Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"? Osa laost kontrollitakse korraga ja kontrollitav osa võreldakse arvuti jääkidega. 6. Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt? Kaubad loetakse üle hoiukohtade kaupa ja füüsilised saldod võrreldakse looiliste saldodega laoarvutiprogrammis. 7. Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest? Tavaliselt määratakse selleks vastutav isik, kui vastutavat isikut ei määrata vastutab inventuuri läbiviimise eest ainuisikuliselt laojuhataja. 8. Mida tuleb võtta ette, kui inventuuri kokkuvõtete tegijad kahtlevad lugemise ja kokkuvõtete tegemise õigsuses? Kui kahtlused on toodete koguste õigsuses
Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ... Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: toodete füüsilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuri komisjon moodustatakse ettevõtte käskkirjaga. Komisjonis määratakse ära iga liikme kohustused ja ajavahemik , millal inventeerimine peab toimuma.
Ostjate arvete netoväärtus 2 940 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend D K S0 200 000 60 000 S1 260 000 8. nädala praktikum Lõppbilansis: Ostjate tasumata arved 3 200 000 Väärtusvähend 260 000 2 940 000 ÕPIK LK 204 ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus -
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.02.2011 100 16 590 120 53 900 1. 01. veebr saadi bürootarvete arve 154 2. 03. veebr tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 154 3. 04
AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.03.2011 0 13 000,00 3 380,00 400,00 950,00 150,00 1. 02. märts Tasutud pangast töötajale 50% korter üürist 125,00 2. 02. märts Arvestatud erisoodustusmaksud 3. 03
Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9. Mis muudab laotöö efektiivseks? V: Laotöö personal Kvaliteetne tehnika (arvutid, tõstukid jne)
tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss,
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi.
15 31.03. Elektrikulu 12 15340 16 Raamatupidamisteenuse kulu 13 7080 17 Telefonide kulu 14 10974 18 Palkade arvestus 15 47040 19 31.03. Perioodi käibed kokku 1693818 3500 0 318626 336078 279720 318626 412500 183960 0 0 20 31.03. Saldod kokku 4000 159899 4662 228540 685000 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) Ülesanne ...... INVENTAR Deebet Kreedit 130000 0 0 130000 PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea TTA VÕLG TÖÖVÕTJATELESOTS.M. VÕLG TULU.M
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamisel: 19 1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud korras. Varade kohustuslik füüsiline inventuur ei või üldreeglina toimuda varem kui 2 kuud enne bilansipäeva. Nõuete ja kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga. 2) hinnatakse varade ja kohustuste saldod Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud.
aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (RpS § 15 lg 1) 4 27. september 2013 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused (Rps § 15 lg 3). 5 27. september 2013 2. Alusprintsiibid: majandusüksuse printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude vastavuse printsiip; objektiivsuse printsiip; konservatiivsuse printsiip; avalikustamise printsiip; sisu ülimuslikkuse printsiip. 6
mänge. Põhiline on ju see,et raha voolaks juurde ,et siis veel rohkem kasumit suurendada. Meedia kajastab informatsiooni igasugustest uutest kaupadest ,mis on taas kolmandat korda alla hinnatud ja inimestele tehakse ,,ajuloputust". Tean paljusid inimesi ,kes on selle tarbimisega nii hoogu läinud,et võlakoorem tahab maha suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud. Kes siis süüdi on? Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata? Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd. Kõik seisneb valikutes ja kui me neid ei tee,siis lõpetame oma kvaliteetse elu väga ruttu ära.
Majandusaasta aruande koostamine Juhendaja: 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2. Majandusaasta aruande koostamine ............................................................ 4-6 3. Kokkuvõte ........................................................................................................... 7 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Raamatupidamiskohuslane on se...
Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve
aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK).
RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...
järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu)
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. AUDIITORKONTROLL
Tagasiside Õige vastus on: Hooned ja seadmed. Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Bilansi mahtu ei mõjuta järgmise tehing: Vali üks: Palgavõla väljamaksmine Materjali ostmine järelmaksuga Laenu tagastamine Raha laekumine varem esitatud arvete eest Tagasiside Õige vastus on: Raha laekumine varem esitatud arvete eest. Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Rahavoogude aruanne kajastab: Vali üks: Kui suur on bilansis Raha ja pangakontode saldod kokku, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Kajastab kohustuste ja omakapitali vahet bilansis, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Millal ja millistest allikatest on oodata laekumisi, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks
rakendada, tuleb teha tulude vähendus, mitte näidata soodustust kuluna. Müük järelmaksuga · Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule (seotud isikute korral) · Intressi ei maksustata käibemaksuga /KMS §12 lg1/ 5. Valuuta Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas. Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kauba müük 15 000 USD, eksport, arve esitamise päeval 1 = 1,4415 $. D 10312 10405,83 K 31032 10405,83 Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61
Makse teostamiseks teeb tavalise maksekorralduse, kuid valuutaks valib välisvaluuta. Põhilised finantskanded mida praktikant sooritas seotud rahaga on sularaha müügist laekunud raha sissetulek kassasse, sularaha viimine kassast panka, pangaväljavõtte põhjal pangakontole sissetulekud, e-poe pangalingi laekunud maksed panka, jaeostjate kaardimaksete läbikandmine iga makseterminaali lõikes ja kontode vahelised kanded. Igapäeva lõpus kannab juhataja kõikide pankade saldod nulli ühele põhi Swedbanki kontole, et vähendada arvelduskrediidi jääki ja sellega seoses arvelduskrediidi kulu. Aruandvate isikute aruanded Ettevõttel on ainult üks aruandev isik ja selleks on juhataja. Seoses sellega ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tsekid. Täiendava infona oli
kontoritöö.Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel. 41. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Töö infosüsteemis. Toimingud infosüsteemis. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö
a. ehk 400 000 toote valmistamiseks. 2004. a. amortisatsioonikulu on lineaarse meetodi kasutamisel: a) 5500 kr; b) 9600 kr; c) 8400 kr; d) 4800 kr. 47. Ostjatele esitatud arvete järgi raha laekumisel: a) suureneb vara ja suureneb omakapital; b) suureneb vara ja väheneb vara; c) suureneb vara ja väheneb omakapital; d) väheneb vara ja suurenevad kohustused. 48-50 Firma A raamatupidamises on kontode saldod 2003. aasta lõpu seisuga järgmised: Lühiajalised kohustused 450 000 kr Põhivara (Maa) 900 000 kr Pikaajalised kohustused 1 200 000 kr Põhivara (Seadmed) 900 000 kr Raha ja pangakontod 300 000 kr Nõuded ostjate vastu 400 000 kr Põhivara (Hooned) 2 000 000 kr
(A-P-). Või teisiti nimetades bilansimahu kahanemine – väheneb üks aktivakirje ja üks passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma vähenevad. Näiteks: Maksti arvelduskontolt tagasi osa pangalaenust 8 000.-. Lahendus: aktivakirje raha väheneb 8 000.- ja passivakirje lühiajalised laenud… väheneb 8 000.-. Vaatleme nüüd ülaltoodud 4 muudatuste liiki bilansi seisukohast ja oletame, et nad toimuvad mingi aasta jaanuaris, mille alguse saldod on esitatud tabelis 5, seejärel näidatud muutused bilansis ning bilanss jaanuari lõpul: Tabel 5 BILANSS AKTIVA PASSIVA Bilanss 01.01. Muutused Bilanss Bilanss 01.01. Muutused Bilanss 31.01
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2. Näide 2. 8 Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2002. a oli 200 000 krooni. 2002. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs
Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Säilitama raamatupidamise dokumente. Ettevõtte raamatupidamise korraldus on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ja raamatupidamisseadusega. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. 8 Ettevõte suurim vara, bioloogilised varad, kajastatakse bilansis tema õiglases väärtuses, mis on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse tootvate bioloogiliste
et samavõrd kui esineb hälbeid tegelikes laosaldodes, võib neid esineda ka infosüsteemi saldodes. Inventuuri ja sellest kokkuvõtteid tehes ei tohiks eeldada, et kõik arvutiprogrammis registreeritud tootesaldod on õiged ja tegelikud tootesaldod laos väärad. Säärase eelduse korral võib osutuda saldovahede põhjuste väljaselgitamine raskeks või isegi võimatuks. On palju põhjusi, miks just tooteartiklite virtuaalsed saldod võivad osutuda vääraks. Peamiselt on need seotud kaupade vastu- võtmisega, saadetiste tagastuste ja vastutulekuga klientide erisoovidele, millega seoses kaldutakse kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged. Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on: · saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta
Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. Majandustehingute dokumenteerimine, raamatupidamisregistrid Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõtted on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima.
võlad tarnijatele) * kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; * kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Bilansi struktuur, bilansi põhivõrdused: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis s.t. varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel s.t. bilanss koosneb kontode saldodest. AKTIVA=VARAD PASSIVA=K APITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPI -RAHA TAL -VÄÄRTPABERID - -NÕUDED LÜHIAJALIS -VARUD ED -ETTEMAKSED KOHUSTUSE D (laenud, ostjate ettemaksed, võlad hankijatele,
kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused vastavalt kehtestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema
Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. 6.8. Varade inventeerimine 12 Varade saldod inventeeritaks bilansipäeva seisuga, bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev. Inventuuri alguses viiakse raamtupidamises kõigi materiaalsete väärtuste sissetuleku- ja väljaminekudokumentide töötlemine, tehakse arvestusregistritesse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks. Inventuurid viib läbi osaühingu juhatuse otsusega määratud komisjon koosseisus: juhatuse esindaja, raamatupidaja, materiaalselt vastutav isik.
