Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust. Nende kulude suurused on tegevusmahu 60 000 masintunni juures alljärgnevad: Lisamaterjalid(muutuvkulu) 48 000 Palgad(püsivkulu) 21 000 Hoolduskulu(segakulu) 105 000 Kokku 174 000 Ettevõtte juhtkond soovib hoolduskulu jaotada muutuv- ja püsiosaks. Leida: 1. Kui suured on hoolduskulud juulis, arvestades kulude erinevat käitumist? 174 000 105 000 x= 105 000 * 246 000 = 148 448,3 246 000 x 174 000 2. Maksimum-miinimum meetodi abil leida hoolduskulude seosvõrrand a) muutuvkulude määr= 246 000 174 000 = 72 000 / 30 000 = 2,4 eur/h 90 000 60 000 b) Pk max = 246 000 90 000 * 2,4 = 30 000 Pk min = 174 000 60 000 * 2,4 = 30 000
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde ...
· Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5
1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav · Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist · Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid · Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum
Maa-alale saaks tagada ka sissepääsu tasu, millega on võimalik piirata läbikäimist ning kasutust. Ühismaa kasutamisel tuleb silmas pidada, et kõik kes seda kasutavad, maksavad võrdselt kulusid ning et antud omandit ei hakataks negatiivsel eesmärgil ära kasutama. 2. a) 5*16+25*8+50*5+100*3+250*0=80+200+250+300+0=830 € Maksevalmidus=830/100= 8,3€/in kohta. Kulu=10 000€ Tulu=8,3*1000=8300€ Vastus: Puisniitude hoolduskulu on suurem kui sellest tulenev tulu. Ministeeriumil jääks veel 1700€ (10 000€ - 8300€) kulu, seega saadud tulemuse alusel ei tasu toetada otsust. b) Vastus: Tingliku väärtustamise küsitlus peaks olema põhjalikum ning suunatud asukoha väärtustele. Küsitluse sissejuhatus peaks sisaldama hindamisele tuleva ala kasulikkust ning selle kirjeldust. Seejärel rõhuda väärtustele, mis annaks intervjueeritavatele aimu olukorra tõsidusest.
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ PUUDUSED: Torud võivad ummistuda, õlivool sõltub viskoosusest, õli saastumise risk on suur. 3. Udu-määrimine (õlimäärimine): EELISED: väike kulumine ja hõõrdumine, väike hoolduskulu, puhtus. PUUDUSED: õliudu lekkimisoht, piirandud õli viskoosusele, õli koostisained võivad düüse kulutada, düüside ummistuse oht. 4. Õlitõstjatega määrimine (õlimäärimine): EELISED: Töötab hästi väikse ja keskmistel kiirustel, kus õli viskoosus on madal. PUUDUSED: Määrimine töötab vaid siis kui masin töötab, tähtis on pidevalt tagada õlinivoo kõrgus. 5
Hoolduskulu 1108€ 1753€ Energiakulu 100km 1800€ 6030€ Liisingu kuumakse 292€ 316€ Uued akud 8 000€ 0€ Kulud kokku 28395€ 26689€ Tabel on tehtud viie aastase kasutuse kohta. Hoolduskulu on keskmine hoolduse kulu viie aasta jooksul. Energia ja kütusekulu baseerub keskmise elektri ja kütuse hinnale. Liising on võetud perioodil 60 kuud, intressiga 6% ning esimese osamaksega 10%. Qashqai keskmine kütusekulu on 5,9l/100km. Leafi 100km sõidu maksumus on 2,4 eurot ning Qashqail 6,7 eurot. Viie aastase kasutamise järel on elektriauto ja bensiiniauto kulude vahe 1706 eurot. See ei
mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja utiliseerimismaksumus. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud)- Otsekulud ehk erikulud: nt : kontaktvõrgu hooldamise kulud. Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda
ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena on taristu opereerimiskulud esialgu madalamad ning kasvavad järk-järgult tasemele ligikaudu 69000 eurot raudteetrassi kilomeetri kohta aastas. Tööjõukulude osas eeldati, et see kasvab vastavalt reaalpalga kasvutempole projekti tulemuste eluea jooksul. Analüüsist lähtub, et Rail Balticu prognoositav hoolduskulu kilomeetri kohta on sarnane teiste Euroopa riikide taristute haldamise keskmisele. (EY 2017) Majanduslik analüüs hindab raudtee kasutustasudest saadud tuludeks 2,6 miljardit eurot ning sotsiaalmajanduslikuks puhaskasuks 16,2 miljardit eurot. Kuludeks on 7,9 miljardit eurot ning taristu jääkväärtuseks hinnanguliselt 1,275 miljardit eurot. (EY 2017) Taristuettevõtja tulude leidmisel võeti aluseks turu maksevõime. Uuringu kohaselt on
Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud. Naiteks kui seadmega valmistatakse uhte toodet, on selle hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega valmistatakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt pusikulu, kuid toodete jaoks kaudkulu, mis tuleb teatud reeglite jargi toodetele jagada. Otsekulud kantakse otse kulukandjale Kaudseid kulusid ei saa kanda otse kulukandjale (nt juhtkonna tasu) Otseste kulude eristamine on tahtis selleparast, et luua kuluarvestuse susteem, mis aitaks kanda osa kaudseid kulusid ettevõtte alluksustele Palgakulu on hasti jaotatav osakondade peale, aga mitte uldised ruumide ulalpidamiskulud. Peab looma susteemi.
