Isukukood vanus (aastates) sugu 49210025484 19 neiu 39504021111 16 noormees 31002026455 101 noormees 34502114321 66 noormees 44510307852 66 neiu Kirjuta programm, mis reageerib lahtrite sisu 49602035698 15 neiu 1- kui sisestatakse isukukood esimesse veergu, -vanus aastates; -sugu; (11 sümbolid! Tuleb kontrollida sisestavate sü 2- kui sisestatakse vale isikukoodi, teavitada vea 3- teiste veergude lahtrite muutmisele programm
Determinandid DEF 1: Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nim kujutuseks hulgast V hulka W ning märgitakse üles järgmiselt: f:VWvõi V (f)W või xy või y=f(x) DEF 2: Kui iga x korral hugast V on eeskirja f abil vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et tegemist on ühese kujutamisega hulgast V hulka W Determinant reaalarv, millele on vastavusse seatud ruutmatriks. DEF 3: Determinandi arvutuseeskiri: Determinantide omadusi 1) Det väärtus ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber paigutada (transponeeritud maatriks) 2) Kui det teatavad 2 rida/veergu omavahel ümber paigutada, siis muutub det märk vastupidiseks 3) Det mingi rea/veeru kõigi elementide läbi korrutamisel ühe ja sama arvuga korrutub kogu det läbi sama arvuga 4) Kui det on teatavad kakse rida/veergu kas võrdsed või võrdelised, siis võrdub ko...
(positiivsed) (negatiivsed) 41949 -12845 654 31321 -6543 KT3_Excel VBA 9864 Ülesanne -5 Var 1 -665 65 Kirjuta programm, mis reageerib lahtrite sisu muutmisele järgm 45 1- kui sisestatakse positiivne väärtus esimesse veergu (kollane piirk -5632 siniseks, 2- kui sisestatakse negatiivne väärtus esimesse veergu (kollane piir punaseks, 3- teiste veergude lahtrite muutmisele programm ei reageeri. Lahtrisse nimega sinine tagastada positiivsete lahtrite summa
1 1 21 4 13 1 6 7 1 4 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 23 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 7 4 15 8 6 31 44 7 16 22 41 3 13 19 17 7 3. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Koostage loengutes ja praktikumises tehtud näidete eeskujul Visual Basic' protseduurid/funk ülesandes nimetatud andmetega. Funktsioone peab saama kasutada Exceli valemites. Sub-protseduuride käivitamiseks paigutage töölehele graafilised kujundid / käsunupud. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 15. november kell 1. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud aastaarvu järgi antud aasta isadepäeva k...
Scribus'e programmiga kujundatud artikkel skisofreeniast. Kaks veergu teksti. Töös on 1 pilt ja 2 joonist olulise infoga. Töös: Mis on skisofreenia? Skisofreenia sümptomid Varased ohumärgid Diagnoosi oodates Mida saad oma lähedaste haigestumise korral kui ka enese ja oma pereliikmete heaks teha?
Tekstivalemid ja -avaldised Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm med.xlsm Ülesanne Valemite koostamiseks luua vajalikutele lahtritele ja piirkondadele nimed ja kasutada neid valemites. 1) Veergu SOBIV REIS leida see reis, kus inimene varem ei ole käinud. 2) Veergu REISI HIND leida inimese poolt valitud reisi hind (Arvestada, et reisi ja toidu hind võib alati muutuda). 3) Veergu ETTEMAKS arvuta ettemaks, mis on 50% reisi hinnast. 4) Veergu LÕUNASÖÖK arvutada lõunasöögi hind kõigile 1988 aastal sündinud inimestele, hind võtta tabelist. 5) Veergu SUMMA MAKSMISEKS arvutada inimese ettemaksu ja lõunasöögi summa. 6) Arvutada KULUTUSED (reisihind+lõunasöök) , mida iga inimene peab maksma . 7) Leida reisijate SUGU. 8) Leida reisijate sünnikuupäevad. 9) Leia odavaima ja kallima reisi hinnad. 10) Mitu mest ja mitu naist ekskursioonile läheb? 11) Lisada leht Diagramm ja teha tulpdiagramm nime, ettemaksu ja kulutuste kohta
