vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu: Veepump radiaator termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist.
Kõige lihtsamaid näiteid võib tuua töökojast, kus kasutatakse tungrauda või tõstukeid, see teeb töö palju lihtsamaks ja hoiab aega kokku. Autodes kasutatakse hüdraulikat amortides, roolivõimus, radiaatoris, õlitussüsteemis. Õlitussüsteemis on hüdraulika sellessuhtes väga tähtsal kohal, et tänu õlipumbale tekib pumbates hüdrauliline liikumine. See õlitab ja puhastab. Ka jahutussüsteem on hüdrauliline, ka tema ülesanne on panna vedelik liikuma, kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump. Amortisaatorites kasutatakse õli, et oleks mugavam sõita. Olen ise amortisaatoreid lahti võtnud ja tean, et need on lihtsa ehitusega. Amordi silindris olev kolb surub õli selle avast sisse või välja. Autoga sõitmine on palju mugavam. Auto rooli on nii lihtne sellepärast keerata, et ka seal on hüdraulika mängus. Nimelt on seal hüdropump, mis pumpab õli rooli all asuvast klapist läbi, mis tekitab surve pöörates. Surveall olev õli tekitab hüraulilise jõu.
Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8.3- Veeauru väljumine summutist. 8
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub
1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi.
a) transportveokid ja b) personaalsõidukid . Radiaator arvutatakse järgmiste parameetrite alusel: 1) jahutuspinna pindala , mida läbib õhuvool m2; 2) radiaatori frontaalpinna pindala, , m2; 3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel (). Jahutusvedeliku pumba arvutus Jahutusvedeliku pump on traditsiooniliselt ühepoolse pealejooksuga tsentrifugaalpump. Arvutuseks on järgmised algandmed: a) pumba tootlus , (m3/sek); b) pumba veesurve kõrgus , (MPa); c) pumbavõlli pöörlemissagedus , (min-1). Ventilaatori arvutus Vedelikjahutussüsteemis kasutatakse tavaliselt propeller tüüpi ühe töörattaga telgventilaatorit. Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur,
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu Sigarisüütaja - Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte-
Õppeaines: Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. Mootori õlivahetus..................................................................................................................4 3. Mootori Jahutusvedeliku vahetus............................................................................................5 4. ,,full flow" õlifiltri vahetus......................................................................................................6 5. Automaatkäigukasti õlitaseme kontroll ning lisamine............................................................7 6. Generaatoririhma ja pinguti vahetus.....................................................................................8 7
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates
1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump:
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast
on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk. Informatsiooni kontrollimiseks määratakse näit, vooluahel pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks
klapp) 3. 12 Joonis 19. Radiaatori ehitus Joonis 20.mootori jahutus süsteem (engine cooling system) 13 Joonis 21. vedeliku liikumine mootoris Joonis 22. Jahutus süsteemi osad 14 Joonis 23. Corvette mootori jahutus süsteem Tosool - A-40M on Vene standardi GOST 28084-89 järgne jahutusvedeliku ni- metus. Sõna «tosool» kasutamine jahutusvedeliku asemel on meil Eestis veel en- dise NSV Liidu ajast kasutusele jäänud keelerudiment. Tosool A40M on aga üks paljudest jahutusvedelike markidest. Kasutades ära ostjate teadmatust, müüakse Eestis tosooli nime all ka kaitseomadusteta, heal ju- hul vaid külmumiskindlat vedelikku (tavaliselt 400C). Paljud siin müüdavad nn tosoolid ei täida mingeid nüüdisaegsetele jahutusvedelikele esitatavaid tehnilisi
Veega segades muutub poolläbipaistvaks. Kasutatakse lihvimisel. Vees mittelahustuv jahutusvedelik o Mineraalõli, o Fatty oil (soja ja rapsi õli), o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 3 – 5% on paras.
