AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport
29. Probleemi püstitus. 30. Olgu tegemist kauba vedamisega hankijatelt (ladudest/tehastest) tarbijatele (kauplustele, vahendajatele jne.). Tarbijate arv n ja hankijate arv m, kusjuures hankijatel A1 , A2 ,..., Am on kauba varud vastavalt: a1 , a2 , ... , am ühikut ehk koguses ai ( i = 1, 2 , ... , m ). Kaubaga varustatakse n tarbijat T1 , T2 , ... , Tn , kusjuures tarbijate vajadused on vastavalt b1 , b2 ,..., bn ühikut ehk bj ( j = 1, 2 , ... , n ). Veokulud i-ndalt hankijalt j-ndale tarbijale vedamisel kaubaühiku kohta moodustavad cij. Tuleb leida sellised veetavad kaubakogused x ( i = 1,2 , ... , m, j = 1,2 , ... , n) , mis toimetatakse i- ij ndalt hankijalt j-ndale tarbijale nii, et transpordikulud kujuneksid vähimateks. 31. 32. Probleemi matemaatiline mudel vastab tingimustele: 33. 1) iga hankija juures olev kaubakogus tuleb välja vedada 34
jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul. CIF - Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
Majandusliit – majandusühendus, kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha 7. Pole vaja 8.Agraarühiskonnas on sündimus ja suremus suur, iive väike, keskmine eluiga ja linnastumine väike. Peamine majandussektor on esmasektor, tööd tehakse käsitsi. Peamine tootmisüksus on mõis, talu ja tootmiskeskus küla, maakond. Kasutatakse maad, metsa, vett ja veokulud on väga suured. Keskkonda väga ei reostata, vähe osaletakse maailmamajanduses. Nt Tšaad, Rwanda, Burundi Tööstusühiskonnas sündimus ja suremus langevad, iive alguses tõuseb, pärast langeb, keskmine eluiga tõuseb, linnastumine on keskmine. Peamine majandussektor on töötlev, tööd tehakse käsitsi + masinaga. Peamiselt toodetakse vabrikutes ja tehastes ning tootmiskeskus on riik. Kasutatakse maavarusid, maad, metsa. Veokulud on suured, keskkonna reostus on samuti suur
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
saadud muutujate väärtused annavad sihifunktsioonile optimaalse väärtuse. Optimaalsest 6 baasitabelist saab välja kirjutada ka DÜ lahendi, see on leitav optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni abitundmatute kohalt (täiendav lisaühik annab y krooni kasumit) TRANSPORDIÜLESANDED On tegemist ühetüübilise kauba vedamisega ladudest (tarnijatelt) tarbijatele (kauplused, vahendajad). Veokulud kaubaühku kohta i-ndast laost j-ndale tarbijale on cij. Eesmärgiks on kaup laiali vedada vähimate kuludega. Min Z=c11x11+c12x12+...+c1nx1n Kitsendused: 1) iga hankija juures olev kaubakogus tuleb välja vedada 2) iga tarbija vajadus tuleb rahuldada (vedusid tuleb teostada vastavalt nõudlusele, s.t. vastavalt tellimustele) 3) veetavad kaubakogused ei saa olla negatiivsed (tundmatute mittenegatiivsuse nõue):
hinnaalandust maksis see 180 krooni. Lahendus Uus hind moodustab esialgsest: 100 15 = 85%. Leiame uue hinna (vt 1. põhiülesanne): 85 a = 180 85% = 180 = 153 krooni. 100 Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni. Ülesanne: kütus Näide 10 (riigieksamilt 1998). Kütusefirma ostis 24000 liitrit bensiini ning vedas selle oma tanklasse. Veokulud moodustasid 10% ostuhinnast. Müünud ära kogu bensiini hinnaga 6 krooni ja 60 senti, sai firma 20% kasumit. Leida ühe liitri bensiini ostuhind. Lahendus Tähistame 1 liitri bensiini ostuhinna kroonides tähega x. Kui lisada ostuhinnale 10% veokulud, saame kütuseliitri omahinnaks firma jaoks: x + x 10% = 1,1x krooni. Müügihind oli 6,60 krooni ja see oli omahinnast 20% suurem. Seega 1,1x (100% + 20%) = 1,32 x = 6,60.
I sordi kaupa osteti 1 kg võrra rohkem. I sordi kauba 1 kg maksab a eurot rohkem kui 1 kg II sordi kaupa. Kui palju osteti mõlemat kaupa? Kuidas sõltub lahendite arv parameetri a väärtusest? 18. Kauba hinda alandati 20% võrra. Mitme protsendi võrra peab suurendama läbimüüki, kui soovitakse, et selle kauba müügist laekuv summa jääks samaks? 19. Kaup koos veokuludega maksab 6300 eurot, kusjuures veokulud moodustavad 5 % kauba hinnast. Kuidas muutuks kauba hind koos veokuludega, kui kauba hind alaneks 10% ja veokulud moodustaks 6% kauba hinnast? Vastused. 1. 50 km/h. 2. 5 km/h. 3. 42 km. 4. Ühel 10 tundi, teisel 5 tundi. 5. 21 tundi. 6. 500 m. 7. 21 km/h, rongi pikkus 147 m. 8. 4 minuti pärast. 9. Rong 44 km/h, laev 14 km/h. 10. Esimene 16 km/h, teine 12 km/h, kohtusid linnast A 16 km kaugusel. 11. 40 km/h ja 50 km/h. 12. 10h: 15h. 13
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada
Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides. Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal. Eesti SEJ põhikütuseks on põlevkivi. põlevkivi Põlevkivi on tekkinud veekogude põhja settinud taime- ja loomajäänustest.
ärilistel eesmärkidel. Ladustamine ladudes on oluline ja nii on ka lihtsam, nii ettevõtetele kui ka teistele. Sest saab tagada näiteks parema klienditeeninduse, kuna kaubad on koheselt kättesaadavad ja see tagab kõrge tarnevõime ning operatiivsuse tellimuste täitmisel. Samuti aitavad laod ka kokkuhoida erinevaid kulusid, näiteks veokulusid, kuna kui hakata peaaegu igale kliendile eraldi soovi kohaselt tooteid transportima, siis läheksid veokulud väga kalliks ja kauba hind tõuseks samuti (enamasti ainult esmatarbekaupade kohta). Tellimustoodetega on vastupidi, kui jätta vahelt ära ladustamine, muutuks kaup odavamaks. On põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hakkama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekupade varusid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele
tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus Outsourcing logistika Logistilise teenuse ostmise eesmärk on saada enda ettevõttest välja kõrvaltegevused ja toimingud, mis ei vasta ettevõtte äriplaanile ning mis ei ole firma peamiseks kasumit tootvaks valdkonnaks.
1. Koostada transpordiülesanne arvestades punktis 3 toodud tingimusi. Kolmest piimatootmisettevõttest on vaja vedada piimatooteid viide Lõuna-Eesti suuremasse tarbimiskeskuses nii, et summaarne transpordikulu oleks minimaalne. Esimeses kombinaadis on tooteid 170 tonni, teises kombinaadis 260 tonni, kolmandas 170 tonni. Keskused vajavad tooteid vastavalt 140, 160, 140, 130 ja 110 tonni. Tooteühiku veokulud on toodud tabelis. 12 14 19 18 17 C= 9 13 20 13 21 10 16 17 14 16 2. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine? Miks? lahtine nõutav ja pakutav kogus erinev 3
loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3
10.) Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus • töö tootlikus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus 11.) Milline on jaotusladude peamine ülesanne kauplustele minevate saadetiste koostamine • saadetise konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 12.) Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? • vähenevad veokulud väheneb saadetiste käitlemisega seotud töö lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 13.) Millised on logistikaettevõtte läbivooluteriminali peamised funksioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine • saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna teminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpsemalt samad, mis ladudel 14.) Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine
uurimis- või teenindusüksus. Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko
Firma A müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK (kaup 8000 EEK+käibemaks 1440 EEK). Ostja tasub kauba eest 10 päeva jooksul D: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK D: Arveldusarve 9440 eek K: Käibemaks 1440 EEK K: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK K: Müügitulu 8000 EEK MATERJALI , KAUBA JA TEENUSE OST 55. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma ei ole käibemaksukohuslane Firma, kes ei ole käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 6844 EEK K: Arveldusarve 6844 EEK 56. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma on käibemaksukohuslane Firma, kes on käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 5800 EEK D: Käibemaks 1044 EEK K: Arveldusarve 6844 57. Materjali, kauba, teenuse ost kui ostja tasub arve hiljem
KASUTADA SAAB KÕIKJAL, AMMENDUV RESSURSS, EI SÕLTU RESSURSI VARUD VÄHENEVAD OLEMASOLUST SUUR KESKKONNAREOS EI SÕLTU ILMASTIKUST, TUS (põletus: CO2, N ja S ENERGIAHULK EI KÕIGU ühendid, veeaur, tahm; SUUREM ENERGIA karjäärid, põhjaveereostus, SISALDUS, SUUREM aherainemäed) ENERGIAHULK HIND SÕLTUB MAAILMA MITMEKESISEMAD KASU TURUST, LISANDUVAD TUSVÕIMALUSED VEOKULUD, KESKKONNA MAKSUD ODAVAM, LIHTSAM TEHNIKA RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL. ............................ ............................ SELGITA, MIDA TÄHENDAB "MUUD ENERGIAALLIKAD". ..........................................................................................................................................