KAHEREALINE JA KOLMEREALINE DETERMINANT Avaldist kujul a · d b · c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b = a·d - c·b c d Näited: 3 5 = 3·7 - 4·5 = 21 - 20 = 1 4 7 -2 5 = (2)·(7) - 4·5 = 14 - 20 = -6 4 -7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 c1b2a3 a2c3b1 b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3 Kolmerealise determinandi arvutamiseks kasutatakse n.n. Sarruse reeglit, kuid võib kasutada ka lihtsamat skeemi, kus determinandi järele kirjutatakse täiendavalt juurde kaks esimest veergu ning arvutatakse nagu skeemilt näha: a b c a b a b c a b d e f d e d e f d e g h k g h g h k g h Punaste noolte suunas võetud korrutised jäetakse sama märgiga nagu
aastas rohke Märgi veerg mootorrataste hulk 10 %. Märgi tegemist on 5% või 10% mitte registre veergu tegemist 5. Märgi onära5%I või 10%kas veergu mitte registreerr veoautosid
suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista veerg (klõpsuga veerupäisel) ja klõpsa parema nupuga veeru peale ning vali Kustuta. Veeru peitmiseks tuleb teha samamoodi nagu eelmistega. Märgistada veerg, vajuta parema hiireklahviga veeru peale ja vali Peida. Rea lisamiseks märgista rida (klõpsuga reapäisel), mille ette soovid rida lisada ja vali Lisa Read. Rea kustutamine ja peitmine samamoodi nagu veerul. Lahtrile nime andmine
Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. Tmba ring mber ige vastuse jrjenumbrile. Elektroltide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektroldi molekulid 2) elektronid 3) elektroldi lahustumisel tekkinud ioonid ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema tidetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud 5. Kirjuta tabelis esimesse veergu elektrivoolu tomed. Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast vi mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene keemiline toime ei olene magnetiline toime oleneb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb galvanomeetri t? Mangnetilisel toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suurusel vrdsed elektrilaengud
* * + + * * * + * 1 14 D= 5 -2 = 1*(-2) 14*5 = -72 1 0 -2 D= 3 4 1 = 1*4*(-1) + 0*1*5 + 3*2*(-2) 5*4*(-2) 3*0*(-1) 2*1*1 = 22 5 2 -1 DETERMINANDI PÕHIOMADUSED 1. Kui vahetada omavahel 2 rida või 2 veergu, siis determinandi märk muutub vastupidiseks ( + - , - + ). 2. Kui maatriksi 2 rida või 2 veergu on võrdsed, siis vastuseks on ,,0", või kui kõik elemendid reas või veergus on ,,0"-id, siis selle maatriksi determinant on ,,0". 23. september 2008.a. KÕRGEMAT JÄRGU DETERMINANDID Need on kõik determinandid alates 4-st järgust. MIINORID ja ALAMDETERMINANDID
int n;
printf("Sisesta hulknurga tippude arv: nn");
printf("Tippude arv võib olla 1 kuni 10n");
scanf("%d" , &n);
return n;
}
void sisestus2(int n,double p[2][n] ){ //Sisestatakse tippude x ja y
koordinaadid
int a;
for(a=0; a
oma loovuse ja entusiasmi ning tunneb rahulolematust. Samas v_ib esmapilgul
huvitavana tunduv t^^ lhemal tutvumisel osutuda hoopis teistsuguseks ning
mittemidagi¸tlevana tunduv tegevus jllegi pakkuda s¸venemisel t_elist
rahuldust. Jrgnev ¸lesanne aitab Sul paljude tegevuste hulgast vlja valida
need, mis Sinus head enesetunnet tekitavad.
