F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB),
kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Artikkel 5 1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. 2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või kaubaliigi või kaubasaadetise kohta. Artikkel 6 1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht; b) saatja nimi ja aadress; c) vedaja nimi ja aadress;
asendades rikkis bussi reservbussiga maksimaalselt kakskümmend viis (25) minuti jooksul. 4.1.6. Bussi rikke, purunemise, liiklusõnnetuse vms korral on vedaja kohustatud sõiduplaanist kinni pidama ning asendama sõidukõlbmatu bussi nõuetekohasega, arvestades seejuures nõuet, et sõitjate kohaletoimetamisega viivitamine ei ületaks kakskümmend viit (25) minutit. 4.1.7. Kui vedaja on lepingutingimusi rikkunud, teatab tellija sellest viivitamata vedajale. Pärast tellijalt asjakohase teate saabumist peab vedaja rakendama kõik võimalikud abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja teatama täitmisest tellijale. Kui puuduste viivitamatu kõrvaldamine on ilmselt võimatu, lepivad lepingupooled kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks. 4.1.8. Vedaja on kohustatud järgima kutsetegevuses vajalikke mõistlikke suhtlemisnõudeid ning tagama, et sõidukijuhid ja piletikontrolörid teenindaksid sõitjaid viisakalt, korrektselt ja abivalmilt. 4.1.9
Tsarter üheks reisiks (Voyage Charter) tsarter sõlmitakse üheks reisiks. Kasutatakse juhul, kui veod ei oma reisidel mitte mingit regulaarsust. Omab olulisi puuduseid vedaja kulude, esmajärjekorras sadamatasude formeerumisel. Tsarter järjestikuteks reisideks (Consequtive voyages) tsarter sõlmitakse teatud arvuks järjestikusteks reisideks mingi kindla kauba veol kokkulepitud sadamate vahel. Vedajale kulude kokkuhoiu seisukohast kasulikum variant. Generaaltsarterid (General Charter-party) omavad sõltuvalt nende kasutamisest mõlema liigi tunnuseid. Need tsarterid kehtivad tavaliselt pikema aja (aasta, kvartal) jooksul või isegi tähtajatult. Tsarterid sõlmitakse konkreetsete kaupade (kaubagruppide) veoks kindlatel veosuundadel. Laevatüübid, prahihinnad ja muud kommertstingimused
9.05.2010 Transport ETV0120 14 7 9.05.2010 Transport ETV0120 15 Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk Veoleping, 1. jagu Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. · Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 8
Vedajale kolme päeva jooksul pärast kauba kaotsimineku või kohtuvaidlused ega vedamisest kahjunõude kättetoimetamist. Kui lõikest 6 ei kahjustumise korral peab vahekohus või tulenevate nõuete esitamise tähtaeg tulene teisiti, vabastatakse vedaja kaubasaaja esitama konventsioonist aegumistähtaeg on lasti kaotsimineku ja laev igal juhul igasugusest vedajale kaebuse tulenevate kohustuste üks aasta kauba või kahjustamise vastutusest kauba suhtes, kirjalikult hiljemalt lasti rikkumisest tulenevaid üleandmisest alates. kohta olenemata sellest, kui see on, välja talle üleandmise päevale vaidlusi ei tohi algatada arvatud juhul, kui pretensiooni järgneval tööpäeval. pärast kahe aasta § 48. Nõuete
kohaletoimetamise kuupäev oli kokku lepitud. -isegi siis, kui nõude esitaja tõestab viivitusest põhjustatud kahju tekkimist, on vedaja vastutus piiratud veotasu suurusega. Kaupade kohaletoimetamisega viivitamine. Kaupade kohaletoimetamisega viivitamiseks loetakse järgmised juhused: · Kui ületatakse kokkulepitud veotähtaega · Kui kaupa ei toimetada kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti. Kaubad loetakse kaotatuks juhul,kui · Kaubad ei jõua sihtpunkti 30päeva jooksul alates kokkulepitud tarnetähtajast. · Kaubad ei jõua sihtpunkti 60 päeva jooksul alates kaupade vastuvõtmise päevast arvates(kui tarnetähtaeg oli kokku leppimata). Vedaja vastutuse suurus kaupade kaotsimineku või vigastamise eest. Vedaja poolt nõude esitajale makstav hõvitussumma määratakse kindlaks kauba veoks
suhetest teenuse osutajatega. Sellest tulenevad finantsarveldused jagunevad kahte liiki: a) teenused tellib laevaomanik, kuid tasumine toimub läbi agenteerimisfirma üldiste kulude arve alusel. b) Teenused tellib ja nende eest tasub teenuste osutajatele agent. Sadamakulude arveid võib sõltuvalt nende koostamise ajast, eesmärgist, täpsusest jms jagada mitmesse kategooriasse: eelnev arve (selle saadab agent vedajale enne laeva sadamasse saabumist, mõnikord enne prahilepingu sõlmimist), arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata).
