Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja
MAJANDUSSOTSIOLOOGIA - VÄÄRTUSED 1) Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise,
Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (F) ja pooli iseloomustav suurus on induktiivsus L, ühikuks henri (H). 2. Elektromagnetvõnkumiste perioodi saab arvutada valemist, mida nimetatakse Thompsoni võrrandiks. 3. Voolutugevusel ja pingel on erinevad väärtused - hetkväärtus (suvalisel hetkel
põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest suremus oli kõrge, siis hiljem, 20. sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad?
Luulekogud Esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) Valikkogu ,,Tähetund" (1966) Valikkogu ,,Eluhelbed" (1971) Valikkogu ,,Lendav linn" (1979) Uusloomingut sisaldav kogu ,,Korallid Emajões" (1986) Looming Luule üldiseloomustus: selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja
Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus ideaalne
Tartu Kommertsgümnaasium AFGANISTAN Uurimustöö RAHVAARV Afganistani rahvaarv on suur. 2009 aasta seisuga umbes 29 miljonit. 2025 aasta prognoosiga kasvab see rahvaarv 48 miljonini. RAHVAARVU MUUTUMISED VIIMASEL AJAL. (10 a) RAHVASTIKU PAIKNEMINE Kõige tihedamini asustatud ala on Afganistani põhjaosa, mis on viljakas. Rahvastiku keskmine tihedus on 40 inimest / km². Afganistani põhjanaabri Türkemenistani rahvastiku keskmine tihedus on 9,8 inimest/ km². Usbekistani rahvastiku keskmine tihedus on 58,1 inimest/ km². Tadzikistani rahvastiku keskmine tihedus on 47,9 inimest / km².
Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe
välja nagu keedetud spinat..." Jumalikud imed juhtuvad äkki, et rõõmsalt üllatada. Saatanlikud selleks, et tabada ootamatult ning hukutada, nii haavas ka nõiapeegli kild ootamatult Kaj sooja südant ja silma. Tavaelus käib heitlus hea ning kurja vahel, pole ju salata- hea ei pruugi võita. Muinasjutumaailmas kuulutatakse võit alati heale. Saatana imed avaldavad küll muljet: nõiapeegel, lendav saan, lumehelveste mitmesugused muutumised ja sädelev jääloss....kuid kõigest hoolimata ei tule Lumekuningannal midagi välja. Jumalikke imesid leidub väga lihtsate ja peaaegu märkamatutena- mida lähemale jõuab väike Gerda tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus
Ferenc Liszt Ferenc Liszt sündis 1811. a. 22. okt Lääne-Ungaris Doborjani külas. Ta ei pärinenud küll elukutseliste muusikute suguvõsast, kuid nii tema isa kui vanaisa armastasid ja ka tegelesid aegajalt muusikaga. Erilised muusikalised anded avanesid poisil juba 5- aastaselt, seejärel hakkas isa talle õpetama klaveri-ja orelimängu. Hämmastava kergusega omandas väike õpilane klaverimänguvõtted ja noodikirja. 1820. a. Esines Ferenc avalikel kontserditel Sopronis ja Bratislavas. Eriti avaldas muljet Liszti suurepärane oskus mängida noodist kõike, mis talle ette pandi. Kõrvalise toetuse abil otsustas kogu pere kolida Viini, et Ferencil oleks võimalus saada hea muusikaline haridus. Ferenci suurimaid õpetajaid oli C. Czerny, kellega kestis koostöö kaks aastat. Mees õpetas talle klaverimängu tehnikat, kindlust taktis, õiget sõrmede asetust jpm. Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astu...
ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel)EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liikuma, siis koos juhiga liiguvad temas olevad vabad laengukandjad, neile mõjub Lorentzi jõud, mis on risti magnetväljaga. Pööriselektriväli- juhtme liikumisel magnetväljas tekkiv elektriväli, jõujooned on kinnised kõverad, tekkiv väli ei ole potentsiaalne st
Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga Tema pind on kraatreid täis ja väga vana Ei oma atmosfääri Ei näi olevat laamtektoonikat. Üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on tasased alad Väga halb soojusjuhtivus Merkuur on palju tihedam kui Kuu. (Tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad) Merkuur ja Päike
tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel ühendada mähisega tekivad elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised st. elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori ühel kattel on elektronide puudujääk teisel, aga ülejääk hakkavad nad ühelt kattelt teisele liikuma ja tekib elektrivool. Voolu kasv on aegalne induksiioni tõttu. Voolu kasvamine lõppep lui kondensaatori energia on täielikult muundunud magnetvälja energiaks. L*I2 /2. Vool kahaneb, sest magnetvälja
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa)
Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem ...