Tee oma huvide inventuur
KAKSK
Värve (ja mustreid) saab muuta ka, kui klõpsata diagrammiosal, seejärel nupu noolel ja valida loendist uus värv (või muster). -4- Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutused 1. Ava eelmine, Tabel (3. osa) harjutuste fail või loo uus nimega 28-Tabel4. 2. Loo uus tabel suurusega 5 veergu ja 8 rida ning täida see suvaliste andmetega järgmiselt: 1. rida olgu päiserida (ehk tekst), 1. (ehk vasakpoolne) veerg andme- või päiserida (näit. nimetus vms) ja ülejäänud lahtrid numbrid, kusjuures viimane rida ja veerg olgu summad (kasuta valemi dialoogi). Tavaliselt jääb 1. (ehk ülemine vasak- poolne) lahter sellisel juhul tühjaks. 3. ** Vaata joonist lk 1 lõpus. Mida või kuidas annaks näitediagrammi paremaks muuta
Maatriksite ja korrutise leidmiseks esitatakse vastavalt reavektorite ja veeruvektorite kujul ( A= ja )korrutise leidmiseks kasutatakse skalaarkorrutist. Transponeerimine m=i A=aij (A read on veergudes) transp-d maatriks on =bij . bij= aij iga i ja j korral Reeglid , , 8. Elementaarteisendused maatriksi ridadega ja veergudega.ühik maatriksi leidmine maatriksi elementaarteisenduste abil. Kasutatakse üleminekul maatriksi A B le,teisendades ridu ja veergu kindlate reeglite abil. Maatriksi ridade elementaarteisendamieks nim. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B kahe reegli abil- 1) maatriksi A mingile reavektorile liidetakse arvu C kordne teine reavektor , CR , C 2) maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi arvuga C , CR , C seda tähistatakse A Maatriksi veergude elementaarteisendamieks 1) , CR , C, CR , C Kasutatakse lineaarvõrrandite süsteemide, maatriksvõrrandite lhendamiseks ja
Liikumiseks erinevate lehtede vahel tuleb klõpsata vastavatel sakkidel akna vasakus ääres. Faili salvestamisel salvestatakse raamat tervikuna (kõik lehed koos), faililaiendiks on tavaliselt .xls. Tööleht on tabel, mis koosneb veergudest ja ridadest. Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus. Esimesele pesale tabeli vasakus ülemises nurgas viidatakse nii: veerg A ja rida 1 ehk A1, tabeli paremale alumisele pesale viidatakse: veerg IV ja rida 16384 ehk IV16384. Kombinatsiooni veergu tähistavast tähest ja rea numbrist nimetatakse lahtri viiteks. K9 on K veeru ja 9 rea ristumiskohas.
45512240021 naine Isikukood Sugu 37807240251 mees 48011250013 naine 37503120543 mees 45512240021 naine Isikukoodi 1. number näitab sugu: 3 - mees, 4 - naine 2. ja 3. number - sünniaasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünnikuu number, 6. ja 7. number - sünnipäeva number 1) Tuletada isikukoodi alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või me 2) Tuletada isikukoodi alusel veergu Sünniaeg sünnikuupäev nö. stan otstarbekas kasutada funktsiooni DATE(aa;kk;pp), kus aa (aasta), kk tekstifunktsiooniga MID(tekst, millest sümboleid välja lõigatakse;mitm sümbolit välja lõigatakse). 3) Veergu Vanus salvestada valem, mis funktsiooni YEARFRAC (algus alus) alusel leiab isiku vanuse aastates. 4) Veergu Sünniaasta leida sünniaja põhjal funktsiooni YEAR(kuupäev
d) Korallriffide elurikkuse vähenemine. e) Kasvav energiavajadus tööstuses ja põllumajanduses. f) Korallidega koos elavad vetikad surevad. 3.2. Kirjuta, kuidas võib korallriffide kahjustumine mõjutada (1-3) 1) mereelustikku, 2) inimeste toidulauda, 3) turismimajandust. Ülesanne 4. Lisaülesanne õpetaja valikul. 4.1. Võrdle roosi ja meriroosi ning kirjuta, millisesse suurde organismirühma (riiki) kumbki kuulub. Kirjuta vastused tabelisse, kus on 3 veergu ja 6 rida. Võrreldavad tunnused Roos Meriroos Elupaik Organite olemasolu Toitumine Liikumine Riik 4.2. Mis on sinu arvates nende kõige suurem erinevus? Põhjenda oma arvamust. Ülesanne 5. Lahenda ristsõna. Kokku on 10 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte. 1. Ainuõõsse looma vabalt ujuv eluvorm (6).
