LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2011 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Kadri Kruusimägi- [email protected] Allikad: 1. Turistid majutusettevõtetes -http://uudised.err.ee/index.php?06234105 2. Statistika andmebaas- ://pub.stat.ee/pxKweb.2001/Database/Majandus/23TURISM_JA_MAJUTUS/23TURISM_J A_MAJUTUS.asp 3. Turismistatistika jaanuar-august 2011- http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti- turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika 4. Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 5. Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/ Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelist...
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
.................................................................................................. 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.........................................................................5 7. Kutsehariduse hetkeolukord........................................................................................5 Tänapäeva noorte seas on kutsehariduse omandamine populaarne. Põhikooli lõpetajad enamasti teavad, kas tahavad minna tulevikus ülikooli ja omandada seal kõrgharidus. Kes on selle valiku teinud, lähevad gümnaasiumisse. Järjest rohkem on levinud mõtteviis, et gümnaasiumisse pole mõtet minna" paberi" pärast, sest majanduslik olukord soosib neid, kel on ette näidata dokument eriala omandamise kohta
SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Sekretär: · on hoolitsetud välimusega; · peab lugu nii endast kui teistest töötajates ja klientidest; · omab kohustust hoida tema hoole all olevaid dokumente ja säilitada nende terviklikkust; · peab olema usaldusväärne ja talle usaldatud infot heaperemehelikult vajalikult käsitlema; · mõtleb enne, kui tegutseb; · ei räägi kuulujutte ise ja ka talle räägitud kuulujutte edasi teistele; · tagab läbi oma tulemusliku käitumise motiveeriva töökeskkonna ja hästi töötava ettevõtte; · on laia silmaringiga, arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi; · esindab eelkõige oma organisatsiooni ning esikohal on organisatsioon ning selle juht koos kaastöötajatega, tagaplaanil aga juhiabi ise; · täiendab end pidevalt erinevatel koolitustel; · on kursis enda riigis kui ka maailmas toimuvaga;...
SELGITUS, HETKEOLUKORD · Õhusaaste on atmosfääri paisatud ained, mis suures koguses ohustavad inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi · Õhk on globaalne fenomen ja seega on ka õhusaaste levik globaalse iseloomuga · Alates 1990. aastast on mitme õhusaasteaine hulk Euroopas oluliselt vähenenud, mille tulemusena on õhu kvaliteet kogu piirkonnas paranenud,kuid õhusaaste on endiselt suur probleem ning rikub jätkuvalt meie tervist ja keskkonda. · Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal 4,6 miljonit inimest otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunst...
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil
See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi välja temaatikad, mis on integratsiooni seisukohalt olulised. Integratsiooni puhul eristatakse mitmeid eri vorme, mida ma ka selles töös käsitlen. Peamised aspektid, mida töös käsitlen on järgmised: hariduslik integratsioon, õiguslik ja poliitiline integratsioon, sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord ja tuleviku väljakutsed ja integratsioon tööturul. Alustuseks analüüsiksin erinevaid integratsioonimudeleid ja nende edukust ning kitsaskohti. Järgmisena uurin, kuidas oleks integreerimisprotsessi võimalikult lihtsaks kõigi osapoolte jaoks teha. Lõpus arutlen, kuhu oleme integreerumisega jõudnud ja mis on positiivne ja negatiivne ning toon välja järeldused. Töö eesmärk on analüüsida ja kritiseerida Eesti
külastavad küll Eestit ja Tallinna, aga mitte Harjumaad. Tallinn kujundab kogu Eesti, kuid eelkõige kogu Harju maakonna mainet ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Aktiivse puhkuse pakettide hulgas turundab Tallinn Harjumaalt Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada, muidu kasutab Tallinn Harjumaa turundamisel väljendit ,,Tallinna tagamaa". Hetkeolukord on saanud tekkida ainuüksi juba sellepärast, et Tallinna ja Harjumaa koostöö on väga nõrk, puudub ühine koordineerimine ja koordineerija, kes koondaks ajakohase turismiinfo, mida Tallinnaga koosturundamisel kasutada. Selleks, et asjad paraneksid on kõige tähtsam, et Harjumaa teeks rohkem koostööd Tallinnaga ning ka vastupidi. Koostööd pead tegema kõik nii avalik- kui ka erasektor.
