Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"reisijatevedu" - 57 õppematerjali

reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu; Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu).
thumbnail
6
docx

Reisijatevedu

20/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud: Valige üks või mitu: a. trollibuss b. sõiduauto (6-9 istekohta) c. buss d. tramm e. reisirong Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vali alljärgnevatest õiged liini/ võrku iseloomustavad näitajad Valige üks või mitu: a. peatused b. peatuste vahekaugus liinil c. liini pikkus d. ekspluatatsiooniline kiirus e. liini veovõime f. jalgsikäigumaa pikkus g. reisi, sõidu keksmine pikkus Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vii kokku mõiste ning selle tähendus. Vastus 1 Tänavavõrk...

Transpordi- ja laologistika
71 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Reisijatevedu

Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...

Logistika
101 allalaadimist
thumbnail
4
docx

REISIJATEVEDU tööleht

Õpperühm:......................kuupäev:................. Juhend töölehe täitmiseks  Täitke tööleht õppejõu poolt moodustatud rühmades  Võtke täidetud tööleht kaasa ja esitage õppejõule Ülesanne 1 Liini iseloomustamine Vali üks Tallinna ühistranspordi liin ning iseloomutsa seda Vihje 1: konspekt maksimaalset vastavalt käesoleva nädala teoreetilistes materjalides MOODLE keskkonnas käsitletud liini iseloomutsavate näitajate ja lisanäitajate abil. Vastuse kirjutamise koht: Vihje 2: Ülesanne 2...

Logistika
20 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Tööleht -

Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks eri transpordiliigid, raudteed, mereteed, teenused, reisijatevedu ja transpordi ajalugu...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu (post, lilled jne jne). kallis, tööviljakus madal. Veod suurte vahemaade taha. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. Toru-transport Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. paindlik. Tööviljakus väga kõrge. Veetavad kaubakogused suured. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Autotransport +kiirus -Veo omahind kõrge...

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Läti

2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast. Grezini tuulepark Liepaja lähedal on 3B regiooni suuremaid tuuleparke, koosnedes 34 suurest "tiivikust" . Transiit ja transport Kaubavedu raudteel kasvas 2004.a. 13,2% 55,9 mln tonnini. Raudteevedude kogumahust moodustab transiit enam kui ¾. Suure osa käibest annab naftatoodete vedu. Lennujaamad ­ Ainus Läti rahvusvaheline lennujaam on Riia lennujaam, mis asub ca 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu . 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75%...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tööstus

- rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, kiireloomulised kaubaliigid vedu kallis, tööviljakus madal. Veod mahukad ja ( post, lilled), ka hinnalised vedu odav, tööviljakus kõrge kaubad. Veod suurte vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja Vedada saab ainult vedelikke küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge ja gaase, veetavad...

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Transport ja side

Õhutransport +vedu paindlik (eriti helikopter) ja väga kiire Väikesed, kerged ja kiireloomulised - rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kaubaliigid ( post, lilled), ka kallis, tööviljakus madal. Veod mahukad ja vedu odav, hinnalised kaubad. Veod suurte tööviljakus kõrge vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha. Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki Vedada saab ainult vedelikke ja paindlik. Tööviljakus väga kõrge gaase, veetavad kaubakogused on - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud rikuvad suured...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Taani kohta

P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim punkerteenust pakkuv ettevõte on O.W. Bunker & Trading A/S[2]. Suurimaks raudteel tegutsevaks ettevõtteks on riiklik DSB. Reisijatevedu raudteel ja bussidega korraldab ka Briti ettevõte Arriva. Lennutranspordis on suurimaks ettevõtteks Põhjamaade ühine lennunduskontsern SAS, mille aktsiatest kuulub Taani riigile 14,3%. Teised olulised lennuteenuse pakkujad on Cimber Air ja DAT. Lisaks Kopenhaageni Kastrupi lennujaamale on teiseks suuremaks lennujaamaks Jüütimaal asuv Billund. Rahvusvahelised lennujaamad on veel Århus, Aalborg ja Karup[2]. 4.2 Telekommunikatsioon...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ettevõtlus

a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...

Ettevõtlus
351 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Loengukonspekt 11 klassidele

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...

Majandus
36 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksam

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad...

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Transport

1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) ­ kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu ­ rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed;...

Transport
195 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...

Maksundus
219 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi:...

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid....

Ajalugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun