Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskimine" - 54 õppematerjali

keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine.
Kreeka jumal - Zeus
4
doc

Kreeka jumal - Zeus

Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus ­ peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema. Nii sõi Kronos ära Hera, Poseidoni, Hestia, Hadese ja Demeteri. Siis, kui Rhea ootas Zeusi, ei tahtnud ta teda peale sündi Kronosele viia. Ta sünnitas oma lapse Uranose ja Maa-ema soovitusel Kreeta saarel Dikte mäel koopas. Peale sünnitust usaldas ta Zeusi nümfide hoolde, n...

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist
Infotöötluse alused
9
xlsx

Infotöötluse alused

Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur kui 32°F ratuur °C °F K 1 -1.3 29.66 29.66 Külm 2 -3.7 25.34 25.34 Külm 3 -3.1 26.42 26.42 Külm 4 -3.3 26.06 26.06 Külm 5 -1.9 28

Informaatika → Andmetöötlus alused
11 allalaadimist
Päikesesüsteemi planeedi
1
doc

Päikesesüsteemi planeedi

Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva Merkuur Kuude hulk: 0

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
Valuuta
8
xls

Valuuta

t an r- är ai ap ve m m ja keskimine 8- 8- 8- 8- 8- 0,100403 0,0996433 0,0972744 0,0961751 0,09776 0,43584 0,426346 0,422205 0,447439 0,43382 1 1 1 1 1,00000

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
Statistika töö
7
doc

Statistika töö

olevad arvud kokku: 2+2+3+7+2+2+5+5+2=30, seega on kõik arvud sisse kantud. Leidsime statistilise kogumi arvkarakterristikud,meeste andmete järgi, milledeks on mood, mediaan, keskmine, variatsiooni ulatus ja keskmine hälve. 1. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Mo = 3 raamatut aastas 2. Mediaan on tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremais väärtusi on võrdne arv. Me = ( 3 + 3 ) : 2 = 3 3. Keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine. _ _ X=(X1+X2+X3...Xn):n X=3,1 4.Variatsiooni ulatus on tunnuse suurim ja vähim väärtus Xmax-Xmin 7-0=7 5. Keskmine hälve on hälvete aritmeetiline keskmine. _ _ _ _ D=(|X1-X|f1+|X2-X|f2+...+|Xk-X|fk):n Tabel meeste kohta: _ _ X f X*f d= | x - x | |x­x|*f

Matemaatika → Matemaatika
449 allalaadimist
Lihased
1
docx

Lihased

· Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Suruõhukompressorid
14
pptx

Suruõhukompressorid

Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil.

Auto → Auto õpetus
4 allalaadimist
Beringi meri
2
doc

Beringi meri

2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Soolsus
24
pptx

Soolsus

Soolsus Soolsus Soolsus  on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Demograafia mõisted
4
docx

Demograafia mõisted

sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas hõlmab kommunikatsiooni, informaatikat, koolitus-, teadus-ja arendustegevust. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – iseloomustab kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ning loomulik iive negat. Peredes sünnib 10-12 last, aga täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a. Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline plahvatus – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks. Seetõttu on kõrge ka loomulik iive (20-30%). Nigeeria, Bangladesh ja Egiptus. Euroopas oli see 18.saj ning Põhja-Ameerika 19saj. Ülemineku etapp – iseloomustab väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskimise eluea pikenemine ja iibe langus(alla 20%)