lõppsaldod peavad võrduma vastava sünteetilise konto algsaldo, käibe ja lõppsaldoga. 8.2 Käibeandmik Aruandeperioodi majandustehingute üldistamiseks ning nende tehingute arvnäitajate kontodele kirjendamise ja lõppsaldode väljatoomise õigsuse kontrollimiseks koostatakse sünteetiliste ja analüütiliste kontode andmete põhjal käibeandmikud. Käibeandmik kujutab endast tabelit, kuhu kantakse nende kontode käibed ja saldod. Kontode käibeandmiku kokkuvõtte real peab olema kolm paari võrdseid summasid. Võrdsuse puudus viitab kirjendamis- või arvestusvigadele. See seaduspärasus tuleneb bilansi, kahekordse kirjendamise ja käibeandmiku seostest. Esimene seos: bilansikirjetele avatakse kontod, algsaldodena märgitakse bilansikirjete summad. Kuna bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted on võrdsed, peavad olema võrdsed ka kontode algsaldod. Teine seos: majandustehingute käibesummad kantakse kontodele kahekordse
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
Mudeli üheks põhifunktsiooniks on olla kommunikatsiooni vahend süsteemi erinevate osapoolte (kasutajad / tellijad, arendajad,..) vahel. Äri-, info- jm. süsteemi modelleerimisel tuleks kasutada sellele süsteemile (probleemvaldkonnale, domeenile) iseloomulikke mõisteid. Näiteks kindlustusfirma (info)süsteemi mudel peaks “rääkima” kindlustusäris osalejatele arusaadavas keeles. Pangasüsteemi mudel peaks kasutama panganduse termineid (n. arved, tehingud, saldod,..) jne.. Kindlustusfirma 1 * Kindlustusleping * 1..* Klient Joonis. Fragment kindlustusfirma mudelist. Üks kindlustusfirma omab palju (0 või enam) kindlustuslepinguid. Üks kindlustuse klient omab mitu (0 või enam) kindlustuslepingut
loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu. 14. Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale. 15. Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega. 16. Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad. 17. Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused. Parandused sisestatakse
14. Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale. 15. Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega. 16. Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad. 17. Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused. Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi
(154) Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel. 86. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammis) laosaldod? Kui ei registreerita kohe pärast kauba liigutamist või teise kohale paigutamist 87. Millised tooteid on põhjust laos inventeerida sagedamini ja miks ? A-rühma tooteid inventeeritakse sagedamini kuna neid väljastatakse ja võetakse laos
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
(24,5%) ning välisrände tõttu lahkub 7,7% kõigist lahkujatest. Jooniselt 3 on näha, et kõik saabujate ja lahkujate saldo on negatiivne nii siserännet, välisrännet kui ka loomuliku iivet vaadates. Viimaste aastatega on paremaks läinud loomuliku iive ja siserände näitajad, kuid siiski viitavad kõik näitajad rahvaarvu edasisele vähenemisele Saare maakonnas. Joonis 3. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldod Joonistelt 4 ja 5 on näha, et kõige suurem väljaränne toimub 25-39 aastaste vanuserühmas ning arvestades seda, et paljudel selle ealistel inimestel on juba perekonnad , kes kolivad koos nendega on loogiline, et suur väljaränne toimub ka 0-14 aastaste ja 15-24 aastaste vanuserühmas. Teiseks põhjuseks, mis väljaränne on 15-24 aasta seas suur, on ilmselt ülikoolidesse õppima siirdumine. Väljarände peamiseks põhjuseks on suure tõenäosusega tööpuudus
Kui klass ja konto pole valitud, siis aruanne formeeritakse kõikidele andmetele. Saldoaruanne - aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke kõik read. Päevaraamat formeeritakse aruanne päevaraamatust valitud perioodi eest Käibeandmik käibeandmiku formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke klass. Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss, Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis Lao aruanded Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur Pearaamat Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil. Konto Nimetus konto nimetus Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa
Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk. Samal ajal suur enes transpordivahendite puudujääk. Teenuste konto ülejääk vähenes samuti kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi kiiremat kasvu toetasid muu hulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejäägis olevad saldod moodustasid teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. Suurim muutus jooksevkontol puudutas tööjõu- ja kapitalitulu, mille netoväljavool kahekordistus ning ulatus 206 mln euroni. Suurema osa tulukonto käibest moodustas välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu. Mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu ületas residentide välismaal teenitud tulu 251 mln euro võrra, kasvades ligi 80%. Valdavalt põhjustas investeerimistulu kasvu välismaistelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