5 või koolitustelt. Hetkel on ettevõtte tööjõud vanuses 20-32. Elanikkonna arvu muutumine. Rahvaarvu kasvamisel luuakse uusi eluasemeid, mis tagab ettevõttele jätkusuutlikuse. Elulaadi muutumised. Eelastalsed elavad suhtleiselt tagasihoidlikult. Peamiselt korterites. Kui elanikud hakkavad eelistama mugavust, kvaliteeti ja privaatsust hakatakse ehitama rohkem eramuid. Seega suureneb ettevõtte töömaht. Haridustase
Samas võib teose arenedes märgata, et mehe suhtumine Eliza vastu oli jookseb majast välja, jõudmata teha otsust, kas Freddy või Higgins. enam kui lihtsalt soe ning üleolev suhtumine pigem põhjustatud sellest, et Higgins üritas enda tõelisi tundeid varjata. Samuti võib öelda, et Probleemid väliselt küünilise ja ebaviisaka kesta all oli soe süda ja tegelikkuses oli Muutumised teose lõpus tekib küsimus, kes oli tegelik muutuja, mees täiesti kahjutu. kas Eliza, kes omandas võime hästi kõnelda ning seltskonnas käituda Paradoksiks võib pidada seda, et Elizale õpetas kombeid mees, kes ning leidis enesekindluse või Henry Higgins, kes küll seda mitte tegelikult seltskonnas end väga korralikult üleval pidada ei osanud
Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele Kohastumisel muutur organismi ehitus ja talitlus (pärineb edasi) loodusliku valiku toimel Stabiliseeriv/suunav/lõhestav valik Stabiliseeriva puhul on keskkond suhteliselt püsiv, liik säilib muutumatuna pikka aega. Paljunevad keskmiste tunnustega isendid (valgusüntees) Suunava puhul paljunevad keskmisest erinevate tunnustega isendid, toimub elutingimuste kindlasuunalised muutumised, liigis toimub geneetiline triiv.(uimeliste jäsemete kujunemine) Lõhestava puhul toimub kahe või enama kesmistest erinevate isendite rühma eelispaljunemine. Levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Liigis toimub geneetiline mitmekesistumine. Alamliigid võivad eristuda (Läänemere räime kaks rassi) Mikroevolutsioon/makroevolutsioon Mõlema protsessi tulemuseks on mitmekesistumine. Mikroevolutsioon toimub kiiremini.
loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise.
Mõõtühik : 1 J Igale laengule mõjub elektriväljas jõud. Seisev laeng hakkab selle mõjul liikuma. Laengu liikumisel teeb elektriline jõud laengu ümberpaigutamiseks tööd: A = Fs a b Q d2 s d1 Kuna F = Eq , siis A =Eqs Töö elektriväljas ei sõltu tee kujust. Oluline ei ole ka elektrivälja suuna ja suuruse muutumised liikumise käigus. Töö iseloomustatab nii energia suuruse muutumist, kui ka energia muutumist ühest liigist teise. Elektriväli teeb tööd selles asetseva keha tõstmiseks kõrgusele h. Välja, milles tehtav töö ei sõltu tee kujust nimetatakse potentsiaalväljaks. Elektrivälja potentsiaalne enegia sõltub laengu suurusest ja
80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused:
(2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste
omavaheline seotus. Keha ja meel omavad vastastikust mõju inimese tervises ja heaolus. Minu esimene kirjalik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas 7 Loovuse ja füüsilise eneseväljendamise kaudu loob tantsu- ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel. Antud teraapiavormis kasutatakse peamise vahendina liikumist, eelkõige vaba ja loovat liikumist. Tantsu- ja liikumisteraapias viivad muutumised liikumises muutusteni inimeste käitumises. Liikumine annab kõigile võimaluse väljendada asju, mida sõnadesse ei osata panna, ja neid, mida isegi pole võimalik sõnadesse panna. Kasutatud kirjandus Allik, J., Realo, A., & Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Boughton, B. (2005). Dance Therapy. Retrieved 10 01, 2016, from Encyclopedia.com: http://www.encyclopedia.com/medicine/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-
siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Termodünaamika II seadus Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Põle võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. ELEKTROMAGNETISM: Elektriväli: Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Elektrilaengu jäävuse seadus Suletud süsteemis on kõikide osakeste laengute algebraline summa jääv. Punktlaeng on elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on
tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid. Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1.Võõra joonistuse arusaam, kui pilt tegelikkusest 2. Üldise kavatsuse arusaam joonistustest 3. Sidemete leidmine juhuslikult kritseldatud eseme ja selgelt äratuntava vahel 4. Joonistamise sulandamine liikumismängu, mis omandab eluliste
Jõevesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid ja selle järgi võib öelda kust on vesi pärit. Jõe omadused sõltuvad tema toitumisest. Nii lumevesi kui ka liustikujää saab jõgede toiteallikaks põhjavesi, mis jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Saabuva vee hulk jõgedesse on eri piirkondades ajaliselt muutuv ja seda tingib temperatuuri ning sademete aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul
Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni survetugevust. 21. Betooni survetugevuse hajuvus, selle põhjused Katsetulemuste kõikumine teatud keskmise tugevuse väärtuse ümber. Põhjused on: peamiselt proovikehade katsetamisest hajuvused, materjalide omaduste kõikumisest hajuvused, tehnoloogiaga seotud hajuvused: Toormaterjalide omaduste kõikumine Doseerimise täpsuse kõikumine Protsesside tehnoloogia muutumised Katsetamise ebatäpsused(nii masinatelt, kui inimlikud vead) Vormide halb kvaliteet Proovikehade halb tihendamine Mittestandartne kivistamisprotsess Täitematerjalide segunemine laos Vale segamisaeg Keskmine survetugevuse variatsioonitegur 20...30 partii tulemuste põhjal ei tohiks ületada 5%. Mida lähemal on üksikproovid keskmisele, seda ühtlasem betoon. Hajuvust väljendatakse standardhälbega. 22
Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. · Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil · Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis- religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis:
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
antud soojushulga summaga. U = A + Q Termodünaamika II seadus soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Q -Q A = 1 2 100% = kas 100% Q1 Q1 Aine agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Gaasi rõhk p Pa = N/m2 kg/(s2*m) 3 Gaasi ruumala V l = dm Gaasi absoluutn temperatuur T K o Gaasi temperatuur Celsiuse skaalas t C Gaasi mass m kg
Oskab vaadata lavastusele näitleja silmadega. Psühholoogiliselt sügavad, detailirohked rollid. Huvitav ruumipoeetika kostöös kunstnikuga. Tema probleemiks on see, et tõlgenduslikult on etendused ettearvavad, korduvad, ei ole midagi uut. Toopmere on nii näitleja kui ka lavastaja. Ta osales Hermaküla trupis. Tema jaoks on lavastus kui väli, kus toimuvad ristumised, hargnemised, põimumised jne. Ta tähtsustab näitleja osa. Tema reziid iseloomustavad erinevused ja muutumised . Reaalsuse mitmekihilisus ja identiteetide paljusus tegelastel. Ta ootab näitlejatelt improvisatsiooni. Erinevalt Nüganenist eelistab Toompere moodsat dramaturgiat: Kivirähk, Kafka jne. Mõlemad lavastajad on tihedalt seotud näitlejatega ning oskavad vaadata lavastusele näitleja pilguga. Mõlemad panevad rõhku meeleolu loomisele. Nende lavastuste tegelased on keerulised. Erinevus seisneb selles, et Toompere muutub pidevalt, loob midagi uudset, Nüganen aga on
http://www.dnevnikdorog.ru/portugalija/Prirodnye_usloviya_Partugalii.html 5. Portugali ilm http://www.photius.com/countries/portugal/climate/portugal_climate_climate.html 6. Rahvusvahelised organisatsioonid. http://ru.wikipedia.org/wiki/Portugal 7. Portugali Rahvaarv. http://ru.wikipedia.org/wiki/Portugal 8. Portugali rahvaarvu muutumised. http://www.photius.com/countries/portugal/society/portugal_society_population_size_and_~1 078.html 9. Maailma Atlas. 2010 10. Portugali majandus. http://www.vm.ee/?q=node/9425 11. Portugali usundid ja kultuurielu. http://www.vm.ee/?q=node/9425 12. Portugal. Major Cities. http://citypopulation.de/Portugal-Cities.html#Stadt_gross 13. Portugali rahvastik. http://inportugal.ru/index.php? option=com_content&task=view&id=31&Itemid=2 14. Portugali energeetika
loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadmised, mõistev lähenemine - kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus ja koostöö - ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise.
