TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
· materjali/kauba kättesaadavus · olemasolev laopind · kasutatav ladustustehnoloogia · tarbimise nõudlus · turuhindade stabiilsus Varustuse planeerimine - üksikute tooraine- ja kaubakoguste plaanipärane kindlaksmääramine vajaduste katteks. Ladude vajalikkuse tegurid: 1. Tooraine saamise kindlustamiseks 2. Oma tegevuse kindlustamiseks ebakindlate hankijate puhul 3. Pikad vahemaad transpordil väikeste partiidena põhjustavad suuri veokulusid 4. Etteaimamatult võib tekkida suur vajadus mõne kauba järele 5. Toorainet võib olla saada ainult osal ajal aastast 6. Ettevõtte tootmises võib sündida selliseid tooteid või jääke, millele ei ole antud hetkel rakendust 7. Kaupade ühtlane kvaliteet antud hetkel võib olla põhjuseks toota ka tulevaste vajaduste tarbeks just praegu Miks saadetised hilinevad ja kuidas seda vältida? 1. Sisemised põhjused (näiteks): · vale arengu prognoos
Kui jätta arvestamata ladustamine kriisolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid, materjale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Ladustamine ladudes on oluline ja nii on ka lihtsam, nii ettevõtetele kui ka teistele. Sest saab tagada näiteks parema klienditeeninduse, kuna kaubad on koheselt kättesaadavad ja see tagab kõrge tarnevõime ning operatiivsuse tellimuste täitmisel. Samuti aitavad laod ka kokkuhoida erinevaid kulusid, näiteks veokulusid, kuna kui hakata peaaegu igale kliendile eraldi soovi kohaselt tooteid transportima, siis läheksid veokulud väga kalliks ja kauba hind tõuseks samuti (enamasti ainult esmatarbekaupade kohta). Tellimustoodetega on vastupidi, kui jätta vahelt ära ladustamine, muutuks kaup odavamaks. On põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hakkama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda
Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta •teada peab olema info väljaminevate saadetiste kohta (tarneaeg, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta). •väljaminevad saadetised peavad olema märgistatud saatedokumentidega. •igasugune info muudatuste kohta veoprotsessis peab ol...
Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7. http://www.maps.com/map.aspx?cid=8,76,118&pid=9461&nav=MS http://cache.virtualtourist.com/2173831-A_new-dawnLake_Kivu_Rwanda-Rwanda.jpg Maailma teatmeatlas, Tallinn, 458-459 lk, Eesti Entsuklopeediakirjastus 2000 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, 500-501, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2007
sellega, kuidas pakendid mõjutavad tootlikkust ja logistiliste operatsioonide teostarnise efektiivsust. Materjalivoogude käsitsemise efektiivsus on suuremal või vähemal määral sõltuv pakenditest ja pakkimisest. Veoühiku ruumala kasutamine on seotud otseselt pakkimise ja selle kuludega. Suurema täiteastme saavutamisel konteineri täitmisel kaubaga on vaja kulutada vähem pakkimisele. Teisest küljest aitab kauba tihe paigutamine koormaruumi vähendada veokulusid. 7 KOKKUVÕTE Iseseisvat tööd kirjutades sain teada, mis on pakend, millised on pakendi liigid, pakendi funktsioonid. Millised on logistilises ahelas ringlevad pakendid ja millist rolli mängivad pakendid logistilises ahelas. 8 KASUTATUD KIRJANDUS
64. Millistes kuludes säästetakse kui laol on väärtust lisav roll? *riigi suurus ja kultuuriline taust *geograafia, kliima *riigi elanike ja *Sisend- ja Väljundlogistilises süsteemis (Tootmise toetus)- Laos tööstuse ruumiline paigutus *transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu ühendatakse ja komplekteeritakse saabunud saadetistest täiskoorem. tihedus *majanduse struktuur *valitsuse transpordipoliitika Säästetakse veokulusid. *maksusüsteem *Valmistoodete koondamine ja valik (läbi jaotuskeskuse)- vähenevad 76. Transpordiliikide võrdlusel kasutatavad näitajad. veokulud ja keskkond saab vähem kahjustada *Nõudlus ja pakkumine *kulud *ajategur (ja selle usaldusväärsus)
Põhjenda! Eelkõige kiiresti riknevate saaduste tootmine, n piimasaadused, lihasaadused, kondiitritooted jne. Kaugemale vedamine võtab aega ja toode rikneb või toote kvaliteet halveneb. 8. Mida tähendab aglomeratsioon ja millises majandusharus on see eriti oluline? Tähendab koostööd ettevõtete vahel, kuna toote valmistamiseks on vaja palju tugiteenuseid ja allhankijaid, on kasulik, kui need paiknevad lähestikku, et veokulusid kokku hoida. N autotööstuses valmistatakse väga palju erinevaid detaille. 9. Nimeta kapitalimahukaid majandusharusid. Milline on nendes majandusharudes ettevõtete suurus? Tootmise alustamine ja jätkamine vajab väga palju kapitali, seetõttu on jõukohane vaid väga suurtele ettevõtetele. N elektrijaamad, kiirteed, arvutitööstus jnne. 10. Mida tähendab ettevõtlusklaster? Ettevõtlusvõrgustik, kuhu on koondunud sarnast toodangut andvad ja koostööd tegevad ettevõtted. 11
