Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega (1)

4 HEA
Punktid
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused.
  • Laonduse arenev roll logistikas
    Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi.
  • Laonduse funktsioonid.
    1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt.
    2) Konsolideerimine - saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
    3) Distributsioon - ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele.
    4)Kliendi rahulolu tagamine
  • Ladude liigid
    Privaatladu - optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile . Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod.
    Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid)
    Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine , varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.)
  • Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab.
    Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.( Tarneahel )
    Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija.
  • Ladude planeerimine . Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded.
    Uusi, suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt -võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna ehitamisel läheb ruutmeetri hind liiga kalliks. Kõrgus- Mida kõrgem ladu ehitada seda madalam on ruumalaühiku hind. Kuju- Võimalikult ruudukujuline . Põrandad- võimalikult tasased, suure koormustaluvusega. Väravad- tõstetavad. Temperatuur- tavalaod soovitatavalt 14-18 kraadi, külmlaod 4-6 kraadi ja külmutuslaod -18 kraadi.
  • Ladude planeerimine. Lao asukoha valik.
    Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Lao planeerimise etapid:lao asukoha valik, hoonete ruumide ja tehnoloogia planeerimine, laoinventari planeerimine, laotehnika planeerimine, tegevuste planeerimine, personali planeerimine. Peaaeg alati on tähtis el laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas. Logistiliselt soodsale asukohale khtivad järgmised nõuded: 1)sadama, lennuvälja ja raudteesõlme läheduses. 2)kaubaterminali(de) lähedus. 3) liiklussõlme lähedus, kus on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele. 4) hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veokipargile. 5) lähedus peamistele klientidele. 6) sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest. 7) muude laokomplekside ja jaotuskeskuste lähedus 8) Reservmaa olemasolu, mis tagab vajadusel laienemisvõimaluse.
  • Ladude planeerimine. Lao hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine
    Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Hoonete planeerimine algab krundi planeerimisest. Hoone asend krundil määratakse krundi kuju järgi et oleks võimalik edaspidi hoonet laiendada mitmes er suunas. Ruumide planeerimisel tuleb arvestada nende funktsioone. Kõige tähtsam laos on põrand. Halva kvaliteediga põrandad viivad alla lao väärtuse kuna igapäevane töö sellisel põrandal on seotud tõsiste probleemidega. Tähtis on ka laadomissilldade paigutus ja nende rohkus. Kui laadimissildasi on vähe ja nende paigutus on ebasobiv võib materjalivoogude käsitsemine muutuda ebamugavaks . Lao valgustus peab olema piisav et tagada ohutu ja vigateta töö.
  • Ladude planeerimine. Laoinventari ja laotehnika planeerimine.
    Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse ruumide kasutamine muuta efektiivseks ja kauba käsitsemine ning muud tegevused ühtlaseks, hästi toimivaks tervikuks. Laotehnika all mõeldakse erinevaid masinaid ja seadmeid mida vajatakse laotoimingute teostamiseks. Kõige enam vajatakse ladudes transpordimasinaid- erinevaid tõstukeid. Lisaks kasutatakse ladudes kaalusi, kiletamisseadmeid, tõstetavaid laadimissildu ja väravaid.
  • Ladude planeerimine. Lao toimingute ja protsesside planeerimine.
    Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Komplekteerimise tehnika ja tehnoloogia õige kavandamine loob eelduse lao efektiivseks tööks ja kõrgetasemeliseks klienditeeninduseks. Tegevuste planeerimisel tuleb arvesse võtta tegevuste ja nende läbiviimiseks vajalike ruumide suhteid. Kui vastuvõtu – ja loovutamisala asuvad kõrvuti on võimalik teise arvel ajutiselt kasutada. Erinevate tegevuste teostamiseks laos on vaja : vastuvõtuala, ühitamislala,pakkimisala, loovutamisala, tõstukite hoidmise ruum, klienditeenindus , lisaväärtuse loomiskes vajalikud alad, kontoriruumid . Tööalade suuurus mõjutavad : käsitletava kauba eripära, kauba mõõtmed, kaubavoo suurus ja struktuur, laotoimingute iseloom, kasutatavad tõstukid ja muud seadmed, kasutatavad töömeetodid.
  • Ladude planeerimine. Personali planeerimine
    Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
    Personali planeerimiseks on vaja teada teostavate laotööde mahtu. Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja- määratleda põhilised tegevused laotöös, teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös, kasutada standardeid või uuringutulemusi põhiliste tootlike tegevuste sooritamiseks kuluva aja kindlaksmääramiseks, ennustada töömahtuvusi tulevikus.
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi
    Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi.
    Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod.
    Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus)
    Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid
    Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel.
    Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
    Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks .
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi
    Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul.
    Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale.
    Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti.
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi.
    Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel.
    Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod.
  • Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise kõrguse ja kauba liikumise iseloomu järgi.
    Temperatuuri järgi: Soojad laod 14-18 kraadi,külmad laod-mitteköetavad, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, külmlaod 4-6 kraadi ja külmutuslaod -18 kraadi.
    Ladustamise kõrguse järgi: Madalad laod- enamasti 8-9 m kuni viis tavakõrgusega riiulikorrust, kõrged laod- enamasti 10-16m kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust.
    Kauba liikumise iseloom: Läbivoolilaod, pikaajalise hoiustamise laod.
  • Lao ruumide ja pindade jaotus. Ruumide ja pindade jaotamise põhimõtted.
    Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
    Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsetavate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnikalised näitajad.
  • Lao ruumide ja pindade jaotus. Tööalad.
    Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
    Vastuvõtuala, konsolideerimise ja cross - docking ´u ala, ühitamisala, pakkimisala, loovutamsala, klienditeenindus, lisateenuste tootmiseks vajalikud alad ja kontoriruumid.
  • Lao ruumide ja pindade jaotus. Abiruumid ja pinnad
    Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
    Kaubaaluste tagavara hoiupind, tõstukite laadimine ja hooldus, puhastamis- töövahendite ruum, tehnilised ruumid ( elektrikilbid, kütte juhtimine jne.), olmeruumid( puhke- ja riietusruumid) ja toalettruum ja jäätmeteenindus.
  • Lao ruumide ja pindade jaotus. Ladustamisalad.
    Laoruumide ja pindade planeerimise aluseks on laos käsitsevate kaupade mahud, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitsemise eripära,laos sooritavad toimingud,kasutatav tehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
    Kaupade ladustamsks on vaja ette näha pinnad: Riiulikorrustel, kaubakogused virnastades
    Ladustamisalade pindalade määramisel võetakse aluseks: Kaupade kogused ja sortiment , kasutatava tehnoloogia poolt eeldatavad nõuded vahekoridoride laiusele.
  • Hoiustamissüsteemid. Vajadus erinevate hoiustamissüsteemide järele.
    Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt , et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui kaupade hoiustamisel kasutatakse piiranguid, kindlaid reegleid ja klientide tarvis välja töötatud eraldi süsteeme, saadakse parim võimalik tulemus.
  • Hoiustamissüsteemid. Erinevad hoiustamissüsteemid.
    Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne.
    Kindlad hoiukohad- Iga erinevat toodet hoiustatakse kindlaks määratud hoiukohal või hoiukohtadel.
    Pidevalt muutuvad Hoiukohad- Toodetel puuduvad kindlad hoiukohad, saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiukohtadele. Kindel toode võib sattuda alati erinevale hoiukohale.
    ABC analüüüsi alusel määratud hoiukohad- tooted paigutatakse hoiukohtadele vastavalt ABC- analüüsi tulemustele. A- rühma tooted paigutatakse võimalikult pakkimis- ja loovutusala lähedale, tükikauba komplekteerimisel ka madalatele( 1. 2.) riiulikorrustele.
    Tootevaliku järgi määratud hoiukohad- Sarnased või ühte tooterühma kuuluvad tooted paigutataskse lao ühte piirkonda.
    Käsitsemisviisi järgi hoiukohad- Ühesugust käsitsemist nõudvad tooted hoiustatakse lao ühes piirkonnas.
    Kindlaks määratud aktiivsed hoiukohad ja reservhoiukohad- igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht ( aktiiv koht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses enamasti kõrgemal paiknevat reservkohta.
    FIFO või LIFO põhimõtetele vastav hoiukoht - Esimesena saabunud kaup paigutatakse aktiivkohale või väljastatakse terve alus korraga, arvestades partii aegumistähtaega ( FIFO). LIFO puhul paigutatakse viimasena saabunud kaup komplekteerimiskohale või väljastatase kaupa terve alus korraga vastavalt saabumisajale.
    Eripõhimõtete kmbineeritud kasutamine- Logistikafirmade suurtes ladudes kus käsitsetakse paljude klientide erinevaid kaupu, kasutatakse hoiukohasüsteemi enamasti kombineertult. Hoiukohtade süsteemid sobitatakse kaupade ringlemissgeduste, nende käsitsemise eripära, aegumistähtaegade ja klientide erisoovidega.
  • Hoiustamissüsteemid. Kaubale aadressi määramine.
    Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel.
  • Veopakend ja selle markeerimine. Kaubakäsitlusmärgid.
    Veopakend on see milega kaupu veetakse ( alus, konteiner , pappkast, kast) Markeeritakse selleks et vedaja ja kauba käsitseja teaks kuidas kaupa hoida. Kaubakäsitlusmärgid aitavad kauba käsitlejal kaubaga ümber käia näiteks märgid näitavad mitmes kihis võib kaupa paigutada, kuida pidi eab kaup olema, kas on tegemist õrna kaubaga, kas talub niiskust või kuumust lisaks on ka temperatuur milles tohib kaupa hoida.
  • Pakendid , kaubaalused ja konteinerid. Aluste ja konteinerite ringlemine ettevõtete vahel
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside- mereveo , raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas.
  • Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Enimkasutatavad konteinerite tüübid
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupu
    Tavalised konteinerid
    Kinnine konteiner- Üldiselt kasutatav konteiner segakauba/väikesaadetiste veoks
    Open side konteiner- (avatud küljega) külje sees olev uks või külgsein avaneb täielikult, sobib küljeltlaadimiseks (nt raudteel)