5. Lühenda ja vajaduse korral kääna lühendit. Numbreid nrd Arvelduskonto ar Miljon mln niiöelda nö Niinimetatud nn kaasa arvatud k.a Registrikoodiga regnr Euroopa Liidu EL 6. Kirjuta loetelus esitatud nimed ja nimetused õigesti (kui neis on vigu) ning paiguta nad sobiva malli veergu. Kui on mitu kirjutamisvarianti, kirjuta fraas vastaval kujul igasse veergu, kuhu ta sobib. muusikal Hull Sinu Järele, Saksa laen sõnad, kali ,,Magus Suvi", Müügi juhtimise 6. Aasta konverents, kampaania ,,Eelista Eestimaist", Jaan krossi kogutud teosed, Maksu ja tolliamet, riigihangeteseadus, lokaal ,,Suudlevad Tudengid", ajakiri ,,Kroon ja majandus", Pimedate Ööde Filmifestival, mtü ,,Teeme ära", Tartu hansapäevad, Eesti Akadeemiline Õigus Teaduse Selts, Tallinna linnateatri ,,Taevalava",
3. Vektorite x, y, z segakorrutis võrdub nulliga parajasti siis, kui vektorid on komplanaarsed ehk kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel 3 Arvutamise valem koordinaatides Kolmele vektoritele ehitatud rööptahukas Maatriks Maatriksiks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksit, milles on m rida ja n veergu, nimetatakse täpsemalt (m, n)-maatriksiks. Maatriksi mõõtmed Arvupaari (m, n) nimetatakse selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Ruutmaatriksit mõõtmetega (n, n) nimetatakse ka n-järku maatriksiks. Kui on ruutmaatiks, siis näitab mitu rida ja veergu maatriksil on. Näiteks kolmandat järku ruutmaatriksil on 3 rida ja 3 veergu. Maatriksi elemendid Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina
Ülesanne 3 Kirjutada makro, mis väljastab töölehele ühte veergu alates määratud nimega lahtrist juhuarvud 1..20 ja kirjutab iga lahtri kõrvale sõna paaris või paaritu vastavalt juhuarvu väärtusele. Eelnevalt tuleb vanad andmed kustutada. ridu Ülesanne 1 Kirjutada Sub-protseduur (makro), mis teeb antud tabelis positiivsete arvude kirja rasvaseks ja negatiivsete arvude kirja kaldkirjaks, nullid jäävad samaks. Programm peab töötama suvalise suurusega arvudega täidetud lahtrite piirkonnal nimega tabel.
võrdelised, st a || b a1 / b1 = a2 / b2 = . . . = an / b n = . 6 MAATRIKSI MÕISTE DEFINITSIOON. Olgu m ja n naturaalarvud ja ai j mingid mn reaalarvu, kus i = 1, 2, . . . , m ja j = 1, 2, . . . , n. Siis arvude tabelit Am×n = || ai j ||, milles on m RIDA elementidega ai 1, ai 2, . . . , ai n , i = 1, 2, . . . , m (1) ja n VEERGU elementidega a1 j , a2 j , . . . , am j , j = 1, 2, . . . , n, (2) nimetatakse (m × n)-MAATRIKSIKS. Maatriksi ELEMENDI aij esimest indeksit i nimetatakse maatriksi REAINDEKSIKS. Selle abil loendatakse maatriksi ridu. Teist indeksit j nimetatakse vastavalt maatriksi VEERUINDEKSIKS. Tema abil loendatakse maatriksi veerge. MÄRKUS 1. Maatriksi Am × n rea elemendid (1) on vaadeldavad n- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on m tükki ja neid
võrdelised, st a || b a1 / b1 = a2 / b2 = . . . = an / b n = . 6 MAATRIKSI MÕISTE DEFINITSIOON. Olgu m ja n naturaalarvud ja ai j mingid mn reaalarvu, kus i = 1, 2, . . . , m ja j = 1, 2, . . . , n. Siis arvude tabelit Am×n = || ai j ||, milles on m RIDA elementidega ai 1, ai 2, . . . , ai n , i = 1, 2, . . . , m (1) ja n VEERGU elementidega a1 j , a2 j , . . . , am j , j = 1, 2, . . . , n, (2) nimetatakse (m × n)-MAATRIKSIKS. Maatriksi ELEMENDI aij esimest indeksit i nimetatakse maatriksi REAINDEKSIKS. Selle abil loendatakse maatriksi ridu. Teist indeksit j nimetatakse vastavalt maatriksi VEERUINDEKSIKS. Tema abil loendatakse maatriksi veerge. MÄRKUS 1. Maatriksi Am × n rea elemendid (1) on vaadeldavad n- mõõtmelise vektori koordinaatidena. Neid vektoreid on m tükki ja neid
12.2005 51209170677 Uno Kasesalu mees 17.09.2012 Isikukoodi esimene number näitab sugu: paarituarv (3, 5) - mees, paarisarv (4, 6) - naine. 2. ja 3. number - sünni aasta kaks viimast numbrit, 4. ja 5. number - sünni kuu number, 6. ja 7. number - sünni päeva number. Isikukoodi osade eraldamiseks kasutage funktsioone LEFT ja MID. Ülesanne 1) Tuletada isikukoodi esimese numbri alusel veergu Sugu vastav tekst - naine või mees. Vajalikud funktsioonid: MOD, IF. 2) Tuletada isikukoodi alusel sünnikuupäev. Vajalik funktsioon: DATE(aa;kk;pp), kus aa (aasta), kk (kuu) ja pp (päev) eraldatakse isikukoodist funktsiooniga MID(tekst;alg;N). 3) Veergu Vanus salvestada valem, mis leiab jooksva ja sünnikuupäeva alusel isiku vanuse aastates. Lisaülesanne Täiendada valemeid nii, et vale isikukoodi osa tekitaks lahtrisse veateate. Vanus Aasta Vanus
