Elektrooniline seisupidur Aruanne Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on
Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja tagapiduriharu kiirendusklappi. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: piduripedaalile vajutamisel liiguv suruõhk jalgpidurikraanist haagisepidurite juhtklappile sealt edasi koormusregulaatorisse ja sealt edasi omakorda kiirendusklappile. Seisupiduriharu Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhku välja lasta , ning seda juhitakse käsitsi seisupiduri kraaniga.
.................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur...............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2
2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm
Teistesse piirkondadesse, mida selles peatükis ei käsitleta, võib samuti koguneda jäätmeid ja neid TULEB regulaarselt puhastada, et masin oleks töökorras. Kontrollige koristushooaja jooksul regulaarselt ja hoolikalt kogu masinat. Järgige alati masinal ja kasutusjuhendis olevaid ohutusnõudeid. Enne igasugust kontrollimist või puhastamist seisake alati mootor, rakendage seisupidur ja tõmmake süütevõti välja. Puhastage masin põhjalikult suruõhuga ülevalt alla välja (sõltuvalt varustusest kasutage sisseehitatud õhukompressori süsteemi). Puhastage esmalt kõik kohad, kuhu pääseb mootorikattelt. Alustage mootoriruumist ning liikuge väljapoole ja vastupäeva teistesse piirkondadesse mootoriruumi ümber, mootori all, rootori taga ja tagumisel tekil, kaasa arvatud heitgaasi järeltöötluse ploki ümbruses (sõltuvalt varustusest)
klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ja rakendub 3-5 nõksuga. 5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad. 6.Sisevalgustus-Kas salongi tuled põlevad. 7.Armatuurlaua märgutuled-kas need kõik töötavad ja on korras. 8.Tuuleklaas-Kas tuuleklaasis on mõrasid või pragusid. 9.Klaasipuhastid-Kas on korras ja vaadata indikaatoreid mis muudab aja möödudes värvi. 10.Diagnoosimine- Kas auto töötab normide piires. Tööd ülestõstetud autol 1
Õhkpidurid Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari
· Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga, see oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem. · 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS-süsteem. · 1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. PIDURI LIIGID · Ketaspidur · Trummelpidur · Seisupidur (hüdrokäsipidur) · · PILDID Hüdrokäsipidur Trummelpidur Ketaspidur KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid · http://www.ee.hongchenauto.com/disc-rotor/standard-brake-disc/vw-44361 5301-standard-brake-disc-rotor.html · http://www.auto24.ee/products/product_pic.php?id=1153930&view=10 · https://tecdoc.alpics.info/pics/td/1/d/69_339495.jpg · TÄNAN KUULAMAST!
võetud enne 1. jaanuari 1984. a; g) mis on 30-aastane ja vanem. Alapunkti f rakendatakse kuni 31. detsembrini 2013 ning alapunkti g rakendatakse alates 1. jaanuarist 2014. a; Piduriseade - mõisteid · Käsipidur on mootorratta esiratta pidur; · Rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav · Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt · Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade
autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. 3. Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal. 4. Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. 5. Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist.
Hooldustööde üldised põhimõtted Hooldustööde eesmärgiks on auto töökorras hoidmine, õigeaegne kontrollimine, reguleerimine ja õlide vahetus. Hooldus on oma ettenähtud läbisõidu järel kohustuslik. Hooldustööd sisaldavad kõige üldisemas plaanis: • Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu. • Osade õigeaegset vahetamist(sõiduki vanusele ja • Lisakontrollimised kahe hooldus käigu vahel vedelike lisamine läbisõidule) (N: õli, jahutusvedeliku ja aknapesuvedeliku lisamine). • Testsõit. • Õli vahetus ja kontroll • C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a ...
algasendisse. Euroopa Liidu piduriseade Kaasaegse veoki piduriseade jaguneb funktsionaalselt neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel
10.2008 Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Haagise pidurisüsteemid Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid. Kaido Voitra Tartu khk 4
6. Sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel. LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA LIIKLEJALE · Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käsikäruga liikleja on jalakäija ja tema peab liikuma jalakäijatele ettenähtud reeglite järgi. · Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur. · Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punase tulega latern (või üks niisuguste tuledega latern). Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud helkurit. · Loomveokil, mis ei ole üle 1m lai, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur. · Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal. Ajajaid
Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 7(33) Vedrupiduri kamber Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub tagasilla küljes, ühe silla kohta on neid 2tk. Kui auto seisab, siis vedruaku rakendab seisupiduri, ehk selle vedru jõul lükatakse pidurid peale. Seisupidur vabastatakse kui vedruakusse lastakse sisse suruõhk, ja vedru surutakse kokku.sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse?