    Open top konteiner- (pealt lahtine )- kõva või presentkatusega, mida saab ära võtta, laetakse pealt.
    Poolkõrge konteiner- Sobib raskele kaubale, tagastamisel võib asetada ühe konteineri teise peale.
    Eriotstarbelised konteinerid
    Termo-/frigokonteiner- sooja või külma kauba vedamiseks
    Bulk - ehk punkerkonteiner-Puistekauba veoks, samuti tuleohtlike ja ohtlike ainete veoks.
    Paakkonteinerid- Tuleohtlike ja ohtlike ainete veoks, vedelike ja gaaside veoks.
    Gaasikonteinerid- kasutatakse rõhu all vedelgaaside veoks
    Spetsiaalsed sisternkontenerid- radioaktiivsete ainete veoks
  • Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Kaubaalus kui pakend
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalus on kauba käsisemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. Eestis kasutatakse põhiliselt kolme tüüpi aluseid EUR alus-800*1200, EUR alus(Väike)-800*600,ISO(FIN)- 1000*1200, On puitalused, plastikalused, metallist alused.
  • Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Pakkematerjalid
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel. Kaubaalus on kauba käsisemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupu
    Pingutav kile- Kaitseb osaliselt või täielikult kaupa niiskuse eest, kaitseb pakendit tolmu, mustuse ja määrdumise eest, võimaldab näha alusel olevate pakendite ja kaupade vigastusi, võimaldab muuta alusel kompaktseks erinevad suurusega pakendeid, võimaldab pakkida külmutatud ja ohtlike kaupu ja võimaldab mähkida käsitsi ka kõrgustes 2,0-2,5 m ilma eriliste jõupingutusteta.
    Termokahanev kile- pakkimine kaitseb kaupu niiskuse ja tolmu ning mustuse eest, pakkimine hoiab kaupa alusel stabiilselt esialgses asendis, võtab kuumutamisel kauba kuju.
    Teip- on kõige odavam ja käepärasem viis kauba stabiliseerimiseks alusel. On sobv kasutada kui töömaht pole suur.
    Turvateip- kaubad pakitakse alusele kompaktselt ja kiletatakse korralikult läbipaistmatu (musta) pakkekilega, kile teibitakse mitmekordselt er
  • Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Pakendite funktsioonid
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel. Kaubaalus on kauba käsisemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupu
    Kaitsta kaupu, muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks, edastada informatsiooni kaupade kohta.
  • Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Kaubaaluste efektiivne käsitsemine.
    Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel. Kaubaalus on kauba käsisemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupu. Efektiivsus sõltub alljärgnevatest teguritest: 1) Aluse mõõtmed-kaubaaluse mõõtmed peavad olema sellised, et tõstukijuhil oleks võimalik teostada peale või mahalaadimine võimalikult kiire. 2)Laadimise unifitseerimine- väga tähtis on unifitseerimine selleks, et kasutada ühesuguste mõõtmetega aluseid, kuna sageli veetakse ühes koormas erinevaid kaupu, mis on erinevalt pakitud. 3) Pakendite paigutus kaubaalusel- kui kaup paigutatakse nii et see ulatub üle aluse servade , eksisteerib suur oht, et seda veo või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. 4) kaubaaluse kõrgus- sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne, liiga väkse kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata. 5) kauba virnastamine alusel, 6) aluse kaal( tõstuki tõstejõud, riiuli kandevõime, veoviis,aluse tüüp ja kvaliteet) 7) kauba stabiilsus alusel- kaup ei tohi kõikuda ja peab olema kindlalt.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid . Kauba mahalaadimine ja vastuvõtualale paigutamine .
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine, siirdamine ,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine, loovutamine ,inventeeriine, veokorraldus ,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Kauba vastuvõtt algab mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult ning paigutamisega vastuvõtualale. Selleks et saabunud kaup poleks võimalik nõuetekohaselt koguseliselt ja koosseisuliselt üle kontrollida on vaja paigutada kaup vastuvõtualale sorteerituna eraldi erinevate artiklite kaupa. Vastuvõtukontroll järgneb mahalaadimisele. On olemas kaks erinevat vastuvõtmisviisi: tavapärane kontrollimine ja erikontrollimine . Tavapärane kontrollimine kujutab endast seda et võrreldakse kui palju oli tellitud kaupu ja palju saabus. Erikontrollimisel võrreldakse lisaks tavapärasele kontrollimise toimingutele ka seda, kas kaup on nõuetekohase kvaliteediga.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Hoiuühikute moodustamine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Hoiuühikute moodustamine on lisatöö laadimisel ja kauba käsitsemise omahinna arvutamisel tuleks seda arvestada. Kokkuhoid saavutatakse parema täiteastme läbi veokuludes, lisakulud tekivad hoiuühikute moodustamise tõttu.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba vastuvõtu toiming ja dokumendid .
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Vastuvõtukontrollimise eesmärk on selgitada: Kas tarnitud toote kogused ja kvaliteeti puudutavad tingimused on täidetud, kas tarne on toimunud kokkulepitud ajal,kas on täidetud tingimused arve tasumiseks. Kontrollimsel vajatakse pakkelehte/saatelehte, saabumisteadet ja kaupa.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba hoiukohtadele paigutamine