Geograafia → Demograafia
24 allalaadimist
Romantiline stiil
2
docx

Romantiline stiil

Täiusta oma väljanägemist kõrgekontsaliste rihmikutega. Kuidas oma koloriidi täiustada. Hele-meresinine+pastellroosa, tinahall+kahvatu helesinine, hele rohekasinine+ hele aprikoosikarva. Sügav-söekarva+õhetavroosa, rukkilillesinine+ kahavtukollane, sügav tumelilla+ samblaroheline. Soe- korallpunane+ kreemikas, hallroheline+ sinakasroheline, merevaigukarva+ tammetõrupruun. Jahe- intsensiivne roosa+ beebiroosa, taevasinine+ keskimine hall, särav sügavsinine+ jäine roheline. Kirgas- Smaragdtürkiis+ pardimunasinine,sarlakpunane+ helehall, kuninglik sinine+ hele aprikoosikarva. Pehme- õhetavroosa+ pehme violetne,kuuseokkaroheline + kahvatu helesinine, kakaokarva+ merekarbikarva. Milliseid aksessuaare kanda. Lisa kuhugi lilli (juustesse, õlale, käekotile või kasvõi kingadele) Lillemustrid mõjuvad hästi, kui sul on pehmed kehajooned (kui ei ole siis vali täpid või siksakid)

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
49 allalaadimist
Luustik ja Lihastik
3
doc

Luustik ja Lihastik

Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas

Bioloogia → Bioloogia
111 allalaadimist
Eesti esiaja KT küsimused ja vastused
3
docx

Eesti esiaja KT küsimused ja vastused

Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11

Ajalugu → Eesti ajalugu
50 allalaadimist
Statistika
5
doc

Statistika

naine 24 1 naine 17 3 naine 32 3 naine 33 1 naine 29 2 mees 38 2 naine 23 1 mees 19 3 naine 28 2 1. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mediaan on tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremais väärtusi on võrdne arv Keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine Keskmine 25 2 Mood 22 2 Mediaan 24 2 Tabelis ma leidsin 3 näidet: 1. Keskmine vanus on 25 aastat ja inimesed soovivad, et nendel sünniks 2 last. 2. Kõige rohkem on küsitletud inimesi vanuses 22 aastat ja nad tahavad 2 last. 3

Matemaatika → Matemaatika ja statistika
366 allalaadimist
Kava essee jaoks --Matemaatika - kellele ja milleks
4
doc

Kava essee jaoks - "Matemaatika - kellele ja milleks"

Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha.

Kategooriata → Väljendusoskus
131 allalaadimist
Matemaatika – kellele ja milleks
4
doc

Matemaatika – kellele ja milleks?

Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha.

Matemaatika → Matemaatika
14 allalaadimist
Baleaarid
13
pptx

Baleaarid

moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Molekulaarfüüsika alused
4
doc

Molekulaarfüüsika alused

aga parameetril on kindel arvuline väärtus, mis on määratud oleku või protsessiga. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ning temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: Molekuli mass m0, molekuli kiirus v või molekulide keskimine kiirus v, molekulide keskmine kineetiline energia Ek ja kontsentratsioon n (molekulide arv ruumalaühikus: n=N/V, kus N on molekulide arv ruumalas V). Molekulide keskmine kiirus on võrdne ainekoguses olevate kõikide molekulide kiiruste absoluutväärtuste summaga, mis on jagatud molekulide arvuga. Molekulaarfüüsika põhimõisted m ­ terve gaasi koguse mass (kg) m0 ­ aine ühe osakese mass (kg) ­ 10-26 kg M ­ ühe mooli mass (kg/mol) näide: M(Al)=27g/mol=0,027kg/mol=27*10-3kg/mol

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Ehitusmaterjalide praks nr 6
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

2 81 1350 44,51441166 4,4 Kuiv 3 67 1117 36,35235086 3,6 4 75 1250 40,72609009 4,0 5 51 850 27,2566486 2,7 Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3 Brutokuivtiheduse klass 2,0 Survetugevus 88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel ­ M25 (25N/mm²) Tihedus 1850...1950 kg/m³

Ehitus → Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
Geograafia
3
doc

Geograafia

Araabia, Iraan, Venemaa, Venezuela, Iraak) Maagaas( USA, Venemaa, Kanada) Põlevkivi( Hiina, Saksamaa, Eesti) · Demograafilise ülemineku etapid, rahvastikupüramiid Demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus( sündimus väga kõrge, suremus hakkab järk järgult langema, iive suur, kiire rahvaarvu kasv, rahvastiku vanuseline kooseis palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskimine eluiga kasvab). Demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine( sündimus hakkab langema, suremus langeb vähe, iive hakkab langema, rahvastiku vanuseline koosseis laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal) Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Arvuti referaat
9
doc