sarnast kõrvaloleval pildil olevaga. 2. Lisa mingi mingi tekst vormindamata kujul, ning vorminda seda nii, et oleks vähemalt 2 lõiku. Lisa kummalegi lõigule süvisinitsiaal, kusjuures esimesel lõigul olgu see veerisel ja 4 rea kõrgune ning teisel süvistatud ja 2 rea kõrgune. 3. Vii tekstikursor dokumendi lõppu ning tekita uus rida. Vorminda tekst alates teksti- kursorist veergudesse (nagu ajalehes) ning lisa siis kummassegi veergu üks lõik teksti. PS! Seda on võimalik teha ka vastupidises järjekorras: esmalt lisada tekst (vähemalt 2 lõiku) ja siis viies kursor õigesse kohta, vormindada tekst veergudesse. Vihje: teist lõiku saab viia teise veergu veerupiiri (ingl. Column break) abil. 4. Kui tunni lõpuni on jäänud veel aega, siis harjuta teksti ja lõigu vormindamisega (kasuta tekstieffekte, ala- ja ülaindeksit, lõigu- ja esireataanet, ääriseid ja varjustust).
arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ... Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: toodete füüsilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuri komisjon moodustatakse ettevõtte käskkirjaga. Komisjonis määratakse ära iga liikme kohustused ja ajavahemik , millal inventeerimine peab toimuma.
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
19-30.oktoobrini oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7.novembril oktoobri töötasu 77 eurot ja haigushüvitist 5 päeva eest 32 eurot. Oktoobris on 31 päeva, töötaja oli keeldunud töö tegemisest haiguse tõttu 12 päeval. Seega proportsiooni arvestamisel võetakse arvesse 31-12 = 19 kalendripäeva. Proportsiooni arvestus 320/30x 19= 202,67 euro Kuna 202,67 on tegelikust töötasust 77 eurost suurem, arvestati sotsiaalmaksu 202,67 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 „Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 202,67 x 0,33 = 66,88 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega, tulumaks peeti kinni. Tööandja haigushüvitis deklareeriti koodi 07 all. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni*
Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming. Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü- käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta). Teksti kirjutamine enne tabelit
Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018 1. Maatriksi definitsioon. Maatriksi elemendid. Maatriksi järk. Ruutmaatriks. Lineaarsed tehted maatriksitega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Nullmaatriks. Vastandmaatriks. Lineaarsete tehete omadused. Transponeeritud maatriks. Maatriks on arvude, funktsioonide või muude elementide korraldatud kogum × . Maatriksil on m rida ja n veergu, kus a11; a12; ...a1n; jne on maatriksi elemendid. Kui me räägime järkudest, siis esimest järku matriks on a, teist on a, a, a, a, kui räägime kolmandat järku siis a,a,a,a,a,a,a,a,a (9) Ruutmaatriksi ridade ja veergude arv on sama. Kui me räägime skalaariga korrutamisest, see tähendab lihtslat arv korrutame matriksiga Maatriksit, milles kõik elemendid on nullid, nimetatakse nullmaatriksiks ja tähistatakse .
1.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Võrrandisüsteemi kordajad, vabaliikmed, lahend. Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. Lineaarseks võrrandisüsteemiks nimetatakse lõplikust arvust lineaarseist võrrandeist koosnevat a11 x1 + a12 x 2 + ...a1n xn = b1 süsteemi. Tema üldkuju on: (3) a 21 x2 + a 22 x 2 + ...a 2 n x n = b2 Arve a ij nimetatakse võrrandisüsteemi .................... a m1 x1 + a m 2 x 2 + ...a mn x n = bm kordajateks, arve b1 , b2 ,..., bm aga süsteemi vabaliikmeteks. Arve c1 , c 2 ,..., c n , mis rahuldavad süsteemi kõiki võrrandeid, nimetatakse võrrandisüsteemi lahendiks. Lineaarse võrrandisüsteemi (3) kordajatest moodustatud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) maatriksiks. Maatriksi A täiendamisel vabaliikmete veeruga tekkinud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) laiendatud maatriksiks. 2. ...