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Tuleb meeles pidada, et efektiivne töö laos eeldab kaupade asetamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Kui laos on kasutusel hoiukohtade süsteemid ja neid järgitakse kauba paigutamisel hoiukohtadele ja luuakse edaspidiseks tõhusaks komplekeerimis ja välistööks head eeldused.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Hoiukohtade hooldamine ja kauba siirdamine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö. Laotöötaajad, kes tegelevad kauba komplekteerimise ja siirdamisega ühelt hoiukohalt teisele, peavad hoolitsema sele eest, et hoiukohtadel valitseks kord ja et arvutiprogrammis kirjeltatud hoiukohad ja kaubakogused vastaksid igal ajahetkel tegelikele. Kui hoiukohtadel valitseb kord on komplekteerija töö efektiivne ja selles esineb vähem vigu.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba komplekteerimine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö. Komplekteerimisel tuleb silmas pidada et komplekteerimiseks läbitav teekond laos oleks võimalikult lühike, kaugele lao otsa minnes tuleb kaasa võtta võimalikult palju kaupa, kui arvutisüsteem seda võimaldab peaks toote järjestus komplekteerimislehel olema täpselt vastavuses tegeliku minimaalse teekonna pikkusega.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba konsolideerimine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö. Konsolideerimist kasutatakse siis kui kasutatakse cross-dolkingut kaupade kokku kogumist ja saatmist ühe transpordivahendiga. Kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud õigustatud ja efekt saadase eelkõige surte kaubakoguste veokulude säästmisel.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba maht- ja rühmkomplekteerimine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Maht komplekteerimist kasutatakse siis kui mitmel tellimustel saadetakse ühe tooteartikli summeerimist ja siirdamis hoiukohalt loovutusalale. Rühmkomplekteerimine tähendab et ühel ajal alustatakse mitme ( tavaliselt 3-5) tellimuse komplekteerimist. Laos liikudes kogutakse erinevate telimuste kaubad ühele alusele.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba pakkimine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Pakkimise all mõeldakse kauba seadmistniisugusesse seisukorda et edasisel transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupu nii, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiskõlbulik ning midagi ei puuduks.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba loovutamine ja sellega kaasnevad dokumendid.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Kauba loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming kuna kauba eest läheb loovutamisel üle enamasti selle vastuvõtjale. Loovutamisel ei kontrollita üldjuhul saadetiste koosseisu tooteartilkite järgi. Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused. Vastuvõtja kohus on kontrollida kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumnetidel märgituga, kas saadetis on nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Saadetiste pealelaadimine.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö üldjuhul laotöötajad. Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikule juhendile. Ei tohi unustada et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. Nõuded: kaup peab olema paigutatud tihedalt, vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või mõnel muul viisil kinnitada, kaupu tuleb paigutada nii et kaupade üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Inventeerimine . Dokumendid. Inventeerimis-moodused.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Inventuuri tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas raamatupidamise andmetega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuri nimekiri ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, kuna sellisel juhul ei loeta koguseid alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod , saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel.
  • Laotöö toimingud ja operatsioonid. Töö infosüsteemis. Toimingud infosüsteemis.
    Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Seoses kaupade vastuvõtu, väljastamise, siseise siirdamise, hoiustamise ja inventeerimisegapeab laopersonal sooritama koos kauba käsitsemisega ka teatud toiminguid infosüstemis.
    Toimingud: vastuvõtudokumendi printimine , vastavate kaubakoguste sisestamine , komplekteerimislehe printimine, komplekteeritavate koguste kinnitamine, pakkimise kinnitamine koos kasutatud pakkematerjalide koguste äranäitamisega, transpordietikettide printimine
  • Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Erinevad pakendid ja pakendite tähistamine erinevat tüüpi koodidega.
    Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiTarbijapakend-tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 EAN 8 standardi kohaselt. Viimane varjant on kasutusel siis kui pakendil pole piisavalt ruumi.
    Suurtarbijapakend- on mõeldud kasutamiseks tootmises või teeninduses . Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi koaselt.
    Grupipakend - ühes müügiühikuks koondatud mitut erinevat tarbijapakendit. Kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt
    Hulgipakend-kujutab endast suuremat pakendit, millesse on koondatud ühesugused tarbijapakendid. Kasutatakse EAN 13 või EAN 128 standardit.
    Tarbijapakend-sisaldab enamasti mitmeid ühesuguseid ja/ või erinevaid hulgipakendeid. Markeeritakse vastavalt EAN 128 standardile.
  • Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Peamised vöötkoodi tüübid
    Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi. Enamlevinud on Code39-võimaldab esitada kõiki numbreid ja tähti,Koodi üks märk koosneb üheksast triibust-viiest mustast ja nende vahele jäävast neljast valgest triibust. Interleaved 2 of 5-saab esitada ianult numbreid. Lisaks andmemärkidele on koodis erinevad lähte ja lõpumärgid ning alg- ja lõppmargnaalid, EAN- kõige levinum tüüp maailmas. On kaks erinevat vormi EAN13 see võimaldab esitada 13 numbrit ja EAN 8 võimaldab esitada 8 numbrit ja Code128-koosneb 106 sümbolist, koodis on 4 funktsioonimärki, 3 lähte ja üks lõpumärk, 4 koodivaliku märki ja kontrollmärk.
  • Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Vöötkoodilugejad ja vöötkoodi trükkimine.
    Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.
    Vöötkoodilugejad: Pliiatslugejad- koodi lugemiseks on vaja lugeja vahetut kontakti koodipinnaga, CCD-lugejad-lugeja alutab tööd kui on piisavalt ligidal loetavale pinnale, laserlugejad-pidevalt laserkiirt ei väljasta, laserkiir ja pegeldusmehanism hakkavad tööle kui soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö kui koodi lugemine on õnnestunud. ja pildilugejad-pildilugeja suudab lugeda kõiki vöötkooditüüpe ja dekodeerida OCR teksti.võib lugeda koode kuni 60cm kauguselt.
    Vöötkoogi trükkimine: Vöötkoodide saamiseks on erinevaid meetodeid : Trükitehnika, Laserprinterid, maatriksprinterid ja etiketiprinterid.
  • Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Andmekogumisterminalid
    Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.
    Raadioterminalid-, juhtmeta vöötkoodilugeja-on varustatud ekraaniga ning info edstamiseks on sõrmistik millega saab vajadusel sisestada andmeid. ja mäluterminal-andmete vahetamiseks arvuti ja terminali vahel kasutatakse andmevahetuskeskusi mis liidetakse arvuti jadaliinidesse.
  • Vöötkooditehnika logistikas. Andmekogumisseadmete kasutamine laonduses ja kaubanduses.
    Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.
    Rakendus laos: 1) Kauba vastuvõtt ja registreerimine, 2) Toodete kontroll, 3) Hoiukohtadele paigutamine ja hoiukoha aadresside registreerimine, 4) välistellimuste komplekteerimine, 5) saadetiste väljastamise registreerimine, 6) inventuuride läbiviimine 7) tagastamiste registreerimine.
    Lisarakendused kaubanduses: 1) tellimuste koostamine 2)hindade kontrollimine ja saldode päringud toodete kohta infosüsteemis 3) aktiivse müügitellimuse vastuvõtmine, koostamine ja edestamine infosüsteemis. 4) müügisaalis esindatud toodete laoseisule vastavuse kontroll 5) Kliendi nõustamine ja soovituste andmine 6) müügiesindaja rakendused .
  • Laotöö organiseerimine ja laojuhataja töökohustused. Materiaalne vastutus.
    Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika .
    Kahju eest, mis on ettevõttele tekitatud töökohustuste täitmisel, kannavad töötajad , kelle süül on kahju tekitatud, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga.
    Töötajad kannavad täielikku materiaalset vastutust, kui:
  • töötaja ja (lao)firma vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule antud vara mittesäilimise eest
  • töötaja on saanud vara dokumendi alusel
  • kahju on tekitatud töötaja tegevusega
  • kahju on tekitatud materjalide/kaupade või kasutada antud tööriistade, mõõteriistade, töörõivaste vmt tahtliku hävitamise või rikkumisega
    48.Logistiliste kulude arvestus ja juhtimine. Omahinna arvutamine.
    -Tegevuste piiritlemine
    -tööpanus
    -haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses
    -ruumid
    -materjalivoog
    -tootmise/lao piiritlemine
    -Sisemiste kulude õige hindamine
    -investeeringutega seotud aspektid
    -kasutusaeg
    -jääkväärtus
    intress investeeringutelt
    -jälgimissüsteemi usaldatavus
    -valuutakursside erinevused
    -tööjõu hind erinevates maades
    49. Laoga seotud kulud ja nende suunamine. Ladustamiskulud. Käsitsemiskulud. Tellimiskulud.
    Laopidamine põhjustab nii kaupade füüsilist käsitsemisest kui ka lao haldamisest tulenenevaid kulutusi.Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt.
    Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid , mis on põhjustatud tellimuste toimetamisest lattu ja mida ei oleks sündinud ilma tellimusteta.
    50. Laoga seotud kulud ja nende suunamine. Laoga seotud kulud. Kulude grupeerimine .
    Laopidamine põhjustab nii kaupade füüsilist käsitsemisest kui ka lao haldamisest tulenenevaid kulutusi.
    Laokulud võib jaotada järgmistesse allrühmadesse:
    - materjalikulud
    -halduskulud
    -infosüsteemi kulude
    -kaubaaluste ja pakkematerjalide kulude
    - tegevuskulud
    51.Laotöö organiseerimine ja laojuhataja töökohustused. Personalitöö ja personali koolitus.
    Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika.
    Personalitöö all mõeldakse eelkõige tegemist kaadrivalikuga ja tööliste väljaõpetamist. Probleemiks peaaegu kõikjal maailmas on suur kaadrivoolavus laonduses. Tuleb rakendada kõiki meetodeid, et vähendada töötajate liikumist.
    Täiendava kasu koolitustest saadakse tootlikuse suurendamisest ja kaupade vigastuste arvu vähendamisest.
    52. Laotöö organiseerimine ja laojuhataja töökohustused. Palgapoliitika, töötajate motivatsioon ja kvalifikatsioon.
    Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika.
    Töö tasumisel soovitakse kasutada mitmest komponendist koosnevat palgasüsteemi. Palgasüsteem võiks koosneda näiteks kolmest komponendist: põhipalk, lisatasu erioskuste eest, individuaalne boonus.
    Kui töötajad on kvalifitseeritud ning motiveeritud tuleb sellest alljärgnev kasu ettevõttele:
    -tööjõu suurem paindlikus
    -suurenenud tootlikuse
    • täiustunud töö meeskonnas
    • suuremad kohustused ettevõtte ees
    • võimalus viia otsustamine üle madalamaile võimalikule tasemele
    • väiksem tööjõuvoolavus ja puudumiste arvestus
    • tehnika ja tehnoloogia parem kasutamine
    • toimetulek väiksema töötajate arvuga
    • kõrgem potensiaal tulla tööga toime suure koormusega perioodidel
    • parem probleemide lahendamine