Arvuti referaat

juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid. Arvutite keskimine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Mikroprotsessoritel põhinevad personaalarvutid hakkavad järk-järgult välja tõrjuma miniarvuteid. Viienda põlvkonna arvuteile (1981-1991) on iseloomulik mikrolülituste kiire üha miniatuursemaks muutumine ning arvutiseadmete jõudluse kasv. Üheksakümnendatel aastatel võimaldas pooljuhtide tehnoloogia valmistada mikrolülitusi, mis sisaldasid miljoneid transistore

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
Huvitavad faktid
5
doc

Huvitavad faktid

* Võimalus, et sa voodist kukkudes surma saad on üks kahest miljonist. * Ajaloo lühim sõda on kestnud 38 minutit Zanzibari ja Inglismaa vahel (Zanzibar alistus). * Sa sündisid 300 luuga, aga kui sa saad täisealiseks on sul vaid 206 luud. * Hai on ainuke kala, kes pilgutab mõlema silmaga. * Kuldakalal on mälukestvusaeg 3 sekundit. * Naised pilgutavad silmi kaks korda rohkem kui mehed. * Mehhikol on olnud 3 presidenti ühel ja samal päeval. * Keskimine inimene teeb aastas umbes 1140 telefonikõnet. * Eiffeli tornil on 1792 trepiastet. * Ainult üks inimene kahest billionist elab üle 166 aasta. * Võimalus, et sind tabab meteoriit on üks kümnest triljonist. * Adolf Hitleri ema plaanitses aborti, kuid arst keelas selle. * Kui hai suu on liiga kaua lahti võib ta lämbuda. * Kui sa aevastad, lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö isegi süda. * Maavärin 16 detsembril 1811 pani Mississippi jõe tagurpidi liikuma.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
59 allalaadimist
Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
10
doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilgalisamisel püsima. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon.) Katseandmed: C% = 2,2% lahus = 1,0093 g/cm3 Vlahus = 100 ml Konts. soolhappe tihedus: 1,179g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Lahjendus: 5x Naatriumhüdroksiidi keskimine ruumala: VNaOH = (12,07ml+12,09ml+11,98ml)/3 = 12,04667ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahuse mass: mlahus = 1,0093 g/ml · 100 ml = 100,93g Soolhappe mass: mHCl = (2,2% · 100,93g)/100% = 2,22g Konts. soolhappe lahuse mass: 2,22 g 100% mkonts.HCl = = 6,167 g 36% Vaja võtta konts. soolhapet: 6,167 g Vkonts . HCl = = 5,23ml 1,179 g / ml Vaja võtta vett:

Keemia → Keemia alused
58 allalaadimist
Veenus
6
doc

Veenus

Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi ning Veenust nimetatakse rahvasuus seetõttu vastavalt kas Koidu- või Ehatäheks. (1, 3) Joonis 1. Planeet Maa Joonis 2. Planeet Veenus Veenuse üldandmed Veenus on Merkuuri ja Maa vahel asetsev kiviplaneet, tema läbimõõt on 12 098 km, keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti. Temperatuur Veenuse pinnal ulatub 480C ja rõhk 90 atm. Maa keskmine läbimõõt on aga 12 735 km, keskmine kaugust Päikesest 149,6 mln km, mass 6 * 1024 kg, tihedus 5517 kg/m3, raskuskiirendus ekvaatoril 9,78 m/s2. Rõhk maapinnal 1 atm. Veenusel pole ookeane, vihma ega tuult. Planeedil ei ole kaaslasi ega

Astronoomia → Planeetide geoloogia
54 allalaadimist
Eesti ajalugu - muinasaeg
6
docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks

Ajalugu → Eesti ajalugu
62 allalaadimist
Äriplaan
34
doc

Äriplaan

ootustele ei suuda praegune olukorras veel linnas toitlustusettevõte turg vastata. Hinnad liiguvad trendides, mis väikestest kõikumistest hoolimata on piisavalt püsivad. Antud kaubagrupi toodetele ja teenustele kulutatakse veerand oma aastasest sissetulekust. Ettevõtte tegevust mõjutavad alkoholiseadus, maksu ning load ja litsentsid. Ettevõtte tegevust mõjutab veel mastaabiefekt, kogemuskurvi efekti olemasolu, kapitalivajadus. Kohviku sihtturg on keskimine ja klienditeks on turistid ning nõudlikumad kohalikud. Meil on olemas kindlad kliendisuhted Rakvere Lihakombinaadiga, kes kasutaks meie kohvikut meelsasti ärialasteks kohtumisteks. Olulisemaks turulemineku takistuseks on tihe konkurents kuid meie eeliseks on see, et me suudame teenuste kõrval müüa ka koha omapäras keskkonda, kujundust ja imagot ehk lisaväärtust, mis eristab meid konkurentidest. Ettevõtte saab hakkama ka kõrghooaja välisel ajal kuna klente jätkub igal

Majandus → Äritegevuse alused
119 allalaadimist
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
8
doc

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

2,0 00:35 0,6 1,67 3,0 00:27 0,45 2,22 4,0 00:14 0,23 4,35 6,0 00:09 0,15 6,67 Kokkuvõte ja järeldus Mida suurem on Na2S2O3 kontsentratsioon, seda suurem on reaktsioonikiirus. Reaktsioonikiiruse keskimine kasv temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra on 1,69°C. 8

Keemia → Keemia alused
67 allalaadimist
Statistika
10
doc

Statistika

mees 19 1 naine 18 1 mees 19 2 mees 21 2 mees 22 0 mees 22 1 naine 36 1 mees 18 2 naine 20 3 mees 29 2 mees 28 3 naine 26 1 naine 25 2 naine 23 1 naine 24 1 naine 17 3 naine 32 3 naine 33 1 naine 29 2 mees 38 2 naine 23 1 mees 19 3 naine 28 2 1. Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mediaan on tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja suuremais väärtusi on võrdne arv Keskimine on kõigi tunnuste aritmeetiline keskmine Keskmine 25 2 Mood 22 2 Mediaan 24 2 Tabelis ma leidsin 3 näidet: 1. Keskmine vanus on 25 aastat ja inimesed soovivad, et nendel sünniks 2 last. 2. Kõige rohkem on küsitletud inimesi vanuses 22 aastat ja nad tahavad 2 last. 3

Matemaatika → Matemaatika
12 allalaadimist
Saksamaa rahvastik
6
doc

Saksamaa rahvastik

Saksamaa 4 80 77.9 82.6 1.5 Sveits 4 82 79.9 84.6 1.5 Allikas: Census Saksamaal on iive negatiivne, ehk sureb rohkem inimesi kui sünnib. Sveitsil aga on positiivne iive ning ka oodatav keskmine eluiga on Saksamaaga võrreldes 2 aastat pikem. Saksamaal on naistel ja meestel 2 aastat lühem keskimine eluiga kui Sveitsis. Kuid lapsi naise kohta on mõlemal riigil 1.5 last. Migratsioon on Sveitsis tunuvalt suurem võrreldes Saksamaaga. Saksamaal on rahvaarvu kasv negatiivne -0.2, millest on tingitud rahvaarvu langemine. Sveitsil on rahvarvu kasv aga positiivne 0.92. Saksamaal sureb ligi 200 000 inimest rohkem kui sünnib, mistõttu rahvaarv langeb. Sveitsis sünnib aga 20 000 inimest rohkem kui surem,millest on ka tingitud väike rahvaarvu kasv

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
Suhtlemispsühholoogia konspekt
7
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed ­ paigal, vähe liikuvad Hääl ­ neutraalne, monotoonne Kõne tempo ­ keskimine, vähe pause Hingamine ­ kõhuga, rütmiline Keha asend ­ õlg(õlad) ees, pea kallutatud Kuulamistõkked - Võrdlemine ­ teine inimene räägib, sina mõtled ­ oo mul oli palju hullem. Või kumb on meist rohkem kannatanud. Kas mina olen targem või tema (siin pole midagi mõelda, MINA ju... ) - Samastumine ­ teine räägib, sinul tuleb midagi tuttavat ette ja näe ei kuula lõpuni vaid hakkad oma juttu rääkima. Paned ennast sinna rolli. Aga äkki teisel on midagi