vahel tonn), siis on kõigile osapooltele oluline, et kaup oleks kindlustatud. Kuna kaup toimetatakse transpordifirma poolt sisuliselt uksest ukseni, siis on väga oluline osa vedaja vastutuskindlustusel, mis varguse ja õnnetusjuhtumi korral katab kahjustatud, hävinenud või varastatud kauba maksumuse, kuid mitte rohkem kui 8,33 SDR kg kohta, mis on 21.05.2014 seisuga veidi enam kui 0,88 eurot (International Monetray Fund). Vedajale lisab kindlust ka saatja poolt lisatud plomm, mis sihtkohas maha võetakse ning kindlustab, et koormaruumi ei ole vahepeal avatud. Kuna saatja kasutab vaid üht vedajat ja veoliiki, ei ole vajadust logistikateenuse järele. Samuti puudub vajadus laoteenusteks, kuna kaup laaditakse otse müüja kogumisplatsilt ning toimetatakse ostja kogumisplatsile. See on saatja jaoks kulude kokkuhoid ning tasuda tuleb vaid transpordi eest.
DOKUMENDID(1) CMR Rahvusvaheline saateleht CMR International Consignment Note on dokument, mis peab kaasas olema kõikjal rahvusvahelistel maanteevedudel ning vastama kõigile CMR rahvusvahelise konventsiooni nõuetele. CMR on ühtlasi ka kaupade ekspedeerimislepinguks. Saateleht pole üldjuhul läbirääkimiste käigus muudetav ja üle kantav kolmandatele osapooltele. Dokument koostatakse tavaliselt kolmes eksemplaris, millest üks jääb kauba saatjale, üks saajale ja kolmas vedajale. MAISMAATRANSPORDI DOKUMENDID(2) Raudteetranspordi saateleht Rail- Waybill Saatelehel on raudteetranspordis põhidokumendi roll analoogiliselt CMR saatelehega maanteel. Kui transaktsioonile kohaldub CIM konventsioon, siis kasutatakse CIM saatelehte (CIM Consignment Note). Tavaliselt tehakse 6 koopiat. SERTIFIKAADID(1) Garantiikiri Letter of Indemnity On dokument, mille võib esitada ekspedeerijale juhul, kui kõik orginaalkonossomendid on teatud põhjustel
niisugune · vormistus või toiming on nõutav; · kokkulepe vedamise viisi kohta, muu hulgas lahtises ja katmata sõidukis või tekil. · Lepingupoolte kokkuleppel võib veokirjas märkida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata · andmeid. · Saatja väljastab ja allkirjastab veokirja kolmes eksemplaris, millest üks jääb saatjale, üks liigub · koos veosega ning üks antakse vedajale. Saatja nõudmisel allkirjastab vedaja veokirja 5. KAUBAVEO VÕIMALUSED 5.1. Õhutransport Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik kaupu transportida helikopteriga ja õhupalliga. Viimaste osatähtsus on vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud
pärast kauba mahalaadimist, et teda puudutavad ohtlike ainete autoveo nõuded on täidetud. Ohu- tuse tagamiseks peab saaja : • läbi viima sõiduki ja konteineri puhastamise; • kindlustama mahalaaditud konteineri täieliku tühjaks laadimise, puhastamise ja degaseeri- mise ning samuti vastavate ohumärgiste eemaldamise. • Kui kontrollimisel avastakse nõuete rikkumine, peab saaja tagastama konteineri vedajale alles siis, kui on toimunud rikkumise kõrvaldamine. 5 5.LAADIJA, PAKKIJA, PAAGI TÄITJA JA OPERAATORI KOHUSTUSED Laadija kohustused : • ohtlikud veosed andma üle vedajale vaid juhul, kui need on nõuetekohaselt ettevalmistatud; • veenduma nii tühjade pakendite kui ka juba pakitud kaupade puhul kahjustuste puudumises;
erialaorganisatsiooni ei olnud, oma teenust pakuti vedaja agendina. kasv, rahvusvahelistumine agendi roll on liiga piirav kohtupraktika "all or nothing" kas agent või printsipaal vahepealset ei ole. Eristuse alused kas ekspedeerija on andnud välja veodokumendi? muidu väga selge kriteerium, probleemid kui sp on väljastanud ambitsioonika toimega dokumendi kas klient saab selle veodokumendi alusel esitada nõudeid tegelikule vedajale? enamus ookeanikonossemente, olles tunnistuseks vedaja ja kliendi vahelisest lepingust, teevad viite sple kui agendile kas ta täitis mõne osa veoteenusest oma töötajatega? mõnikord on oluline teada, kas osa veoteenusest tehti teise vedaja poolt alltöövõtuna kas ta sai komisjonitasu teenuselt või teenis ostu ja müügihinna vahelt? väga harva võtab sp tellijalt komisjoni, enamasti soovivad kliendid täissummat
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 14. Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee
eraldamist enne selle vastuvõtmist ostja poolt, loetakse asi ostjale üleantuks, kui müüja on teinud kõik vajaliku, võimaldamaks ostjal asi vastu võtta. (4) Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. (5) Kui müüja on tarbijalemüügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. § 210. Müüja täiendavad kohustused asja vedamise puhul (1) Kui müüja peab andma asja üle vedajale ning asi ei ole tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud, peab müüja ostjale teatama, et ta andis asja vedajale üle, ja asja seejuures täpselt kirjeldama.
Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul. CIF - Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul. CPT - Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. CPT Carriage Paid To CIP - Müüja peab kindlustama kauba ostja arvel klauslis mainitud (vedu makstud kuni) sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud, veokindlustuse ja veo sihtkohani. Kasutakse kõikide
sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduses nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta. Kui teda ei ole tunnistatud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigis hea maine nõudele mittevastavaks, mille kohta on tegevusloa andja saanud kinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse sätestatud korras. Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse
annab eelise veolubade ja mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt. Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki eeskirjadele. Alles S-nõuetele vastav veok koos samadele nõuetele vastava haagisega saab taotleda S-sertifikaati. 3 ERAA- Eesti Autovedajate Assotsiatsioon 4 TIR- (Transports Internationaux Routiers) kasutavatel veoautodel ja poolhaagistel. Väike sinine tahvel tähendab veokijuhile, vedajale ja tarnijale kiiret ja tõhusat rahvusvahelist kaubavedu. 5 CEMT- Euroopa Transpordiministrite Konverents Sergei Kulakov 6 TTK TLI-11 3.12.2012 S-sertifikaat väljastatakse uue tehasest tarnitud veoki puhul kas otse tehasest või tehase esindaja poolt, mis kehtib ühe aasta
3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud; 4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta; 5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta. (3) Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. (õ) 27.05.2008 15:35
suhetest teenuse osutajatega. Sellest tulenevad finantsarveldused jagunevad kahte liiki: a) teenused tellib laevaomanik, kuid tasumine toimub läbi agenteerimisfirma üldiste kulude arve alusel. b) Teenused tellib ja nende eest tasub teenuste osutajatele agent. Sadamakulude arveid võib sõltuvalt nende koostamise ajast, eesmärgist, täpsusest jms jagada mitmesse kategooriasse: eelnev arve (selle saadab agent vedajale enne laeva sadamasse saabumist, mõnikord enne prahilepingu sõlmimist), arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata). 1
müüja territooriumist. b. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale) c. C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja tarneklausli (CFR, CIF, CPT ja CIP) puhul peab müüja oma kulul sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse (CFR ja CIF) või sihtpunkti (CPT ja CIP). NB! Samal ajal läheb kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle müüja maal, kui müüja on andnud kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF)
sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee; 19) sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks; 20) taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument. Teenuse liigid: liinivedu, juhuvedu, taksovedu Turulepääsu tingimused, nõuded vedajale: 1. Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse. 2. Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga, mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris. 3. Hea maine (ei ole karistatud) 4. Heaks maineks loetakse ka neid, kellel on andmed registrist kustutatud. 5. Vedaja peab määrama ühe või mite veokorraldajat, kelle maine on hea. 6
saadetakse, soovitatavalt tähitult, teisele poolele ja kui sellele vastu ei vaielda, siis loetakse leping sõlmituks kinnituskirjas toodud tingimuste alusel. Erinevalt TsK-s sätestatust ei pea VÕSi kohaselt leping enam sisaldama kokkulepet kõigis olulistes tingimustes, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka sellistele kokkulepetele jõudmata. Näiteks ei pea lepingusse olema märgitud vedajale makstava tasu suurus. VÕSis eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nende tasulisust. Nüüd on juba pigem tellija huvides märkida veotellimusse veotasu suurus, et tasu määramise aluseks ei võetaks kõrgemat turuhinda. Ka lepingu muutmine on VÕSi kohaselt paindlikum. Kui kirjalikus lepingus on küll kokku lepitud, et muudatused on kehtivad vaid kirjaliku vormi andmisel, siis juhul, kui mõlemad pooled on