    53.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Kauba efektiivne vastuvõtmine.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    • liikumisteekonnad veoki koormaruumi ja kauba ajutise paigutamise koha vahel vastuvõtualal on minimaalsed
    • mahalaadimisel kasutatakse sobivat laotehnikat
    • kaup paigutatakse vastuvõtualale toodete kaupa sorteerituna
    • kaubaaluste vahele jäetakse kauba ülekontrollimiseks vahekoridoridega
    • vastuvõtuala on piisava suurusega, mis võimaldab seal vabalt töötada.

    54.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Kauba efektiivne hoiukohtadele paigutamine.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    • Sagedasti liikuvad tooted paigutatakse pakkimis- ja loovutusala lähedusse.
    • Sagedasti liikuvad kaubad paigutatakse alumistele, harvemini liikuvad tooted aga kõrgematele riiulikorrustele
    • probleemsed ja erilised kaubad hoiustatakse kindlates piirkondades

    55.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Kauba efektiivne hoiustamine .
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    • Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel
    • toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele
    • kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt
    • kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed
    • hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud
    • hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega
    • hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke
    • tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
    • kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel .

    56.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Komplekteerimistöö efektiivsuse tagamine.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    • Kaubad peavad paiknema infosüsteemis näidatud hoiukohtadel
    • kauba kogused hoiukohtadel peavad kokku langema nende kogustega infosüsteemis
    • kaubad peavad paiknema hoiukohtadel korrastatult
    • kauba hoiukohtadel peavad olema puhtad
    • riiulivahelised koridorid peavad olema vabad, nendes ei tohi olla kaupu
    • vahekoridorid peavad olema piisavalt laiad et kaks tõstukit saaksid teineteisest mööda
    • laos peab olema hea valgustus ja vajalik temperatuuritase
    • töö laoarvestusprogrammis peab olema selge
    • infosüsteem peab võimaldama töötada kiiresti ja efektiivselt

    57.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Komplekteerimisel kasutatavad töömeetodid.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    Töömeetodid:Komplekteeritakse üks tellimus korraga, jagamata seda väiksemateks partiideks. Tellimus jaotatakse eraldi komplekteerimislehtedeks, iga laoala kohta oma leht, erinevatel töötajad võivad tegeleda komplekteerimisega lao eri osades ühel ajal. Korraga komplekteeritakse mitme erineva tellimuse kaupu, ehk komplekteeritakse kaks korda.
    58.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Efektiivne kauba pakkimine ja loovutamine.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    Efektiivne pakkimine eeldab sobivate pakkematerjalide ja vastavate seadmete ning abivahendite kaustamist, samuti pakkija profesionaalseid oskusi. Kui loovutusala asub pakkimisala kõrval, on pärast kiletamist saadetiste siirdamisel loovutusalale ajakulu minimaalne.
    59.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Efektiivse kaubakäsitsemise põhijooned.
    Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel.
    • ladu läbivad kaubavood ei tohi enda alla võtta palju põranda pindala
    • kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte
    • kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaks olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas
    • tõstukid ei tohiks sõita tühjalt
    • hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada.
    • tuleb hoiduda kauba ümberpaigutamisest ühelt kohalt teisele- see on tühi töö, mille eest keegi ei maksa.
    • Kaup võib paikneda laos ainult kolmes eri kohas: vastuvõtualal, hoiukohal või loovutusalal.
    • Komplekteerimisel peaks olema korraga käsil palju erinevaid tooteartikleid.

