LAO DUS Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerim...
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist. · Kaupade komplekteerimine peab sujuma häireteta ja paindlikult,kaubad peavad olema paiguldatud oma hoiuko...
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises l...
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS.....................................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE.............................................
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4 Globaliseerumine ladustamises........................................................................................... 4 Laonduse areng lähitulevikus.................................................................................................. 5 Laonduse funktsioonid.......................................................................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinid...
Kontrolltöö küsimused Kokku 40p 1.Logistika kolm põhiprobleemi ja nende vaheline seos 5p Logistika kolm põhiprobleemi on : kulutused, varude suurus ja teenindustase. Seos: vähendada varude suurust, lühendada kohaletoimetamise aega, lühendada seadmete seisuaega, tõsta toote, kui ka teenuse kvaliteeti ja vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust. 2. Mis iseloomustab säästlikku (lean)logistikat? 5p Säästliku logistika eesmärk on teostada kõik operatsioonid säästes kõiki ressursse: inimesi, keskkonda, varusid, seadmeid, aega jne. Selleks korraldatakse materjalide liikumises efektiivsed vood, vältides jäätmeid ning kindlustades tellimuse täitmise minimaalse ajaga; minimeeritakse varud ja üldkulud. 3.Teenuste sisseostu põhjused 3p. Teenuste sisseostu põhjusteks võivad olla, soodsamad hinnad, vähene tööjõu kulu, väiksem põhivara kulu. Ettevõte ei pea ostma omale seadmeid ega palkama tööjõudu ning saab seda teha võimalikult soodsa hinnaga. 4....
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
Mõdriku 2018 Kaupade efektiivne ümberpaigutamine tootmissfäärist tarbimissfääri pole võimalik kaubavarude moodustamiseta. Kaubavarude hoidmiseks on vajalikud laod. Võib öelda, et ladu ei ole abiosakond vaid tegemist on logistilise keti täieõigusliku osaga. Laondus on iga logistikasüsteemi lahutamatu osa, mis tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult
tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. Ma arvan, et ühiskond ladudeta suudaks ka täiesti edukalt toimida. Muidugi oleks elu kallim ja raskem, kuid mingit moodi see ikka toimiks, kuna kõik on võimalik. Siinkohal mõtlesin ma eelkõige esmatarbekaupu. Teatud toodete puhul (näiteks tellimustoodete) ei vasta see tõele.. Ladudega ühiskond nagu meil ka praegu on, on väga efektiivne ja edukas. Ma arvan, et see on palju parem lahendus, kui see, et üldse ladusid poleks. Laod, ladustamine ja laondus on väga oluline. See muudab tarneahela ja kaupade liikumise tarnijast tarbijani kergemaks. Tavapäraselt tehakse logistikas kaubavarude juhtimise seisukohalt selge järeldus – varusid tuleb hoida ladudes ainult sellisel määral, et oleks tagatud suure hulga tarbijate katkematu, täies ulatuses teenindamine, mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas võimalikult
Eesti mereakadeemia Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin LAONDUS Essee Tallinn 2013 Laondus logistikas. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks.
lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela Michael Porter mudel - aitab analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua väärtust ja konkurentsieelise. Põhitegevused: Hankelogistika tooraine hankimine, ladustamine, laondus, transpordi planeerimine. Tegevused/operatsioonid- igasugune töötlemine, pakkimine, montaaz, hooldus, katsetamine ja kõik muud väärtust loovad tegevused, mis muudavad pooltoote lõpptooteks. Jaotuslogistika - Kõik mis on vaja valmistoote jõudmiseks kliendini: laondus, transport, jaotuse juhtimine. Turundus ja müük seotud tegevused, et saada ostjaid konkreetset toodet
Laojuhataja roll ja tööülesanded Üks tähtsamatest omadustest, mida nõutakse kaasaegselt laojuhilt on võime minna kaasa muutustega. Laondus on muutunud viimase kahekümne aasta jooksul rohkem, kui kogu eelmise sajandi jooksul. Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud ehk siis kõige kallim ressurss oleks täielikult ära kasutatud. Ta peab suutma mõjutada töötajate arvamusi, suhtumist, käitumist ja seisukohti selliselt, et saavutatakse optimaalne tootlikkus. Kontrolli, aga töötajate tegevuse kohta on raskem välja selgitada, kuna
liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus
efektiivselt tööd. Laotehnoloogiat jaotatakse: 1) Traditsiooniline tehnoloogia Madalad kaubaaluste riiulid, laiade vahekoridoridega. 2) Peenkauba tehnoloogia Peenkauba riiulid vahekoridoride erinevate laiustega. 3) Ruumi säästev tehnoloogia Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega.(siirderiiulid, läbivoolu riiulid, sügav laadimine) 4) Laosüsteemid (karusell, riiuli liftid) 5) Mini ja mikrolaad automatiseeritud laondus. Traditsiooniline tehnoloogia Madal kaubaaluste ladu laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 58m. Standard kõrguste vahemik on tavaliselt 15, 65m. Riiulite postid valitakse koormuse järgi, vastavalt kaubaaluste raskusele. Riiuli talad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 8501200kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on üldjuhul vahemikus 2,03,5m.
5. L. arengu etapid: 1.toit ja keskne periood(müüja keskne turg tootmiseleja jaotomisele effektivsusele pöörati vähe tähelepanu) 2.turundus keskne periood(müüja turu muutumine ostja turuks ja toodete ning teenuste valiku suuremaks) 3.logistika keskne periood(tarneahela juhtimise kontseptiooni loomine ja varude kasutamisearvestamise tarnimiselja jaotamiseltootmisel) 6. Eestis on hästi organiseeritud laondus ja veondus, aga meil üldse ei ole tootmist. 7. L.põhitõdesid rakendatakse tootmises, turustamisel, transpordis, infovahetuses, ladustamisel, varudejuhtimisel 8. L.mession: jagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õiges soovitud koguses,õiges kohas,õige hinnaga,õige ajal,et kindlustada ettevõtet maximaalne kasum.Pakkuda kaupa ja teenuseid tarbijale vajalikul hetkel vajalikus kohas. 9. L
suure arengu ja suuna selle poole annab kindlasti ka see, et riigid teevad omavahelist koostööd. Tahetakse koos areneda ja muuta kauba transpordi valdkonda lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Näitena võib tuua erinevad lennufirmad, raudteede ehitused läbi riikide ja üldse suuremad teed, mis riike ühendavad. Ligipääs on paljudesse erinevatesse kohtadesse. Lisaks ka laevaühendused. Transpordi vahendid veavad erinevat kaupa. Kaup tuleb laost ja selleks on oluline osa logistikas ka laondus. Ladude ülesanneteks on kaupa hoiustada. Ladudesse liigub kaup sisse ja välja ning ladudes ka pakendatakse transporditavat kaupa. Kõik need tegevused hõlmavad erinevaid töövaldkondi. Kokkuvõtteks võib öelda, et logistika valdkond on läbi aastate tohutult arenenud ja kõik tegevused on toodud kokku. Tegevused on ühendatud veel paremaks teeninduseks ja teenuse pakkumiseks. Valdkonda kuulub väga palju töökohti, mis vajavad alati täitmist. Kõik
otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule? Euroopa Liit, piiride avanemine, arusaamine, et tooteid ei saa ainult suurte kogustena laos hoida, transpordivõimaluste areng(autod kiiremad, lennukid), tarbimise suurenemine ning selle tõttu ka kaubamahtude suurenemine. Materjalivoog(transport, laondus, pakkimine), infovoog. 12. Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis haaravad toiduainete logistikat? Tegevusala vaatenurk annab sageli hea lähtekoha logistika sisu mõistmiseks, kuna sel puhul tuleb logistikat vaadelda mitme ettevõtte ehk tegevusala kesksena. Nt toiduainete logistika haarab põllumajandust(tooraine töötlemist), toidukapuade tööstust, kaubandust ja tarbijat. Tegevusala haaramisega selgitatakse välja paralleelsed laod, asjatud kauba töötlemise ja
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
Ehitus Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Töötlev tööstus Haridus Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Muud teenindavad tegevused Info ja side Majutus ja toitlustus Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nim...