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
521 allalaadimist
Saaremaa - referaat
9
doc

Saaremaa - referaat

hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja ­taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega ­ kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
Äriplaan - rõivad
9
docx

Äriplaan - rõivad

Riidepoode on igal pool väga palju, igale maitsele. Hinnad kõiguvad samuti väga palju. See firma eristub teistest riidepoodidest mitmeti. Need rõivad ei ole nissitooted, vaid just pigem paljudele inimestele meeldivad moodsad riided, aga võib käsitleda kui disainertoodet. Samal põhimõttel tegutsevaid firmasid Eestis ilmselt ei ole, või ei ole see lihtsalt eriti tuntud. Seega võib isegi öelda, et konkurents puudub. Müügihind Juurdehindlus on 30 %, ja selle järgi keskimine omahind on 24 . Rõivaste orienteeruvad müügihinnad ( keskmiselt ) Ese Lühike Pikk Püksid 21 28 Pluus 13 19 Kleit 24 29 Seelik 23 26 Jakk 24 24

Majandus → Majandus
232 allalaadimist
Saaremaa
16
docx

Saaremaa

hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja ­taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega ­ kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Saaremaa referaat
9
doc

Saaremaa referaat

tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja ­taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega ­ kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Termodünaamika alused- kokkuvõte
5
doc

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

soojushulk. Tahhumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutud tahkiseks. Ka see toimub kindlal temp. ­ tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga: Qt= - m. Tahkumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskimine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia ja jääva soojushulga annab keah ära. Aurustumine ja kondenseerumine Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Soojushulga valem: Qa= r m (r- aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1 kg vedelikku auruks antud temperatuuril, m- keha mass.)

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
Osteoporoos
6
docx

Osteoporoos

2. luukude ei mineraliseeru ja luud on pehmed (osteomalaatsia). Niisugune on olukord rahhiidi puhul. Seega on rahhiit üks osteoporoosi alaliike, mistõttu rahhiiti põdenud laste vanemad peaksid olema eriti valvsad ja pöörduma arsti poole, kui tekib kahtlus osteoporoosi suhtes. KUIDAS TEKIB OSTEOPOROOS? Vanemate põlvkondade hulgas oli osteoporoos palju vähem levinud. Ja kuigi osteoporoosi esinemissagedus suureneb vanusega ning elanikkonna keskimine eluiga kasvab, tekib tänapäeval paljudel inimestel osteoporoos juba noores eas. Osteoporootilised muutused, eriti selgroos, hakkavad paljudel naistel tekkima juba mitu aastat enne menopausi. Arvatakse, et umbes pool luumassi vähenemisest võib olla toimunud juba enne naise östrogeenitaseme langemist, mis tähendab, et menopaus ei saa olla ainsaks haiguse põhjustajaks. Luude tugevust on võimalik kontrollida testidega. Tavalise uriiniprooviga saab osteoporoosi

Pedagoogika → Lapsehoidja
26 allalaadimist
TN teooria III kordamisküsimused
2
doc

TN teooria III kordamisküsimused

1. Kirjeldava statistika põhimõisted: Aritmeetiline keskimine X=(x1+x2+...+xN)/N=( i=1N xi)/N Kaalutud keskmine- keskmiste keskmine. On teada rühmade keskmised ja objektide arvud. Mediaan ­ Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea keskmine liige. Kui N on paaris, siis on mediaan järjestatud arvrea kahe keskmise liikme poolsumma.