Teiseks tuleb Eestis luua piisavalt sellise tasemega haridusasutusi, mis oleksid konkurentsivõimelised ka Euroopas ning kindlasti tuleks luua uusi töökohti, millest saadav palk oleks piisav nii maksude maksmiseks kui ka enese tarbeks. Minu arvates on väga oluline roll jätkusuutlikkuse tagamisel on ühiskonna sidususel. Praegu võime kuulda, kuidas räägitakse Esimesest ja Teisest Eestist, kuid selline lõhe väikeses riigis võib meile tulevikus ohtlikuks saada. Tõepoolest on hetkeolukord Eestis selline, et vahe linnaelanike ja maaelanike vahel on suur. See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas
noorukite hulk, kes tarvitab alkoholi ja suitsetab, eriti ei erine Euroopa noorte näitajatest, aga siiski narkootikume meie riigis proovitakse rohkesti. Uuring näitab ka erinevaid põhjusi, miks noored hakkavad proovima uimasteid. Need on narkootikumite lihtne kättesaadavus; hobide, huvide, sotsiaaloskuste ja vanemate kontrolli puudumine ning teismelised lihtsalt ei tea riske, mis on seotud uimastitega. Selle artikli alusel võib teha järelduse, et Eestis on halb hetkeolukord uimastite tarvitamisega 15-16 aastate seas, eriti on vaja pöörata tähelepanu illegalsete uimastite tarvitamisele ja selle probleemiga on vaja tegeleda palju ja just kohe, sest pole saladus, et Eestis surrakse kõige rohkem inimesi narkootikumite tarvitamise tõttu. Viis põhiteemat, mida artiklis käsitleti on: 1. Andmed tubaka ja alkoholi tarvitamisest. 2. Andmed illegaalsete uimastite tarvitamisest. 3
Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise. Eesmärk Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu
Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on 1,2 km². Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on 139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha). i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
Eesti keele säilitamine Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus?
peaks korras olema! Ent ei ole; religioossed fanaatikud ei hooli inimseadustest, hävitades eravaldusi ja ehitades oma mõttetult suurel hulgal usukeskusi, riik on jagatud kolmeks tsooniks: A, B ja C on toimunud kihistumine, võimulolevad juhtfiguurid ei suuda tagada kindlustunnet isegi päise päeva ajal riik on hukule määratud. Ja mida teeb maailm? A) ignoreerib. B) vaatab tuimalt pealt. C) kisendab, kui kohutav on hetkeolukord, istudes ise ohutus distantsis, käed rüpes ehk siis sama, mis kaks eelmist valikuvarianti. See pole normaalne. Ent mida saaks muuta? Arvamusartiklis on pakutud kaks lahendust: verine lööming, ehk siis rüüstada ja mõrvata üksteist senikaua, kuni kõikidel sellest isu täis saab, või patsifistlik lähenemine, mis säästaks rahvast ja raha, ent mida ei poolda märulilembeline läänemaailm. Kuid minu arvates on probleemi nägemine mustvalgelt primitiivse arengu põhitunnus
Eesti disain Nahadisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disainerid spetsialiseeruvad toote tüübi ja materjalide järgi. Olemas on toote-, moe- graafika-, tekstiili-, klaasi-, naha- ja ehtedisainerid. Eesti disaini hetkeolukord on minumeelest päris hea. Viimasel ajal pälvib Eesti disain järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. Eesti erinevad disaini valdkonnad on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Mitmed teiste riikide väljaanded on avaldanud mahukaid lugusid eesti disaineritest. Meil on loodud palju ilusaid maju, söögikohti, hotelle ja muuseume. Minu meelest üks suurepärasemaid ehitis on Eesti Rahvusraamatukogu, mis on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu
Tervikliku infohalduse korraldamisega on mitmeid probleeme. Alljärgnevalt on neist välja toodud mõned. Kuidas Sina need lahendaksid? Millised väljatoodud infohalduse probleemidest eksisteerivad Sinu organisatsioonis? 1. Organisatsioonid ei ole infohalduseks piisavalt küpsed(org. ei teadvusta endale infohaldust) – puudub terviklik ülevaade organisatsiooni infovaradest, ei mõisteta info mõjusid äriprotsessile ega teata, kus info tekib. Tuleks välja selgitada ettevõtte hetkeolukord, kaardistatada protsessid, info liikumine ja infosüsteemide vaheline andmevahetus. Tuleb töötajatele teha selgeks, miks on info oluline, koolitamine. Info ei ole ainult dokumentides. Lisaks reeglite kehtestamisele on vaja head kontrollisüsteemi ja tasakaalustatud sanktsioneerimist. Reeglite sisu tuleb hoolega läbi mõelda. Reeglite ja protseduuride vastu eksimine on vaja teha võimalikult keeruliseks, mida aitab saavutada
Tallinna Tehnikaülikool Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust? Essee Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Eesmärk on panna inimesi mõtlema, millise eluviisiga nad praegusel ajastul on harjunud toimetama. Võtta vaatluse alla oma pahede intensiivsuse ning hetkeolukorra. Panna inimesi oma ning inimkonna tuleviku peale pingsamalt mõtlema. Põhisõnum: Hetkeolukord pahede vaatevinklist pole kõige hullem, kuid alati saab paremini. Igaüks peab oma vigadest ise aru saama ning seejärel nende parandamiseks midagi ette võtma. Maailma parandamiseks peab esialgu ennast käsile võtma, seejärel mõelda suuremas plaanis. Essee Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust? Teekond, mille igaüks peab oma elus valima ongi see, kas minna kaasa
Materjalitehnolo ogia Materjalitehnoloogia sektor • Eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sam...
Inimesed kes saavad töötada kuuluvad majanduslikult aktiivseteks ja ülejäänud majanduslikult mitteaktiivseteks (pensionärid, õppurid) Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet Tööjõu kvaliteet sõltub töötajate teadmistest, osakustest ja töökogemustest aga ka riiklikult tööjõupoliitikast, hariduskorraldusest, ajaloost ja kultuuritavadest Mida näitab tööhõive, tööpuuduse määr?Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukord Tööhõive määr näitab hõivatud isikute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tööpuuduse määr näitab töötute osatähtsust majanduslikult aktiivses rahvastikus. Kui tööhõive määr kasvab ja töötuse määr kahaneb viitab see majanduse edenemisele kui aga tööhõive määr väheneb ja töötuse määr suureneb siis näitab see majandusolude halvenemist Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi
Olgu selleks siis petmine, mõni niiöelda tühine kõrvalhüpe, reetmine või usalduse kuritarvitamine. Suhtes haiget saades võib inimese kogu senine maailm kokku variseda ning tihtipeale on hiljem väga raske uut suhet üles ehitada ja taas kedagi usaldama hakata. Minu ema on mulle juba lapsepõlvest saati õpetanud, et kui suhtes petetakse üks kord, siis ei pruugi see jääda ka viimaseks ning ükskõik kui raske ja võimatu hetkeolukord tundub, ei tohiks pead liiva alla peita ning tuleks igaljuhul oma eluga pea püsti edasi minna. Nii ütleb ka väljend, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus! Pole mõtet hoida enda elus inimesi, kes ei vääri seal kohta. Et abielu rikkumise võimalused oleksid minimaalsed, siis tuleks kindlasti enne abiellumist inimest läbi ja lõhki tundma õppida, sest kindlasti on abielu see, millega ei tasuks mõttetult kiirustada. Abiellumise päev peaks olema meie kõigi elus üks ilusamaid päevi
kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.19) ütleb algallika autor ise oma töö kohta. Põhjuseks miks ta neid asju uuris oli see, et ta soovis teada saada missugune on Eesti ajakirjanduse hetkeolukord, ehk kui palju on tekstides poliitilist korrektsust ning kas meedial on jätkuvalt vabadus ja sõltumatu piiratus. Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud
Tuberkuloos Tu b e r k u l o o s i h a i g e s t u t a k s e i k k a v e e l MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mille tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakat...
