Es = 0 Täielikult mitteelastne Koefitsiendi arvutamiseks võib kasutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktelastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5) · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne
koguse protsentuaalse muutuse. ED = täielikult elastne tootja ei paku ühtki tooteühikut, kui hind on madalam pe-st, hinna pe korral pakub agamis tahes kogust. ED =0 täielikult mitteelastne pakutav kogus vastuseks hinna muutumisele ei muutu. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: 1) Ajaperiood reageerimiseks mida pikem on aeg, seda paremad on tootjate võimalused uue hinnaga kohanemiseks. 2) Toote keerukus 3) Kulustruktuur(tööjõu-, kulu- või materjalimahukus) 4) Erasektor või avalik sektor(erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt) Mitteelastne pakkumine: Kui täiendava tooteühiku pakkumise kulu tootmise laiendamisel järsult kasvab, ei too kõrgem hind kaasa pakutava koguse märkimisväärset suurenemist. Elastne pakkumine: Kui lisakulu tootmise laienemisel aegsasti suureneb, toob hinna tõus kaasa pakutava koguse suure kasvu. 3
Tegu on luksuskaubaga Kaubal on palju asenduskaupu Kaup on kallis ja kauba osakaal tarbija eelarves on suur Kaubal on palju kasutusvõimalusi Ostuotsuse tegemine võtab tavaliselt palju aega Konstantse elastsuskoefitsiendiga nõudluskõverad (E=0 – täielikult mitteelastne, E=lõpmatus – täielikult elastne) Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: Hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg seda elastsem Toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem Tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente Turukonkurentsi iseärasused Erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem Konstantse elastsuskoefitsiendiga pakkumiskõverad Kogukasulikkus (TU) ja piirkasulikkus (MU) näide KOGUS (q) KOGUKASU (TU) PIIRKASULIKKUS (MU) 0 0 --- 1 50 50
tubade arv), parkimiskoht (ka lisaparkimiskoha hind), panipaik, kamin, saun, avarus, rõdu (vanade paneelmajade nn ,,hoonest väljas" rõdud pole korteriomandi m2 sees), korrus, ilmakaar, vaade ... Väiksemat korterit on kallim ehitada, kuna nii ühe- kui ka kahetoalisees nt on üks wc ja vannituba, mille ehitamine on kallis. Ühetoalisel jaguneb see kulu vähemate ruutmeetrite peale. Asukohast sõltub kulustruktuur paremas kohas maksab maatükk rohkem. Ehituskulud on samad. 0 ehk arengu algus, müügi algus. 1 ehk arengu lõpp 1) võlaõigusleping VÕL (notariaalne ostu-müügileping; see ei jõua registrisse. Ostja maksab ettemaksu, 10%, 20% vms.) 2) asjaõigusleping AÕL (see jõuab registrisse. Ostja maksab ülejäänud summast. AÕL on omandiõiguse üleandmine.) Kinnisvaraäris peavad olema kõik lepingud notariaalsed, kaasa arvatud eel-lepingud.
4. Ajaperioodi pikkus Nt:p1=100 P2=150 Esimesel päeval peale muutust ostetakse vähem, kuu möödudes ostetakse veel vähem. Leitakse asenduskaupu. Pakkumise hinnaelastsus- põhimõtteliselt on samasugune lähenemine, aga aluseks on pakkuja Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus%
valemit. Väärtused täpselt samuti, tähis ES. Pakkumise hinnaelastsuson muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: *hinna muutumisega kohanemise aeg kõige olulisem. Mida pikem aeg, seda elastsem on pakkumine. Vt. Joonis 4.5 *toote keerukus. Keerukamatel toodetel on vähem elastne, kuna mida keerukam on toode, seda raskem on kohe kogust suurendada (võib olla kinni tehnoloogias, tööjõu suuruses jne). *tootmise kulustruktuur. Oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente. *turukonkurentsi iseärasused *erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup. Tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem, erasektor on tundlikum saab reageerida kiiremini. Teised elastsuse näitajad Nõudluse sissetuleku elastsus Koefitsient = (kauba koguse muutus %des) / (sissetuleku muutus %-des) Kui sissetulek muutub, hakkavad inimesed ostma seda kaupa tavalisest rohkem
Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des Koefitsiendi arvutamiseks võib ka-sutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktielastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest , kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + normaalkaubad, väärtus positiivne · inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2