4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt 5 Leidsin mõõtmisvea, mille jagasin mõõdetud nurkade vahel ära ja sain tasandatud veergu numbrid 6 Järgmiseks leidsin kõikide punktide juures direktsiooninurgad valemiga 2,3=1,2+2-180 7 Vastavalt saadud direktsiooninurkade suurusele määrasin "veerandi" ning arvutasin tabelinurkade valemite abil tabelinurgad 8 Tabelinurkade ja algandmeteks olnud joonte pikkuste abil arvutasin koordinaatide juurdekasvud x ja y 9 Summeerisin saadud juurdekasvud ja sain xprakt ja yprakt
DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word
2. kirjuta nimed õigesti. rakvere linn - Rakvere linn kuressaare loss- Kuressaare loss lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani
üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale
nagu lepingu muutmisel. Märkige vajalikule tabeli numbrile, vajutage nupule "Printer" ja avatakse menüü, kust saate trükkida: leping, lepingu muutmised, lepingu lõpetamine, teenindus. IVC-Raamat Puhkus valitud tabeli numbri peal on ekraanil puhkuseleht, kus on nähtud kõik puhkused ja nende kestvus, kasutus perioodil, puhkuse jääk. Ekraanil on oma juhtimise nupud. Puhkuselehe moodustamiseks vajutage nupule «Uus puhkuseleht». Veergu «Puhkus algab» sisestage puhkuse algkuupäev, siis veergu «Kasutada» päeva kogus, siis muudab puhkusejääk. Vajutage nupule ja salvestage puhkuselehte (pärast salvestamist ei saa puhkuselehte muuta) Vajutage nupule "puhkuse arhiiv" ja puhkuseleht kannatakse arhiivi üle. Vajutage nupule "Printer" ja saate trükkida puhkuselehed ja puhkusejäägid. Puhkuste revisjon. Sisestage revisjoni kuupäev, valige kõiki avatud või ainult väljavalitud
Tehted maatriksitega: Liitmine [aij]+-[bij]=[aij+-bij], Skalaariga korrutamine k[aij]=[kaij], Korrutamine Am·n·Bn·p=Cm·p, Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksiks nimetatakse ¨umarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on ristatavad read ja veerud. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m 6= n, nimetatakse ristk¨ulikmaatriksiks. Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨arku maatriksiks. nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ¨aravahetamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksi t¨ahiseks on AT. Pöördmaatriks esineb ainult maatriksil mille ridade arv = veergude arvuga Determinant- Determinant: Ru...
Determinant Def1 Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nimetatakse kujutiseks hulgast V hulka W. Def2 Kui mistahes x korral hulgast V on eeskirja f alusel vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et on määratud ühine kujutis hulgast V hulka W. L V = M(n × n) LW= f: M(n × n) f: Ad A M(n × n) d 1 2 n |a1 a1 ... a1 | |a21 a22 ... a2n| d = |.....................| = (-1) a11 a22 a33 ... ann permutatsioonid |an1 an2 ... ann| Selgitus: determinandi väärtust arvutav summa on võetud üle kõigi permutatsioonide, millised saab moodustada numbritest 1, 2, 3 ... n ( seega on liidetavaid n! tükki), sümbol summa avaldises tähistab inversioonide koguarvu permutatsioonis 1; 2;....; n. Permutatsioon on teatava hulga kõikidest e...
