kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. 9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub valmistatud tooteühikute arvust tükitasulise töölise töötasu. 10.Kulukandja on kulud, mis on seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD +
2. Kulukäiturid (-mõjurid) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine
– Mahupõhised (volume-based) ehk ressursipõhised (resourcebased) – Tegevuspõhised (activity-based) Kulukäiturite kriteeriumid: 1) valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, 2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, 3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine..
o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded: o · üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate
29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub. 33. Jääktulu ja selle kasutamise vajadused. – definitsioon, 3 kasutamise vajadust. 34. Kasumilävi ja selle erinevad tüübid (milles nad erinevad?)
Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on
intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus on aluseks jaaktulu-
on see tänapäeva nõuetele vastav? Kuigi kulude juhtimise ja arvestuse süsteemid muutuvad järjest rohkem organisatsiooni (ettevõtte, asutuse) spetsiifilisemaks ja kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on hulk erinevaid kriteeriume, on minu jaoks kuluarvestuse süsteemide arengutasemele hinnangu andmisel olulised kaks märksõna: väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid (kulukandjad) strateegia Mis on väljund? Väljund (tulemus, kuluobjekt, kulukandja) on toode, mida teeme või teenus, mida osutame või projekt, mida kliendile teeme selleks, et teenida kasumit (äriühingud, ettevõtted) või osutada avalikke teenuseid (riigiasutused, kohalikud omavalitsused) või osutada muid teenuseid (MTÜ-d). Miks väljund? Iga organisatsiooni põhiline eesmärk lihtsustatult on teha tooteid ja/või osutuda teenuseid. Seetõttu on oluline teada, miks ja kui suured on meie väljundite – toodete, teenuste, projektide kulud
Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed)
ül. lahendam.: 1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega - lähtut., milliseid kulukohti eri kulukandjad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused. 2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.: 1) omahinna kalkul.; 2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.; 3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.; 4) transferthindade e. siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele: · ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna); · periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse).
on juba tehtud (pöördumatud) Kulukäitur - (cost driver, cost generaator, activity base)on mingi mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mille tulemusena tekib kulu ja kutsub esile kulude muutumise (kulukandjas, tegevustes, ressurssides jne). Majandusüksuse tegevust iseloomustav suurus (näitaja, mõõdik), mille muutumist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade
üldkulud tooteliikidele peamiselt mahupõhiste näitajate (töötunnid, masintunnid, põhitöötajate palgad jms). Need meetodid aga tekkisid ja võeti kasutusele juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel. Praegusel ajal on aga tootmis ja majanduskeskkond tänu tehnoloogilisele arengule palju muutunud, ning seetõttu ei pruugi ka traditsioonilised kuluarvestusmeetodid anda enam kõige õigemat tulemust. Traditsiooniliselt oli kulukandja toode. Järjest enam aga vaadatakse tänapäevases turumajanduse situatsioonis kulutekitajana tegevust. Teatud tegevuste tulemusena sünnib toode. Hinnatakse tegevusi ja nende teostamiseks tehtud kulude optimaalsust. Nendest arusaamadest lähtudes on välja arendatud tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemid (Activity Based Costing- ABC). (5, lk 36) 18 KOKKUVÕTE
Mõõdik- näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid. Mõõdikute liigitamine: finants, mittefinants, tulemus, juhtmõõdikud. Olulisemad sammud tulemuslikkuse mõõtmisel: Mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valik Sobivate mõõdikute valimine Igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod OMAHIND= KULUD KOKKU : TOODETUD ÜHIKUTE ARV (KOGUS) Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs
Sõltuvalt kulukandjate arvestuse kohast ettevõtte kuluarvestuse süsteemis on välja kujunenud järgmised peamised selle valdkonna ülesanded: omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks; pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine; tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine; transferthindade e siirdehindade määratlemine; operatiivse ettevõtte-sisese tulemusarvestuse kujundamine. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: - Ühik-kulukandja (näit. tooteühiku omahinna) arvestus; - Periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus. Ettevõtte kuluarvestuse üheks olulisemaks eesmärgiks ongi toodangu või osutatava teenuse omahinna leidmine (kalkuleerimine). Üldiselt peaks toodangu omahind andma võimalikult objektiivse pildi sellest kui palju toodang meile kui tootjale maksma on läinud. Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis
kisid ja tegevused, tooted või teenused, mille tarvis ressursse kulutati. Kaudsed kulud ehk kaudkulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekulude suurustega. Suure- ma otsekuluga kulukandja saab ka suurema kaudse kulu. Kaudkuludel puudub vahetu seos kulukand- jaga ja nende otsene suunamine kulukandjale pole põhjendatud. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR masinate, seadmete ja tööriistade kulud ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on
juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud kulukandjatele, tuleb lähtuda kaudkulude asjaoludest, mis tingivad vastava kululiigi tekke vaadeldavas kulukohas.
Lahendus Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast 144 000 x 0,335 = 48240 kr Veoki püsivkulud kokku aastas 96 000 + 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000 + 23 000 + 107 + 82 000 = 504 240 kr Püsivkulu kilomeetri kohta 504 240 / 93 000 = 5,42 kr Veoki muutuvkulud Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja, oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud sõidukilomeetrile. Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur
Lahendus Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast 144 000 x 0,335 = 48240 kr Veoki püsivkulud kokku aastas 136 96 000 + 23 000 + 144 000 + 48240 + 65 000 + 5000 + 18 000 + 23 000 + + 82 000 = 504 240 kr Püsivkulu kilomeetri kohta 504 240 / 93 000 = 5,42 kr Veoki muutuvkulud Kuna veok on tegevuspõhise kuluarvutuse põhimõtete järgi kulukandja, oleks iga veokit veokipargis õige vaadelda eraldi kui muutuvkulu keskust. Muutuvkulud tekivad ainult siis kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelise sõltuvuses veoki poolt läbitud kilomeetritega, oleks sobiv taandada selle muutuvkulud läbitud sõidukilomeetrile. Kõige suurem muutuvkulu komponent on kütus, kuna veokite kütusetarbimine on üldjuhul läbitud kilomeetri kohta suur. Kütusekulu võib olla tavapärasest suurem järgmistel põhjustel:
annaabi.ee 