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Eriala tutvustus Autotehnik Juhendaja: Anne Rand Autotehnik Autotehniku eriala on väga mitmekesine. Autotehnikuna kohtun ma igapäevaselt väga palju huvitavate inimestega, kellel on probleeme oma sõiduauto või isegi veoautoga. Peamiselt tegeleme tehnohooldusega või pisivigadega. Tehnohooldusel kontrollime sõiduauto tehnilist seisundit, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasi pesuvedeliku taset. Hoolduse juurde kuulub ka õlivahetus ja õhufiltri ja õlifiltri vahetus Kevad ja sügis hooajal on aga peamiseks asjaks rehvivahetus. Rehvivahetuse juures peab olema päris ettevaatlik, et mõne ,,bemarivenna" ülikallist 17 tollist valuvelge ära ei lõhu või ilukilpi mis on tegelt väga õrn. Tihtipeale käiakse ka sillastendis, kus pannakse auto kokkujooks ja külgkalle. Kokkujooksu reguleeritakse roolivarda otsast.
põhimõtted Hooldustööde eesmärgiks on auto töökorras hoidmine, õigeaegne kontrollimine, reguleerimine ja õlide vahetus. Hooldus on oma ettenähtud läbisõidu järel kohustuslik. Hooldustööd sisaldavad kõige üldisemas plaanis: • Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu. • Osade õigeaegset vahetamist(sõiduki vanusele ja • Lisakontrollimised kahe hooldus käigu vahel vedelike lisamine läbisõidule) (N: õli, jahutusvedeliku ja aknapesuvedeliku lisamine). • Testsõit. • Õli vahetus ja kontroll • C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1
Kolvi tagasi panekul peab näitama nool mootori ettepoole. Rõngaste kokku surumiseks kasutatakse abinõud (vitsa) ja lüüakse sisse haamri varrega. Ühe mootori kolvid peavad olema ühes kaalus, selleks on kolvi all äär kust saab võtta metalli vähemaks, et vältida mootori vibratsiooni. Mootoriplokis esinevad praod keevitakse täis, murdunud poldid keeratakse välja, kulunud keermed keeratakse üle. Kui on plokis vahetatavad hülsid siis paigaltakse nende alla tihend (vask), et takistada jahutusvedeliku sissepääsu. Kui võetakse kolvid välja, et hülssi mitte liigutada siis tuleb hülsid eelnevalt kinnitada.
Täiendav kontrollimine Teostatud Grupp A1. Teostatavad tööd 1 Määrimine: Määrida shassi ja lisaseadmed vastavalt määrimisprogrammile. 0 2 Lekked: Käivitada mootor. Kontrollida heitegaaside-, kütuse-, õhu-, jahutusvedeliku- 0 ja õlilekkeid ning kas ei esine ebaloomulikku müra. 3 Vigastused ja kulumised: Kontrollida, kas on vigastusi või ebaloomulikku kulumist 0 auto all. 4 Õhupuhasti: Kontrollida indikaatorit, vajadusel vahetada filter 1 5 Mootor DC16: Vahetada karterituulutuse filter(Teostatakse 90000-se intervalliga veokitel) 1 6 Mootor: Kontrollida õlitaset
ühendusnumbreid . Ühendusnumbritena kasutatakse kas ühe või kahe kohalist numbri kombinatsiooni. Esimeste numbrite tähendused : · 0 sisseimetav õhk · 1- sisenev suruõhkäär · 2- väljuv suruõhk · 3-välisõhku väljuv suruõhk · 4- juhtrõhk · 5ja6 vabad otsad · 7- külmumisvastase vedeliku anumasse · 8- keskmäärimissüsteemi · 9- jahutusvedeliku ühendus Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust , ning ta näitab vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga
õhukesest laagrimaterjali kihist.Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi . Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25-35% jahutussüteemi kaudu juhtida välisõhku.Jahutusvedeliku temperatuur peab olema autos 90-95 C . Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö. See tähendab et mootori kulumine on väikseim , kütusekulu väikseim , võimsus suurim . Mootori temperatuuri aitab hoida 90C juures termostaat. Mootor soojenemine toimub põhimõttel et jahutussüsteemist lülitatakse radiator välja . See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis
Kuupäev: 15.10.13 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Vastus: Auto töökorras hoidmist, autot lammutamata. Parameetriteks on aja kulu, tööjõud ja varuosade hulk. Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga osaline standarditele mitte lakkamine mis oluliselt ei häiri auto kasutamist. Nt: katkine tuli mitte töötav süüteküünal plokikaane tihendi mitte pidamine elektrisüsteemides juhtmete halb ühenduvus 3
Kontrollige enne uue küünla sissekeeramist sädevahet. Lõplik pingutus tehke momendivõtmega. Pidurivedelik - Kontrollige pidurivedeliku taset ja niiskussisaldust. Roolivõimendiõli - Kontrolli roolivõimendi õlitaset ning roolivõimendi pumba ja ühendusvoolikute seisukorda. Klaasipesuvedelik - Kontrollige paagi seisundit, vedeliku taset ja külmakindlust. Jahutusvedelik - Kontrollige jahutussüsteemi sõlmede üldist seisundit ja vedelikutaset. Kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust. Refraktomeetrit kasutades valige kasutatavale jahutusvedelikule õige astmik. Aku - Kontrollige aku kinnitust ja seisundit (välisvaatlusega). Oksüdeerunud klemmid jm liitmikud puhastatakse ja kaetakse määrdega. Kui aku või selle lähiümbrus on happest tugevasti kahjustatud, tuleb need kohad pesta leeliselise pesuvahendi ja kuuma veega. Ajamirihmad - Kontrollige ajamirihmade ja rihmarataste seisundit ja rihma pingust. Ajamirihm vahetatakse kindla
reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil.
pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tihendid. Gaaside rõhu võtab vastu kolb.Selle ülemist pinda nim. kolvipõhjaks ja silindrist osa juhtpinnaks.Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm
Tõid ei planeeri ette. 5.Remondi baasi planeerimine Remondi baasiks on olemas garaaz koos kanaliga. Garaaz on väike sisse mahub 1 sõiduauto. Olemas on mutrivõtmate komplektid, kruvikeerajad ja teised väikemateks töödeks vajalikud tööriistad. Kuid sinna oleks veel vaja muretseda keevitused, kompressor ja suruõhu tööriistad. Kanali valgustuses kasutan 12V. 6.Tööde kirjeldus Kohapeal teen ainult väikse mauhulisi töid nagu näiteks õli vahetus, jahutusvedeliku vahetus,piduriklotside vahetus, vajalikud trosside pingutused (käsipidur, sidur,käigukast jne.). Igasugused õlitamised ja määrimised.
Tõsi, koos sellega peaks ta ka autosse istmeid juurde ostma. Konkureeriv autofirma võiks valmistada sõiduki, mis on kaks korda töökindlam, kolm korda võimsam ja viis korda mugavam kui BMW, kuid selle autoga saaks sõita vaid viiel protsendil riigi maanteedest. Õlirohu-, bensiinihulga-, jahutusvedeliku temperatuuri jms. signaallambid asendataks ainult ühe suure punase tulega: "General car default". Liiklusõnnetuses ei avaneks auto turvapadi mitte kohe, vaid enne küsiks auto oma juhilt: "Are You sure?" Arvake ise, mitu juhti jõuab kiirusel 160 km/h vastu puud paiskudes "Yes" vajutada...
· LÕTKUDE MÕÕTMISEKS · TÄPSUS 0,001MM LOOD · LOOD MÕÕDAB TÄISNURKSEID JA TASAPINNALISI PINDASID · TÄNAPÄEVAL OLEMAS KA JUBA DIGITAALNE LOOD NURGAMÕÕDIK · NURGAMÕÕDIK ON FÜÜSILINE OBJEKT, MILLE KONTUURI VÕI PINDA KASUTATAKSE SARNASE FÜÜSILISE OBJEKTI VALMISTAMISEKS. · ON JOONESTUSVAHEND KLINOMEETER · KALDENURGA MÕÕDISTAMISEKS REFRAKTOMEETER · JAHUTUSVEDELIKU KÜLMUMISPUNKTI, KLAASIPESU KÜLMUMISPUNKTI, ADBLUE KÜLMUMISPUNKTI, AKU ELEKTROLÜÜDI TIHEDUS
Õlisüsteemi lekke avastamisel peab juht püüdma seda kõrvaldada, kui see aga ei õnnestu, tuleb pöörduda lähimasse remondikohta. Mootoriõli ja õlifilter vahetatakse u. 10000- 15000km sõidu järel. Jahutussüsteem. Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga n-ö töötemperatuuril (80-90 kraadi C). Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter. Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon. Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu
silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse
et mootor ei kuumeneks üle. 19 Termostaat Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine.