andmed kirjutada. Selles aines tuleb teha lisaks auditoorsele tööle ka hulgaliselt iseseisvat tööd!!! Sest mis ei tapa, teeb tugevaks! (Paraku selgub alles semestri lõpus, kumma olukorraga igal konkreetsel juhul on tegemist...) Praktikumist veel: (kirjutage see keset veergu, tehke punaseks ja tõmmake joon alla): IGA ÜLIÕPILANE VASTUTAB ISE JA AINUISIKULISELT OMA PRAKTIMUMITÖÖDE EEST S.t "arvuti jooksis kokku" või "kass pissis pulga peale" teid ei vabanda. Niisiis: Tehke oma töödest koopiaid. Palju. Või siis ärge tehke... Kui tahate sama ülesannet mitu korda "läbi töötada". P.S Pildi leiate wõrgust
kasutati eriti tihti õige parooli parooliotsinguid. paroolidena sõnu valimine on selle 17.11.2015 Lisada päis ja jalus. Päise vasakule nurka oma nimi, keskele dokumendi pealkiri, paremale dokumendis olev sõnade arv. Jalusesse keskele tänane kuupäev Paigutada leheveerised : vasak 3cm, parem 2,5 cm, all 2,7, üleval 2.5 Lisada teemakohane vesipilt teksti taha Kolmas lõik lisada kolme veergu ja veergude vahele lisada vahejoon Täpploendi asemel tekitada numberloen Pealkiri kujundada järgmiselt: Suurtähtkiri, Times New Roman, 14 pt. Alapealkiri Arial, 12 pt Lõikude vahed 12 pt Teksti suurus 12 pt Teksti reavahed 1.5 pt 17.11.2015
2 2 4 6 8 10 tegurid varjutatud. 3 3 6 9 12 15 Korrutise saamiseks kasuta 4 4 8 12 16 20 valemit. 5 5 10 15 20 25 5. Nimetage tabelileht (sheet) nimega valuuta. Koostage järgmine valuutatabel Tänased valuuta kursid vaata aadressilt http://www.seb.ee/index.php ja lisa need Eesti Panga kursi veergu. Arvutused risttabelis toimuvad automaatselt. 14.okt Eesti Panga kurss 1 EURO 15,65 kr 1 USD 11,48 kr 1 GBP 19,70 kr EURO USD GBP EEK EURO 1,0000 1,3635 0,7942 15,6466 USD 0,7334 1,0000 0,5825 11,4753 GBP 1,2591 1,7167 1,0000 19,7000 EEK 0,0639 0,0871 0,0508 1,0000
Palgatebel 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk Palgatebel 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Toomas Maksim Maria Andrei Johan Kokku Brutopalk Netopalk Palgatabel Nimi Amet Tunnitasu Tunde Brutopalk Töötuskindlustus Toomas Direktor 12 167 2004 32.06 Maksim Juhtiabi 8 187 2004 32.06 Maria Spetsialiist 11 155 1496 23.94 Andrei Tööline 9 201 1705 2...
37807240251 OK OK 31.07.1978 OK 48013250013 OK OK 31.01.1981 OK 3750321054 NO OK 31.03.1975 OK 45504310021 OK OK 30.04.1955 NO 91910030002 OK NO 31.10.2019 OK 49102240205 OK OK 28.02.1991 OK 42411310008 OK OK 30.11.2024 NO Teise veergu sisesta valem, mis estab esimese veeru arvu nelja välja form Loogika -ja tekstifunktsioonid Jnr Nelja välja formaat 1 0001 7 0007 12 0012 52 0052 100 0100 999 0999 1000 1000 st ja anda hinnang kogu koodile Hinnang OK OK NO NO NO OK NO rvu nelja välja formaadis
120.10 € 1,126.95 € 4,877.97 € c) kui saadud tulemus on positiivne, siis arvutada selle tulumaks 20%, tulumaks ümardada valemi abil 2 kohta p 9. Arvutada valemiga netopalk. 10. Lisada tabeli lõppu rida Kokku. Summeerida sellel rea viimast veergu (Brutopalk, Töötuskindlustus, Kogumis Tulumaks ja Netopalk). 11. Muuta tabeli sisu suuruseks 12 pt. 12. Panna tabeli ümber ja lahtrite vahele raamjooned, lai tabelilahtreid niiviisi, et kõik andmed oleksid nähtaval. 13
Maatriksarvutus: Def. 1 (m x n) järku maatriksit A nimetatakse m · n elemendist moodustatud tabelit, milles on m-rida ja n-veergu Def. 2 Maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad mõlemad on sama järku ja nende maatriksite kõik vastavad elemendid on võrdsed Def. 3 (m x n) järku A ja B järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku...
