TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Triin Tõnisson matrikli nr. 105308EAKI Robotid: inimkonnale kahjulikud või kasulikud? Referaat õppeaines Insenerieetika (Materjalide taaskasutus 1) Üliõpilane: "21" detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson Juhendaja: " " 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2010 Autorideklaratsioon
Need võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21
EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist,
Martin Haug 130271 TN 1. rühm Robotid, kui inimese asendajad Inimese mõistusel pole piire. Teadmised ja omandatud oskused võimaldavad meil luua roboteid mis toimetavad edukamalt, kui inimene ise. Robotid jagunevad kolme põlvkonda ning asetsevad nendes hierarhiates vastavalt oma töö täpsuse ning n-ö intelligentsi järgi. Kõige uuemaks ehk kolmandaks põlvkonnaks loetakse tehisintellektiga roboteid, kes on kahjuks või õnneks alles laboratoorse uuringu staadiumis. Robotite kiire areng on niivõrd jõuline, et on pannud meid küsimuse ette, kas inimesed vahetatakse ühel päeval tehisintellektide poolt välja.
Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. ,,Ta suudab iseseisvalt eksperimente planeerida ja neid ka läbi viia ning oleme kontrollinud, et ta teeb katseandmeid tõlgendades tõepoolest õigeid järeldusi," ütles Ross King Walesi ülikoolist. ,,Teadlased on sellise roboti valmistamise nimel pingeliselt töötanud alates 1960. aastaist. Kui saatsime esimesed robotid Marsile, siis unistasid teadlased, et robotid suudaksid iseseisvalt mõtelda. Nüüd oleme sellele üsna lähedale jõudnud," ütles King. Kingi töörühma järgmine robot nimega Eve on veelgi võimsam ning pannakse otsima uusi ravimeid. King usub, et sellistest robotitest võib olla palju kasu näiteks malaaria vastase ravimi leidmisel, sest selleks tuleb uurida tuhandete keemiliste ühendite sobivust. Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science
Jälgisin küllaltki kaua erinevaid portaale, et leida endajaoks sobiv uudis, mida kommenteerida. Lõpuks jäin pidama uudisel, mis räägib inimesesugustest robotitest, mida tahetakse hakata kasutama eriolukordades. Nende robotite eesmärgiks, nagu öeldud, on eriolukordades inimeste aitamine. See tähendab seda, et kui mõnda linna tabab mõni suur torm või muu inimeste elu ohtu seadev tegur, siis saadetakse välja robotid, mis meenutavad inimesi, kuid kellel on mitmeid eeliseid pärisinimeste ees, näiteks on nad ülitugevad ja neid ei kahjusta kemikaalid, mis võivad näiteks keemiarelva kasutuse või tuumajaama kahjustada saamise korral õhus hõljuda. Need robotid peavad saama hakkama paljude ülesannetega, millega inimesed ei suudaks, näiteks puude tõstmine jms; samas ka ülesannetega, mida täidavad tavaliselt inimesed, näiteks tuletõrjeauto juhtimine.
kirjutatud ,,Adam Link". Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel uskumatuna, kuid juba tänapäeval on see mingis osas saavutatud. Roboti struktuur ja selle mõtlemine on arenenud tasemeni, kus robotid on suutelised talletama infot ja vastukaja ümbruskonnast ning selle alusel ehitama enda iseloomu ning selle abil omakorda tegema otsuseid täiesti ilma neid kontrollimata. Vaadates tagasi robotite ajalukku, on inimkond leiutanud sellise imemasina, mille võimekuse lõppu me veel ei näe. Need arenevad iga päevaga edasi, kuid siit kerkib esile küsimus: kui robotid muutuvad järjest inimestele sarnasemaks, omandavad
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.''
interaktsioon. [1] Ökorobotid Mitmetes laborites üle maailma on küpsemas idee robotitest, mis on võimelised end elektri saamiseks ühendama elusorganismide maailmaga. Isegi NASA on huvitatud ideest lahendada kosmoserobotite energiavajadus mikroobide abiga. Ühes Briti laboris on aga juba 2002. aastast arendatud väikeseid ökoroboteid, mis kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010
Robot kirurgias Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Robotid võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Tuntuim näide on robotsüsteem ,,da Vinci", mis aitab kirurgi südameoperatsioonidel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse
päris inimkujuga robotit, mis oli ka seejuures üks esimestest omalaadsetest, teaduslikum nimetus sellisele robotile oleks „humanoid robot“. Kusjuures termini „robot“ võttis esmakordselt kasutusele aastal 1921 tšehhi kirjanik Karel Čapek.[1] Nüüdseks on sõna „robot“ tähendus liiga üldistav, roboteid on mitmesuguseid, neid jaotatakse valdkonniti ja põlvkonniti. Nii-öelda esimesse põlvkonda kuuluvad lihtsad robotid, mille töökeskkond on määratletud ja nende mällu salvestatud programm ei muutu töö käigus. Neil robotitel puudub ümbrusetaju, mis tähendab seda, et isegi, kui nad suudavad haarata eset, peab asetsema antud ese fikseeritud kohas. Teise põlvkonna robotid erinevalt esimese põlvkonna robotitest omavad ümbrusetaju, ning ei lähtu ainult teatud ette antud ülesandest vaid tänu kõrgema tasandi programmi juhtimisele, sõltuvalt olukorrast, muutub ka tööprogramm
mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest leiduvad võimalusi tehniliste probleemide lahendamiseks. Biomimeetilised ehk bioloogiast inspireeritud robotid on robotid, mis püüavad jäljendada mõnda loodusest pärit liikumisviisi, käitumispõhimõtet või organiseerumisprintsiipi. Peale uute tehniliste lahenduste väljatöötamise annab selline lähenemisviis ka võimaluse looduslike nähtuste paremaks seletamiseks ning mõistmiseks. Käesoleva projekti eesmärk on ehitada refleksiivsete minirobotite koloonia ning jäljendada selle abil iseorganiseerumise põhimõtet. Refleksiivsed robotid jäljendavad mõnda loomadel esinevat lihtsat refleksi, s.t
Analüüsib tehisintellekti arengut ja ksautusi tänapäevases maailmas. Alates ajast, kui loodi esimesed arvutid ja robotid on inimesed fantaseerinud täieliku tehisintellekti loomisest. Sama palju on ka spekuleeritud erinevate tsenaariumite üle, kus arvutid saavutavad iseseisvalt või inimese abil täieliku teadvuse ja autonoomsuse, ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu
Õpetatakse ainult seda, mis on inimesele eluks oluliselt vajalik ning ülejäänud osa on igal õpilasel endal võimalik valida, kas ta soovib seda õppida või mitte. Seega on õpilastel õigus panna kokku endale sobiv õppekava. Uued ained tänapäeva omade kõrval on kindlasti infotehnoloogia, masinaehitus, elektroonikateadus, energia põhitõed, kosmoseteadus, ennustamine. Tühisemaid töid nagu koristamine, söögi valmistamine ja arstiabi pakkumine teeksid koolis ära robotid. Robotid on ka õpilastele abiks koolimajas erinevate ruumide üles leidmisel. Mõned robotid tegelevad inimestega liftides. Igal õpilasel on võimalik kutsuda mõni säärane funktsionaalne olend appi enda koolikoti tassimisel. Robotid on loodud selleks, et pakkuda koolilastele kõikvõimalikke mugavusi ning teenida ni õpilasi kui ka õpetajaid. Õpetajad oleksid ka tulevikukoolides olemas. Robotid neid veel ei asendama ei hakkaks,
juhised, mis on vajalikud antud rolli täitmiseks. See tähendab, et sotsiaalne robot peab põhimõtteliselt funktsionaalselt sarnane olema inimesega - nägema, kuulma, rääkima, mõtlema, tundeid väljendama, motivatsiooni omama, liikuma. Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülessandeid täita Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt vaid täpselt määratletud (determineeritud) tingimustes. Kuna mällu salvestatud programmi töötamise ajal ei muudeta, siis on tegu jäiga programmjuhtimisega robotitega. Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid
Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti ...
