3) veetavad kaubakogused ei saa olla negatiivsed (tundmatute mittenegatiivsuse nõue): Iga muutuate komplekt xij, mis rahuldab kõiki tinginusi, on transportül lubatav lahend ehk lubatav veoplaan(rahuldab ladude pakkumist ja tarbija nõudmist + positiivsuse nõue). Kui lubatava lahendi sihifunktsioon omandab minimaalse väärtuse, on tegemist optimaalse veoplaaniga. Xij- i-ndast laost j-ndale ai: i-nda lao kaubapakkumine m ladude arv tarbijale veetava kauba kogus Cij-kaubaühiku veokulu i- bj j-nda tarbija tellimus n tarbijate arv ndast laost j-ndale tarbijale Transpordiül on kinnisel kujul, kui ladude pakkumine ja tarbijate vajadused on tasakaalus. Kui on lahtisel kujul, siis pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus. 1) Pakkumine suurem kui nõudmine- tuua sisse nn fiktiivne tarbija ülejääva kaubavajadusega (kogus, mis jääb lattu seisma, M- kauba ühiku hoiukulud laos)
1 lõhketöödeIntexler 537 190 356 0.48 Balrock 514 191 346 29 91.3 514 lõhkemater, Värvidega märgitud vastavalt, millised oleksid optimaalseimad objektid arvestades kulu. Tabel 4 Veokulu ettevõttest karjääri emaa, km* Veokulu ettevõttest karjääri, eur*** Harku Karinu Lõhkematerjali Vasalemma Väo Harku karjäär karjäär ladu karjäär karjäär karjäär 122 76.8 Voglers 92.5 39.9 46.8 20.4 96
Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif. Tariifid lennuvedudel Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast : kulud lähteriigis, õhutranspordi põhikulud ja lisatasud ning kulud sihtriigis. Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast kuni sihtkoha lennujaamani. Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümberlaadimistega vahepunktides. Põhitariif ei sisalda maanteetranspordi veokulu, tollivormistust ega muid lennuveoga seotud kulusid. Lennuveotariifides avaldatud hinnad on üldjuhul arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba
suuremad kui teiste meetodite abil leitud lubatavate veoplaanide korral. · Vogeli meetod - vedu tuleb teostada marsruudil, mille korral hinnalt järgmine marsruut tooks kaasa kõige suurema kahju. Selle reegli rakendamiseks arvutatakse transpordiülesande veokulude tabelis iga rea ja veeru jaoks kõige ökonoomsemast viisist järgmisel viisil vedamisega kaasneva "kahju" suuruse. Selle "kahju" suuruse saame, vastava rea (või veeru) kõige väiksema veokulu (min c ij lahutamisel temale selles reas (või veerus) suuruselt järgmisest veokulust. Kõigist sellisel viisil leitud "kahjudest" valitakse välja kõige suurem ning temale vastavas reas (või veerus) kõige väiksema veokuluga ruutu teostatakse kaubakanne. Langeb välja kas rida või veerg (või mõlemad) olenevalt sellest, kas toimus tarbija vajaduste täielik rahuldamine või hankija ressursside täielik ammendumine. Kui langeb välja rida, s.t. hankija ressursid
Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need isegi kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja lõpuks ka turu kaotamine. Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi juhtimise kaudu. Need kululiigid on veokulu, tellimiskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks. Kuna kaupa veetakse väikestes kogustes, on veokulud tooteühiku kohta suured
õigeaegsete jaotuste protsendi alusel. Laotegevuskuld on igal juhul väiksemad kui siselaol. Kuna lepinguladu peab tenima kasumit, siis suunab see lepinguladu töötama maksimaalse efektiivsega. Ladude arv ja suurus Väga oluline on määrata ladude arv jaotusketis. Kui ladude arv kasvab, vähenevad veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude aru, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Lao, jaotuskeskuse asukoht Lao asukoha määramisel on kolm kriteeriumi: kas ladu asub tootmise lähedal, tarbimiselähedal või tal on vahepealne asukoht. Tootmisest lähtuvalt peaks ladu asuma tarneallikate või tootmisrajatiste lähedal. Laod on tooraine või pooltoodete kogumiskohad mitmele tehasele. Turust lähtuvalt peaks ladu paiknema lõpptarbijale soodsalt. Asukoha on eriti juures
Sõitmiseks kulub veel 7,1 tundi. Puhkeaeg peab olema 12 tundi, kuid kolm korda nädalas võib seda alandada 9 tunnini, seega sõit võib jätkuda kell 11:30 teisipäevaö. Vaheaeg= 11:30+4,30=16:00- 16:45. Pärast esimest vaheaega, jääb sõita veel 2,6 tundi ehk 2 tundi ja 36 minutit (60*0,6=36) ja 500-(4,5*70)=500-315=185 km. Auto saabub sihtkohta kell 16:45. 16:45+2,36=18:81 ehk 19:21 teisipäeval. MAHUKAUBA VEOST SAADAV KOGUKULU SÄÄST 1. Ühikukulu vedamisel mahukaubana Veokulu / toodete kogus mahukaubana 2. Ühikukulu vedamisel kaubaalustel Veokulu / toodete kogus kaubaalustel 3. Täiendav käsitsemiskulu mahukauba maha laadimisel Töötajate arv * käsitsitöö tundide arv * töötunni omahind 4. Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta Täiendav käsitsemiskulu mahukauba maha laadimisel / toodete kogus mahukaubana 5. Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu
Sel viisil ei ole otstarbekas lähetada kaupa otse sihtpunkti. Kasulikum on saata osakoorem lähemal asuvasse lattu, kui see võimaldab väikesed saadetised ühendada suureks. Samas ei tohiks unustada, et mida rohkem on ladustamiskohti, seda suuremad on laonduse kulud. Teisalt vähenevad ladude arvu kasvades veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude arvu, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Samas ei tohiks unustada, et ladude arvu suurendamine vähendab transpordikulusid laost kliendini, kuid suurendab transpordikulusid tarnijalt lattu. Kulude optimeerimine on raskendatud seetõttu, et ladude arvu kasvades suurenevad laovarude ja laotegevuse kulud, sest näiteks üks ladu pindalaga 200m2 ei ole võimeline tegutsema samal müügitasemel kui kaks 100m2 ladu
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
veetakse ühes koormas erinevaid kaupu, mis on erinevalt pakitud. 3. Pakendite paigutus kaubaalusel Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub üle aluste servade, eksisteerib suur oht, et seda veo või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. 4.Kaubakõrgus alusel Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga väikese kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on liiga suur. Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all deformeeritakse alumisi pakendeid ja/või kaupu. Samuti on laoruumi kasutamine ebaefektiivne madalate aluste korral. 5. Kauba virnastamine alusel Võimaluse korral on soovitav laduda kaubad alusele nn. sisemise lukustamise asendis. Kaas ajaI ei oma pakendite alusel paigutuse süsteem erilist tähtsust, kuna üldjuhul alused kiletatakse, pakendid
osa teekonnast või kogu lennuvedu teostatakse autoga, vormistatakse aga lennuveona kombineeritud vedu, kus kaup koos autoga laaditakse lennukile kaup lähtelennujaamas toimetatakse lennuki juurde ja sihtlennujaamas ka lennuki juurest terminali autoga 14. Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil? vahetatav autokere konteiner auto poolhaagis kaubaalus 15. Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust veokulu veoaeg tarnekindlus laadimistingimused 16. Poolhaagist, mida katab sõrestikule pingutatud tugev vett mitteläbilaskev kate, nimetatakse tenttreileriks kapptreileriks bokstreileriks frigotreileriks 17. Ustega jäika poolhaagist nimetatakse majatreilereriks kapptreileriks jumbotreileriks frigotreileriks 18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
3. Pakendite paigutus kaubaalusel Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub üle aluste servade, eksisteerib suur oht, et seda veo- või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse. Kaup tuleb pakkida nii, et see ei saaks alusel liikuda, selleks kasutatakse erinevaid pakkevahendeid. 4. Kauba kõrgus alusel Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest kaubast ja peab olema optimaalne. Liiga väikese kõrguse korral jääb osa koormaruumist kasutamata ja veokulu kaubaühiku kohta on liiga suur. Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht, et ülemiste kihtide raskuse all deformeeritakse alumisi pakendeid. 5. Aluse kaal Aluse kaal on seotud erinevate valdkondadega milleks võib olla tõstuki tõstejõud, riiuli kandevõime, veoviis ja aluse tüüp ning kvaliteet. 6. Kauba stabiliseerimine alusel Kauba stabiliseerimiseks alusel ja kinnitamiseks alusele kasutatakse alljärgnevaid viise: · kinnitamine pakkekilega
13) Rumm ja kodarad süsteemid. Hubide peamised eelised? Lk 257-258 (joonis) Veosõlm (hub), tuleneb transpordikorralduse põhimõttest ,,rumm ja kodarad", mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Süsteemi ühenduste korraldus meenutab jalgratta ratast, kus kogu liiklus toimub mööda kodaraid, mis on ühendatud keskel asuva rummuga. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulu veoseühiku kohta. Eelised: Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes ,,alglähtekohast lõppsihtkohta" veokorraldusega Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes 14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278 Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. A. JIT - ladu täidab tootmislogistika teenindamise funktsiooni B
