a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni. JT määr= JT/NK* 100= 180 000/900 000* 100%= 20% JT= 900 000- 720 000= 180 000 13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum
Kindlustuskulu 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 Mitte tootmisseadmetekulu 16 000 16 500 16 500 16 500 65 500 Kokku püsikulud 79 930 80 430 80 430 80 430 321 220 Kokku turustus-ja halduskulud 89 930 100 430 110 430 110 430 411 220 8.1 TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE VÄLJAMAKSMIS PROGNOOS I II III IV A Turustus-ja halduskulu 89 930 100 430 110 430 110 430 411 220 Mitte tootmisseadmetekulu 16 00 16 500 16 500 16 500 65 500 Kindlustuskulu 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 Kindlustuskulu 4500 5 000 7 500 9 000 26 000 Kokku väljamaksed 104 430 131 930 144 430 145 930 542 720 9. RAHAVOOGUDE PLAANILINE ARUANNE 23
Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid. i. Alusstandardid ( ehk – normatiivid); standardid (enamasti pikaajalised), mida kasutatakse eelarvestamisel ja analüüsi trendide hindamiseks ii
kulud: Palgad: 20% 22% Maksud(SM+TK): 7,5% 7,5% Koolituskulu: 0,5% 0,8% materjal ja kaubad: 21% 22% reklaam: 0,2% 0,2% halduskulu: 5% 5% kütus: 5% 5% kindlustus: 1% 1% intressid: 0,5% 0.5% kulum: KULUD KOKKU: 65,2% 68,5%
10 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Tulud kokku 20724 35426 Kulud Palgakulu 15436,8 15436,8 Koolituskulu 600 600 Materjal ja kaubad 1139 Reklaam 1000 600 Halduskulu 2062,8 2062,8 Kulud kokku 20238,6 18699,6 Kasum/kahjum 485,4(kasum) 16726,4(kasum) majandustegevusest 18. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Käivitamisel võib juhtuda, et me ei suuda ennast piisavalt hästi reklaamida, mille tagajärjel ei saa kliendid meist teada ning me jääme kahjumisse.
KOKKU turustus ja halduskulud 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 11). 11. Turustus ja halduskulude tasumise eelarve (maksete prognoos) I kv II kv III kv IV kv Aasta turustus ja halduskulu 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 mittetootm.seadm.kulum (miinus) -600 -600 -850 -850 -2900 kindlustuskulud (miinus) -2 000 -2 000 -2 000 -2 000 -8 000 kindlustusmaksed 0 2500 2500 3000 8000 väljamaksed KOKKU 22 965 29 965 31 465 24 465 108 860
Automaatsus Enamus ei vaja inimese Nõuab inimtööd sekkumist · RFID eeliseks on otsenähtavuse ebavajalikkus, suurem lugemisulatus, kiirem tuvastamine, inimtööjõu puudumine · RFID koodi suurimaks puudusekd on suur maksumus (0,1 EUR maksab odavaid) Laokulud ja laotegevuse mõõtarvud · Laokulud jagunevad umbes: o Tööjõukulu kuni 50% o Hoone rent 25% o Ehitise või ruumi halduskulu 15% o Sisseseade seotud kulud 10-15% · Laokulud rühmitatakse: o Personalikulu o Rent o Küte ja elekter o Valve ja turvaseaded o Remont ja hooldus o Kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud o Kulum o Kindlustus o Halduskulu (juhatuse palk jne) o Muud laokulud · Tüüpilised lao hindamiseks kasutatavad mõõtarvud on:
ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane 18. VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR 1. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks? kütusekulu remondi- ja hoolduskulu rehvide kulu amortisatsioon 2. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks? ettevõtte halduskulu kütusekulu ettevõtte üldkulu amortisatsioon 3. Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada? panna veokile tööle kaks juhti suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada töövahetuste arvu ööpäevas 4. Veoauto muutuvkulud on tööjõu- ja halduskulud kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud
60 60 9. Koristusvahendite komplekt 1 150 150 Kokku: 1 822 Allikad: http://www.valgusesaar.com Rapla Tarbijate Ühistu 3. 4. Kommunaalkulud Kommunaalkulud, on kulud mis tuleb ettevõttel iga kuu maksta. Hinnad on võetud Kehtna korteriühistu andmetelt. Tabel 4. Kommunaalkulud (kuu) Jrk. Nimetus Ühik Kogus Hind (EEK) Maksumus (EEK) 1. Halduskulu KR/m² M² 3. 50 242 2. Remondikulu KR/m² M² 4. 00 276 3. Prügivedu Ettevõtte 50. 00 50 kohta 4. Keskküte* MWH M² 15 1 035 5. Vesi KR/m³ 10m³ 31. 00 310 6. Elekter KR/kWh 550kW 1.12 616
Lähteandmed tasuvusanalüüsiks. Tabelis 4 on välja toodud lähteandmed tasuvusanalüüsiks. Tabel 4. Lähteandmed tasuvusanalüüsiks Krunt 1 Krunt 2 2 Pindala (m ) 1022 4287 Ruutmeetri hind (€/m2) 9.69 5.95 2 Haljasala (m ) 947 3287 2 Maa halduskulu (€/m ) 0.20 0.20 Ehitusalune pind (m2) 75 100 2 Ehitushind (€/m ) 800 800 Krundi hind (€) 9900 25 500 Kaugus järvest (m) 70 70 Kaugus avalikust rannast 100 150 (m) Lubatud korrused 2.5 1
Tuvastamine ja teave – kasutusjuhendid jne Lao traditsiooniline sisseseade Madalad kaubaaluste riiulid – eri liiki kaubad erinevate kaubaalustega Peenkaubariiulid – väikese mandi jaoks Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega - reservladustamisel Virnastamine – üksteise otsa Sügavlaadimise riiulid – nagu virnastamine aga riiul ikka vahel, ligipääs ei tohi olla väga oluline Kulud: tööjõu kulu 50%, hoone rent 25%, halduskulu 15%, sisseseadega seotud kulud 10-15% Tulemuslikkuse hindamine Klienditeeninduse tasemed – õigeaegsed tellimused jne Kuluefektiivsus – kulude jälgimine kindlal ajavahemikul Laoressursside kasutamine – ruumi kasutuse ja masinate tõhusus Tööjõukasutuse tõhusus – palju on komplekteerida jõutud tunni kohta jne Varude käitlemine – parim enne tähtajast kinni pidamine nt Tegevuse parameetrid - lao käive jne Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport
Leida a) Inventeeritavate kulude summa kui toodetakse 12000 toodet b) perioodikulude summa, kui müüakse 7000 toodet Vastus a) b) Ülesanne 1.5 On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist: NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone
Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr on täpsem. Näide: veoki üldkulu arvutamine Andmed Veokipark koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja ühest haagisega reservveokist. Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km Veokipargi üldkulu aastas on 310 000 kr Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr Ülesanne Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta Arvutada üldkulu määr läbisõidetud kilomeetri kohta Lahendus Üldkulu kokku 310 000 + 870 000 = 1 180 000 kr Veokite läbisõidud aastas kokku 80 000 + 90 000 + 100 000 + 110 000 + 120 000 = 500 000 km Veokite osatähtsused sellest 80 000 / 500 000 = 0,16 90 000 / 500 000 = 0,18 100 000 / 500 000 = 0,20 110 000 / 500 000 = 0,22 120 000 / 500 000 = 0,24 Veokite üldkulu osad
Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr on täpsem. Näide: veoki üldkulu arvutamine Andmed Veokipark koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja ühest haagisega reservveokist. Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km Veokipargi üldkulu aastas on 310 000 kr Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr Ülesanne Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta Arvutada üldkulu määr läbisõidetud kilomeetri kohta Lahendus Üldkulu kokku 138 310 000 + 870 000 = 1 180 000 kr Veokite läbisõidud aastas kokku 80 000 + 90 000 + 100 000 + 110 000 + 120 000 = 500 000 km Veokite osatähtsused sellest 80 000 / 500 000 = 0,16
juhtkonna varade ülalpidamiskulud, elekter ja küte kontoris, sidekulud jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D (Aruandeaasta) Kasum (või tulude ja kulude koondkonto) K Halduskulud Näiteülesanne 15: Liigitada järgmised kulud erinevaid kleite tootvas ettevõttes märkides vastavasse lahtrisse X. Kululiik Tootmise otsekulu Tootmise kaudne kulu Halduskulu Õmbleja palk, mis sõltub kleitide valmistamisest Raamatupidaja palk Tootmisosakonna juhataja palk Kleidile kulutatud kangas Tootmisruumide seinte värvimisel kulutatud värv Direktori arvuti amortisatsioon Äärestusmasina remondikulu Kleidi õmblemisel kulutatud elekter (masinal voolumõõtja) Tootmisruumi valgustuskulud 46
korterelamute seinte ja uste soojustuse organiseerimine ja renoveerimistööde tegemine raskendatud. Korterite erastamata jätmine on tingitud 1992. aasta omandireformi käigus korteriomanike poolt tehtud otsusest. AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m 2, see on püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu sõltub korteri pinna suurusest ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100 Halduskulu sisaldab endast järgmist:101 Prügiveo organiseerimine; Territooriumi korrashoid (muruniitmine, lumekoristus jne); Trepikodade remonditööd; Avarii- ja hooldustööd (soojussõlmedele, vee- ja kanalisatsioonitorustikele, elektrisüsteemidele); Töötajate töötasud; Põhivahendite amortisatsioon; Üldhalduskulud (juhtivtöötajate palgad, raamatupidamine ja transport);
aegumistähtajaga tooted. Laotulemlikkuse näitajad Laokulud. Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laias laastus jagunevad laokulud EL-i tavalaos (kaubaaluseriiulid, lükandmastiga tõstukid) järgmiselt: • tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu • hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25% • ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15% • sisseseade kulud: 10–15%. Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. 13.Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 http://en.wikipedia.org/wiki/Intermodal_freight_transport Märksõnad: liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude karakteristikud ja eelised.
Kumb veenab rohkem ??? kui te soojustate maja - siis säästate ! kui te ei soojusta maja - siis kaotate ! Riiklik agitatsioon. · Riiklik normeerimine diskontomäärale riiklike investeeringute puhul. USA. NÄIDE INVESTEERINGU VALIKU KRITEERIUMITE KOHTA variant 1 variant 2 kapitalikulu 20,0 milj kr 15 milj kr küttekulu 0,5 milj kr/a 0,9milj kr/a halduskulu 0,6 milj kr/a 0,6 milj kr/a renditulu 3,6 milj kr/a 3,6 milj kr/a Sisemise rentaablusmäära (tasuvusaja ) kriteerium ( IRR ) kapitali rentaablusmäär 12,5% aastas 14,0 % aastas tasuvusaeg 8 aastat 7,1 aastat Ajaldatud puhastulu kriteerium ( NPV ) arvestuslik periood 10 aastat 2
haagisega reservveokist. Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km, 110 000 km ja 120 000 km Veokipargi üldkulu aastas on 21 600 € Veokipargi halduskulu aastas on 68 700 € 500 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine Ülesanne Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta Arvutada üldkulu määr läbisõidetud kilomeetri kohta Lahendus
annaabi.ee 