Elektroonika areng 50 aasta pärast Eestis Elektroonika on arenenud väga kiiresti nii Eestis kui ka terves maailmas ning seda on oodata ees veel tulevikus. Arvatakse, et paarikümne aasta pärast areneb elektroonika ja tehnika nii kaugele, et kasutusele võetakse robotid, mis teevad inimeste eest kõik töö ära. Elektroonika on vägagi tähtis meie elus, terves maailmas on mitmetel erialadel vaja kasutada arvuteid, tahvelarvuteid jms. Küll võib juhtuda, et varsti ei peagi meie ise tööd tegema, vaid seda teevad robotid. See oleks suur miinus meie elus, kuna paljudel kaoks töökoht ära. Robotitel on positiivne pool see, et need saavad osa võtta ekstreemsetest protsessidest või eksperimentidest, mis on meile ohtlikud
Jõgeva Põhikool 8.c kl Juhendaja:Heli Toit Eesmärk ● Võimalikult hea ja konkreetne robot-tõstuk ehitada. ● Võimalikult hea esitlus koostada. Robootika-robot ja mis see on ● Robootika robot on mehaaniline ja intelekentne seade. ● Praktikas on robot tavaline mehaaniline masin mida juhib inimene. ● Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv seade. Põlvkonnad ● Esimesse põlvkonda kuuluvad lihtsad robotid, mis töötavad hästi vaid täpselt määratud tingimustes. ● Teise põlvkonda kuuluvad robotid mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. ● Kolmas põlvkond on veel väljatöötamisel (suudavad õppida ja analüüsida olukordi). Robotite kasutamise põhjused ● Keskkond pole inimese tööks sobiv (oht elule ja tervisele). ● Töö on inimese jaoks liiga lihtne. ● Inimese füüsilised võimed pole piisavad. Kokkuvõte
elama Marsile. Saabuvad esimesed robotid ,ning autotööstus on läinud üle lendavatele autodele. Vahepeal on toimunud ülemaailmne kübersõda ja arvutid on muutunud inimestele veel olulisemaks kui täna. Haigused puuduvad ,sest on leiutatud vaktsiin kõigi haiguste vastu. Eesti riik on endiselt olemas ja on tugevam kui varem. Eesti riiki juhib rahva poolt valitud president ,kes mõjutab riiki telepaatiliselt. Suurem osa tööst teevad ära robotid. Inimesed naudivad maalähedast elu ja proovivad säilitada Eesti loodust. Toad koristavad ennast ise. Toitutakse toidu tablettidest ja juuakse kunst vett ,sest magevee varud on otsas. Lapsed käivad vähem koolis ,sest on võimalus õppida telepaatiliselt. Koolis masinad kontrollivad ise õpetajate eest kontrolltöid ja halbu hindeid ei panda. Kokkuvõtteks on elu Eestis tulevikus kindlasti huvitav ja väljakutseid pakkuv . Elis Randmaa
Temalt pärinevad ka kolm robootika põhisedust: · 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; · 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. See võistlus kestab igal sügisel aastast 2001. Robotid ehitatakse 2-4 liikmelist rühmades. Võistlevad robotid peavad täitma eelnevalt antud ülesandeid. Selle aastane Robotex toimus Tallinna Tehnikaülikoolis. See koosnes viiest osast: · Robotivõistlus · Tehnoloogianäitus · Tehnikatöötoad · Footonäitus · IT kutsevõistlus Robootika vajab palju mõtlemist ja teadmisi, iga inimene ei tuleks sellega toime aga on palju inimesi kes ikkagi tuleb. Ma arvan, et Robotexi võistluseid hakatakse tulevikus