Kahjuks, peab ära ka märkima töötuse kõrge taseme, mida anna tunda juba praegusel hetkel suured koondamised(Joonis 1). Lootus jääb uuele Töövõtuseadusele, mis toob kaasa paindlikuma tööturu. Siiski annab ülemaailmne majanduslangus Eestis, tema väiksuse tõttu, veel pikalt tunda. Kasutatud kirjanudus: Rahandusministeeriumi 2008. aasta sügisene prognoos Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2008-2010 Eesti majanduse ja tööturu hetkeolukord ja trendid lähiaastatel- Natalia Viilmann (11. juuni 2008) Euroopa Komisjon Majandustalituse täiskogu nr 6
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu
· lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013 baseerub ,,Biolagunevate jäätmete käitlemise" I etapi ja II etapi töödes koostatud biolagunevate jäätmete andmetele, meie lähinaabrite kogemustele ja Eesti ning EÜ vastavatele seadustele ja direktiividele. Tegevuskava on jaotatud üheksaks alateemaks: 1. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemise vajalikkus 2. Hetkeolukord maakondades 3. Abinõud biolagunevate jäätmete tekke vältimiseks või koguste vähendamiseks 4. Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 5. Biolagunevate jäätmete käitlusvõrgustik 6. Biolagunevate jäätmete käitlemise protsessid 7. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine 8. Biolagunevate jäätmete käitlemise arendamine 9. Kokkuvõte ja järeldused BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMISE VAJALIKKUS
edukalt rakendatavad ka teeninduses, kaubanduses, kontoritöös ning avalikus sektoris. Loomulikult tuleb ka igale organisatsioonile valida kohased tööriistad ja sobilik lähenemine (Kase, 2014, 30). Tuleksin siinkohal jällegi LEAN-i juurde tagasi. LEAN koosneb minu arvates väga paljudest aspektidest, mis aitavad ettevõtjal oma ettevõttes rakendada veel kasutamata teooriaid/praktikaid. Esmalt tuleks kindlasti kaardistada hetkeolukord ja probeemist ka päriselt aru saada. Mõelda läbi, mida tahetakse saavutada ja kuidas saavutatud eesmärke enda otstarbeks ära kasutada. LEAN-i juhtimismeetod aitab kindlasti kokku hoida kuludelt, mis suunatakse üleliigse tootmise paigutamisele, ootamisele, teisaldamisele jne. LEAN-i puhul tuleb äärmiselt täpselt aru saada, mida soovitakse ja pakkuda seda vältides igasugust raiskamist. LEAN-ist peaks saama ettevõtte kultuur ja mõtteviis ning seda on vtegelikult
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
seda erinevates tingimustes ja erinevatel viisidel. Hitler tõmbas saksa rahva kaasa oma isikliku magnetismiga, kuid tema mõju haihtus koos sõjalise ebaedu ja tema põrguliku moraali ilmsiks tulekuga. Kõikidel inimestel on teistele oma isiksuse kaudu teatud mõju. Mõnedel on see tugevam kui teistel. Edukad juhid omavad oma arsenalis võimu kõiki erinevaid tüüpe ja on vajadusel võimelised neid kasutama just sellises vahekorras, nagu hetkeolukord nõuab. Erinevad alluvad reageerivad erinevates olukordades neile erinevalt. Edukas juht või lihtsalt veel juht puutuvad igal juhtimise tasandil kokku omamoodi, alati väärikate, huvitavate väljakutsetega. Väljakutsetega ja situatsioonidega, mis on iseloomulikud tasandile vastava tegutsemiskeskkonna keerukuse tasemega olles pigem ise otsustaja või otsustest mõjutatud olla, väljakutsed ja situatsioonid on väärikad mõlemas olukorras. Fakt on see, et alati oleme me kahe "tule" vahel