otsivale laevaomanikule või -operaatorile. 2. VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS Mereveoleping. Vedaja vastutus Vastavalt mereveolepingule kohustub vedaja (ingl carrier), kelleks võib, kuid ei pruugi alati olla laevaomanik, kindlaksmääratud sadamas kauba saatjalt (ingl shipper) vastu võtma, sihtpunkti vedama ja andma seal üle vastava volitusega isikule ehk kauba saajale (ingl consignee). Prahtija (ingl charterer) kohustub maksma vedajale kaubaveo eest lepinguga määratud tasu (veotasu või prahiraha). Peale laevaomanikku võib mereveoteenust osutada isik, kelle käsutuses on laev rendilepingu või ajatšarteri alusel. Prahtijaks võib olla kauba saatja, kauba saaja, ühte neist (või mõlemaid) esindav transpordi-ekspedeerimisfirma või muu kauba käsutaja või selle esindaja. Mereveoleping peab sisaldama lepingupoolte nimed, prahiraha (veotasu) suuruse, laeva ja
kliendi nõuded Logistiline ahel - logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone Loovutusala - piirkond laos (keskmiselt 10-15% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks hoiustamiseks enne kauba loovutamist kliendile või vedajale M Maksuamet on rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses Manuaalne - käeline, kätega tehtav N Neto - puhtal kujul, pakend või kulud maha arvatud O Omakapital - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe Optimaalne teenindustase - tase, mille puhul kulude edasisel vähendamisel hakkavad
kasutatakse liinilaevanduses; · kuna liinikonossementi võidakse kasutada nn. läbiva konossemendina (ingl through bill of lading) ehk selles kajastub kaubapartii vedu mitme järjestikuse laevaga, siis kõnesoleva veoga seotud infole (laeva nimi, laadimis- ja lossimissadamad) lisandub info eelmise vedaja nime (ingl pre-carriage by ...) ja eelmiselt vedajalt kauba vastuvõtmise koha (ingl place of receipt by pre-carrier), samuti järgmisele vedajale kauba üleandmise koha (ingl place of delivery by on-carrier) kohta; erinevalt tramplaevandusest, kus kauba kirjeldus ja kogus sisalduvad prahilepingus, on liinikonossement peamine kauba andmeid sisaldav dokument, mille alusel määratakse kindlaks veotasu; seetõttu võib kauba kirjeldusele pühendatud osas olla rohkem erinevaid lahtreid ja info ise olla üksikasjalikum, nt. kauba mark ja
õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise. Autoveo korraldamine Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole just sätestatud teisiti.Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja riigi vahel mis on märgitud veoloal, või läbi selle riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. Kes taotleb veoluba peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab taotlejale veoloa. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või veoloa võib vedaja üle anda ainult tema juures töölepingu alusel
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama
23. Varssavi konventsiooni sätted: kauba saatelehe sisu. Kauba saatelehe sisu Täitmise koht ja kuupäev, lähte- ja sihtpunkt, kokkulepitud peatused, kaubasaaja nimi ja aadress, kaubasaatja nimi ja aadress, esimese vedaja nimi ja aadress, kauba laad, pakkide arv, pakendi liik ja täpne märgistus või numbrid nendel, kauba kaal ja kogus ja maht või mõõtmed, kauba ja pakendi väline seisukord, veo maksumus, kauba väärtus, kauba saatelehe eksemplaride arv, dokumendid – mis anti vedajale koos kauba saatelehega, veo teostamise tähtaeg ja veo marsruudi lühike kirjeldus, märge selle kohta – veole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust
kohta, võib ta pangas nendega tutvuda oOstja tasub dokumentide eest (kui tingimuseks ‘Dokumendid makse vastu’) või aktsepteerib maksekohustuse tulevikus (tähtajalise maksekohustuse korral)(tingimuseks ‘Dokumendid aktsepteerimise vastu’) ning pank loovutab ostjale dokumendid oRaha ülekandmine müüja panka (kas dokumentide lunastamise päeval või maksetähtpäeval tulevikus) oMüüja pank kannab raha müüja kontole oKauba kätte saamiseks esitab ostja kauba dokumendid vedajale oJuhul kui on vaja tollida saab peale tollimist saab ostja kauba kätte Kauba müüja risk sõltub inkasso puhul eelkõige ostjast. Ostja võib jätta talle esitatud inkassodokumendid aktsepteerimata, keeldudes sellega maksmisest ning loobudes kaubast.Inkassotehingus pankadel ei ole sel juhul mingit õigust ostja suhtes sanktsioone rakendada ja sundida teda makset sooritama. Dokumentaalne inkasso Mida peab ettevõte taotlemiseks tegema/esitama?