mj , . - emn e ij - tulemus; .Valiskeskkonna seisUndid - otsustaja. poolt mitt~uhita.vad ( mitt~Ojuta- tavad, mitta-reguleeritavad ) tegutsemistingimuaed, mis alternatiivide - kriteeriumid - osakaalud - piisiv- ja muutuvkulud - kogukulud - tootmismaht - asukoha koordinaadid - kaubakogused - veokulud Transpordikulu meetod - kaubakogused Hihtepunktis - tarbimismahud sihtpunktis - veotariifid Regressioonm udelid Eksperthinnangud Ekspert I)i 111);)llglll c KOll1plcks- meetodid Jl1celoc!,c1
sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed. Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Euroopa ülemklass elas üsna kasinates oludes ning hõredalt paiknev rahvastik suutis end
15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel
kaevude kuivaks jäämine ehk põhjavee puudus pmbruskonnas sest peab vett pidevalt pumpama, kokku varisemine. 9. Soojus- ja tuumaelektrijaamade eelised, puudused, suurimad tootjad. SEJ - eelised: rajamiseks vaja vähe raha. puudused : suurimad atmosfääri saastajad, paiskavad õhku kasvuhoonegaase ning tahkeid põlemisjääke. Paiknemine sõltub maavarade leiukohtade lähedusest. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Hiina, India, USA, Jaapan. TEJ - puudused: Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel. Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Sobiva asukoha leidmine on keeruline protsess, seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Turvalisuse küsimus seoses tuumaenergia
kaup on nimetatud laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse meretranspordi puhul. Rühm C CFR Cost and Freight Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib Põhivedu Hind ja prahiraha veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. makstud Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub Sergei Kulakov 9 TTK TLI-11 3.12.2012 tasutud müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud
Need kululiigid on veokulu, tellimiskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks. Kuna kaupa veetakse väikestes kogustes, on veokulud tooteühiku kohta suured. Samas seisavad tooted laos enne müüki või tootmises kasutamist lühikest aega, mistõttu jäävad säilituskulud väikesteks. Kui suurendada tellitavaid kaubakoguseid mitu korda, tuleb teha juurdetellimisi harvemini, mistõttu tellimiseks tehtavad kulutused on väiksemad. Suurte koguste vedamine vähendab ühiku veokulusid, kuid suurendab samas säilituskulusid. Pikka aega on olnud kaubanduses ja tootmises tellimuspartii suuruse määramisel oluliseks
Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud. Laokulude koefitsendi õige määramine on töömahukas ja komplitseeritud. Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutuste tulemusena täisarv. Kus EOQ – optimaalne tellimiskogus (tk),
trantsportida, tema põlemisel tekib vähe saasteaineid, mugav kasutada 27)Mida tuleb sageli toornaftaga enne kasutamist teha? Eeltöödelda- puhastada veest, mineraalsooladest, lauhustunud gaasidest ja happelistest ühenditest 28)Kus toodetakse tänapäeval peamiselt energiat? Elektri tootmises 29)Iseloomusta 5 lausega soojuselektrijaamu: Soojuselektrijaamade ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Ehitatakse tavaliselt kaevanduspiirkonna lähedale, sest veokulud on kõrged. Väga suur CO2 eraldumine atmosfääri. Palju tahkeid jäätmeid. Saab reguleerida tootmismahtu. 30)Iseloomusta 5 lausega hüdroelektrijaamu: Hüdroelektrijaamade ehitamine on kallis ja võtab palju aega. Ei vaja palju tööjõudu. Ei saasta atmosfääri. Ei teki tahkeid jäätmeid. Võimalikud üleujutused 31)Iseloomusta 5 lausega tuumaelektrijaamu: Tuumaenergiat toodetakse 32 riigis. Nõuab vähe toorainet. Samas aga eraldub suures hulgas energiat. Tuuma jäätmed