et mootor ei kuumeneks üle. Termostaat 17 Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine.
salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli
jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Ka amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega,
g. Materjal omab suurt survetugevust, kõvadust ja neist tingituna suurt kulumiskindlust. h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu kulumisele b. Sobib hästi keermepuuridele malmi jt abrasiivsete materjalide töötlemiseks. c
10°C Temperatuur langeb u. 55°C => -7°C Temperatuur u. -7°C AK 08/2008 4 Kliimaseade Kondensatsiooniradiaator 1 2 3 1 = Kondensatsiooniradiaator 2 = Jahutusvedeliku radiaator 3 = Kuum gaasiline külmaaine 4 = Vedelas olekus külmaaine 5 = Ventilaator 5 4 · Kondensatsiooniradiaator on paigutatud jahutusvedeliku radiaatori ette soojusvahetuse kasuteguri suurendamiseks. · Jahutamisega külmaaine vedeldub teatud temperatuuri ja rõhu juures
sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur * Air cleaner vacuum pressure sensor Õhupuhastiga vaakumi rõhu andur * Engine position sensor Mootori asendi andur * Temperature sensors - measure various operating temperatures Temperatuuri andurid - meede eri töötemperatuurid o Intake temperature Sisselaskeõhu temperatuuri o Charge air temperature Charge õhutemperatuur o Coolant temperature Jahutusvedeliku temperatuur o Fuel temperature Kütuse temperatuur o Exhaust temperature ( Pyrometer ) Heitgaasi temperatuur ( püromeetriga ) o Ambient temperature Ümbritseva õhu temperatuur * Vehicle speed sensor - monitors vehicle speed Sõiduki kiirus sensor - monitorid sõiduki kiirus * Brake pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Piduripedaali andur - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll
kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Pneumaatika kasutamine sõidukites: Pneumaatika on rakendusteadus,mistegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel
Drosselklapi asendi andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat- andurid , kuid kasutusele on võetud ka Halli-i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsioon gaasipedaali asendist. Reostaat tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja ... Mootor temperatuuri andur - Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht miille takistus väheneb temperatuuri tõustes . Info takistuse muutumise kohta jõuabki arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja
Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes.
· Tööde vastuvõtja allkiri · Tehniku kirje teostatud töödest, vajavatest remontidest, tööaegadest ja olenevalt autotootja nõuetele, siis ka clocking ehk garantii kooskõlastamiseks vajaminev aja ja kuupäeva märge koos tehniku ja meistri allkirjadega. HOOLDUSPROTOKOLL · Tegemist vajavad hooldus ja kontrolli toimingud · Hooldusprotokolli õigsust ja tööde teostamist kinnitab tehnik oma allkirjaga · Töö käigus teostatud mõõrmised (rehvirõhud, rehvi mustri sügavus, jahutusvedeliku külmakindlus, jne) · Kliendile seletamine, mis sai tehtud, mis vahetatud, mis vajab tegemist, millal on järgmine hooldus... · Soovituslik on peale igat tööd see üles märkida! ETTEVALMISTUSLEHT, PDI · Täidetakse ennem auto loovutamist kliendile (eelnevalt on vajalik ka paigaldada kliendi soovitud lisavarustus) · Kontrollitakse kõik sõlmed üle · Vajadusel teostatakse seadistused (sillastend, programmeerimine) · Vastavalt hooajast erinevad tööd
vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6
Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk. Informatsiooni kontrollimiseks määratakse näit, vooluahel pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika. Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapooos määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtpokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrolisüsteem võrrelda teglikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui. - seadise enesekontrollis avastatakse häire. - Või mõni osadest jaab pidevalt sooritamata.
õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Ka amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa
Erinevus seisneb selles, et sõidusoojendi töötab ainult sõidu ajal, andes lisasoojust auto mootori ja salongi kütmiseks. Kaasaegsed otsesissepritsega diiselmootorid on nii efektiivsed, et kogu mootori energia kulub tavapärasele töötamisele. Soojusenergiat ei eraldu piisavalt salongi ja mootori kütmiseks. Seepärast pakuvad paljud autotootjad oma autodele juba standardvarustuses Webasto sõidusoojendit. Sõidusoojendi on täiesti automaatne. Soojendis olev elektroonika kontrollib jahutusvedeliku- ja välistemperatuuri ning vastavalt soojavajadusele lülitab soojendi sisse. Kui Teie autos on juba olemas sõidusoojendi, siis on seda lihtne muuta täiuslikuks eelsoojendiks. Selleks tuleb olemasolevale sõidusoojendile lisada Webasto C-KIT, mis sisaldab taimerit, tsirkulatsioonipumpa ja ühendamiseks vajalikku juhtmestikku. Lisainformatsiooni sõidusoojendi olemasolu või selle muutmise kohta eelsoojendiks küsige oma auto müügiesindusest.
Aastane mootoriõli kulu, ( Lmõ- mootoriõli vahetusperiood; Vmõ- karteri maht): Kmõ1= LÜ1/ Lmõ* Vmõ= 191155/ 15000* 10= 127,4 l Kmõ2= LÜ2/ Lmõ* Vmõ= 382309/ 15000*10= 254,9 l Aastane transmissiooniõli kulu: Ktrõ1= LÜ1/ Ltrõ* Vtrõ= 191155/ 50000* 1,2= 4,6 l Ktrõ2= LÜ2/ Ltrõ* Vtrõ= 382309/ 50000* 1,2= 9,2 l Aastane rehvide kulu, ( nr- rehvide arv, ln- läbisõidunorm): Nr1= LÜ1* nr/ ln= 191155* 6/ 50000= 24 tk Nr2= LÜ2* nr/ ln= 382309* 6/ 50000= 48 tk Aastane jahutusvedeliku kulu: Kjv1= AN1* Vjv/2= 2* 10/ 2= 10 l Kjv2= AN2* Vjv/2= 3* 10/ 2= 15 l 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond Efektiivse tööaja fond, ( nominaalne tööajafond Fnom= 2028 tundi ja plaaniline ajakadu Pa.k= 10%): Fef= Fnom( 1-0,01 Pa.k.)= 2028(1-0,01*10)= 1825h 4.2 Tööjõu arvutus Bussijuhtide arv, ( te-1- töö ettevalmistamiseks ja lõpetaniseks kuluv aeg): nj1= ( TH1+ ADE1* te-1)/ Fef= (2628+ 365* 0,5)/ 1825= 1,5 2 juhti
Coolant jahutusvedelik Water pump veepump Coolant tank paisupaak 6 Küsimused 1. Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp? 2. Millest valmistatakse radiaatoreid? 3. Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes? 4. Kui suur on salongi kütte energiatarve? Kuidas seda arvutada? 5. Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused? 6. Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti (külmakindlust)? 7. Millised on õhkjahutussüsteemi eelised? 8. Miks kasutatakse enamasti kombineeritud jahutussüsteemi? 9. Millised on auto mootori (ja salongi) eelsoojendamise võimalused? Mida see annab? 10. Milline on sõltuvus jahutusvedeliku hulga ja mootori võimsuse vahel? 1. 80-80 oC 2. Alumiinium, vask 3. Soojenedes kasvab, jahtudes väheneb 4. 5. Külmumistemperatuur on madalam 6. 7
3. Keevitusaparaadi põhiosad 1. Transformaator (ühe või kolmefaasiline) Transformaatori ülesanne: muudab madala võrguvoolu tugevaks keevitusvooluks ja võrgu kõrge pinge madalaks keevituspingeks. 2. Alaldi Alaldi ülesanne: muudab kolmefaasilise vahelduvvoolu alalisvooluks. 3. Ventilaator Ventilaatori ülesanne: jahutab alaldit ja transfomaatorit ülekuumenemise eest, kuna keevitusprotsessi käi- gus võivad nad üle kuumeneda ja süttida. 4. Jahutusvedeliku rõhu relee Jahutusvedeliku rõhu relee ülesanne: kontrollib vesijahutusega põleti olemasolu korral jahutusvee tsirku- leerimist. Jahutusvedeliku ringlemise katkemisel lülitab relee keevitusaparaadi automaatselt vooluvõrgust välja ja keevitusprotsess katkeb. 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasi klapi avamine enne ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000
annaabi.ee 