Tänapäeval tahab olla iga 10-nes inimene DJ või tegeleb muusikaga. Muusikaareng on olnud ka aastatega väga suur juurde on tekkinud väga palju uusi muusikastiile, üks neist on väga populaarseks saanud Dubstep muusikastiil. KUI MINA OLIN LAPS... Järgneval pildil on näide tänapäeva lapsest ning nendest kes olid kunagi lapsed. ÕPETAJAD JA KORISTAJAD: Mis arvaksite Teie kui meie Eesti keele õpetaja asemel istuks robot ? Juba Tokyo koolides ilmselt teatud osa hakkavad õpetama robotid. Peale tundi koheselt saadab edasi tunniaruande ja kodused õppimised. Robotõpetaja analüüsib iga õpilase aregu taset ja annab ka vastava taseme ülesanded õppijale. Kindlasti on tuleviku õpetaja kasuks asjaolu, et ta ei ärritu kui mõni laps halvasti käitub. Samuti vahetatakse ka välja ka koristajad - robotkoristajateks. ostad selle imevidina endale koju ning tema teeb kogu töö sinu eest. Mina arvan ,et juba varsti tulevad need samad robotid juba Eestisse, ning vahetatakse välja
suurepäraselt. Olen alati meeldivaks pidanud inimestega suhtlemist, viisakust, toodete ja teenuste tundma õppimist. Paljud võivad küll vastupidist väita, kui arvan, et eriala valitakse üks kord elus, ja seda, mis on südamelähedane. Kaubandus on huvitav, arendav, see on elav. Räägitakse, et klienditeenindajaid ja selles valdkonnas töötavaid inimesi ei lähe enam tulevikus vaja, kuna Aasia suuremates riikides on kasutusele võetud robotid, kes teevad kiiremeni ja sama efektiivselt oma tööd kui inimesed. Arvan, et kui Jaapanis ja Hiinas on kasutusele võetud robotid, ei tähenda, et terve maailm hakkaks neid kasutama, juba majanduslikult pole see kasulik, kuna töökohad kaovad ja paljud inimesed jääksid töötuks ning neil puuduks kindel sissetulek. Olen päris kindel, et Eesti keelab robotid ära- väikese elanikkonnaga riik ei vaja lisapingeid tööpuuduse ja rahanappuse pärast. Selline näide näitab
Asimovilt pärinevad ka robootika kolm põhiseadust.. ● Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha . ● Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega. ● Robot peab kaitsma oma olemas olu, kuni see ei lähe vastuolul esimese ega teise seadusega. 4 2. Robotite liigid. Maailmas on olemas mitu roboti liiki nn . ● Android robotid Android robot kujutab iseendas seda et ta on kokku pandud mitmetest jupitest .Ning seda juhitakse arvutiteel. ● sumo robotid Sumo robot valmistatakse selleks et võitlus platsil teisi roboteid välja suruda. Sumo robot peab võimalikult tugev olema ja kiire et teda ise väljakul välja ei suruta. ● Pehme rorbootika Pehme robootika on uus robootikavaltkond,mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest
üksteist ruumis eelnevast näitest ehitavad Ühismäng taga. kujutlevad, et üheskoos (koosmäng) nende poolt kuubikutest ehitatud robotid maanteed. võitlevad relvadega. Mitu last mängivad
Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema enda isa oli Ukraina tuumajaama juht ning ta lendas üle põleva reaktori, et mõõta selle kiiritust – ta suri selle pärast hiljem. Eestimaa ja teiste maade mehed saadeti sinna koristustöödeks. Katuse koristamiseks olid robotid, aga kõrge radiatsiooni pärast lõppesid robotid töötamise. Anti meestele kaitseriietus nn tinaplaatidega, et katusele ise minna koristama. Limaskestadele mõjus väga halvasti – kõigepealt verejooksud ja suhu tekkis herpes, nädal hiljem tekkis nn Tšernobõli köha, bronhid põletikus, tekkis palavik. Teised mehed saadeti pesema maju – nad arvasid, et see aitab ja teevad head, algul mõõtes tunduski, et aitas, kuid hiljem mõõtes tuli välja, et radioaktiivsus on igalpool sama suur või isegi suurem kui enne
Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest. Kuigi mõned neist päris loomade moodi välja ei näe, siis liigutused on sarnased. Iga loom on ehitatud erinevatest materjalidest, olenevalt
Mehhanism võeti kohe kasutusele transpordis, tehastes ja ka eraleudes. Sellest aastast peale hakkas tehnoloogia arenema järk-järgult, loodi auruvedur, triikraud, elektrijaamad. Praegused leiutused võivad olla tulevikus kasuks. Nüüdisajal paljud meist ei saaks hakkama ilma tehnoloogia suurte saavutuste, nagu internetivõrgustik, televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot" on inimestele igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu koristamine, assisteerimine, müümine ja halvatud isikutele abistamine. Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esimesed sammud, asendamaks inimesed masinatega, on juba tehtud. Hiina
Me peame kõike seda teadma ja mäletama, sest nagu ütles J. Santayana „Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama.” Me oleme avastanud gravitatsiooni, nafta, elektri, leiutanud auto, telefoni, arvuti. Sellest, mida õpetatakse täna koolis, ei teadnud inimesed pooltki sada aastat tagasi. Meie areng on liikunud edasi. Me areneme kiiresti ja peatamatult. Juba paari aasta pärast tulevad kasutusele lendavat autod, holograafilised kujud ja… robotid. Just robotid on meie tulevik, nad aitavad meid, aga me peame meeles pidama, et ükski masin ei saa asendada inimest, sest neil pole tundeid, nad ei oska hinnata olukorda. Nad teevad seda, mis on neile öeldud. Me ei saa iialgi asendada õpetajat arvutiga, sest arvuti ei tea, et sa olid haige, aga õpetaja arvestab seda kui sinu tööd kontrollib. Roboteid kasutades ei tohi me kaotada ei inimlikkust ega oma teadmisi ning tarkust, mis iga sajandiga laieneb ning annab meile rohkem võimalusi eluks Maal.
jadana, kusjuures ei ole etteantud ühtest punktist teise liikumise trajektoor. Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne. Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor (treipingid, freespingid, kontuurjuhtimisega robotid jne). 7. Tööstusrobotite liigitus. 8. Tööstusrobotite haaratsid. Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms) 9. APJ süsteemide programmeerimine Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö.
Tulevikukool Kirjand Tulevikukool oleks kool, kus inimestel on tahvelarvutid olemas, osadel on robotid kes käivad aeg-ajalt meelde tuletamas, mida teha/mis õppida on. Igas klassis on arvutid, milles on olemas internet, kõik vajalikud programmid, e-luger ning igaks juhuks ka sülearvuti. Vajalik on muidugi ka saapad, millega saab kiiremini kõndida. Vajutad nuppu ja saad turbot. Koolis on selliseid, kes õpivad, ning selliseid kes ei õpi. Nendel on olemas sellised mütsid, millega nad saavad kosmosest signaale, kust tõmmata alla materjale oma tahvelarvutisse.
eraldi korrus või siis hoopis eraldi maja, kus nemad õpivad. Vahetundides võib käia õues sisejalanõudega, kui need sisse tulles ilusti ära pühid. Üldkorrapidajateks on palgatud eraldi inimesed, mitte kooliõpilased. Koolis võib käia dressidega ja ilma sisejalanõuta. Vahetunnid on 20 minutit. Ja koolipäev algab kell 9. Koolimajas on hiiglasuur raamatukogu ja seal on terve maailma raamatud olemas. Raamatukogu juhivad ja seal töötavad robotid, mis teavad imehästi, kus mingi raamat on ja kas see on huvitav. Eraldi korrusel on suur bassein, kus on palju liumägesid, ja erinevaid atraktsioone. Koolil on ka paate ja vesirattaid, millega saab sõita suvel kooli kõrval asuvas järves. Õpetajad peaksid olema noored, aga õpetama hästi. Õpetajad peaksid olema õpilastega sõbralikud ja õpilased samuti. Selline ongi minu tulevikukool!