märguriietus või lisavarustus(käesidemed,kindad,helkurribad jne). 3. Ohutusnõuded kauba siirdamisel veokilt vastuvõtu ekspeditsiooni siirdamistõstukiga. 1. Tuleb eelnevalt kontrollida kas sõidetav sild on tõstuki raskuse jaoks ikka piisavalt tugev 2. Kas sild toetub korralikult veoki küljes 3. Autol peab olema peal seisupidur ja rattad kiilutud 4. Koorma kaal ei ületaks tõstejõudu 4. Olukorrad, mis keelavad kraanaga teostada tõste töid. Äikese korral Halb nähtavus Ligemal kui 30m elektriliinides, ilma loata Kui last ületab tõstejõu Kui pind ei vasta nõuetele Kui pole vastavat juhiluba 5
Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi, kulub rooliratta pööramiseks vähem jõudu; ühtlasi vähendab võimendi tee ebatasasuste tekitavaid lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel säilitada auto juhitavust. Roolivõimendi töötab vaid mootori töötades. Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub rohkem jõudu ja loomulikult pikeneb pidurdusteekond. Seisupidur- pidurdab ainult tagarattaid ja sellega hoitakse autot paigal. Kui sõidu ajal pidurdamisel vajub piduripedaal põhjani, on enamikul juhtudel tegemist õhu sattumisega pidurisüsteemi
Bensiini paak 4l Täismass (kuivmass) 400kg Kandevõime 150kg Rattad, vedrustus ja pidurid Esimene vedrustus MacPerson, sõltumatu vedrustus, õli amordid veljed R10x2,5 rehvid 110x50x10 Pidurid ees 2x ketas 220x4mm Pidurid taga/Seisupidur 1x mehaaniline trummel Kõik sõidukile paigaldatud valgus ja signaal Sekundaar elektrisüsteem seadmed töökorras Dünaamiline suutlikus Max kiirus 44km/h Kiirendus -> max kiirus 15sec Pidurdus max kiirus-> 0km/h 9,1m Käsipiduri efektiivsus 30% Tabel 1. Auto kirjeldus
Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll. Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse käigus tuleb jälgida samaaegselt nii rõhku kui ka mootori pöördeid. Mõõtmised tuleb teha käiguvalitsa "R" ja "D" asendites mootori tühikäigul ja "gaas põhjas" asendites. "Gaas põhjas " katse ei tohi kesta üle 5 sekundi ja enne järgmist katset peab laskma käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. P0753 B = Kere (body)
Hüdrosüsteem: Esimene pumbaosa toidab vasakpoolset jagajat, teine parempoolset. Kahe kontuuri jagatud hüdrosüsteemi eeliseks on hõlma seadesilindrite kiirem reguleerimine ning hõlma vasaku ja parema tõstesilindri teineteisest sõltumatu toimimine. Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0MPa'ni (100 bar'ini). Hüdrosüsteemid käitatakse lisaks peale töö-ja lisaseadmete: seisupidur, diferentsiaali lukk, juhtimine (rool), 2x pidurikontuur(sõidupidurid) Rõhu reguleerimine, parem kontuur: Reguleerimine toimub parempoolse jagaja peas olevast kaitseklapi seadekruvist. Rõhu reguleerimine, vasak kontuur Reguleeritakse nagu parempoolset kontuuri, ainult et vasakpoolse jagaja seadekruvist. Hüdrosüsteemi juhthüdraulika rõhu kontroll ja reguleerimine Kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli vasakul poolel, kabiini all oleva manomeetri ühendustutsiga
hüdritransformaatoriga, mida on võimalike hüdromehaaniliselt blokeerida 13. Teehöövli vedava silla ülesanne, ehitus, hooldamine. Muudab pöördemomenti vedavaks jõuks, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne, hooldus: õlitaseme kontroll/vahetamine, 14. Teehöövli kasutatava sõidupiduri ülesanne, ehitus,hooldamine Ülesanne: kiiruse vähendamine peatumiseni ehitus: kettaspidurid hooldamine: kuluvate osade vahetamine, 15. Teehöövli seisupiduri iseloomustus, hooldamine. Kettas seisupidur, rõhu võtab hüdrosüsteemi pealt, hooldamine kontrollida kas fikseerib masina koha peale 16. Teehöövli rooli üldiseloomustus, hooldamine. Võtab rõhu hüdrosüsteemist, juhitakse läbi silindrite, hooldamine: rõhu kontrollimine, rooli ratta pööramine, et oleks kerge pöörata, hüdroõli kontrollimine 17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine. Pöördesilinder, tala, juhtrattad, rooli käänak 18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine
Vaadake, et pedaali tugeval vajutamisel ei tekiks läbivajumist. Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Sisevalgustus - Kontrollige, etkõikideuste - luukide avamisel toimib sisevalgustus korralikult. Ärge unustage ka kindalaeka valgustust.
· Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga
jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta
Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste seadmete rikke korral süttib ABS märgutuli ( nende seadmete rikete korral pidurisüsteem ise jääb reeglina tööle). Blokeerumisvastane süsteem lakkab töötamast auto väikestel kiirustel (alla 10 km/h). SEISUPIDUR AMORTISAATOR VEDRUSTUS Amortisaator peab kustutama vedrude järel- õõtsumise sõitmisel konarlikul teel, see parandab auto teelpüsivust ja muudab sõidu sujuvamaks. REHVID Kaasaegse rehvid on n.ö. loh- vita rehvid. Need on töökind-
Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina liikumiskiiruse aeglustamine ja peatamine. 32. Teehöövli CG-18 seisupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Seisupidur on vedru jõul töötav trummelpidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200 mm. 33
Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli. Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav
esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi sõidupiduri klotse ja trumlit. Klotse liigutatakse hoovastikuga piduritrumli sees. Sele 4. Seisupiduri reguleerimine (autori foto) 3.4. Arvutusülesanne
ühendusotsak) kujul haagise õhujaoturile, see omakorda määrab pidurirõhu ja suunab suruõhu otse pidurikambritesse (EBS rikke korral). Süsteemi lisafunktsioonid (ABS jms.) nüüd ei toimi. NB! CAN andmesiini kaudu edastatav pidurdussoov on alati prioriteetne. Poolhaagise (haagise) veokist lahtiühendamisel rakenduvad automaatselt sõidupidur ja seisupidur. Kui soovitakse haagist liigutada, saab erilise pidurite vabastuskraani abil seda teha. Punane nupp vabastab seisupiduri ja must nupp sõidupiduri. Tagamaks veokite ja haagiste vahetatavust, on haagise EBS käitamiseks vajalik: · Kaheharuline õhkpiduriseade suruõhu paagi ja juhtkaabliga; · Haagise pistikupesa on ABS jaoks täielikult komplekteeritud,
servad avavad õlile läbipääsu. Jaoturid on tavaliselt valmistatud tsentraalselt avatud (open center) põhimõttel (kui jaotur pole rakendatud, voolab õli tagasi paaki Peab tagama rooli pöördekiiruse 1,5 p/s ka mootori tühikäigul; Õli temperatuur ei tohi ületada 100 0C. 82. Pidurisüsteem ja selle tüübid sõiduki kiiruse vähendamine(sõidupidur), sõiduki peatamine(sõidupidur), peatatud sõiduki paigalhoidmine(seisupidur). Juhi lihasjõul töötav pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile üksnes juhi lihasjõul Pidurivõimendiga pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile juhi lihasjõul ja ühe või mitme energiavarustusseadme energia abil Pealejooksu-pidurisüsteem · haagise pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise vedukile pealejooksu energiaga Gravitatsiooni pidurisüsteem
Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidur koosneb ajamist ja mehhanismist. Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust. Ajam kannab jõu juhi jalalt või käelt pidurdavate osadeni, rakendades mehhanismi tööle. Pidurid talitlevad nii, et pidurdusjõud on pedaalile või hoovale rakendatud jõuga võrdeline. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli
mälus ei ole rikkekoode jne. 6.7 Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll. Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse käigus tuleb jälgida samaaegselt nii rõhku kui ka mootori pöördeid. Mõõtmised tuleb teha käiguvalitsa "R" ja "D" asendites mootori tühikäigul ja "gaas põhjas" asendites. "Gaas põhjas " katse ei tohi kesta üle 5 sekundi ja enne järgmist katset peab laskma käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. Koormuskatse tuleb katkestada, kui : -töörõhk on tühikäigul alla juhtarvu;
Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist. Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust. Hõõrdepidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdepidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks
tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud - seisupidur on rakendatud - süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud 81. Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks. 82. Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga. 83. Akudel peavad olema õhutusavad, kaablite klemmidel peab olema kaitseisolatsioon. 84
liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud - seisupidur on rakendatud - süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud 81. Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks. 82. Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga. 83. Akudel peavad olema õhutusavad, kaablite klemmidel peab olema kaitseisolatsioon. 84
annaabi.ee 