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...
255 allalaadimist
Väetusplaan
36
docx

Väetusplaan

Kaer 5 0,7 3,5 193/8,5=23 11,2 Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised:

Botaanika → Aiandus
65 allalaadimist
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR ­ karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest

Ajalugu → Ajalugu
173 allalaadimist
Arvuti tark- ja riistvara
46
doc

Arvuti tark- ja riistvara

· HTML ­ keeles on kuus erinevat pealkirjastiili · Pealkirjad paigutatakse omaette reale (reavahetusi ei pea kasutama!) · Pealkirja järel jäetakse alati tühi rida Pealkirjad : H1 Suuremast väiksemaks H6 H1 ­ Rasvane, väga suur font, üks või kaks rida enne ja pärast vabad . H2 ­ Rasvane, suur font, üks või kaks rida enne ja päras vabad . H3 ­ Italic,suur font, üks või kaks rida enne ja päras vabad H4 ­ Rasvane, keskimine font, üks rida enne ja pärast vabad H5 ­ Italic, keskime font, üks rida enne ja pärast vabad H6 ­ Rasvane, sama font nagu tavalisel tekstil, üks rida enne ja pärast vabad . Pealkirjakoodile saab lisada asukoha täpsustaja e.parameetri : Align="left" (right v. Center) Kõik parameetrite väärtused näita jutumärkides(shift+2) ! N! Vahel töötab

align="right">Algus
alati töötab
Algus

Informaatika → Arvuti õpetus
57 allalaadimist
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal  Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj.  Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil.  Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid  Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ka ringina kupli alumises servas Tsentraalehitis  Peamiseks kiriku tüübiks jöi aga tsentraalehitis, kus põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
14 allalaadimist
Rahanduse küsimuste vastused
16
doc

Rahanduse küsimuste vastused

mingil kindlal päeval ja kindlas summas tagasi saab. Omakapitali hind kasvab koos võõrkapitali osatähtsusega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike tuluootusi täita. Mida riskantsem äri, seda suuremat tulu peab see tõotama, et ärimees või investor siiski nõustuks sinna raha paigutama. 32. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC)- ülesanne WACC= EBIT*(1-T) V WACC- kapitali kaalutud keskimine hind EBIT- kasum enne intresse ja makse T- tulumaksumäär V- kapitali turuväärtus (D+S) V=D+S V- kapitali väärtus D ­ firma võlakirjade turuväärtus S ­ firma aktsiate turuväärtus Näide: Ettevõte kaalub, kas võtta vastu projekt, mille nõutav tulunorm 13,5%. Tal on

Majandus → Rahvusvaheline rahandus
297 allalaadimist
Nõukogude liidu lagunemine
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. NSV Liidu majandus ei kannatanud enam välja võidurelvastumist. Gorbatsov pakkus seepeale relvastuse vähendamise kava, mida Lääs heaks ei kiitnud. 1986.aastal kohtusid Reykjavikis Gorbatsov ja president Regan, peale kohtumist hakkasid Nõukogude ja Ameerika vahel suhted paranema. Moskva terav vastuseis kadus lääneriikide vahel. 1987.aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskimine ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989. aastal lõpetas Gorbatsov sõja Afganistanis ning viis seal oma väed välja. Ka Ida-Euroopas vähendas ta kontrolli ning tõi ka sealt oma väed välja. 1989- 1990 viis vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Poliitilise surve alt vabanemine hakkas murendama kommunistlikule parteile tugunevat poliitilist süsteemi

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist
Materjaliteaduse üldaluste eksam
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

Selline materjal on valges valguses matt (joon 12-6). 23.Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
102 allalaadimist
Materjateaduse üldalused
13
docx

Materjateaduse üldalused.

lainepikkusest samadel lainepikkustel. Seega Peegeldunud valguses on sama värvus, küljelt määrab värvuse hajunud valgus. Polümeeride ja kompsiitide optilised omadused--neil on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Suur osa valguses hajub nin materjali läbipaistvus väheneb-valges valguses matt. 28. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temp vahemik T läheheb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristall võre sõlmades olevate osakeste võnkumisega, toimuvad tasakaaluasendis ümber suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Naaberosakeste võnkumine on omavahel seotud, kritallis tekib lainetus. Võnkeenergia ei oma igasugust väärtust