a avaldatud teoses inimesed vastavalt nende töösse suhtumisele X- ja Y-tüüpi inimesteks. Samuti jagunevad juhid vastavalt X- ja Y-tüüpideks ning suhtuvad alluvatesse vastavate omaduste järgi. X-tüüpi inimesed on laisad ja väldivad võimaluse korral töötamist, vajavad vahetut juhendamist ning asuvad tööle vaid karistust kartes. Enamik sellesse tüüpi kuuluvaid inimesi väldib vastutust ja neil pole ambitsioone, peamine on turvalisus. Nad on teatud mõttes robotid ja suurem osa neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y-tüüpi inimese jaoks on töö loomulik tegevus nagu puhkus või mäng. Suunates jõupingutused tulemuse saavutamiseks ja pühendudes tegevusele, on ta võimeline end ise kontrollima ja juhendama. Keskmist inimest on võimalik õpetada vastutusvõimeliseks, tema intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval küll osaliselt kasutamata. Y-tüüpi inimesed on võimelised loominguliseks tööks. http://www.nooruse
Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega. Arvutikiibid Iga arvuti südameks on väike mikrokiip ehk mikroprotsessor. See on tilluke ränilaast,millel on äärmiselt keeruline vooluring. Mikroskeem töötleb informatsiooni,mida programm talle saadab.
teadmisi,oskusi,masinaparki ja tipptasemel thenika kasutamist. Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine. Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid. Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid: a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis suudab lõhkuda kuni meetri paksuse betoonkihi või näiteks rauakäärid, mis lõikavad läbi 40-50 cm terastalad. b) Õhkimine, mis muudab hoone sekunditega rusuhunnikuks. Selle meetodid kasutamine nõuab
pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine. Stressist vabanemine on väga tähtis, sest nii parandame oma elu kvaliteeti. Tuleb osata end vahel välja lülitada ja aeg maha võtta, sest inimesed pole robotid, vaid emotsionaalsed olevused. Minu arvates on tähtsaim olukorra ja enda üle kontrolli saavutamine, sest siis tunneme end tugevana ja kaotame lootusetuse tunde.
tunded nagu ülim õnn, armukadedus ja "roosade prillide sündroom" on tunded mis takistavad selgelt nägemast kõiki neid aspekte mida me tavaolukorras arvestaks, me oleme jõuetud, et järgida oma mõistust. Usun, et kõik nõustuvad kui ütlen, et inimese mõistus, tarkus on tema kõige suurem vara ja kõige edasiviivam jõud, kõige suurem relv mis meil võib olla. Kuid ka see relv on jõetu selle vastu mis teeb meist inimese- emotsioonid, tunded. Ilma nendeta poleks me muud kui robotid, arvutid. Seega järgige oma mõistust, kuid kuulake südamehäält!
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud tei...
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabev...
muudaks maakera paremaks kohaks. Võib tekkida küsimus, et mis hoiab meid kõiki kinni vanades harjumustes ega lase proovida midagi uut ja põnevat. Nendeks teguriteks on kartus, laiskus ning mugavuse tunne juba praegusest elust. Mina aga räägiksin natukene laiskusest. Laiskus on paljude inimeste keelepruugis kui halva tähendusega sõna. Ometi ei ole see tegelikult nii. Just laiskus on minu arvates pannud meid tegutsema, et toimuks tehnika areng. On spekuleeritud, millal robotid hakkavad täielikult inimeste eest tööle tehastes ja toomissektoris. See aeg pole sugugi kauges tulevikus, nagu võib enesele ettekujutada. Robotite arengu tagamaid uurides võib jällegi järeldada, et just mugavus ja laiskus on inimesed sellistelt töö postidelt, mida tänapäeval robotid teevad, ära peletanud. Seetõttu võib järeldada üsna kindlalt, et laiskus, pole mitte üksnes halb, vaid toob endaga kaasa ka midagi positiivset.