Ka laadimise peab organiseerima ostja. FCA (tarnekoht) Free Carrier Müüja mure on kaup veovahendile laadida ja vajadusel Franko vedaja ekspordiformaalsused täita; edasi kõik ostja hool ja risk. CPT (sihtkoht) Carriage Paid to Müüja kohustus on kaup vedajale üle anda. Riski Vedu makstud kuni üleminek ostjale ja sihtkoht, milleni müüja peab veo organiseerima, on erinevad ja tuleks lepingus täpsustada. Ekspordiformaalsused korraldab müüja CIP (tarnekoht) Carriage and Insurance Paid to Sarnane CPT-ga, siin maksab müüja aga ka
3) omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); 4) elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Elanike jäätmehooldusalased kohustused: Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras: 1) viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama;
täitmisest on möödunud üle ühe aasta; 3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud; 4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta; 5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta. (3) Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. (4) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis
kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse Kahjustumine: Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust. Hilinemine: Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. EEA üldtingimused-
· 6. Teavitamine inkasso dokumentide saabumisest · 7. Ostja tasub dokumentide eest (kui tingimuseks `Dokumendid makse vastu') või aktsepteerib maksekohustuse tulevikus (tingimuseks `Dokumendid aktsepteerimise vastu') ning pank loovutab ostjale dokumendid · 8. Raha ülekandmine müüja panka (kas dokumentide lunastamise päeval või maksetähtpäeval tulevikus) · 9. Müüja pank kannab raha müüja kontole · 10. Kauba kätte saamiseks esitab ostja kauba dokumendid vedajale · 11. Peale tollimist saab ostja kauba kätte SWEDBANK FAKTOORING Eelised · faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; · vabastab ettevõtte käibevahendid; · lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; · suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Jaguneb: · 1.Siseturufaktooring · Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides
MAHULINE TÄITEASTE- lastiruumi täitva veoste ruumala ja veovahendi või -ühiku lastiruumi veoks kasutatava ruumala suhet väljendatuna protsentides. LAADIMISMEETER (LDM)- veovahendi või- ühiku koormaruumi pikkuse meeter, mida on võimalik kasutada selle laiuse ja kõrguse täies ulatuses. Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik. Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif, on ka sel juhul vedu kahjumlik. ARVESTUSLIK KAAL- veoraha aluseks olev kaal, mil lastiruumi mahutavus kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba ...
kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused must konossement); laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party). Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm). 2. Veokirjad ehk mittekaubeldavad veodokumendid: mõiste ja nõuded- Veokiri on non-negotiable document nimeline ehk mittekaubeldav Omadused : on tunnistus kauba üleandmisest vedajale on veoleping või tunnistus veolepingu olemasolust veokirjaga teele saadetud kauba saab kätte saajana nimetatu, st pole vaja esitada veokirja originaali Enamasti saab piirata kauba kättesaamist ostja poolt COD-tingimusega o Mereveokiri - Elektrooniline kauba omandit tõestav document. Selle alusel annab laevaagent kauba saatjalt saajale üle pärast lihtkonossemendi koostamist
käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 25. Kaubaveolepingu mõiste ja sisu. (1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). (2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. 26. Pakettreisilepingu mõiste ja sisu, (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). (2) Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud,
02.2012) 7. Koppel, K. (2011) Elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ABB [WWW materjal] http://uudised.err.ee/index.php?06241781 (viimati vaadatud 3.02.2012) 8. Smutov, M. (2012) Teatrid saavad saastekvoodi raha eest energiasäästliku lavavalgustuse ja bussid [WWW materjal] http://www.postimees.ee/716858/teatrid-saavad-saastekvoodi-raha-eest- energiasaastliku-lavavalgustuse-ja-bussid/ (viimati vaadatud 3.02.2012) 9. Kümme esimest saastekvootide eest soetatud bussi anti üle vedajale [WWW materjal] http://www.epl.ee/news/online/kumme-esimest-saastekvootide-eest-soetatud-bussi-anti-ule- vedajale.d?id=63273736 (viimati vaadatud 3.02.2012) 10. Must, B. (2012) Saastekvoodi hinna kukkumisel kahetine mõju. Äripäev. Nr 17 (4439), lk 4-5 11 Lisad · Pilt 1. Süsinikdioksiidi taseme tõus http://www.bioneer.ee/static/files/012/t2_kristjan_velbri_3.jpg · Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid http://www