sajandi lõpus tundub, et eestlased ei armasta oma rahvast ega hinda oma maad. Minu illusioon tulevikuühiskonnast olekski selline, kus Maad asustaks üks rahvas ning ei oleks mingeid piire, seetõttu puuduks ka vajadus nende pärast sõdida. Oleks säilinud erinevad kombed ja keeled, kuid suhtlemise hõlbustamiseks võiks olla üks ülemaailmne keel." "Rahvas on väike mutrike riigiaparaadis. Kuid paistab, et Eestis ei ole jõutud niikaugele, et riik teeniks rahvast, mitte vastupidi, nagu hetkeolukord näitab. Selline eluolu meenutab küll rohkem mingisugust mängu, kus rahvas on ühel poolel ja riik oma ministritega teisel poolel. Ning pidevalt käib võitlus selle üle, kumb kumma raha endale saab. Vene ajal oli vähemalt see hea, et riigis valitses tugev kord (hirm), mida keegi ei julgenud rikkuda. Praegusel ajal on olukord täpselt vastupidine meil valitseb ju täielik korralagedus." "Eesti Vabariik suudab küll oma kodanikke kõrgel tasemel harida, kuid hiljem neid edasi
ja seda, kuidas selleni on jõutud. ·Sihtmärk määratakse kindlaks eesmärgid ja/või sihid (mõnikord nimetatakse seda ideaalseks olukorraks). ·Teekond kaardistatakse eesmärkideni jõudmise potentsiaalne teekond. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.6 Strateegiline plaanimine ·Üks alternatiivne võimalustes on tuntud kui Visanda- Näe - Mõtle ·Visanda milline on ideaalpilt või ihaldatud olukord? ·Näe milline on hetkeolukord? Mis on ideaalist puudu ja miks? ·Mõtle mida tuleb ette võtta, et kõrvaldada puudused, mis eraldavad praegust olukorda ideaalsest? ·Plaan milliseid ressursse on vaja, et neid puudusi kõrvaldada? JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS IT STRATEEGILISE 1.6 Strateegiline plaanimine Teiste sõnadega võib strateegiline plaan olla järgmine: ·Visioon defineeritakse visioon ja sõnastatakse missioon koos eesmärkide hierarhiaga. ·SWOT ( tugevused, nõrkused, võimalused ja
.......................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord...........................................................................................................7 2. Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes..................................................................10 2.1 Andmed ja metoodika...........................................................................................10 2.2 Tulemused.............................................................................................................10 2.2 Analüüs................
Uurimustöö aines "Müügitöö" Juhendaja: XXX 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.UURIMISMEETOD................................................................................................. 4 2. HETKEOLUKORD................................................................................................. 5 2.1 Ülevaade vastajatest..................................................................................... 5 ............................................................................................................................ 5 2.2 Küsimuste analüüs........................................................................................ 6
olulisimad veetransport nii India ookeanil kui ka Victoria järvel; naaberriikidega on tähtis rauteevõrgustik ja ülemaailmselt lennujaamad. Bussitransport on muutumas paremaks, asendatakse suuri busse väiksemate ja mugavamate minibussidega. Suurimad rahvusvahelised maanteed (nt: Kairo-Kaplinn) on korras ning asfalteeritud, kuid väiksemad maanteed on korrastamata, enamik on kruusateed ning neid ei parandata. Lennuliiklussüsteem on paranemas, kuigi hetkeolukord on päris masendav. 225 lennujaamast kõigest 15 on asfalteeritud ning 2 neist rahvusvahelised: Nairobi ja Mombasa. USA abiga on lennuliiklus saamas uue hoo, sest aidatakse ehitada rohkem tugeva teekattega lennumaandumis radasid. Raudteevõrgustik on tähtis osa, eriti Nairobi ning Mombasa vaheline lõik, kuna põhi tegevus toimub nende kahe linna vahel. Rahvusvaheliselt tehakse koostööd Uganda ja Tansaaniaga.
• Ülerahvastatus võib kahjustada ka kultuurikeskkonda ning seni rikkumatud sihtkohad muutuvad vähem atraktiivseks. • Massiturismiga kaasneb alati suur kogus prügi ja suurem reostusoht. Sissetallatud matkarajast võib alguse saada ohtlik Eesti turismi hetkeolukord • Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine. • Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele. Valdavalt külastavad Eestit soomlased, lätlased, venelased, inglased, rootslased jt. • Eesti turismimajandus sõltub peamiselt lühiajalisi reise tegevatest külastajatest. • Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus
14 Sama. PERSONALITÖÖTAJA ROLL TULEVIKUS Tulevikus peab personalitöötaja kandama hoolt tööjõu arengu eest kõigis aspektides. Personalitöötaja vastutus laieneb ka karjääriplaneerimisele ja arendamisele, organisatsiooni arendamisele, sotsiaalse õigluse tagamisele. Personalitöötajalt eeldatakse muudatuste läbiviija rolli võtmist organisatsiooni keskkonna kaardistamise ja planeerimise osas, nad peavad pühendama aega muudatuste propageerimisele selle asemel, et säilitada hetkeolukord.15 Personalitöö funktsiooniks saab keskendumine kuluteadlikkusele ja kasumile orienteeritus. Personaliosakond peab tulevikus lisaks tavapärastele ülesannetele keskenduma ka organisatsiooni kasumi suurendamise võimaluste otsimisele. Järjest suurema tähtsusega ülesandeid delegeeritakse personaliosakonnale seoses täätajate heaolu teenustega.
kogumist, süstematiseerimist, turismiinfo materjalide valmistamist ja avalikustamist. Lisaks loodetake tulevikus arendada rahvusvahelist koostööd ning koostööd valla ettevõtjate vahel. Lähiaastatel planeeritakse kohalike vaatamisväärsuste laialdasemat tutvustamist. Valdkonna kajastatus linna/valla arengukavas Kernu vallavalitsuse arengukavas aastateks 2010-2018 on Kernu turismivaldkonda väga palju kajastatud. Arengukavas on esitatud Kernu valla turismimajanduse hetkeolukord, millest järeldub, et Kernu valla vahetu lähedus Tallinna linnale soosib sihtkoha turismi. Lisaks on arengukavas toodud välja Kernu valla vaatamisväärsuste loetelu ja kirjeldused. Vaatamisväärsuste seas on nii looduslikke kui tehisatraktsioone. Turismivaldkonna kirjeldamiseks Kernu vallas on välja toodud sihtkoha peamised teenusepakkujad, mille seas on nii majutus-kui meelelahutusettevõtteid. Kernu valla turismivaldkonna arendamisel toetutakse Eesti riiklikule
lastele oli lubatud. 8. Milline võiks olla vanemate õdede-vendade roll pere pesamuna arengus? 8. Aidata vanemaid kasvatamises. Pere argipäev ja suhteprobleemid (11) lk 181 küsimused: 1. Milliseid oma kasvuperekonna tegevusi ja kombeid sooviksite jätkata enda loodud peres? 1. Sünnipäevapidustused, jõulukingid, lastele päkapidud jõulude eel, ühised väljasõidud, ühised tegevused 2. Mis on eduka peremajanduse aluseks? 2. Väljaminekute kaardistamine, määratleda hetkeolukord, eesmärkide seadmine, tulude fikseerimine, planeerimine. 3. Selgitage, mis on suhetes hüved ja kulud? 3. Hüved: abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine, soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse ja muu positiivse kogemine. Kulud: isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt, truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. 4. Milliseid suhteid kahjustavaid käitumisviise olete tuttavate juures täheldanud?
2.5.7 Kalendri otsingud.......................................................................23 2.5.8 Administraatori poolt sündmuste kinnitamine (admini vaade)...25 2.6 Veebileht „Kontakt“..........................................................................25 2.7 Testimine.......................................................................................... 26 3. Hetkeolukord ja edasised tööd...............................................................28 Kokkuvõte.................................................................................................. 28 Kasutatud kirjandus................................................................................... 29 4 Lühendite loetelu ja sõnastik
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes...
Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada? Pane kirja väljaminekud: millega on seotud suuremad kulud Fikseeri kõik tulud samal perioodil: millised on peamised pere sissetulekud? Planeeri kulusid ja tulusid tulevikus: kuidas tulusid suurendada ja kulusid vähendada? Pere majandamist õpitakse elukestvalt: kuidas pere vajadused ajas muutuvad? Üheks komistuskiviks on kodutööd: kes ja milliseid kodutöid peaks peres tegema?
Vajalikud oskused vananevad kiiresti, kui töötajad neid ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel
Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada? Pane kirja väljaminekud: millega on seotud suuremad kulud Fikseeri kõik tulud samal perioodil: millised on peamised pere sissetulekud? Planeeri kulusid ja tulusid tulevikus: kuidas tulusid suurendada ja kulusid vähendada? Pere majandamist õpitakse elukestvalt: kuidas pere vajadused ajas muutuvad? Üheks komistuskiviks on kodutööd: kes ja milliseid kodutöid peaks
ideid, kuidas turismi arendada. Läti pealinna tulevastele külalistele hakatakse Riiat esitlema kui kohta, kuhu on lihtne tulla, kuid kust on raske lahkuda. Olen kindel, et Riial on palju mida turistidele näidata. Seega loodetavasti on sellest ilusast reklaamist palju kasu ning nad saavad oma majandusliku olukorda sellega parandada. Ma ei tea, kas nad suudavad selle idee ellu viia, kuid proovimata ei juhtu seda kindlasti. 2) Essee teemal ,,Ökoturismi hetkeolukord ja väljavaated tulevikust" Turism on tänapäeval maailmas suurim majandusharu ja töökohtade looja, turismi kasvutempo ületab nafta- ja autotööstuse kasvu. Nõudlus keskkonnasõbralike toodete järele mõjutab ka turismi arengut. Ökoturism on sel aastakümnel muutunud üle maailma tuntud turismisuunaks. Ökoturism on suhteliselt uus mõiste ja meilegi on ehk rohkem tuntud loodusturism.Ökoturism on sündinud inimeste murest keskkonna tuleviku pärast ja turismi poolt põhjustatud
maailma vanima saarega. [2] Hiiumaa sobib ideaalselt loodusesõpradele matkamiseks, purjetamiseks või lihtsalt rahulikuks puhkuseks. Suviti korraldatakse seal hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk. [2] Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad. [2] 2. TURISMISEKTORI HETKEOLUKORD MAAILMAS, EUROOPAS JA EESTIS Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) prognoosi kohaselt kasvab ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 763 miljonilt 2004. aastal 1,006 miljardini 2010. aastaks ja 1,561 miljardini aastaks 2020. Euroopa riikidesse tehtud reiside arv kasvab 415 miljonilt 2004. aastal 527 miljonini 2010. aastal ja 717 miljonini 2020. aastal. Välisreiside kasvule aitab kaasa uute sihtkohtade avanemine ja väljaarendamine teistes maailma regioonides ning
väljaselgitamine. 11. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel? Porteri 5-jõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 12. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Sõnastage eluline/praktiline näide. Demingi ringi abil selgitatakse välja, milline on hetkeolukord, püstitatakse eesmärgid, luuakse plaanid ning seejärel viiakse need ellu. Rõhk on õppimisel. Tegu on pideva arenemise tsükliga planeeri, teosta, kontrolli, korrigeeri. Plan (maaratle protsessi eesmargid ja nende saavutamiseks vajalikud muutused) Do (rakenda muutused) Control (hinda tulemuste tõhusust) Act (standardi ja stabiliseeri muutus või alusta tsüklit uuesti, sõltuvalt tulemustest) Näide: Õppeaasta on lõppenud
...........................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2. REKLAAMIGA SEONDUVAD PROBLEEMID......................................................12 3. REKLAAMINDUS EESTIS.......................................................................................17 3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL...............................................................17 2.2. Kuldmuna ja teised reklaamifestivalid, kus eestlased osalevad.......................... 20 2.3. Porteri mudeli ja SWOT-analüüsi rakendamine Eesti reklaamituru hetkeolukorrale............................................................................................................ 22 KOKKUVÕTE.....................................................