Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"? Osa laost kontrollitakse korraga ja kontrollitav osa võreldakse arvuti jääkidega. 6. Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt? Kaubad loetakse üle hoiukohtade kaupa ja füüsilised saldod võrreldakse looiliste saldodega laoarvutiprogrammis. 7. Kes vastutavad laos inventuuri nõuetekohase läbiimise eest? Tavaliselt määratakse selleks vastutav isik, kui vastutavat isikut ei määrata vastutab inventuuri läbiviimise eest ainuisikuliselt laojuhataja. 8. Mida tuleb võtta ette, kui inventuuri kokkuvõtete tegijad kahtlevad lugemise ja kokkuvõtete tegemise õigsuses? Kui kahtlused on toodete koguste õigsuses
Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ... Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: toodete füüsilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuri komisjon moodustatakse ettevõtte käskkirjaga. Komisjonis määratakse ära iga liikme kohustused ja ajavahemik , millal inventeerimine peab toimuma.
Ostjate arvete netoväärtus 2 940 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend D K S0 200 000 60 000 S1 260 000 8. nädala praktikum Lõppbilansis: Ostjate tasumata arved 3 200 000 Väärtusvähend 260 000 2 940 000 ÕPIK LK 204 ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus -
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.02.2011 100 16 590 120 53 900 1. 01. veebr saadi bürootarvete arve 154 2. 03. veebr tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 154 3. 04
AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.03.2011 0 13 000,00 3 380,00 400,00 950,00 150,00 1. 02. märts Tasutud pangast töötajale 50% korter üürist 125,00 2. 02. märts Arvestatud erisoodustusmaksud 3. 03
tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss,
Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9. Mis muudab laotöö efektiivseks? V: Laotöö personal Kvaliteetne tehnika (arvutid, tõstukid jne)
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi.
Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma- kapitali-, tulu-ja kulukontode ning tulude ja kulude koondkonto): aitab leida lihtsaid vigu Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus peavad kehtima järgmisedvõrdused: 1
15 31.03. Elektrikulu 12 15340 16 Raamatupidamisteenuse kulu 13 7080 17 Telefonide kulu 14 10974 18 Palkade arvestus 15 47040 19 31.03. Perioodi käibed kokku 1693818 3500 0 318626 336078 279720 318626 412500 183960 0 0 20 31.03. Saldod kokku 4000 159899 4662 228540 685000 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) Ülesanne ...... INVENTAR Deebet Kreedit 130000 0 0 130000 PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea TTA VÕLG TÖÖVÕTJATELESOTS.M. VÕLG TULU.M
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamisel: 19 1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud korras. Varade kohustuslik füüsiline inventuur ei või üldreeglina toimuda varem kui 2 kuud enne bilansipäeva. Nõuete ja kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga. 2) hinnatakse varade ja kohustuste saldod Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud.
aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (RpS § 15 lg 1) 4 27. september 2013 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused (Rps § 15 lg 3). 5 27. september 2013 2. Alusprintsiibid: majandusüksuse printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude vastavuse printsiip; objektiivsuse printsiip; konservatiivsuse printsiip; avalikustamise printsiip; sisu ülimuslikkuse printsiip. 6
mänge. Põhiline on ju see,et raha voolaks juurde ,et siis veel rohkem kasumit suurendada. Meedia kajastab informatsiooni igasugustest uutest kaupadest ,mis on taas kolmandat korda alla hinnatud ja inimestele tehakse ,,ajuloputust". Tean paljusid inimesi ,kes on selle tarbimisega nii hoogu läinud,et võlakoorem tahab maha suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud. Kes siis süüdi on? Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata? Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd. Kõik seisneb valikutes ja kui me neid ei tee,siis lõpetame oma kvaliteetse elu väga ruttu ära.
finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. Raamatupidamise aastaaruanne
peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve
· · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK).
RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad
jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu)
Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000, raha arvelduskontol 23 000, ostetud kaubad 25 000, põhivara 55 000, ostjate tasumata arved 92 000, arvestatud amortisatsioon 15 000, eelmise perioodi kahjum 10 000. Leida vajaminev väärtus osakapital ja koostada bilanss. Käibemaksunõue 28 000 Laen 30 000
Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? Suure ringlemissagedusega tooteid (Arühm) Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid? Lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)? On küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimised laoarvestusprogrammis? Vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms) Kauba tihe paigutamine koormaruumi üldjuhul: Vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid
kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
Tagasiside Õige vastus on: Hooned ja seadmed. Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Bilansi mahtu ei mõjuta järgmise tehing: Vali üks: Palgavõla väljamaksmine Materjali ostmine järelmaksuga Laenu tagastamine Raha laekumine varem esitatud arvete eest Tagasiside Õige vastus on: Raha laekumine varem esitatud arvete eest. Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Rahavoogude aruanne kajastab: Vali üks: Kui suur on bilansis Raha ja pangakontode saldod kokku, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Kajastab kohustuste ja omakapitali vahet bilansis, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Millal ja millistest allikatest on oodata laekumisi, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks
ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. AUDIITORKONTROLL
rakendada, tuleb teha tulude vähendus, mitte näidata soodustust kuluna. Müük järelmaksuga · Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule (seotud isikute korral) · Intressi ei maksustata käibemaksuga /KMS §12 lg1/ 5. Valuuta Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas. Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kauba müük 15 000 USD, eksport, arve esitamise päeval 1 = 1,4415 $. D 10312 10405,83 K 31032 10405,83 Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61
Makse teostamiseks teeb tavalise maksekorralduse, kuid valuutaks valib välisvaluuta. Põhilised finantskanded mida praktikant sooritas seotud rahaga on sularaha müügist laekunud raha sissetulek kassasse, sularaha viimine kassast panka, pangaväljavõtte põhjal pangakontole sissetulekud, e-poe pangalingi laekunud maksed panka, jaeostjate kaardimaksete läbikandmine iga makseterminaali lõikes ja kontode vahelised kanded. Igapäeva lõpus kannab juhataja kõikide pankade saldod nulli ühele põhi Swedbanki kontole, et vähendada arvelduskrediidi jääki ja sellega seoses arvelduskrediidi kulu. Aruandvate isikute aruanded Ettevõttel on ainult üks aruandev isik ja selleks on juhataja. Seoses sellega ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tsekid. Täiendava infona oli
kontoritöö.Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel. 41. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Töö infosüsteemis. Toimingud infosüsteemis. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö
a. ehk 400 000 toote valmistamiseks. 2004. a. amortisatsioonikulu on lineaarse meetodi kasutamisel: a) 5500 kr; b) 9600 kr; c) 8400 kr; d) 4800 kr. 47. Ostjatele esitatud arvete järgi raha laekumisel: a) suureneb vara ja suureneb omakapital; b) suureneb vara ja väheneb vara; c) suureneb vara ja väheneb omakapital; d) väheneb vara ja suurenevad kohustused. 48-50 Firma A raamatupidamises on kontode saldod 2003. aasta lõpu seisuga järgmised: Lühiajalised kohustused 450 000 kr Põhivara (Maa) 900 000 kr Pikaajalised kohustused 1 200 000 kr Põhivara (Seadmed) 900 000 kr Raha ja pangakontod 300 000 kr Nõuded ostjate vastu 400 000 kr Põhivara (Hooned) 2 000 000 kr
muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilansiskeem on esitatud lisas 1. Näiteülesanne 3: Koostada bilanss alljärgnevas tabelis 4 järgmistel andmetel: Saldod: 1 Arvelduskonto 16 000.- 7 Osakapital 40 000.- 2 Kassa 4 100.- 8 Ostjatelt laekumata summad 12 000.- 3 Kasum 5 000.- 9 Palgavõlg 4 100.- 4 Kaup 4 000.- 10 Pikaajaline pangalaen 10 000.- 5 Masinad 28 000
81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode jäägid. Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 84.Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode algjäägid, käibed, lõppjäägid. 85.Kehtivad võrdused : Algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 86.
Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2. Näide 2. 8 Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2002. a oli 200 000 krooni. 2002. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs
Lisa 3. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad 31.12.2005 31.12.2004 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Ebatõenäoliselt laekuvad summad 0 0 Kokku ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Lisa 4. Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega Seotud osapool 31.12.2005 31.12.2004 OÜ Näidised (kuulub samale omanikule) 1 025 876 1 575 130 Kokku pikaajalised kohustused 1 025 876 1 575 130 Kokku tehingud seotud osapooltega 1 025 876 1 575 130 Lisa 5. Maksud 31.12. 2005 31.12.2004
Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Säilitama raamatupidamise dokumente. Ettevõtte raamatupidamise korraldus on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ja raamatupidamisseadusega. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. 8 Ettevõte suurim vara, bioloogilised varad, kajastatakse bilansis tema õiglases väärtuses, mis on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse tootvate bioloogiliste
sooritamist? 3. Kes on volitatud tegema toimingute registreerimisi laoarvestusprogrammis? 11.24. Inventeerimine Inventuur on laosaldode vastavuse kontroll, et saada teavet selle kohta, kas füüsilised (tegelikud) laojäägid vastavad raamatupidamislikele. Inventuuri peamine eesmärk on tuvastada erinevused laos hoiustatavate toodete tegelike koguste (füüsilised saldod) ja ettevõtte majandus- tarkvara lao- ja raamatupidamismoodulites kajastuvate loogiliste ehk virtuaalsete saldode vahel. Mida vähem inventeerimise käigus saldovahesid leitakse ja mida väiksemad need on, seda pare- mini on ladu kahe inventuuri vahelisel perioodil töötanud ehk seda kõrgem on olnud laotoimingute kvaliteeditase. Füüsiliste laojääkide võrdlemisel raamatupidamises kajastatud saldodega tuleb arvestada,
Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. Majandustehingute dokumenteerimine, raamatupidamisregistrid Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõtted on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima.
kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused vastavalt kehtestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema
võlad tarnijatele) * kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; * kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Bilansi struktuur, bilansi põhivõrdused: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis s.t. varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel s.t. bilanss koosneb kontode saldodest. AKTIVA=VARAD PASSIVA=K APITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPI -RAHA TAL -VÄÄRTPABERID - -NÕUDED LÜHIAJALIS -VARUD ED -ETTEMAKSED KOHUSTUSE D (laenud, ostjate ettemaksed, võlad hankijatele,
Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. 6.8. Varade inventeerimine 12 Varade saldod inventeeritaks bilansipäeva seisuga, bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev. Inventuuri alguses viiakse raamtupidamises kõigi materiaalsete väärtuste sissetuleku- ja väljaminekudokumentide töötlemine, tehakse arvestusregistritesse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks. Inventuurid viib läbi osaühingu juhatuse otsusega määratud komisjon koosseisus: juhatuse esindaja, raamatupidaja, materiaalselt vastutav isik.
lõppsaldod peavad võrduma vastava sünteetilise konto algsaldo, käibe ja lõppsaldoga. 8.2 Käibeandmik Aruandeperioodi majandustehingute üldistamiseks ning nende tehingute arvnäitajate kontodele kirjendamise ja lõppsaldode väljatoomise õigsuse kontrollimiseks koostatakse sünteetiliste ja analüütiliste kontode andmete põhjal käibeandmikud. Käibeandmik kujutab endast tabelit, kuhu kantakse nende kontode käibed ja saldod. Kontode käibeandmiku kokkuvõtte real peab olema kolm paari võrdseid summasid. Võrdsuse puudus viitab kirjendamis- või arvestusvigadele. See seaduspärasus tuleneb bilansi, kahekordse kirjendamise ja käibeandmiku seostest. Esimene seos: bilansikirjetele avatakse kontod, algsaldodena märgitakse bilansikirjete summad. Kuna bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted on võrdsed, peavad olema võrdsed ka kontode algsaldod. Teine seos: majandustehingute käibesummad kantakse kontodele kahekordse
Variandid:1.jan-31.dets.;1 apr-31.märts;1 juuli-30. juuni;1okt.-30sept. 42.Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne - bilanss, kasumisaruanne ja aasraaruande lisad, haldusaruanne; auditori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne. 43. Raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamises lõpetatakse majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisega. Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: inventeeritakse ettevõtte vaarade ja arvelduste saldod; hinnatakse varade ja kohustused; tehakse reguleerimis ja lõpetamisekanded; arvutatakse bilanikontode lõppsaldod; selgitatakse majandustegevuse tulemus; vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne. 44. Majandusaasta aruande kinnitamine, esitamine, avalikustamine. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada ja esitada õigeagselt. Str.115 no tam pro sostavlenie ego bolshe 45. Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine
Mudeli üheks põhifunktsiooniks on olla kommunikatsiooni vahend süsteemi erinevate osapoolte (kasutajad / tellijad, arendajad,..) vahel. Äri-, info- jm. süsteemi modelleerimisel tuleks kasutada sellele süsteemile (probleemvaldkonnale, domeenile) iseloomulikke mõisteid. Näiteks kindlustusfirma (info)süsteemi mudel peaks “rääkima” kindlustusäris osalejatele arusaadavas keeles. Pangasüsteemi mudel peaks kasutama panganduse termineid (n. arved, tehingud, saldod,..) jne.. Kindlustusfirma 1 * Kindlustusleping * 1..* Klient Joonis. Fragment kindlustusfirma mudelist. Üks kindlustusfirma omab palju (0 või enam) kindlustuslepinguid. Üks kindlustuse klient omab mitu (0 või enam) kindlustuslepingut
14. Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale. 15. Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega. 16. Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad. 17. Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused. Parandused sisestatakse laoarvestusprogrammi
loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu. 14. Teise ülelugemise tulemusi võrreldakse esimese lugemise tulemustega. Juhul kui saadi erinevad tulemused, koostatakse uus lugemisleht ja loetakse vastavad tooted uuesti üle. Lõplikud tulemused sisestatakse inventuuri läbiviimise eest vastutava isiku poolt inventuuripõhjale. 15. Vastutava isiku poolt tehakse inventuuripõhjal Excelis lõplik kokkuvõte, millel on toodete loogilised ja füüsilised saldod ning nende erinevused üle- ja puudujääkidena. Puudujääki kajastav number peab olema negatiivse väärtusega. 16. Vastutav isik kirjutab lugemislehtedele inventeerijate nimed ning võtab inventuuri lõppedes neilt allkirjad. 17. Pärast veendumist, et ülelugemise tulemused on tegelikkusele vastavad ja lõplikud, viiakse laoarvestusprogrammi saldodesse sisse parandused. Parandused sisestatakse
(154) Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel. 86. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammis) laosaldod? Kui ei registreerita kohe pärast kauba liigutamist või teise kohale paigutamist 87. Millised tooteid on põhjust laos inventeerida sagedamini ja miks ? A-rühma tooteid inventeeritakse sagedamini kuna neid väljastatakse ja võetakse laos
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja 4 avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetest
Kui klass ja konto pole valitud, siis aruanne formeeritakse kõikidele andmetele. Saldoaruanne - aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke kõik read. Päevaraamat formeeritakse aruanne päevaraamatust valitud perioodi eest Käibeandmik käibeandmiku formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke klass. Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss, Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis Lao aruanded Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur Pearaamat Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil. Konto Nimetus konto nimetus Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa
Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk. Samal ajal suur enes transpordivahendite puudujääk. Teenuste konto ülejääk vähenes samuti kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi kiiremat kasvu toetasid muu hulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejäägis olevad saldod moodustasid teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. Suurim muutus jooksevkontol puudutas tööjõu- ja kapitalitulu, mille netoväljavool kahekordistus ning ulatus 206 mln euroni. Suurema osa tulukonto käibest moodustas välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu. Mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu ületas residentide välismaal teenitud tulu 251 mln euro võrra, kasvades ligi 80%
(24,5%) ning välisrände tõttu lahkub 7,7% kõigist lahkujatest. Jooniselt 3 on näha, et kõik saabujate ja lahkujate saldo on negatiivne nii siserännet, välisrännet kui ka loomuliku iivet vaadates. Viimaste aastatega on paremaks läinud loomuliku iive ja siserände näitajad, kuid siiski viitavad kõik näitajad rahvaarvu edasisele vähenemisele Saare maakonnas. Joonis 3. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldod Joonistelt 4 ja 5 on näha, et kõige suurem väljaränne toimub 25-39 aastaste vanuserühmas ning arvestades seda, et paljudel selle ealistel inimestel on juba perekonnad , kes kolivad koos nendega on loogiline, et suur väljaränne toimub ka 0-14 aastaste ja 15-24 aastaste vanuserühmas. Teiseks põhjuseks, mis väljaränne on 15-24 aasta seas suur, on ilmselt ülikoolidesse õppima siirdumine. Väljarände peamiseks põhjuseks on suure tõenäosusega tööpuudus
annaabi.ee 