aglaida agnessa agrafena agrepina agripina agrippina aino-adele aino-alise aino-armilda aino-armilde aino-helene aino-johanna aino-loreida aino-maie aino-maria aino-marie aino-miralda äidetud lahtrite piirkonda use. se. Programmid, mis reageerivad töölehe sündmustele Ülesandeks on modelleerida valimised. Sellele lehele tuleb luua kandidaatide nimekiri, leht Valimised peab kajastama valimiste tulemusi. Tegevused on järgmised. Nimekirja lisamine/parandamine Nimesid saab lisada ainult veergu A. Programmi lihtsustamiseks võib teised lahtrid kaitsta Exceli vahenditega. Nimed peavad olema järjest: lubatud on sisestada lahtrisse A1, täidetud lahtrisse või viimase täidetud lahtri alla. Kui nimi on lisatud/parandatud, kopeeritakse see lehele Valimised samasse asukohta. Valimine Kui lehel Nimekiri täidetud lahtril veerus A tehakse hiire topeltklikk, lisatakse 1 hääl lehel Valimised samasse ritta veerus B. Tulemuste vaatamine
Võrrelge kolme suurima Eestis tegutseva panga poolt eraisikutelele pakutavaid pangakaar Veergu A kirjutage kaardi nimetus. Vajadusel lisage ridu Veergudesse B-G kirjutage võrreldavad andmed kaartide kohta Pangakaartide võrdlus 12/5/2016 AS SEB Pank Deebetkaardid Deebetkaart Gold-deebetkaart ISIC kaardid Apteegikaart Krediitkaardid Määratud tagasimaksega- Püsimaksega- MasterCard World Elite Gold-krediitkaart Muud eraisikutele mõeldud kaardid SWEDBANK AS Deebetkaardid Deebetkaart Pluss Deebetkaart Seeniorkaart Noortekaart Krediitkaardid Püsimaksega krediitkaart Vaba tagasimaksega krediitkaart Gold vaba tagasimaksega krediitka Visa Platinum krediitkaart Muud eraisikutele mõeldud kaardid Nordea Bank AB Eesti filiaal Deebetkaardid Nordea debit Nordea pildikaart Krediitkaardid Nordea Gold Nordea Credit Nordea Platinum Muud eraisikutele mõeldud kaardid Stockmann MasterCard PINS MasterCard Finnair Plus MasterCard egutseva...
kapp 8 4500,90 3150,63 409,5819 NB1! Valemites kasutada mitte konstante, vaid lahtritele. NB2! Lahtrisse D5 tuleks kirjutada valem, mida järgmistele ridadele ning veergu E. Kulu (kr) [ostuhinnaga Tulu (kr) [eeldusel, soetatud kaup + et kogu kaup kulu müüjate ostetakse ära palgaks] müügihinnaga] Kasum [tulu-kulu] 122281,24685 171502,45 49221,20315 152998,6955 216808 63809,3045 12736,9179 17734,5 4997,5821 5275,21015 7489,65 2214,43985
Determinandid Kompleksarvud Lineaarkujutus ja teisendus Ruutvormid Def.1-eeskirja £, mis seab hulga V igale elemendile x Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja selle hulga mistahes kahe Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust nimetatakse F= ruutvorm, lineaarvorm: vastavusse hulga W teatava elemendi y, nimetatakse kujutuseks elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub alati selle sama hulga lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus £(*+)=*£() Ruutvormi kordajatest saab moodustada nxn järku hulgast V hulka W. elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes +*£() sümmeetrilise maatriksi. At=A...
lisaks arvväärtustele (moodulile) ka suund ning mille liitmine toimub rööpküliku või hulknurga reegli järgi. Vektoriteks on nt. kiirus, jõud jne. Moodul moodul on arvväärtus Skalaar selleks nim. suuruseid, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest, need on nt. aeg, mass, töö, ruumala, pindala Kuidas liikumisi liigitatakse? Ühtlased ja mitteühtlased; ühtlase korral liikumine ei muutu, mitteühtlase korral muutub Vastastikmõju tabeli kaks esimest veergu! 1) Gravitatsiooniline - kõige esimene vastastikmõju liik, millega inimene kokku puutus. Universaalne. Gravitatsioonilist tõukumist pole avastatud. Ptolemaios lõi geotsentrilise maailmasüsteemi 2 saj. meie aja järgi. M.Kopernik lõi heliotsentrilise maailmasüsteemi. Galilei tõestas katsetega, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirusega. Seotud massiga. 17 saj lõpul I.Newton üldistas ja pani kirja matemaatiliselt gravitatsioonilise vastastikmõju seaduse. Esineb kõikide kehade vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