3)VÄLJUNDmuutujad Y1(t), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad. 4) mõningad oleku ja väljundmuutujad võivad ka üthida. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. 1.5 Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi käitumine sõltub süsteemi parameetrite muutumisest. Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. 1.6 Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine- Süsteemis toimivate füüsikaliste või muu päritoluga protsesside seaduspärasuste alusel koostatud matemaatiliste seoste (võrrandite) kogum, mis orienteeritud süsteemi puhul seob oleku- ja väljundmuutujaid sõltumatute sisendmuutujatega, võimaldades arvutada süsteemis toimuvaid ajalisi protsesse. Enamasti matemaatiline
nende päevade kujutamisega võib täita sadu kaasakiskuvaid lehekülgi. Asendi muutusega voodis kaasneb kogu maailma vapustav teisenemine, harvad suhtlemised välismaailmaga, teiste inimestega on teravate muljete allikaks. Paranemispüüd asendub ükskõiksusega, suhe ümbritsevate hoolitsusse ja tähelepanusse balanseerib tõrjuvuse ja nõudlikkuse vahealadel. Valust ja haigusest, elujõust ja tervenemisest, inimelu paradoksaalsusest kõnelev romaan. 1961 Markuse muutumised - inimpsüühika kõrvale tõusevad eetilised küsimused süjajärgses heaoluriigis. Looming baseerub tegelaste sisevaatlusel. Tegelane tavaliselt üksik, välisest maailmast psühholoogilise ja või füüsilise barjääriga eraldatud inimene, kel on ka lähedaste inimestega vaid katkendlik kontakt. Kaaslased asuvad teiselpool nähtamatut silmapiiri, sageli füüsiliste kauguste taga. Kunagi lähedasimast inimsuhtest kaob aegamisi reaalsuse mõõde, jääb vaid ettekujutus
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 ...
Igal monaadil on oma maailm. Samuti on olemas lõputu hulk erinevaid maailmu. Monaad võib vaadelda tegelikkust rohkem või vähem selgesti. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Osad monaadid tunnetavad koguni maailma ennast. Leibniz tahab säilitada substantsi mõiste sõltumatuse. Iga monaad väljendab tervet maailma. Igale monaadile on omane pertseptsioon ja püüdlus. Kõik monaadid tajuvad. Monaadide muutumised ei ole juhuslikud. Kõik muutused määrab eranditu determinism. Hierarhia kõige kõrgem monaad on Jumal. Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõpmatu. On olemas vaid vaimsed põhisubstantsid. Iga monaadi ja tema käitumise taga on Jumal. Iga sisemise muutuse aluseks on tema eelnev seisund. "On lihtne järeldada, et kõigi hingede terviku peab moodustama Jumala linn, see on kõige täiuslikuma valitseja kõige täiuslikum riik." JOHN LOCKE- MÕISTUS ON SÜNDIDES PUHAS TAHVEL
tõstmise abil.Tõene 17. Kui MPC on tarbimise piirkalduvus, siis Keynesi risti mudelile kohaselt maksude kasv ΔT võrra: T võrra: vähendab tasakaalutulu ΔT võrra: T [MPC / (1‒ 200 rüMPC)] võrra 18. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt reaalraha pakkumise suurenemine, muude tingimuste samaks jäädes: alandab intressimäära 19. IS kõvera nihke kutsuvad esile kõikide järgnevate muutujate muutumised, välja arvatud:intressimäär 20. Vaadake joonist ning määrake kindlaks, millised on tasakaalutulu ning sellele vastavad kulutused. Need on: Y2 ja PE2 21. Rahapoliitika muutused nihutavad: LM kõverat 22. Intressimäärade alanemine Keynesi risti mudelis ……………. plaanitud investeerimiskulutusi ning tasakaalutulu ……………. : suurendab; suureneb 23
liignõudluse puhul on olukord vastupidine. Vt. Joonis 3.1 7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8. Maksimum- ja miinimumhinnad Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind -> tasakaaluhind. See tekitab kauba ülejäägi hinna kehtestajal (valitsusel) tuleb sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind <- tasakaaluhind. Sel juhul tekib kauba puudujääk. Vt. Joonis 3.3.
-sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib -karistusnormid- ütleb kuidas peab käituma- Suunatud ajaliselt mineviku(kui oled juba midagi teinud siis saad karistada. Suunatud ajaliselt ettepoole (joobes juhi rooli mitte lubamine) -ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma. Regulatiivne - (käskivad, keelavad – käitumist reguleerivad) (reguleerivad inimeste käitumist, sätestavad mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi) Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon)
ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid,
Igasugune tekkimise protsess on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele, võimalikkuse teostumine. Nt puidus on võimalikkusena olemas laua, aga ka tooli, kapi jms vormid. NB! Aristoteles vrs Platon: ideed asuvad asjadest eraldi ideede maailmas, vormid on aga asjades enestes; asja ei saa tema vormist lahutada. Põhjuslikkuseõpetus. Aristotelese üheks põhieesmärgiks on liikumise, muutumise kirjeldamine mõistete abil. Platonile kui matemaatika jumaldajale olid muutumised pigem näivus, see ei kuulunud tema käsitluses tõelisse reaalsusse. Aristotelesele kui looduse- ja ühiskonnaelu terasele vaatlejale on just kõikvõimalikud muutumised kõige olulisem osa tegelikkusest. Kõikide teadmiste seas on kõige väärtuslikumad teadmised põhjustest, põhjus- tagajärje seosteahela kui uue tekkimise mehhanismi, kohta. Aristotelese järgi igasugune teaduslik teadmine, praktiliste teaduste vallas sealhulgas, käsitleb peaasjalikult asjade ja
Protsess hakkas 30datel aastatel kui ühendriikides oli selline mees, kes korraldas küsitlusi - Gallnp. Terve Euroopa oli diktaatoreid täis, spekulatsioon mis tehti, et Britannia hakkas liikuma tarbimisühiskonna suunas, Saksamaal ei olnud midagi, Britannias natuke oli. Noorte roll muutus eriti nähtavaks sell tarbija ühiskonna sees. !762 oli seotud Rousseauga, kirjeldab seda spetsiifilist vanust laps olemise ja täiskasvanuks saamise vahel väga olulise perioodina, vaimsed ja emotsionaalsed muutumised on sellele perioodile omased, suured kõikumised. Ta üks esimesi, kes selles läänemõtlemises selle fikseerib ja pakub välja ka selle, et seda perioodi tuleks pikendada mehaaniliselt lapse kasvatamisel. Seal kus lõpetatakse hariduse andmine, tuleks seda alles alustada. Saksamaal oli liikumine Torm ja Tung, mille keskseks teoseks oli Goethe "Noore Wertheri kannatused" orsmth, noore tundelise kangelase enesetapp on keskseks, hingeline kriis, õnnetu armastus ja varajane surm.
tõrje algust. Selle kohta on tark mees öelnud: ,,ökoloogid peavad õppima nägema mitte läbi enda silmade vaid läbi organismi silmade". Temperatuur on tihti seoses mõne teise tingimusgea ntks fotoperiodismiga. Ntks sookase seemned vajavad idanema hakkamiseks stimuleerivat fotoperioodi. Kui isend asetada lühikemaks ajaks suhteliselt kõrgesse tempi, siis võib tema reageering temparatuurile nihkuda kõrgemate tempide poole. Reeglina see nii ei toimi. Muutumised, mida saame aklimatiseerumise tagajärjel esile kutsuda on minimaalsed, kuid neid on kasutatud (põllukultuuride juures, et muuta nad külmakindlamaks). Kõrged tempid on väga ohtlikud, kuna kõrge temp põhjustab ensüümide inaktivatsiooni või isegi valkude degradatsiooni. Kõrgematel tempidel ületab taimedel hingamine fotosünteesi ja nad jäävad nälga. Kõrged tempid põhjustavad ka dehüdratsiooni. Suur veekadu võib lõpeda letaalsega. Kõrbe katkused võivad tõsta oma kuumataluvust
tüdrukutele ja poisid neid, mis on poistele) Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud. Matkitakse täiskasvaute rolle. Areneb tahteline käitumine. Kellel on tahteline areng rohkem arenenud, suudavad mängida loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem ,,asjadega", neil on ka õpiülesanded raskemad. Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal. Kooliiga on see vanus, kus on oluline see, et valitakse sama arvamuse või hoiakuga mängukaaslased, palju on kaebamist ja reeglite järgimist. Ta arvab, et reeglid on ,,ülitähtsad". Edasipidi hakatakse aru saama, et reeglid on vahel nii, vahel naa. Mängud on rohkem sihipärased ja organiseeritud. Sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju on selles eas liikumismänge ja seal on võistlusmoment ning domineerimine (kes on teistest üle jne).
MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON: ümbritsetud kahe membraaniga.. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine- vajab hapnikku, eraldub CO2. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Tsütoskelett. Rakkude kuju põsimises või muutumised, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. EHITUS JA TALITUS: koosneb niitjatest valkudest. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuubulid. KES VEEL SEOSTUVAD: tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest tsentrioolist
· Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. · Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. · Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