Probleemid tarnijatega. Kõik see tundub nii raske ja keeruline, pidevalt peab mingite probleemidega tegelema ja palju muid asju. Kuna tehnoloogia areneb tohutul kiirusel mõjutab see ka logistikat. Paljud asjad asenduvad näiteks robotitega. Pakiautomaadid asenduvad droonidega ning kullerid robotitega. See kõik teeb selle protsessi küll lihtsamaks, aga nii kuidas ka inimesed eksivad, eksivad ka masinad, mis teevad erinevaid vigu. Iga veaga langeb ka firma maine, kiirus ja palju muid asju. Robotid ja masinad küll teevad selle lihtsamaks, aga firma efektiivuse säilitamiseks on vaja inimesi. Me ei saa kõike asendada robotitega. (2)Ka üks Eesti rahvusvaheline logistikaettevõte Omniva testis 2017.aasta suvel Mercedes-Benzi ,,Robovani" koos Starshipi pakirobotitega. Mercedes-Benz Vans ja Starship Technologies tutvustasid nn emalaeva kontseptsiooni 2016. aasta septembris. Nende idee ühendab kullerkaubiku eelised autonoomse pakiroboti omadega. Prototüübina esitletud Sprinter on mobiilne
1. Manuaallaod: kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari. Enamus tööd tehakse inimeste poolt. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp. ladude tüübid 11 2. Poolautomaatlaod: üksikud järjestikused toimingud teostatakse automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. ladude tüübid 12 3. Automaatlaod: enamiku laooperatsioonidest teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid ilma inimese osavõtuta. ladude tüübid 13 Ladude jaotus muude tunnuste järgi 1. Hoiukohtade suuruse ja eripära järgi: • Peenkauba laod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5m3. ladude tüübid 14 • Kaubaaluse laod- kaupa hoiustatakse erinevatel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Hoiukoha ruumala on enamasti 1-2 m3.
Üks inimkonda ohustav tegur on see, et inimesed mingis mõttes taandarenevad. Artikli “Puuduv lüli” andmetel on inimese aju kahanenud 10 000 aasta jooksul 18 protsenti. Sama artikkel kirjutab ka sellest, et lihased ei ole enam nii arenenud kui varem. Põhjus on tehnoloogia. Aju maht väheneb, sest inimene ei pea ise enam mõtlema, sest kõik info on kergesti leitav. Lihased vähenevad eeldusel, et inimesed ei pea enam tegema rasket füüsilist tööd, sest seda asendavad robotid ja muud masinad. Minu arvates on see üsna suur probleem, sest tehnoloogia areneb tohutult kiiresti ja see tähendab seda, et ka aju maht aina väheneb ja me jääme n-ö rumalamaks. Kui tehnoloogia areneb punktini, kus meie ajud ja lihased on tohutult vähenenud, siis pole enam rumalal ning füüsiliselt nõrgal inimkonnal mitte mingit põhjust Maal eksisteerida. Seetõttu olemegi pikas perspektiivis ohustatud. 134 Inimkonda ohustavad ka sõjad, täpsemalt näiteks tuumasõda
Interneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel,...
Kogu moraalikoodeks on tegelikult vaid näiline ja justkui tolmukate, varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks. Tõelist viisakust ja kombekust tänapäeval isegi naeruvääristatakse ja põlatakse ja sellist sõbralikkust, mida sajand tagasi kohata võis, saame varsti lugeda vaid raamatutest või kuulda üksikute, veel elavate vanurite suust. Loodetavasti ei sure iidne viisakus välja ja ühiskond jõuab lõpuks äratundmisele, et headust ja häid kombeid tuleks enam väärtustada.