1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 12.Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas kirjeldatakse Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist;
Konteinereid saab kasutada erinevate toodete veoks Kindlustamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed, võrreldes muude veoviiside kindlustuskuludega. 64. Nimeta konteinerite kasutamise puuduseid (vähemalt 5)? Kapitalimahukus konteinerite käitlemine nõuab suuri investeeringuid vastavasse infrastruktuuri ja tehnikasse kõikidelt veoahela osalistelt. Tühjad konteinerid tuleb vedajale / liisijale tagastada, see suurendab logistikakulusid Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel. Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu. Enamus konteinerivoogusid on tasakaalustamata Globaalselt moodustab tühjade konteinerite käitlemine 20% sadamate konteinerikäibest. 65. Kuidas kinnitatakse konteinereid laeva tekile?
liikmesriigi territooriumi, ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamat. (vt järgmine slaid) CEMT-i kolimisveoluba, mis annab õiguse piiramata arvuks kolimisvedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahel ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumi. CEMT-i veoloa andja trükib CEMT-i veolubade kasutamiseks piisava arvu logiraamatuid. CEMT-i veoloa andja annab vedajale koos CEMT-i veoloaga logiraamatu, millele kantakse sama number, mis on CEMT-i veoloal. Uue logiraamatu võib välja anda üksnes juhul, kui eelmine logiraamat on täis saanud. Logiraamatu kasutamisel peab vedaja täitma järgmiseid sätestatud nõudeid: 1) CEMT-i veoluba kehtib ainult koos logiraamatuga;
koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner. Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Konteineri korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kuid lepingu alusel on võimalik konteineri hooldus üle anda vedajale. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid. Biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse viia paber- või biolagunevates kottides, mida saab jäätmevedajatelt ning kauplustest. Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks ning looduse säästmiseks on vajalik jäätmete liigiti
järgmiste võimaluste vahel: a) võrreldavatel tingimustel ilma igasuguse lisatasuta marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule. Teave reisijate õiguste kohta ja kaebuse esitamine Kui reisija soovib esitada vedajale või terminalioperaatorile kaebust, peab ta selle esitama kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Vedaja või terminalioperaator peab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitama reisijat sellest, kas tema kaebus on rahuldatud, tagasilükatud või veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. 15. Bussireisijate õiguste kaitse
Tähendab veolepingu muutmist. 35. Mis on veotariif ja millised näitajad seda raudteel mõjutavad ja millise veoühiku kohta tariif kehtib? See on veotasu, mis sõltub peamiselt veokaugusest ja kaubakogusest. Seda mõjutavad vaguni tüüp, veo marsruut, veoteekonna pikkus, kaubagrupp, veomaht. Kehtib veetava kaubatonni kohta. 36. Mis on veotasu raudteel ja millest see koosneb? Veotasu on rahaline hüvitis, mida vedude tellija tasub vedajale tehtud või tehtava transporditöö eest. Veotasu arvutamise aluseks on enamasti veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht, mida mõõdetakse kombineeritult teepikkuse ja kaalu- või mahuühikutes. 37. Millal on sõlmitud kauba veoleping raudteel? 38. Millised võivad olla veo maksetingimused? Mis valikuid mõjutab? 39. Kes maksab üldjuhul raudtee veomaksed rahvusvahelistel vedudel? Ekspediitor 40. Mida tähendab veoraha paranduslik koefitsient? Too üks näide
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
võivad olla väga keerulised. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusloa omav äriseadustiku nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a. Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja nõudmisel allkirjastab veokirja ka vedaja, sel juhul tõendab veokiri ka veose vastuvõtmist vedaja poolt. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustamise eest, vajaduse korral ka tähistama, et vedaja saaks veosega toimida vastavalt lepingule. Samuti peab aatja veose vedamiskindlalt ladima ja kohale paigutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