Tootmine Ehitus 1% Tootmine 0% Jae- ja hulgimüük sh 1% 5% mootorsõdukite müük ja parandus Transport, laondus ja 6% 7% Transport, laondus ja kommunikatsioon kommunikatsioon 11% 9% 32%27% Põllumajandus, Põllumajandus, jahindus jahindus ja ja
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Klienditeenindus logistilistes süsteemides Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Klienditeeninduse tähendus minu jaoks.........................................................................3 Klienditeeninduse mõiste...............................................................................................3 Klienditeeninduse elemendid.........................................................................................3 Klienditeeninduse faktorid...........................
Maakonna keskuseks on Tallinn, mis ühtlasi on ka Eesti riigi pealinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus [2]. 3 Joonis 2. Harjumaa kaart Harjumaa on üks paremini ja kiiremini arenevaid piirkondi Eestis. Just siin on kõrgemad palgad ning madalam töötus võrreldes teiste maakondadega (Joonis 3). Joonis 3. Keskmine brutopalk ja töötusemäär maakondade kaupa 2012 aastal. Allikas: Statistikaamet 4
· Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud o Logistika täiendkulud: jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsiooni- ja garantiikulud Logistika ja varade tootlus · ROI return on investments (investeeringute tootlus)
Töötlev tööstus 799 1 083 5,9 5,6 Elektrienergia ja gaasiga 1 190 1 627 7,0 7,3 varustamine Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9 Ehitus 847 1 148 6,2 6,2 Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7 Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1 Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8 Info ja side 1 396 1 903 7,5 7,2 Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1 Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 1 039 1 404 5,3 5,5 tegevus
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 5916 6727 7321 8000 8482 9630 10385 12560 Ehitus 4379 5232 5891 6684 7468 8480 10075 13020 Hulgi- ja jaemüük 4706 5359 5885 6737 6915 7401 9111 10961 Hotellid, restoranid 3054 3771 3551 4180 4535 5421 6148 7146 Veondus, laondus ja side 6027 6468 7074 7362 8048 8859 10126 12545 Finantsvahendus 10889 12249 13258 14556 14998 16384 16915 21205 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 4980 6299 8122 8090 9332 9724 11433 12248 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 6287 6958 7844 8524 9224 10101 11482 14301 Haridus 4187 4770 5366 5873 6475 7219 7949 9393
Esimesel päeval loeti kaubad üle ja teisel tehti teatud toodetele kontroll. Alguses loeti üle lao kaup ning kui pood suleti, alustati müügisaalis kauba lugemisega. Inventuuril osales kogu personal. Kuna Kaupmehel pole skännereid, tuli kaubad ükshaaval üle lugeda, üks toode panna kõrvale, sellele kleepida kollane hinnasilt ning sellele panna kirja arv, kui palju seda toodet on. Seejärel tuli sellega minna kassasse ja seal sisestati programmi, kui palju teatud toodet on. 2.3 Laondus ja kaupade käsitsemine Kaupa riiulisse pannes panin euemad tooted taha- ja vanemad ettepoole. Kui toodet oli riiulis kahes reas, sai ühe rea panna lahtiseid tooteid ja teise hulgipakendina, kui ei, panin taha hulgipakendi ja ette lahtiseid tooteid. Pikaajalisemad kliendid loomulikult teadsid, et reservist üldjuhul on võimalik saada kaupa hulgipakendiga. Reservkohad olid ülemisel riiulikorrusel või kõige alumisel, kui seal teisi müüdavaid tooteid pole. Kui kaubal on koht
· Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid o siirderiiulid · Laosüsteemid o vertikaalkarussell o horisontaalkarussell o tower laod o riiuliliftid o mini-ja unit load · Automatiseeritud laondus Traditsiooniline tehnoloogia. Madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 5,0-8,0 m. Standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,0-3,5 m. Riiuliõrre pikkused: 950mm 1-le EUR alusele
tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK). Aastast 2008 kehtib majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK 2008. Vastavalt sellele klassifikaatorile kuuluvad teenustesektorisse jaod G-S (vt Tabel 1) (EMTAK 2008 selgitavad märkused, 2012). Tabel 1. EMTAK 2008 teenustesektori struktuur Jagu Pealkiri G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus N Haldus ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused 1.1.1 Areng
esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega. Terminit logistika on äritegevuses traditsiooniliselt kasutatud materjalivoogude juhtimise kohta (Dawis & Manrodt 1994) ning see tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1].