" Maailm arenes üsna lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad, kui teised. Täna ajaloo tunnis rääkisime kolmandast maailmasõjast. Muuseas, õppimine toimub meil kodus, läbi arvutite, kuid tundub üsnagi, nagu oleksime klassiruumis ja meil on võimalik tunnetada ka lõhnu ja maitseid, mis valdasid mineviku hetkedel. Aga jah, kolmas maailmasõda siiski toimus. Selle tõttu pole ka meie tehnolooga nii kaugele jõudnud. Praegu on küll robotid paljusid töid tegemas ja kodud koristavad ennast ise ja on väga luksuslikud enamasti, kuid sõda mõjus siiski laastavalt ja kuna oleme ja olime tehnoloogia ajastul, siis sõda ei olnud ainult surm ja veri, vaid palju sellest toimus ka netis. Kuigi tehnoloogia on arenenud, on Eestis säilinud veel meie puhas loodus ja ilusad metsad. 31.07.2118 On juulikuu lõpp ja ilm on kohutavalt soe, mitte Eesti suve moodi soe, mitte Florida suve moodi soe, veelgi soojem, kuid mitte nagu kõrb
MINI LAOD Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. AUTOMAATLAOD AutomaatIadudes teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laooperatsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. Siin ka üks hea linki, millised võivad need robotid olla : https://www.youtube.com/watch? v=lWsMdN7HMuA TÕSTUKID Tõstuki all mõistetakse oma jõuallika abil vabalt liikuvat lähisiirdamisseadet, mis on mõeldud koormate vedamiseks, lükkamiseks, tõstmiseks või virnastamiseks. Toodetakse kümneid erinevaid
Keemias ja füüsikas oleks oluline katseid läbi teha ning oma silmaga erinevate ainete omavahelisi reaktsioone näha. Bioloogias võiksid nooremad klassid farme külastada, et näha millised need lehmad ja sead siis ikka on. Peaaegu igat ainet on võimalik ka praktiliselt õppida, ning minu arvates on see väga vajalik. Tehnikamaailm aina areneb. See ei üllataks mind absoluutselt, kui paarikümne aasta pärast koolides enam lapsed mõtlema ei peakski, kui kõik robotid, arvutid ja muud masinad teeks inimeste eest ka mõttetöö ära. Arvan, et näiteks vihikud asendatakse koolides üsna pea sülearvutitega, see on ju lihtsam, kiirem, mugavam. Olgu pealegi, aga kirjutamine jääb ju kängu ning kas see pole just üks põhioskustest mille me koolis omandanud oleme? Aga kes teab, võib-olla aastate pärast pole enam kirjutusvahendeid vajagi, sest kõik saab masinatega tehtud. Kuigi see on üsna ebatõenäoline, loodan, et igasugused laste eest mõtlevad masinad
tehnika ja kasutute toodetega. Kuna lapsevanemad on ka ise üha rohkem tehnoloogia külge aheldatud, siis kaugenevad nad oma lastest. End üksikuna tundvad lapsed otsivad tuge tehnikaseadmetest, mille tulemuseks võib olla sõltuvus neist. Ühiskonna moodsaks saamise tõttu muutuvad ka inimesed ning nende maailmavaade, väärtused, eesmärgid ning arusaamad. Maailm ja nimesed ei ole enam justkui päris, vaid sarnanevad osaliselt osaliselt robotitele. Robotid koosnevad tehnikast, nagu ka tänapäeva inimesed. Annemai Harak 12. klass (sõnu 547)
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
Too kaks poolt ja vastuargumenti? Põhjenda + Tööjõude, kes tööd tahavad ja seda väärtustavad, on hea hoida ja alati vaja. + Saab välismaiseid kombeid enda ettevõttes kasutada, neid tundma õppida ja areneda. - Nende keeleoskus võib teatud maal probleemiks olla. - Enda riigi omadele jääb vähem tööd. 26. Millised on robotite kasutamise poolt ja vastuargumendid majanduses. Too kolm poolt ja vastuargumenti robotite kasutamisele? + robotid suudavad paremini diagnoosida pettuseid/haiguseid kui inimesed + kõrgemad ja madalamad klassid võivad oodata palgatõusu + robotid teevad kiiremini tööd, kui inimesed - riigieelarved miinustes - inimeste töökohtade arv väheneb - keskklass kaotab enamus oma tööd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