Lükkamispõhimõte 1. Tarneahel osaoptimeeritud 2. Eelmine aste püüab lükata järgmise astme täis kaupa, et tekib vajadus müüja 3. Tarneahela haldamine tähendab selles kontekstis ostmist ja müümist 4. Müüja püüab müüa suurte partiidena ja harva 5. Jaotust käsitletakse transpordina, struktuuriüksuse juht otsustab transpordilepingute üle 6. Veokulu on keskne valiktegur- juhtkond ei soovi muuta struktuuri, kuna veokulu tonni kohta arvatakse olevat juba odavaim 7. Kliendile tuleb iga päev palju saadetisi, siiski on kohaletoimetamise rütm 1-2 nädalat 8. Jaotuse erinevatel etappidel on palju ladusid. 9. Müügiprognoosid on põhiliseks juhtimise aluseks 10. Ladudes esineb palju toodete hävimist ja vananemist 11
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja lõpuks ka turu kaotamine. Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi juhtimise kaudu.Need on veokulu, tellimuskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja 6 klinenditeeninduse taseme vahel. Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt. Rühmitatud kulud tuleks jaotada omakorda töövaldkondade, teenistuste, ameti-
päralejõudmise tõttu tõstab selle väärtust • kauba vedamine muu transpordiliigiga nõuaks mitmeid veoviise ja kauba ümberlaadimist, millega kaasneksid täiendavad kulud -Õhutranspordiga veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile lisaväärtust • ekspress-saadetised • väärtuslik kaup, mille transportimisel on veokulu tühine võrreldes muude kulude ja kauba hinnaga • kaubad, mille veoaeg on lühike (varuosad, tootenäidised, näituse eksponaadid) • kiiresti aeguvad tooted, moe- ja hooajakaubad -Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised: • suur veokiirus • ülemaailmne tihe lennuliinide võrgustik • kauba kiire käitlemine lennuväljadel • standarditud mängureeglid lennukompaniidest sõltumata (IATA) • suhteliselt madal pakendikulu
Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt ka auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad elektrijaamad : Balti SEJ 1390 MW Eesti SEJ 1610 MW Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt) K-Järve SEJ 39MW ja IRU SEJ 190MW Elektritarbijad varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama
Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. 10 Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne
Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(ko...
tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud. Eesmärk: on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
auruga või boilerite abil, kus küttesüsteemi vett kuumutatakse auruga. Ülejäänud aur kasutatakse ära elektrienergia tootmiseks ja juhitakse vooluvõrku. Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55...60%. Hüdroelektrijaamad rajatakse suure veelangusega jõgedele. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasu- tegur kõrgem 78...80%, nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Võrreldes soojuselektrijaamaga on hüdroelektrijaama ehitamine tunduvalt kallim ja aeganõudvam. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: Balti SEJ 1390 MW, Eesti SEJ - 1610 MW, Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW.
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
kohta 7680 km jagatuna 2 auto vahel) Palk 12 000 3,13 kr 13 Sotsmaksud, töötuskindlustus Sotsmaksud 3300 0,86+0,05=0,91 kr Töötuskindlustus 200 kr Tabel 9: Veokulu arvestus oma veokite kasutamisel Kululiik Kogukulu kuus km Kulu km kohta Kütus 35328 4,60 Kulumaterjalid: rehvid-õlid- 8909 1,16 filtrid Hooldustööd ja remonditarbed 3072 0,40 Liikluskindlustus 3000 aastas 500 0,065 auto Palk 2*12000 24000 3,13
Logistika maamajanduses - EKSAM (valikvastustega) 1) Tarneaeg on... 2) Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on.... 3) Otsevedude all mõeldakse... 4) Süsteemsete vedude eesmärgiks on... 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses
Autoveo puhul on transiidiaeg 4 peava, miiinimum kogus 20 konteinerit eohinnaga 10 EUR/konteiner. Kauba säilitamiskulu on 25% keskmisest varude väärtusest aastas. Millise transpordiliigi kasutamine säästab rohkem kulusid ja miks? Arvutamiseks kasutatav informatsioon: TC=C(t)+C(i)+C(d) C(t)=Q*R C(i)=Q*P*I*T(a) D(d)=(Q(t)/2)*P*I, kus TC kogukulu C(t) transpordikulu C(i) transiidivarudega seotud kulud C(d) ostja varudega seotud kulud Q aasta vajadus kaubaühikutes R veokulu kaubaühiku kohta P kaubaühiku rahaline väärtus I säilituskulu, %varude keskmisest väärtusest T(a) transiidiaeg, väljendatuna päevades osana aastast Q(t) korraga veetav kogus kaubaühikuid Lennuk · C(t) = 1200*100=120 000 · C(i) = 1200*30 000*0,25*(1/365)=24 657 · C(d) = (5/2)*30 000 *0,25=18 750 · TC=163 407 EUR Auto · C(t) = 1200*10=12 000 · C(i) = 1200*30 000*0,25*(4/365)=98 630 · C(d) = (20/2)*30 000 *0,25=75 000 · TC=185 630 EUR
lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Laovarudega seotud kulud: • Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega,
179. Millest sõltub terminali tootlikus kõige enam? Terminali üheks põhiülesandeks on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad samaaegselt nii jaotus-kogumis- kui ka põhiveod ühest terminalist teise. Terminal ühendab kokkuveoga kokku veetud kaubad suundade kaupa sorteeritult põhivedudeks. Põhiveo järel organiseerib terminal eri suundadesse suunduvad jaotusveod. 180. Mis on põhivedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?' Põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamaid ülesandeid veoühiku ( treiler, konteiner, raudteevagun jne) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteaste saavutamine. 181. Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukuhalt? Jaotusvedude korraö on veokorraldaja üheks tähtsamaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine 182
Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: · Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav · Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada · Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest · Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast · Puudub transiitvaru ja reservvaru · Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud · Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest · Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust · EOQ valem on tuletatud varude täiendamise kogukulude (TSC total stocking cost) valemist mis summeerib toote säilitus- ja tellimiskulud ajavahemikul: TSC = QCV/2 + DS /Q
Jäätmete kogumine ja vedu - perspektiiv Jäätmekäitlus - eelistused vähene tähelepanu jäätmete ratsionaalsele Kliendi ootused: Jäätmekäitleja ootused: kogumisele · Lihtne ja arusaadav · Väike veokulu · Ilusad konteinerid · Kiire laadimine kogumisviis määrab jäätmete edasi kasutatavuse · Ohutu tervisele · Jäätmed õiges kohas · Odav liigiti kogumine õigustab ennast siis kui kogutud jäätmeid saab kasutada
Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust EOQ korduvad saehambad EOQ: kahe kulukomponendi summa on U-kõver (parempoolne) EOQ valem on tuletatud varude täiendamise kogukulude (TSC total stocking cost)
Kui kaup täidab veoühiku lastiruumi kiire- mini kui selle kaal veovahendi või -ühiku kandevõime, tuleb pealelaadimisel kasutada täielikult ära kogu lastiruumi ruumala. Seda on sageli raske teha kaupa alustel vedades. Lastiruumi piisava täiteastme tagamiseks laaditakse pakendid lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Säärane tegutsemisviis vähendab küll tänu lastiruumi paremale kasutamisele tooteühiku veokulu, kuid suurendab kauba käsitsemiskulu. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub üldjuhul, et kasu veokulude vähenemisest on palju suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada ja seda ka üldjuhul ei tehta. Et hoiusta- mine ja edasine käsitsemine oleksid efektiivsed, on vaja kogu ,,lahtine kaup" sorteerida ja paiguta-
Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust EOQ valem on tuletatud varude täiendamise kogukulude (TSC total stocking cost) valemist mis summeerib toote säilitus- ja tellimiskulud ajavahemikul: TSC = QCV/2 + DS /Q
Kui suudetakse tagada katkematut varustamist toorainete, materjalide ja komponentidega, muudavad suured toot- mispartiid tooteühiku valmistamise odavamaks ja viivad alla tootmise ühikukulu. Suurte kauba- koguste vedamisel väheneb ühe toote veokulu, kuid samas tekitavad suured tarnepartiid ladudes suuri varusid. Kui aga toimitakse vastupidi, ostes, transportides ja ladustades väikseid kauba- koguseid, on varud väiksed ja käibevahendeid ladustamisega eriti ei seota, kuid transpordikulud kaubaühiku kohta muutuvad suureks. Logistikas ei tohiks piirduda toimingute kavandamise ja
Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta Ci = teel olevate varudega seonduvad kulud P * 1 * ta P = Kaubaühiku rahaline väärtus I = Säilituskulu, % aastas ta = transüdiaeg antud transpordiliigi korral (osana aastast) Cd =Hankija varudega seotud kulu= _Q3/2 * P* I Q = Korraga veetav kogus, ühikutes Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta (elektroonika, infotehnoloogia jne.). Selliste kaupade puhul on transpordikulud väheolulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