    60.Ladudes kasutatavad seadmed. Üleminekutehnoloogiad (Laadimissillad ja –väravad. Laadimislüüs.)
    Seadmete kasutamine laos muudab töö kiiremaks ja efektiivsemaks. Ladudes kasutatakse erinevaid tõstukeid, koneveiereid, laadimisslidu ja väravaid
    Kaasaegsete laadimislüüside tehnoloogia mitmekülgsus on võimaldanud muuta kaubavood üleminekutehnoloogiate abil ladude ja veokide vahel sujuvaiks.
    61.Ladudes kasutatavad seadmed. Laos kasutatavad erinevad konveierid .
    Seadmete kasutamine laos muudab töö kiiremaks ja efektiivsemaks. Ladudes kasutatakse erinevaid tõstukeid, koneveiereid, laadimisslidu ja väravaid.Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ja kaupade ning saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides. Gravitatsioonijõul töötavad konveierid ei vaja elektriajameid, mootoreid ega lülitusseadmeid. Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid – ratas- ja rullkonveiereid. Elektriajamiga rullkonveierid Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega.Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma, mis toetub toerullidele.Kaubaaluste konveierid
    Suurtes ladudes, kus on vaja ümber paigutada tunnis sadu kaubaaluseid, on efektiivsem kasutada sel otstarbel kaubaaluste konveiereid kui tõstukeid.Spiraalkonveier vastab kõikidele nõudmistele, mis kehtivad vertikaaltranspordi seadmetele. Puudub vajadus jälgida kaupade liikumist konveierlindil, konveierilindi kaldenurk on väike ja konveieri tootlikkus suur. Seade ise on kompaktne ja töökindel. Spiraalkonveieri pidevat liikumist saab sünkroniseerida mahalaadimiskonveieri ja muude seadmetega. Modulaarkonveierid on integreeritavad lamerihmkonveierid. Selle linti võib panna liikuma otsesuunas ja läbima erinevaid nurkasid koos erinevate kalletega eri kohtades.
    62.Logistilise ahela juhtimise instrumendid . ABC-analüüs.
    Varude juhtimises kasutatakse tegegevuste analüüsimisel arvukalt erinevaid logistika instrumente . Analüüsi tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakedatakse neile sobivad parimad juhtimispõhimõtted. ABC-rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam ja sinna kuuluvad tooted kliendid ja tarniad kes mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige enam.
    63.Logistilise ahela juhtimise instrumendid. Sortimendi kujundamine.
    Varude juhtimises kasutatakse tegegevuste analüüsimisel arvukalt erinevaid logistika instrumente. Analüüsi tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakedatakse neile sobivad parimad juhtimispõhimõtted. Tootevalik kooseb tihti toodetest mis on põhitoodete variatsioonid. Need võivad olla muude värvide või suurusega, minimaalsete erinevustega põhitoodetest. Tuleb arvestada järgmist:
    20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtustest
    20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest või kasumist
    20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest
    20% tooteartiklitest moodustab 80% laos komplekteeritud artikliridadest.
    64.Materjalivarude ja –voogude juhtimine. Kaubavarude tüübid. Varudega seotud kulud.
    Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks.Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise, liiga väiksed varud aga puuduliku klienditeeninduse , täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Varudega seotud kulud jagunevad: Ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud. Lao ülalpidamuskulud on põhjustatud kaupade käsitlemise ja hoiustamisega laos. Ladustamise kuludi põhjustavad saamata jäänud intressid käibevahenditelt, kauba kindlustus ja kauba loomulik kadu, vargused, vigastused, riknemised.
    65.Materjalivarude ja –voogude juhtimine. Tellimismeetodid. Optimaalne ostupartii.
    Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks.Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise, liiga väiksed varud aga puuduliku klienditeeninduse , täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid.Tellimismeetodeid on kaks: tellimuspunkti meetodi puhul võidakse teha tellimus automaatselt või ostuvajaduse tekkimisel,mil ostja nõustub tellimustingimustega ja saab tellimuse edastada sobival viisil.Kahe kasti meetod on tellimuspunktil põhinev tellimusviisi liihtustatud rakendus sele meetodi korral hoitakse kaupa kahes kastis kui esimene kast tühjeneb võetakse kasutusele teine kast, koos teisekasti kasutuselevõtmisega tellitakse uus kast. Optimaalse suurusega kaubapartii leidmiseks tuleb võtta arvesse nii tootmist, marketingi ja ka ostu. Nende tegevuste koostöö peab olema tihe, et ost võiks toimuda võimaliult healt baasilt
    66.Klienditeenindus laonduses ja logistikas. Teenindustaseme näiturid.
    Klienditeenidnust peetakse logstiliste süsteemide üheks kõige tähtamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamisel. Tarnevõime- on võime rahuldada nõudlust mingi kndla toote järele teatud perjoodi jooksul, tarneaeg- ajavahemik mis kulub tellimuse vastuvõtmise hetkest kuni hetkeni mil kaupantakse üle kliendi valdusesse, tarne täpsust- tarneajast kinnipidamine ja soovtud tarnehetke usaldusväärsst, tarneaja kindlus -et klient saab õige koguse toodet laitmatus seisukorras, tarnepoliitika -tarnetihedus, tarnepartii piirangud_tarnitavate koguste piiramist kuni väiksema võimaliku koguseni, tarne paindlikus-tarnija poolset võimalust tulla vastu kliendi soovile muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega.
    67.Klienditeenindus laonduses ja logistikas. Optimaalne teenindustase.
    Klienditeenidnust peetakse logstiliste süsteemide üheks kõige tähtamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamisel.Optimaalne teenindustase pole enamasti võimalik kõige väiksematekulude juures, Optimaalse teenindustaseme hoidmine aitab tavaiselt suurendada pikema perioodi jooksul ettevõtte kasumlikkust ja rentaablust
    68.Klienditeenindus laonduses ja logistikas. Klienditeeninduse parandamise abinõud.
    Klienditeenidnust peetakse logstiliste süsteemide üheks kõige tähtamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamisel
    Kliendi vajaduste mõistmine- on väga oluline teada millist teenindust firma kliendid rohkem hondavad ja kui palju nad on valmis selle eest maksma.
    Tarnete jälgimine- klienditeeninduses püsiv tagasiside kindlustamaks, et puudused saaksid kiiresti välja selgitatud ja kõrvaldatud.
    Persoali koolitamine- töötajatele peab olema tehtud selgeks ettevõtte klienditeninduse strateegia ja nende roll strateegia elluviimisel. Juhtkond oeaks andma töötajatele voli ja vabaduse tegutseda oma äranägemise järgi nii et kliendid oleksid rahul
    69.Klienditeenindus laonduses ja logistikas. Klienditeeninduse standard.
    Klienditeenidnust peetakse logstiliste süsteemide üheks kõige tähtamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke.Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamiselstandartitega määratakse teenust kui tegevuse resultaati ja samal ajal ka kui tegevust või protsessi. On teada et mida rohkem ostutatakse teenust seda kõrgem on teenuse kvaliteet.
    Ülesanded.
  • Kauba mahalaadimine ja hoiuühikute moodustamine
  • Mahukauba veost saadav kogukulu sääst
  • Kaupade paigutamine hoiukohtadele
  • Kaupade komplekteerimine (tüki-, maht-, rühmkomplekteerimine)
  • Kaupade pakendamine
  • Saadetiste loovutamine
  • Veotellimuse järgi pakendi markeerimine
  • Jaotusauto kaupadega koormamine
  • Cross-docking terminalis
  • Lao täiteaste arvutamine
  • Kaubaruumi täiteaste arvutamine
  • Inventeerimise ülesanded
  • Klienditeenindusega seotud situatsioon
  • Laotöö korraldamine
  • Vasakule Paremale
    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #1 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #2 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #3 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #4 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #5 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #6 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #7 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #8 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #9 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #10 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #11 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #12 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #13 Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 244 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor getter89 Õppematerjali autor
    Korralikult tehtud.

    Sarnased õppematerjalid

    LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES
    14
    doc

    LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES

    pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Meie ise oma tooteid konteinerites välja ei saada, kuigi meil on väga palju turge välismaal, siis kahjuks hetkel veel ei ole toodete tellimused nii suured, et peaks konteinereid kasutama. Kuid tulevad meile konteineriga suured küünlavaha kastid ning klaasid, kuhu sisse küünlaid valmistatakse. Oma kaupa saadame välja samades

    Logistika
    Kauba kaitlemine
    54
    pdf

    Kauba kaitlemine

    siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus- tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega estakaad. Kuna veokite kandevõime oli kuni sajandi keskpaigani suhteliselt väike, ei täheldatud autotransporti teenindavate ladude arengut.

    Logistika
    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    52
    doc

    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. 22. Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilitamise eest konsignatsioonilaos. Konsiganatsiooni ehk komisjonilaod. Müüa ladustab temale kuuluvat tooteid ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete kasutamisele /müügile. Kasutatakse enamasti koos osapooltevahelise koostöövormiga. 23. Mis laod on poolautomaatlaod? Paternoster laod, Karusell-lod, Tower laod, Mini- ja microload laod 24. Kuidas on jaotatud üldjuhul töö poolautomaatladudes laopersonali ja seadmete vahel? Pooautomaatladudes teostatakse üksikuid järjestikuseid toiminguid automaatselt, kuid inimetse poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde. 25

    Laomajandus
    Laondus alused
    6
    doc

    Laondus alused

    võimalikult täidetud; hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega; hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke; tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt; 8. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühik omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 9. Millised on laounduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ? Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud. (Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija 10.Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ? Hoiustamise efektiivsus on kõige olulisem väikse ringlemissagedusega ladudes. 11. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ?

    Laonduse alused
    Logistika-Alused kordavad küsimused
    5
    pdf

    Logistika-Alused kordavad küsimused

    kaubaga võimalikult täidetud; hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega; hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke; tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt; 8. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühik omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 9. Millised on laounduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ? Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud. (Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 10.Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ? Hoiustamise efektiivsus on kõige olulisem väikse ringlemissagedusega ladudes. 11. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ?

    Kategoriseerimata
    Logistika-Alused kordavad küsimused
    5
    pdf

    Logistika-Alused kordavad küsimused

    kaubaga võimalikult täidetud; hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega; hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke; tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt; 8. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühik omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 9. Millised on laounduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ? Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud. (Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 10.Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ? Hoiustamise efektiivsus on kõige olulisem väikse ringlemissagedusega ladudes. 11. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ?

    Kategoriseerimata
    Logistika-Alused kordavad küsimused
    5
    pdf

    Logistika-Alused kordavad küsimused

    kaubaga võimalikult täidetud; hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega; hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke; tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt; 8. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühik omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 9. Millised on laounduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ? Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud. (Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 10.Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ? Hoiustamise efektiivsus on kõige olulisem väikse ringlemissagedusega ladudes. 11. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ?

    Kategoriseerimata
    Laondus ja veokorraldus
    49
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod? mitteköetavad laod

    Veokorraldus




    Kommentaarid (1)

    Grex18 profiilipilt
    Gregor Turgan: Faili kirjeldus võiks olla natukene täpsem, kui ''Korralikult tehtud''. Kirjeldus võiks sisaldada rohkem faili sisu. Näiteks üldisi küsimusi, et saaks mingisuguse ettekujutuse sellest faili sisust. Muidu on töö ilusasti ja korralikult vastatud.
    13:43 04-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun