Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000
krooni kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjum moodustas 14,4 miljonit krooni (eelmisel aastal 4,6 miljonit krooni kahjumit). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjumid olid seotud laenuintressi kulude ja kinnisvara haldamisega seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini. Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust.
Note 3 9 000 10% 24/360 1/ 15 60 Total 2008 interest: 206 Päevaraamat (Journal) date konto (account) Deebet Kreedit tekkepõhise intressitulu korrigeerimiskanne 31. Dec. 2008 (adjusting entry for accrued interest revenue) Intressinõue (Interest Receivable) 206 Intressitulu (Interest Revenue) 206 raha laekumine vekslinõudest 1 23. Dec. 2009 (collecion of Note 1 receivable at maturity) Raha (Cash) 14170
K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi. 12 * (6/12)
ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000
17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse
KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA
b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b
Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis
(2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: • Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) • Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) • Spekulatiivne nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega)
Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab eksporditud toodete eest küsida kõrgemat hinda, mis tähendab, et on mõistlik eksportida
Kasumiaruande analüüs Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra.
peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S
31.12.2xx0. koos käibemaksuga summas 120 000€. 31.12.2xx1 oli võlgnevus 30 000€. Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg ajatatakse 3 aasta peale intressiga 10% aastas, Tagasimaksetega iga arvestusaasta lõpus 31. detsembril 2xx2, 2xx3 ja 2xx4 võrdsete põhiosa maksetena. Kajasta 31.12.2xx2 tehing ettevõtte A raamatupidamises. Vali üks: a. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 b. K: Pank 12 000 D: Intressikulu 2 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 c. K: Pank 11 000 D: Intressikulu 1 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Küsimus 4 Õige
NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost Lihtintress: I=rkn, r-intressimäär, n-perioodide arv, I-intressitulu, K=k+I=k+rkn=k(1+rn), K-lõppkapital, K=rn(1+r(n-1)/2) Liitintress: K=k(1+r) astmel n, Perioodiliste sissemaksete korral: K=px(1+r)astmel n-1/r, Kui kantakse ühekordselt algkapital: K=k(1+r)astmel n+px(1+r)astmel n-1/r Kui sirge läbib punkte (x1,x2) ja (y1,y2), siis sirge tõus on a=y2-y1/x2-x1, Eelarve kitsendus avaldub võrrandina pxx + pyy = C Keskmine kulu tooteühiko kohta: AC=C(q)/q, Optimaalne arv : n=ruutjuur b/a, Eksponentfunktsioon: f(x)=a astmel x
projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis (Finantsinspektsioon, 2017). Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või 2012. aastal kaasati Euroopas igas vormis ühisrahastamise kaudu umbes 735 miljonit eurot ja 2013. aastal prognoosi järgi ligikaudu 1 miljard eurot. Ühisrahastamine on oluline rahastamisallikas igal aastal umbes poole miljoni Euroopa projekti jaoks, mis vastasel korral ei pruugiks saada elluviimiseks vajalikke vahendeid (Euroopa Komisjon, 2014). Kuigi ühisrahastuses on palju nisse, toob autor siin esile 3 levinumat: ilma rahalise kasuta ühissponsorlus;
riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani? · Tööjõud: 1. Hõivatud, 2. Töötud o Töö kaotanud inimesed o Töölt vabatahtlikult lahkunud
põhiolemust. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv U U T U P Kuidas jaguneb raha kodus? V Ü
HOIUSED Tähtajaline hoius Tähtajaline hoius annab võimaluse panna vaba raha riskivabalt ja kindlalt kasvama. Tähtajalise hoiuse puhul on oluline teada Hoiuse summa Hoiuse valuuta Hoiuse intressid Hoiuse tähtaeg Soodustingimused Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha. Kasvuhoiuselt teenitud intressitulu on kordades suurem kui oma sääste arvelduskontol hoides. Kasvuhoiusel olev tagavararaha annab Teile vabaduse plaane teha ning kindlustunde ootamatuste puhuks. Investeerimishoius Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intress sõltub erinevate väärtpaberiturgude liikumisest. See on parim võimalus investorile, keda ei rahulda hetkel kehtiv tähtajalise hoiuse intress, kuid kes ei ole valmis võtma väärtpaberituru langusega seotud riski.
Täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega c. Täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega d. Täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega 14. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. MP = MRC c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MRC = MR 15. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: a. 10840 b. 7000 c. 14490 d. 14000 16. Firma töö nõudluse kõver: a. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. On absoluutselt elastne c. On alati väiksem kui üks d. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 17. Monopson: a. Maksab töötasu mis on võrdne MRP b. Võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud c
Sm kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet,stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks rahapakkumise kasvu täielikku piiramist. Selgita IS-LM kõveratega sellise poliitika lühiajalist mõju. 1) Esialgu rahaturu, kaubaturu tasakaal. Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga ning tahetakse
Riigilõivud, trahvid, viivised 1 174 53,49% 35 4,17% 15 4,32% Vastuvõtukulud 25 1,14% 44 5,24% 0 0,00% Muud ärikulud 496 22,60% 405 48,21% 287 82,71% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 26 073 Finantstulud ja -kulud -2 430 100,00% -1 505 100,00% -1 500 100,00% Intressitulu raha ja ekvivalentidelt 75 60 41 Partnerkaardi intressitulu 142 123 114 NGI kontserni kontsernikonto 116 106 91 intressitulu Omanikulaenu intressitulu 20 0 0 Sidusettevõtjalaenu intressid 0 7 0
23. erimeelsus - разногласие 24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41
b. kõigest ülaltoodust ÕIGE c. kapitali pakkumise elastsusest VALE d. kapitali alternatiivkulust harus VALE Küsimus 7 Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui МР b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8 Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on suurem lühiperioodil VALE b. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga VALE c. on absoluutselt elastne VALE d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c
d. tehes kõike loetletut e. tõstes liikmete tööviljakust Küsimus 18 1,00 punkti 1,00-st Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel c. alanevad MRC d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 19 0,00 punkti 1,00-st Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 14 000 b. 10840 c. 14490 d. 7000 Küsimus 20 1,00 punkti 1,00-st Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega b. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega d
hoiused, millel on suur mõju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP'de ja KA'te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi)
arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Seotud osapooled Osapool on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. AS Näidis käsitleb seotud osapooltena: · tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul,
Tulumaksuga maksustatakse (TuMS §16 lg2p2?) TEGELIK KASUSAAJA LITSENTSITASUD Artikkel 12 p 1 - kasu saab see, kes annab litsentsi kasutada, Eesti siseriiklikus seaduses puudub regulatsioon, eraldi juhtumid vaadeldavad Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6 1. VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST Allikariigi õigus Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav). Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav., kuid siseriiklikult Eestis ei kohusta intressi pealt tulumaksu kinni pidama. FI tulumaksu maksab FI. Kinni peab agent - tööandja. Intressidelt tulu saaja pank – maksumaksja, äriühing on kinnipidaja. Maksuagendid koha peal. Soome pank intressi tulult maksab – maksumaksja. Holland on agent. Siseriiklik – kui teenid intressi riigis, siis sellel riigil õigus maksustada intressi tulu.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Kohustuslik reservkapital
28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes bilansis intressi tundlike varade ja/või kohus-tuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressi-positsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele.
sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
väärtus kõikide antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmisteguritulude summana, millele liidetakse veel kaudsed ärimaksud (TXi ) ja amortisatsioon (D). SKP= esmased tootmisteguritulud + TXi + D Txi - kaudsed (äri)maksud D - amortisatsioon esmased tootmisteguritulud = w + rt + r + corp + noncorp = (rahvatulu RT kui arvestatakse ainult residentide teguritulusid) w - töötasu ja palk ning lisamaksed koos sotsiaalmaksuga rt renditulud r netointressitulud (intressitulu-tulumaks) corp korporatiivsete ettevõtete kasumid, sh dividendid, jaotamata kasumid, korporatsioonide kasumimaksud noncorp - mittekorporatiivsed kasumid (tulud e. omaniketulud) Otsesed maksud on majapidamistele ja firmadele kehtestatud maksud, mida makstakse otseselt saadud tulude (tulumaks), omandi (kinnisvaramaks) või palgafondi pealt (sotsiaalmaks). Kaudsed (äri)maksud on kaubale või tootmisele kehtestatud maksud (käibemaks, aktsiisimaksud jms).
protsenti. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank lühiajaliselt baasintressimääru. Hinnastabiilsusega seotud infot analüüsitakse kaheosalise süsteemi abil, mis koosneb majandus- ning rahapoliitilisest analüüsist. · Sooritada välisvaluutaoperatsioone. Välisvaluutaoperatsioonid hõlmavad välisvaluutainterventsioone ning välisvaluutareservide intressitulu müüki ja äritehinguid. Valuutatehingute abil mõjutatakse vahetuskursse ja likviidsust euroalal. Keskpangad, kes omavad vajalikkevahendeid ning valuutatehinguid läbi viivad tagavad sellega, et nende valuutaoperatsioonid on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. · Hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve Välisvaluutareservid tagavad piisva likviidsuse välisvaluutaoperatsioonide teostamiseks
00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 6045 9400 11200 14000 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 10890 15585 19140 24570 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 231.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238
selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest moodustab olulisima osa intressitulu, mis kujuneb saadud ja makstud intressi vahena,
maksutuludes 27. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta : a) suurendab avaliku sektori kulutusi b) vähendab avaliku sektori kulutusi c) emiteerib raha d) alandab maksumäära 28. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator : a) progressiivne tulumaks b) töötu abiraha c) proportsionaalne tulumaks d) mitte ükski neist 29. Raha hoidmise alternatiivkulu : a) on null, kuna raha on spetsiifiline hüvis b) on kaotatud intressitulu c) võrdub keskmise säästmiskalduvusega d) võrdub keskmise tarbimiskalduvusega 30. Kui kroonihoiuste intressimäär tõuseb, siis : a) rahanõudlus suureneb b) rahanõudlus väheneb c) raha nõutav kogus suureneb d) raha nõutav kogus väheneb ÜLESANDED 31 -35. Iga õige vastus annab 2 p. Kokku 20 p. 31. Oletame, et meil on tegemist väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmede:
00 #VALUE! 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 118.80 #VALUE! 4,695.45 6,501.30 3,678.70 10,683.95 3,146.85 3,193.75 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 24.00 #VALUE! 939.00 1,300.00 736.00 2,137.00 629.00 639.00 Kapitali sissemaksed 2,500.00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.)
teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas Reaalne intressimäär- inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär.
inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine intress (intressikulu) laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara. intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil. investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Mida kõrgem on intressimäär,seda rohkem soovivad inimesed hoiustada, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka. Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Primitiivne pangandus- kullassepp. Kuld toodi hoiule (deposiit), vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri). Jõude seisev kuld laenati välja. Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad.
sellest 5% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0 sellest 18% määraga maksustavat müügitulu 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 17 984 17 335 17 691 17 974 18 619 19 451 23 055 25 523 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks
a. kasvavast piirtulust tulenevalt vale b. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt vale c. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a. intressimäär tõuseb b. intressimäär alaneb c. nominaalne SKP väheneb d. kui nominaalne SKP suureneb Rahvatulu see on: a. investeeringud miinus säästud b. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid c. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. C+T+ Gsiirdemaksed+kaudsed maksud e. isiklik tulu+isikumaksudsubsiidiumid riiklikele ettevõtetele Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna a. tal on märkimisväärsed väliskulud b. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral c. tal on horisontaalne nõudluskõver d. teda pakub valitsus Ressursi nõudlus sõltub a
väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C. rauamaagi ja terase tootmise D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid
· kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil
1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut
laenuandjad küsivad raha välja laenates kõrgemat hinda (st raha vähem, intressimäär kõrgem). Kui intressimäärad on kõrged, siis vähenevad investeeringud, sest neid on nüüd kallim finantseerida (kui kasutatakse laene). Suurenenud on nüüd ka tarbimise alternatiivkulu ehk säästmisest saadav tulu. Selle asemel, et tarbida, on nüüd kasulikum raha säästa ja teenida kõrgemat intressitulu, et tulevikus rohkem tarbida. Lisaks sellele, väheneb ka eksport, kuna välismaalased hakkavad otsima odavamaid kaupu teistest riikidest. Kokkuvõttes soovitud kulutuste tase hinnataseme kasvades erinevatel põhjustel väheneb ja hinnataseme langedes kasvab. Liikumine mööda AD kõverat toimub siis, kui muutub ainult hinnatase. Aga on ka veel palju teisi tegureid, mis võivad kulutuste taset riigis mõjutada. Need tegurid saab
Muud riskid Usaldatavuse põhiaspektid (CAMELS): C – kapitali piisavus ehk adekvaatsus A – vara kvaliteet M – juhtimise kvaliteet E – tulukus L – likviidsus S - riskitundlikkus 16. Pangahoiuste eelised (võrreldes investeeringutega) ja põhiliigid. Eelised: Lihtsus Paindlikkus Peamiselt fikseeritud tootlus Mõnedel hoiuste liikidel on kõrge likviidsus Intressitulu on tulumaksuvaba tulu Üldjuhul puuduvad tehingu- ja hooldustasud Kehtib riiklik hoiuste hüvitamise süsteem Põhiliigid: Nõudmiseni hoius Säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius Kasutus- ehk reservhoius Tähtajaline hoius Üleööhoius Investeerimishoius Muud 17. Krediidiasutuse laenuportfelli tegurid. Tegurid: Makromajanduskeskkond ja rahastamisvajadus Keskpanga monetaarpoliitika
c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. õiged a) ja d) Küsimus 26 3 Rahvatulu – see on: Vali üks: a. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele b. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus c. C+T+ G-siirdemaksed+kaudsed maksud d. investeeringud miinus säästud e. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid Küsimus 27 3 Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. E >1 b. E > 0 c. E = 0 d. 0<E <1 e. E < 0 Küsimus 28 3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus
· turundusdistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded Jõustus 31.12.2006 Seni kehtis 1998.a valminud Basel I Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama alates 2007.a Erinevatel gruppidel erinevad huvid ja vajadused Teenuste müüjad pankadele soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu. Soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. Hoiustajad soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu ja soovivad soodsaid intressimäärasid hoiustele. Panga kliendid finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett, soovivad konkurentsvõimelisi hindasid. Panga töötajad rahulolu toga ja karjäärivõimalused, soovivad konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. Aktsionärid dividend- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimine, aga mitte investeeringute jelgeoleku arvel Valitsus konkurents ja maksutulud, pangasüsteemi julgeolek.
annaabi.ee 