kilomeetrite määrast. Näide: veoki keskmise rehvikulu arvutamine Andmed Kuuerattalise veoki ühe rehvi maksumus on 6500 kr Rehvide keskmine läbisõit kulumispiirini on 64 000 km Ülesanne Leida veoki keskmine rehvikulu läbitud kilomeetri kohta Lahendus Rehvide maksumus kokku 6 x 6500 = 39 000 kr Rehvikulu kilomeetri kohta 39 000 / 64 000 = 0,61 kr/km Remondi- ja hoolduse kulu on suuruselt kolmas veoki muutuvkulu. Remondi- ja hoolduskulu arvutamiseks liidetakse kõik pikema perioodi (aasta) remondi- ja hooldustöödele ning varuosadele tehtud kulud ja jagatakse need samal perioodil läbitud kilomeetrite arvuga: Näide: keskmise remondi- ja hoolduskulu arvutamine Andmed Aasta jooksul tehti neli korralist hooldust, kaks maksumusega 8 000 kr ja kaks maksumusega 11 000 kr. Lisaks tehti kaks erakorralist remonti, üks maksumusega 18 000 kr, teine maksumusega 23 000 kr Veoki läbisõit aastas 96 000 km Ülesanne
läbitud kilomeetrite määrast. Näide: veoki keskmise rehvikulu arvutamine Andmed Kuuerattalise veoki ühe rehvi maksumus on 6500 kr Rehvide keskmine läbisõit kulumispiirini on 64 000 km Ülesanne Leida veoki keskmine rehvikulu läbitud kilomeetri kohta Lahendus Rehvide maksumus kokku 6 x 6500 = 39 000 kr Rehvikulu kilomeetri kohta 39 000 / 64 000 = 0,61 kr/km Remondi- ja hoolduse kulu on suuruselt kolmas veoki muutuvkulu. Remondi- ja hoolduskulu arvutamiseks liidetakse kõik pikema perioodi (aasta) remondi- ja hooldustöödele ning varuosadele tehtud kulud ja jagatakse need samal perioodil läbitud kilomeetrite arvuga: Näide: keskmise remondi- ja hoolduskulu arvutamine Andmed Aasta jooksul tehti neli korralist hooldust, kaks maksumusega 8 000 kr ja kaks maksumusega 11 000 kr. 137
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.............................................................
seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu. Kui sama seadmega 9 toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul on taas tegemist otsekuluga, sest seadme hoolduskulu saab otseselt siduda tootegrupiga. Kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud, tulemusüksused Veel on võimalik kulusid liigitada kontrollitavateks kuludeks ja mittekontrollitavateks kuludeks. Kontrollitavad kulud on mõjutatavad
*Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandi- saajale üle alles kinnisasja valduse ülevõtmisega. 45. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine,kindlustunne 46. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule Vajalik on suur algsumma, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele)
vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota; pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta; päikeseelementide tootmises käib läbi palju ohtlikke materjale, mis enamasti kasutatakse pooljuhtide pindade puhastamisel. Need kemikaalid on soolhape, väävelhape, lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon; väikese kaldenurgaga paneelidel talvine hoolduskulu suurem ja energiatootlikkus väiksem. [15] 1.5.3.3. Päikesepaneelide puuduse lahendus - kombineeritud energiaprodutseerimisviis Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon. Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida
ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56
eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56
ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane 18. VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR 1. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks? kütusekulu remondi- ja hoolduskulu rehvide kulu amortisatsioon 2. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks? ettevõtte halduskulu kütusekulu ettevõtte üldkulu amortisatsioon 3. Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada? panna veokile tööle kaks juhti suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada töövahetuste arvu ööpäevas 4
ehk blokitunni kulusid. Selle määramiseks leiab autor Estonian Air AS tegevuskulud igale lennukitüübile ning arvestab ka võimalike piirvigadega madala ning kõrge kulustsenaariumi näitel. Blokitunni kulud on ühikukulud ning on väga tugevalt seotud strateegilise kuluga puhverminutite lisamisel lennugraafikusse. Piirkulud, mida antud töös käsitletakse on järgmised: Kütusekulu Hoolduskulu Lennupersonali palgad ja kulud Lennujaama tasud Reisijate hilinemistasud Lennuki kapitalikulu on väga nõrgalt seotud lennuki kasutamisega ning seetõttu võetakse need kulud arvesse strateegilisel tasemel. 13 1.3.4. Piirangud Antud uurimustöö keskendub rohkem graafikujärgsele reisijateveole. Ning fookus on
pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu 47. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine.// 48. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. // 49 Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust.// 50. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist. Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. //
materjalide kulu, remondikulud jt. Lähtudes toodud loetelust oleksid kulu- kohtadena vaadeldavad näiteks, varumisosakond, transpordiosakond, remondi- jaoskond jt. Iga kulukoha lõikes peab oleme võimalik jälgida erinevaid kululiike – materjalikulu, palgakulu jne; tululiigid, näiteks materjalide müük, ostetud teenuse müük, vahenduskaupade müük, teenustasud jt; kulude jaotustulemused, näiteks, transpordikulu tootegrupile A, hoolduskulu tootegrupile B jne; kulukäiturid, näiteks kasutatud materjali kogus, töötajate arv jt. Järelikult omab kulukohtade arvestus objektiivse kulukandjate (toodete omahinna) arvestuse ja tulemuste hindamise seisukohast äärmiselt olulist tähtsust. Kulukohtade arvestuse põhimõtete kujundamine ASis Piimatööstus Kulukohtade arvestuse rakendamine ettevõttes eeldab kolme olulise ülesande lahendamist:
Kaudkulu- kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. On seotud mitme tooteliigiga Nt. ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kaudkulude jagamiseks töötatakse välja jaotamisalus, mille alusel toimub kulude jagamine mitmele tooteliigile. Otsekulusid ja muutuvkulusid ei saa samastada kaudkulude ja püsikuludega kuna nendeks kulude liigitamise alused on erinevad. Nt. kui seadmega toodetakse ühte toodet on selle hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul on taas tegemist otsekuluga, sest seadme hoolduskulu saab otseselt siduda tootegrupiga. 29. Kulude liigitamine kontrollitavuse aspektist lähtuvalt (liigitamine juhi vaatevinklist aluseks). Juhtimisotsuste langetamise seisukohalt jaotatakse kulud olulisteks ja ebaolulisteks ning kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks.
kasutusnõuded: o konstruktsioonide läbipainded ja deformatsioonid on liiga suured (kahjustavad normaalset kasutamist, välimust, mittekandekonstruktsioone vms.), o kahjustavate pragude tekkimine, o kestvust vähendavad kahjustused (mädanik, korrosioon, soolade kahjustused vms.); o kahjulike mikroorganismide (hallitus, bakterid vms.) kasv, o hoone liigsuured kasutuskulud (energiakulu, hoolduskulu vms.), o jne. Püsiv hooldus kogu kasutusea vältel Hoolduseta kasutus Joonis 9.1 Hoone kasutusiga sõltuvalt hooldusest. Püsiva hoolduse ja vajadusel renoveerimise korral (Joonis 9.1 vasakul) on piirseisundi ületamine vähemtõenäoline kui hoolduseta kasutuse korral (Joonis 9.1 paremal). Püsiva hoolduse ja vajadusel renoveerimise korral on ka omaduste taastamiseks,
Kaheksanda aasta lõpuks on vedukauto jääkväärtus 14 639,90 €. Suhet amortisatsioonikulude ja remondi- ning hoolduskulude vahel iseloomustab järgmine graaik Joonis 17.6 Veoki amortisatsioonikulu ning remondi- ja hoolduskulu Püsivkulude alla kuulub ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisin- guga, on kapitalikuluks lisaks amortisatsioonile laenu- või liisinguintress. Kui see on ostetud ettevõtte omavahenditest, lülitatakse omahinna kalkulatsiooni alternatiivkuluna saamata jäänud
kasutusnõuded: o konstruktsioonide läbipainded ja deformatsioonid on liiga suured (kahjustavad normaalset kasutamist, välimust, mittekandekonstruktsioone vms.), o kahjustavate pragude tekkimine, o kestvust vähendavad kahjustused (mädanik, korrosioon, soolade kahjustused vms.); o kahjulike mikroorganismide (hallitus, bakterid vms.) kasv, o hoone liigsuured kasutuskulud (energiakulu, hoolduskulu vms.) jne. Püsiv hooldus kogu kasutusea vältel Hoolduseta kasutus Joonis 13.1 Hoone kasutusiga sõltuvalt hooldusest. Püsiva hoolduse ja vajadusel renoveerimise korral (Joonis 13.1 vasakul) on piirseisundi ületamine vähemtõenäoline kui hoolduseta kasutuse korral (Joonis 13.1 paremal). Püsiva hoolduse ja vajadusel renoveerimise korral on ka omaduste taastamiseks, parandamiseks tehtavatele töödele kuluv aeg, raha või mõni muu ressurss väiksem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