Kas kliendigruppidel on erinevad ootused suhete loomisele ja säilitamisele? ● Tuluvood - Milliste allikate kaudu ja mis vormis ettevõte tulu teenib. Tehingutest saadud tulud (ühekordsed maksed) või korduvtulu (pidevad maksed). Seda punkti täites tuleks kindlasti mõelda ka oma toote/teenuse hinnaklassile. Kas ja kui palju on kliendid nõus maksma? Mille eest kliendid praegu maksavad? ● Kulustruktuur - Millised on ettevõtte püsikulud (kulud mis ei sõltu tootmismahust) ja muutuvkulud (kulud, mis kasvavad/kahanevad vastavalt tootmismahule). Eraldi võiks välja tuua ka püsikulud ühe toote kohta. ● Lisamõtted: Kas saad muuta kliendi lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? Kas ärimudel toodab korduvostud? Kui kerge on tegevusmahtu suurendada? Kas ettevõttel oleks mõistlik pakkuda lisatooteid? Kas sissetulekut on võimalik saada ka juba enne
hinnakujundust. Algselt kõrget hinda alandatakse vajadusel sedavõrd, et kaup muutuks atraktiivseks järgmisele potentsiaalsele segmendile turul jne. - turgu hõlvav hinnakujundus. Hind kehtestatakse toote majanduslikust väärtusest piisavalt madalamal, et meelitada ja kinni hoida suurt hulka tarbijaid. Eelduseks on suure osa turu hinnatundlikkus ja toodete sarnasus (et tarbijad ei tajuks erinevate pakkujate tooteid diferentseeritutena). Hinnakujunduse soodsaks eeliseks on ka kulustruktuur: lisakulud (muutuvkulud ja lisanduvad püsikulud) peavad moodustama väikese osa hinnas. Oluline on ka mastaabisäästu võimalus ja "õppimise kõvera" efekt tootmises. - neutraalne hinnakujundus. Hind kehtestatakse vahemikus, kus enamik tarbijaid peab seda toote majanduslikku väärtust arvestades mõistlikuks. Neutraalset hinda ei peeta tavaliselt ei kõrgeks ega ka soodsaks. Neutraalse hinna võib firma kehtestada tingimustes, kus ta kardab
Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des Koefitsiendi arvutamiseks võib kasutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktielastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: *hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; *toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; *tootmise kulustruktuur, oleneb sellest , kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; *turukonkurentsi iseärasused; *erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + * normaalkaubad, väärtus positiivne - * inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2
selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane Kordamisküsimused 1. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? 2. Kuidas leitakse laokulu koefitsient? 3. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? 4. Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus? 5. Mida tähendab laokulu 21%? 25. Veokulud ja veokulude struktuur Transpordisektori üldine kulustruktuur Transpordipoliitika peamine eesmärk on sellise transpordisüsteemi kujundamine, mis võimaldab reisijate- ja kaubavedu optimaalsel määral kõige tasuvama transpordiliigiga. Sellist veoviisi nimetatakse vähima kuluga transpordiliigiks. Vähima kuluga transpordiliik on selline veoviis, mis omab madalaimat kogukulu ühiskonnale tervikuna. Parim viis transpordikasutajate suunamiseks vähima kuluga transpordiliigile on vähendada
selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane Kordamisküsimused 1. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? 2. Kuidas leitakse laokulu koefitsient? 3. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? 4. Millisesse vahemikku jääb üldjuhul laokulu koefitsiendi väärtus? 5. Mida tähendab laokulu 21%? 25. Veokulud ja veokulude struktuur Transpordisektori üldine kulustruktuur Transpordipoliitika peamine eesmärk on sellise transpordisüsteemi kujundamine, mis võimaldab reisijate- ja kaubavedu optimaalsel määral kõige tasuvama transpordiliigiga. Sellist veoviisi nimetatakse vähima kuluga transpordiliigiks. Vähima kuluga transpordiliik on selline veoviis, mis omab madalaimat kogukulu ühiskonnale tervikuna. Parim viis transpordikasutajate suunamiseks vähima kuluga transpordiliigile on vähendada
Probleemiks on aga kulutuste pöörduma- tusega tekkiv sisenemistõke uustulnukatele. Vanad turuvaldajad võivad kvaasikasumi arvel teha soodsamaid pakkumisi kui need, kel spetsiifilised investeeringud alles ees seisavad. Turule sisenemise tõkked ja/või miinimumhinnad. Eelduseks on siin kulutuste pöördu- matusega seotud mõõdukad väljumiskulud ning eriline kulustruktuur turul. Sel juhul võib aga tekkida “rosinanokkimise” või “mandivõtmise” oht. Turul teenindatakse vaid tasuvaid segmente (näiteks Tallinn-Tartu bussiliine), vähem tasuvad (maaliinid) jäävad aga hoopis teenindamata. Kvaliteedinõuded monopoli toodangule ja lepingukohustus. Hinnapiirangute korral võib monopolist sageli üritada tulu teenida kvaliteedi alandamise arvel. Kvaliteedinormid
annaabi.ee 