enud aknas klõpsa Horizontal Axis Labels lahtris. Märgista aastad ja klõpsa etabeli lisamiseks vali Chart Design menüüst Add Chart Element-Data d Keys. aiemaks paremal või vasakul serval olevast konnektorist. Aktiivselt tegutsevate ettevõtete jagunemine majandusharude järgi Tegevusvaldkond Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvaraalane tegevus Ehitus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Töötlev tööstus Veondus ja laondus Muud teenindavad tegevused Majutus ja toitlustus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Info ja side Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Finants- ja kindlustustegevus Haridus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Mäetööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus Maksu- ja Tolliameti andmed 1
3. Mäetööstus 8687 8734 10070 4. Töötlev tööstus 6696 7526 8844 5. Elekter-,gaas 7468 8480 10385 6. Ehitus 7468 8480 10075 7. Hulgi-jaemüük 6915 7401 9111 8. Hotellid, restoran. 4535 5421 6148 9. Veondus, laondus 8048 8859 10126 10. Finantsvahendus 14998 16384 16915 11. Kinnisvara, rent. 9332 9724 11433 12. Avalik haldus 9224 10101 11482 13. Haridus 6474 7219 7949 14. Tervishoid 6524 7900 9026 15. Kalapüük 4430 4575 7107 16. Muu sotsiaal
. Kalapüük 0,9% .. Töötlev tööstus 12,4% 9,2% Ehitus 8,8% 3,6% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 27% 24% Hotellid ja restoranid 3,5% 9% Veondus, laondus ja side 12,2% 4,2% Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 14,2% 10,8% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus .. 1,6% Haridus 7,3% 18,6% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1,2% 6%
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
+62 miljonit krooni. Eesti eksport on pidevalt domineeritud ühe kaubaartikli poolt - puit ja puidutooted (2003. a. 311 miljonit krooni, 2002.a. 236 miljonit krooni). Investeeringud Vastavalt Eesti Panga andmetele olid Iirimaa firmad seisuga 30.06.2004 investeerinud Eestisse 145,5 miljonit krooni. See moodustas 0,2% otseinvesteeringute mahust ja andis Iirimaale riikide pingereas 26. koha. Iiri investeeringud on läinud järgmistele aladele: hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja põllumajandus. Ettevõtete äriregistris on registreeritud 46 Iiri osalusega firmat. Kahepoolsed suhted 1998. a. Eestile esitatud kutse alustamaks läbirääkimisi Euroopa Liiduga tihendas Eesti ja Iirimaa omavahelist suhtlemist. Eestit on sestpeale külastanud peaminister Bertie Ahern (1998. a. kevadel, 2003. a. suvel ning 2004. a. kevadel) ja president Mary McAleese (2001. a. kevadel). Iiri EL eesistumine 2004. a. esimesel poolel ning Eesti
kinnitada teadmised praktilisest küljest ja meelde jätta, kuidas merevedude 29 organiseerimine toimib ja mida on vaja alati silmas pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Yrjö Saarinen, 2012. Kursusetöö koostamise metoodiline juhend. 2. A.Eidast. 2012. Laevanduse töökorraldus ja ökonoomika 3. Loodla R. 2003. Lastikäsitlus. 156 lk 4. Lastindus ja laondus. T.Hunt ja A.Kiisleri loengukonspektid 2014. 5. UNCTAD’s Iron Ore Market 2011–2013 report : http://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx? OriginalVersionID=206 6. Marine Management Organisation, 2013 https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/3 21944/ 1037l.pdf 7. http://www.marinetraffic.com/ 8. Port of Kokkola | Voimakkaasti kasvava yleissatama http://www.portofkokkola.fi/
Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Hulgi- ja jaekaubandus Tertsiaarsektor Hotellid ja toitlustus Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