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
67 allalaadimist
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri ­ 4-12) või soolasemad (Punane meri ­ 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4). Soolsusest sõltub

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
Elektrotehnika
3
pdf

Elektrotehnika

iseloomuga ei võrdu see pooli aktiivtakistusega nagu sed aoli jadaühenduses. töökindlamad, aga ka lihtsamad teenindada kui faasirootoriga as.mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel, hetkvõimsus p= UI cos-Uicos(2wt+/-) Keskimine võimsus perioodi kohta ehk nn aktiivvõimsus p=UIcos, kui: 1) töömasina takistusmoment käivitusel on suurem mootori käivitusmomendist, kuid väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori näivvõimsuseks nim suurustUJ=S võimsustegur cos Reaktiivvõimsus Q=S=sin; võimsus kolmnurk S=

Elektroonika → Elektrimaterjalid
141 allalaadimist
KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
27
doc

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

Likvideerimine ­ vara üle otsustamine. Tegu ­ võib olla õigusvastane. Volikogu võib esindamise õiguse üle anda vähemalt ühe tahteavaldusega? Volitus ­ tehinguline esindusõigus. Volikiri ­ kirjalik volitus. Volitus ja esindusõigus? ­ Volitus on kitsam, tehinguline õigusavaldus? Esindus kõige laiem, siis volikiri ja siis volitus? Muud seadusest tulenevad esindajad. ".. teab või peab teadma" tähendab ­ objektiivne kriteerium, mida keskimine inimene teab?? § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused Kinnisasi - maa Võõrandamine - omandiõiguse üleminek Kasutamine ­ sihipärane tarvitamine Valdamine ­ tegelik võim asja üle Käsutamine ­ asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine § 122. Esindamine mitme esindaja korral § 123. Esindaja ja esindatava teadmine asjaolust Kui esindaja tegi tehingu, siis tuleb lähtuda temast, mitte esindatava isikust.

Õigus → Tsiviilõigus
123 allalaadimist
Eksami küsimused-vastused
18
doc

Eksami küsimused-vastused

väärtus). Suikeulatus on määratav valemiga: ts,a=xmax-xmin, kus xmax-mõõtesuuruse X max hinnangväärtus, xmin-mõõtesuuruse X min hinnang. kasutatakse ka mõistet suhteline suikeulatus ts,s, mis on avaldatav valemiga: ts,s=(xmax-xmin)/xmin. Mõõtesuuruse X väärtuseks, mille puhul määratakse suikeulatus, valitakse tavaliselt mõõtevahendi mõõtevahemiku alg- ja lõppväärtuse lähedased väärtused, vahel ka mõõtevahendi mõõtevahemiku maksimaalne keskimine väärtus. Suikeulatust põhjustavad hõõrdumine, surnud käik, elastsed mõjud, hüsterees jms. Suikeulatus ei ole alati muutumatu, eriti hõõrdetegurimuutuse tõttu. Tavaliselt märgitakse mõõtevahendite juures, suikeulatus on väiksem teatud piirväärtusest. 59. Koste lävi Koste lävi (diskrimineerimislävi) on mõõtesuuruse (stiimuli) väärtuse suuim muutus, mis ei tekita mõõtevahendi näidu või koste väärtuse (saadava mõõdise) märgatavat muutust

Metroloogia → Mõõtmine
192 allalaadimist
Õiguse alused eksami konspekt
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

järgimisel. Töötajale antakse mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Töötajate nõuete rahuldamine, kui tööandja on pankrotis: 1. Hüvitise maksmine töötukassast Töötajale hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutopalka. -saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem...keskimine bruto -saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid... 2. ülejäänud osas rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus. Töötukassa maksab kindlustushüvitist koondamise korral, kui töötaja on tööandja juures töötanud: - 5-10 a - 1 kuu keskmise tasu ulatuses -üle 10 a- 2 kuu keskmise tasu ulatuses. Töölepingu ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel 1. Katseaeg

Õigus → Õiguse alused
493 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun