tüübis on 4s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 4 ) + 40 + 60 = 600 eur C tüübis on 7s partiis 250 raamatut: 3125 / ( 250 / 7 ) + 20 + 80 = 187,5 eur 3) tegevuspõhisel meetodil Üldkulud:
00 2,100.00 7,300.00 Mehhanismide remondikulud 750.00 750.00 750.00 750.00 3,000.00 Mehhanismide rendikulud 10,000.00 5,000.00 5,000.00 5,000.00 25,000.00 Transpordikulud kokku 11,750.00 7,850.00 7,850.00 7,850.00 35,300.00 Kokku 601,175.00 605,790.00 630,440.00 736,000.00 2,498,405.00 Müügitulu-otsekulu 248,825.00 264,210.00 269,560.00 339,000.00 1,196,595.00 ÜLDKULUD Osakonnajuhatajad 30,000.00 30,000.00 30,000.00 30,000.00 120,000.00 Juhatus, nõukogu 10,000.00 10,000.00 10,000.00 10,000.00 40,000.00 Lisatasud 5,500.00 5,500.00 5,500.00 35,500.00 52,000.00
mis tähendab, et igale omaniku 1 -le on ettevõtja kaasanud kapitali (23) . (24) Dünaamikasuhtarvud AS Tallinna Sadama aruanded 2009 ja 2008 Nõuded ostjate Müügitulu vastu ja muud nõuded 2009 2008 2007 2009 2008 Suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008 Lisa: 2010. a RNV on 2010. a tegevuskulu on RNV suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (27) eelviimane eel-eelviimane on (28) Leian arvutatud suhtarvude ehk indeksite abil näitajate keskmised kasvutempod, kasutades (29) geomeetrilist keskmist.
personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on
– Tekivad tulevikus – Erinevad alternatiivide vahel • Mitteolulised kulud – Ei mõjuta otsuseid – Pöördumatud kulud • On tekkinud minevikus • Otsus ei mõjuta • Ei saa muuta 2 Eemaldada toode või sulgeda osakond/territoorium? 3 Mida silmas pidada? • Kas eemaldatav toode, osakond või territoorium panustab üldkulude katmisse? • Kas püsikulud jäävad endiselt ettevõtte jaoks alles? • On seal mõni püsiv otsekulu, millest vabanetakse sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z
Lõppkokkuvõttes - annuiteetmaksegraafikuga maksad vähem. d. Materjalikulud i. Kulunormide tüpoloogia - Eelarvenorm ehk kulunorm ehitusplatsil sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid - Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm - Ettevõtte norm ii. Kulu koosseis - Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~ Incoterms'i tarneklausel DDP) - Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud - Materjalide mahalaadimise ja ladustamise kulud arvatakse ehitusplatsi üldkuludesse, kui neid tehakse ehitusplatsi teenindavate laadimisseadmetega - Veokuludes arvestatakse kõiki vedusid ja ümberlaadimisi, mis on vajalikud materjali ehitusplatsile toimetamiseks
vahel), juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel (tegevuste kontrollimine, juhtide tegevus hindamine) Protsess – eesmärkide püstitamine – informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine – alternatiivide hindamine – otsuste vastuvõtmine eelarve kui mudel – sisend – seosed – väljundid- monitooring Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid:
Kohaletoimetamine 110 000 120 000 10 000 Tegelik toodangumaht oli 8800 ühikut. Kas ettevõtte juht peaks olema rahul majandustulemuste ja ettevõtte tootmisefektiivsusega? Põhjenda oma väiteid, nii arutluse kui ka arvutusega. Koosta täiendatud aruanne, mille alusel oleks parem teha järeldusi ettevõtte edukuse kohta. Kasuta selleks paindlikku eelarvet. Eeldame, et kõik need kolm otsekulu on muutuvad kulud. (10P) 40+8+12= 60 euri 552 000: 8800 = 62,72 600 000: 10000 = 60 Tootmise efektiivusus puudus. Võimalikus 10000 ühikust toodeti ainult 8800 ühikut. Tegemist ei ole efektiivse tootmisega. III. Arutlus Controllingu ja controlleri roll tänapäeva ettevõtte juhtimissüsteemis (infoühiskonnas). Arutluse pikkus ca 1 lk. , st ca 300 sõna. Arutlus peab olema kirjuatatud OMA SÕNADEGA copyd ja ümberkirjutused erinevatest allikatest ei ole aktsepteeritavad. (10P)
– Juhtide tegevuse hindamine Protsess: 1) Eesmärkide püstitamine 2) Informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine 3) Altetnatiivide hindamine 4) Otsuste vastuvõtmine Mõjutavad ja mittemõjutatavad kulud e kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud: •Kõik kulud on kontrollitavad teatud juhtimistasandil • Näide: autotranspordiettevõtte ekspluatatsiooniosakonna juhataja poolt – mõjutatavad (kontrollitavad) kulud: • Kütuse otsekulu • Hooldustarvikute kulu • Kulud seoses kadudega – mittemõjutatavad kulud • Kapitalikulu • Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon
Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud
Kus TC0 – konkreetse veoettevõtja poolt maksmisele kuuluv infrastruktuuri kasutamise tasu summa; (Cn) – koefitsentide koondfunktsioon. Kulupõhine lähenemine hinnakujundusele ( eelkõige reguleeritavates tegevusvaldkondades) TEENUS→ KULU → HIND → VÄÄRTUS → KLIENT i. Piirkulu hinnakujundusmeetod 1. Hinnakujundus sotsiaalse piirkulu alusel (SRSC-meetod); Tee hoolduskulud, sh materjali ja tööjõu otsekulu; Eratarbija ajakulu; Väliskulud, sh ummikute, keskkonna- ja õnnetuste kulud. Piirkulu hinnakujundusmeetodi erimeetodite tüpoloogia lähtub asjaolust, et küllaldaselt pika ajahorisondi puhul on kõik infrastruktuuri majandamise kulud muutuvkulud. 2. Hinnakujundus nõudluse hinnaelastsusest lähtuvalt – sõltub toote hinnast ja toote piirkulust. Kui on suurem kui 1 , siis on hinnaelastne. (Hind-piirkulu)/hind 3
Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda. Kaudne kulu (indirect costs) – kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil. Näit. osakonna juhataja töötasu seos ühe joogi liigiga mitmeid erinevaid jooke tootvas osakonnas. Kulude klassifitseerimine otseseks või kaudseks sõltub kuluobjekti valikust.
fikseeritud kuutasu ning lisaks kõneminutite eest. Etappkulu on segakulude variant, kus tootmismahu erinevatel astmetel toimub kuludes suur muutus. Tegelikult on enamik pusikuludest etappkulud, kuigi suurte vahemikega: naiteks tootmishoone kuttekulud on kull fikseeritud, kuid mingist tootmismahu tasemest alates tuleb laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele. 46. Otsesed kulud ja kaudsed kulud Otsekulu on kulu, mida saab seostada kuluobjektiga (tootega, kliendiga, tegevuskohaga jne). Otsekulud on naiteks konkreetse tootega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud
Lipumast, Tänavavalgustus Kokku 198 000 jm post, 71135 jm Kokku tööaeg, tunnid 2 444 1 316 3 760 Tööaeg ühele tootele 0,0125 1,0185 Kaudkulud toodetele kokku 97 800 52 661 150 461 Kaudkulud tootele 0,49 0,74 Otsekulu tootele 5,67 14,09 Toote tootmisomahind 6,16 14,83 Tänavavalgustusposti jooksva meetri tootmisomahind on 14,83 eurot/ jm 14,20 + (((1 316 / 3760) * 150 461) / 71 135) = 14,83 Järgmise sammuna arvutab töö autor toodete täisomahinna. Täisomahinna teadmine on oluline müügihinna määramisel, kuna müügihind peab katma kõik toote kulud. Tabelis 7 on arvutatud kaudkulude jaotus tööaja alusel AS-s.
18. Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud? muutuvkulud püsivkulud poolpüsivkulud väliskulud 19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks? saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu minimeerida kulusid minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus 20. Materjalikulu on loomult tüüpiline otsekulu / muutuvkulu kaudne kulu / püsivkulu püsivkulu / otsekulu muutuvkulu / kaudne kulu 21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja? veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos kaubik, mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi 22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui
rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid
Näiteks administratsiooni palgad, sotsiaalmaksud, juhtkonna varade ülalpidamiskulud, elekter ja küte kontoris, sidekulud jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D (Aruandeaasta) Kasum (või tulude ja kulude koondkonto) K Halduskulud Näiteülesanne 15: Liigitada järgmised kulud erinevaid kleite tootvas ettevõttes märkides vastavasse lahtrisse X. Kululiik Tootmise otsekulu Tootmise kaudne kulu Halduskulu Õmbleja palk, mis sõltub kleitide valmistamisest Raamatupidaja palk Tootmisosakonna juhataja palk Kleidile kulutatud kangas Tootmisruumide seinte värvimisel kulutatud värv Direktori arvuti amortisatsioon Äärestusmasina remondikulu Kleidi õmblemisel kulutatud elekter (masinal voolumõõtja) Tootmisruumi valgustuskulud 46
101 väliskulud 19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks? saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu minimeerida kulusid minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus 20. Materjalikulu on loomult tüüpiline otsekulu / muutuvkulu kaudne kulu / püsivkulu püsivkulu / otsekulu muutuvkulu / kaudne kulu 21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja? veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos kaubik, mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi 22
muutuvkulud püsivkulud poolpüsivkulud väliskulud 19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks? saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu minimeerida kulusid minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus 20. Materjalikulu on loomult tüüpiline otsekulu / muutuvkulu kaudne kulu / püsivkulu püsivkulu / otsekulu muutuvkulu / kaudne kulu 21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja? veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu 129 tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos
spetsialistid järgmistest valdkondadest: - controlling, - turundus, - varustus, - tootmise planeerimine, - arendustegevus, - tootearendus, - tootmine. Sihtkulud kujunevad tüüpiliselt: 1) lubatavate ja planeeritavate (prognoositavate) kulude vahele, 2) lubatavate kulude alusel, 3) analoog-toodete tegelike kulude alusel, 4) kulude kokkuhoiu protsendi alusel. TCM kaasab eelkõige järgmisi kululiike: materjali otsekulu, ostetud sõlmed, otsesed tootmiskulud, tootmislikud üldkulud, uute investeeringute amortisatsioon, arenduskulud, katsetootmise kulud, logistikakulud. Peamine instrumentaarium: I Väärtusanalüüs (Value Engineering) funktsiooni analüüs, alternatiivide otsing määratud funktsioonide täitmiseks, miinimumkuludest lähtuva alternatiivi valik. II Kuluarvestus ja –analüüs
annaabi.ee 