ühendatakse ja komplekteeritakse saabunud saadetistest täiskoorem. tihedus *majanduse struktuur *valitsuse transpordipoliitika Säästetakse veokulusid. *maksusüsteem *Valmistoodete koondamine ja valik (läbi jaotuskeskuse)- vähenevad 76. Transpordiliikide võrdlusel kasutatavad näitajad. veokulud ja keskkond saab vähem kahjustada *Nõudlus ja pakkumine *kulud *ajategur (ja selle usaldusväärsus) *Tarnesortimendi koondamine- (leping jaotuskeskusega) jaotus toimub *veovõime, läbilaskevõime *kättesaadavus *vedude usaldusväärsus, vajalikul ajal, tooted on hästi kättesaadavad ja laovarude tase on madal. kindlus *Tehnilised seadmed ja tõhusad sõidukid (konteinerid) 65. Mida mõista otselaadimise all
vedude sõltumatus ilmastikust; keskkonnasõbralik veoviis; laadimistööde teostamise suur efektiivsus. Puudused: Euroopas 3 erinevat rööpmevahet; vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; ÕHUTRANSPORT: Eelised: suur veokiirus, võimalus toimetada saadetisi kiiresti kaugetesse paikadesse; ülemaailmne tihe lennuliinide võrgustik; tihedad veograafikud, vedude teostamise suur efektiivsus. Puudused: kõrged veokulud; õhutranspordi kiiruse eelist võivad kahandada lennujaamade ülekoormusest tingitud ja/või kaubakäsitluse, dokumentide vormistamise ja tollivormistusega seotud viivitused; suur sõltuvus ilmastikutingimustest; veoste piiratud kaal ja mõõtmed; IATA on kehtestanud turvapiirangud Tagasilöök peale 9/11 sündmusi. MERETRANSPORT: Eelised: kõige suuremate mahtude ja veosekäivetega transpordiliik; suhteliselt madalad veotariifid;
rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL: 1) Transpordikulude ja laokulude samaaegne langus ei ole teostatav. 2) Liigne kokkuhoid transpordi kuludes võib halvasti mõjuda veofirma konkurentsivõimele. 3) Veokulude langust tuleks vaadelda ettevõtte logistika strateegia osana. VEDUDE JAGUMINE SÕLTUB: 1) Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad. 2) Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur. 3) Poliitiline- suhted teiste riikidega. VEDUDEKS KASUTATAVA TERRITOORIUMI JÄRGI JAOTATAKSE KAUBAVEDUSID: 1) Rahvusvahelisteks ehk riikidevahelisteks vedudeks- jaotatakse omakorda eksport- ja importvedudeks ning transiitvedudeks. 2) Riigisisesteks vedudeks ehk kodumaavedudeks KAUPADE AJUTINE LADUSTAMINE ON LUBATUD 3 TÜÜPI KOHTADES: 1)
Töö iseloom käsitsitöö masinatöö vaimne töö Kasutatavad maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Peamine maakond, provints riik (kolooniad) kogu maailm tegevuspiirkond (rahvusvahelised firmad) Veokulud väga kõrged kõrged väikesed Osalemine üksikute kaupade üksteisest isoleeritud globaalse ulatusega maailma- osalemine majandussüsteemid ühtne majanduses maailma- maamajandussüsteem majanduses id ilmamajandus Tehnoloogia areng
kiiremini ning pidevalt tekib uusi turge, kajastab prognoosimine seda, mis toimus minevikus. Tarneahelad on pikad ja see muudab keerukaks tarneahelate toimingute viimise kooskõlla nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse. Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust
õiges kohas ja õiges koguses, et kindlustada ettevõtte väärtuse võimalikult suur kasv. Logistika ülesanne on logistiliste funktsioonide (materjal/tooted) liikumise reguleerimine (planeerimine/kontroll), mis hõlmab hankeid, tootmise korraldamist ja jaotust. Logistiliste funktsioonide peaeesmärgid: Sisseostmisel......madal sisseostuhind Tootmisel...........madalad tootmiskulud Müük..................müüa võimalikult suurtes kogustes Transport ............odavad veokulud tooteühiku kohta 3PL - kolmepoolne leping pikaajaline koostööleping 3-nda osapoolega, kes osutab mingit teenust (nt transport). Downsizing töötajate koondamine Eestis võib logistika arengu alguseks lugeda 1999. aastat, viimast majanduslikku stagnatsiooni perioodi, mille põhjustas peamiselt Vene rubla devalveerimisest tingitud Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtte jaoks. Lääne-Euroopas saab logistika võidukäigust rääkida alates 1992. a-st: 1
4 VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine. Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse
5. Valgus (vajadusel ) 6. Vigastused veo- ja käsitsemise protsessis 7. Kaod varguste tõttu Pakendite kavandamisel on vaja arvestada alljärgnevate aspektidega : 1. Toote füüsikalised omadused 2. Pakendi maksumus 3. Tarbijate ootused 4. Keskonnatingimustest põhjustatud ohud tootele 5. Mõõdukas tööjõukulu pakkimisel 6. Tarbijate ootused 7. Toote tuvastamis lihtsus 8. Taaskasutuse võimalus 9. Käsitsemise ja ladustamise kulud 10. Veokulud Tavapärasest rangemad nõuded kehtivad ohtlike ainete vedamisel ja ladustamisel. Ohtlikke aineid võidakse vedada tünnides, kanistrites ja kottides. Nende ainete ohtlikkuse tõttu peavad olema pakendid tavapärasest tugevamad ja mehaanilistele mõjudele vastupidavamad. Pakkematerjalideks on ohtlike ainete puhul enamasti teras, puit ja klaas. 2. Lohakus ei ole kindlustusjuhtum Kui tegemist on ebapiisava või vale pakendiga, siis kindlustus ei kata kulusid , sest tegemist
sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, külmlaod 4-6 kraadi ja külmutuslaod -18 kraadi. Ladustamise kõrguse järgi: Madalad laod- enamasti 8-9 m kuni viis tavakõrgusega riiulikorrust, kõrged laod- enamasti 10-16m kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust. Kauba liikumise iseloom: Läbivoolilaod, pikaajalise hoiustamise laod. 15. Millistel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid ? Jaotusladude kasutamisest tulenev peamine kasu on see, et vähenevad veokulud. 16. Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminal ? Logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid on saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking. 17. Milliseid funktsioone täidavad transiitlaod ? Transiitladude funktsioon on riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine. 18. Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilimise eest konsignatsioonilaos ?
Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000 Põlluharimine a tagasi ja (alepõllundus) loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus Paikne eluviis Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit Kasutatavad ressursud on maa, mets , veokulud on väga kõrged 5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud 6 Hilisagraarne ühiskond Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele Kasvab põllumajanduse tootlikkus: tööloomade kasutamine, sõnniku kasutamine väetamiseks Tööjaotus Arenevad muud majandusharud:
..............23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2
Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma tegevuspiirkond ( rahvusvahelised firmad ) Veokulud Väga kõrged Kõrged Väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus Globaliseerumine e. ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1
Amortisatsiooni arvutamise valem koosneb soetusmaksumusest, läbisõidust autol ja haagisel ning läbisõidu normist autol ja haagisel. Pilet 4 1) Logistika ahela lülid transporditöö Transport lahendab ülesanded, mis on seotud erinevate transpordiliikudega veose vedamisel. Transpordi rollil logistilises ahelas kaupade veol on kaks finantsilist mõjurit: 1) toorme, materjali, valmistoodangu veokulud on valdavalt logistiliste kulutuste struktuuris; 2) transport mõjutab arvestatavalt tellija põhitegevuse kulusid. Omanduse alusael jaotuvad transpordivahendid: 1) üldkasutatav transport (transporti osutatakse ärilistel alustel), 2)transpordivahendid kuuluvad kauba omanikule, kes kindlustab vajalikud veosed kauba saajale. Logistika põhilised organisatsioonilised ülesanded transpordiga kindlustamisel on: 1) kohaleveo transporditehnoloogia valik, 2) vedaja
Ajaloo vältel on eksisteerinud/eksisteerivad ühiskonnad ära jaotatud hõive järgi (ehk pmst alguses oli esmasektor/agraarühiskond üli oluline ja hästi pikka aega, siis tööstussektor/tööstusühiskond nii umbes 2 sajandit, ja siis alates 20.saj teiselt poolelt muutus oluliseks teenindussektor/infoühiskond) Infoühiskonnale omased jooned/tunnused: a) Põhirõhk on teenindusel b) Vaimne töö c) Veokulud on väiksed d) Globaalse ulatusega majandussüsteemid ---------- RVE ehk rahvusvaheline ettevõte (ehk hargmaine ettevõte ehk transnatsionaalne ettevõte)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide
nõuetele. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama, et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud. (2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omanik tagama, et: 1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ; 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda. (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. Kombineeritud vedu Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist
igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu 7 piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka biolagunevad jäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma teenustasu. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Et vältida probleeme jäätmemajandamisega on Eestis koostatud jäätmeseadus ning igale
keemia-, transport masinatööstus tootmisüksus tehas, ettevõte uurimis- ja teenindusüksus töö iseloom masinad vaimne töö peamine riik kogu maailm tegevuspiirkond (rahvusvahelised firmad) veokulud suured väikesed osalemine üksteisest globaalse maailmamajandu isoleeritud ulatusega ses majandussüsteemi majandussüsteemi d d ressursid maavarad informatsioon 13.Missugused infoühiskonnale iseloomulikud jooned on Eestis? IT valdkond e-kaubandus, e-tervis, e-valimised jne kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud
Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava eljärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Tööstusajastu. Sai võimalikuks tänu tehnoloogilise arengu kiirenemisele, eelkõige masintootmisele üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte
Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt
Meetod põhineb eeldusel, et püsikulud ei olene tootmismahust, muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust, toodetakse ainult ühte tooteliiki. 3) raskuskeskme meetodit asukoha määramiseks üksikule laohoonele, mis teenindab paljusid müüjaid. Seda arvutusmeetodit kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Laohoonele parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kauba hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis. Koordinaadistiku skaala ja alguspunkt on võetud just niisugused, et tegelikud vahemaad oleksid korralikult esitatud. Kuigi konteinerite arv mõjutab iga kuu veokulusid, ei ole vahemaa esmane kriteerium. Raskusastme meetod eeldab, et veokulud on kindlalt proportsionaalsed vahemaaga ja hulgaga. Ideaalne asukoht on selline, kus laohoone ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väikseim.
kasutada põldude tööjõudu, on odav, saab osta lubjamiseks, jaamade juurde maailmaturult, ehitusmaterjalide ehitatakse mahukaid tuumajäätmeid väga toorained, kiire ja ettevõtteid, vähe vähe, ei saasta õhku odav ehitada. saastet. Miinused Veokulud kõrged, Ehitamine võtab palju Suured avariiohud, atmosfääri suur aega, suurte maa- põhineb saastaja, suur veekulu, alade üleujutused, kõrgtehnoloogial ja töötab taastumatutel tammid takistavad nõuab suuri energiavrudel kalade rännet, rikub kapitalimahutusi,
6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet! Eriti kõrgtehnoloogia puhul. (EL
VÕS ÜLDOSA KONTROLLTÖÖ 1 1. Palun selgitage, millele tuleb tähelepanu pöörata lepingute sõlmimisel sidevahendite abil? Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul teatavaks teha seaduses sätestatud andmed, eelkõige pakkuja nimi ja aadress, asja või teenuse põhitunnused, lepingu jõustumise eeldatav aeg, pakkumise või pakutava hinna kehtimise tähtaeg, maksmise kord, hinna sisse arvesatamata posti- või veokulud jne (VÕS § 54 lg 1). Arvutivõrguabil sõlmitud lepingute puhul peab pakkuja tegema kliendile teatavaks ka lepingu sõlmimise tehnilised etapid. Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba ostu puhul algab see tähtaeg asja üleandmisest ostjale ja teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest.Tagastamisel ei pea tarbija põhjendama, miks ta kaupa ei soovi.
3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel. 2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63
annaabi.ee 