sisenemisele litsentsivõtja suhteliselt vähe turundusprogrammi · riskitakse kapitali kaotamisega tagasihoidlikult · välditakse suuri veokulusid Frantsiis · Edukad · Frantsiisimise majandusmeetodid- kulud(litsentsilõiv, kergem alustada muud kohesed · Väljaõpe maksud, kasutusloa · Finantsabi maks jms)
Lineaarne planeerimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume ja toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesannetel on neli omadust: 1) Ülesanded taotlevad mõnesuuruse maksimeerimist või minimeerimist. Nimetame selle nõude sihtfunktsiooniks, tootmis- ja teenindus organisatsioonid maksimeerivad tavaliselt kasumit, transpordiorg. Tavaliselt minimeerivad veokulusid. 15 2) Soovitatavat taset piiravad kitsendused. Tootmisplaani kitsendusteks on saada olev tööjõud ja olemasolevad seadmed, kasutatavad ruumid. 3) Otsustamiseks on vaja alternatiive. Nt tootes kolme erinevat toodet, tuleb otsustada, kuidas jaotada nende vahel ressursse, et maksimeerida kasumit. 4) Sihifunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või võrratustena. Lahendusvõtted.
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
enamasti tellimustsükli meetodit. Jaekaubanduses on üldlevinud nende meetodite kombineeritud kasutamine. Tootmisettevõtetes kasutatakse rohkem tellimustsükli meetodit ja vähem tellimuspunkti meetodit. Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetodi kasutamine aitab vähendada tellimis- ja veokulusid. [2] 10 KOKKUVÕTE Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust, aga mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupu ei ole otstarbekas laos hoida
plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja
Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d),
Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29.Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d),
maksimaalne brutokaal 24 000 kg 30 480 kg 30 480 kg tühikaal 2330 kg 4000 kg 4800 kg netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg Kondeinerveod Konteinervedude ajalugu Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele 1950ndatel aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu tõttu. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas. 5 Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte puistlasti vedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007
selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Liin võib olla paikne või teisaldatav. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
7 ja mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks? puidust alused puitkiust alused metallist alused plastikust alused 3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 600 x 400 mm 600 x 600 mm 400 x 500 mm 600 x 800 mm 5. SAADETISTE PEALELAADIMINE 1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul: suurendab veokulusid vähendab veokulusid vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid ei mõjuta veokulude taset 2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad: maanteetranspordi meretranspordi raudteetranspordi õhutranspordi 3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu? kaupade hoolika pakkimisega
24. Mis on veosõlm (hub)? Keskterminal. Termin, mis viitab "rumm ja kodarad" (hub and spokes) ehk veosõlm - satelliidid (hub - satellites) süsteemidele transpordis ja jaotuses. Tähendab kauba ja reisijate veo või jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 25. Mis on tarneklausel? Tarneklausel ehk tarnetingimus reguleerib müüja ja ostja vahelised kohustused, õigused ning kulude ja riskide jaotuse transpordi käigus. Tarneklauslid koosnevad kolmetähelisest lühendist millele järgneb: koht, kus kaup tehakse ostjale kättesaadavaks, näiteks saatja ladu, nimetatud lähetamissadam, nimetatud sihtsadam, nimetatud sihtkoht.
Konteinerite standardimine võib tõsta efektiivsust, kui nad on kasutuses kogu tegevusalas. Näiteks Autotööstuse Mõjugrupp ja Suurbritannia Toidukaupade Jaotuse Instituut standardivad tagastatavaid konteinereid oma valdkondades põhjusel, et kauba tarnijad , kes lähetavad kaupa mitmele firmale, saavad kavandada pakendile ühesuguse suuruse ja kuju. Tegevuskulud Rahavoogusid, mis käsitlevad tegevuskulusid, on raske hinnata, eriti puudutab see tagastatava pakendi veokulusid. Siin tuleb vaadelda kõiki kulusid, mis muutuvad, kui ühekordse kasutusega pakendilt minnakse mitmekordse kasutamisele. Kasutada tuleks tegevusel põhinevat kulude hindamist. Ka kasud tuleb arvesse võtta. Sotsiaalsed kulud Keskkonnahoiu seisukohalt on korduskasutusega pakend kasulik, kuna tekitab vähem jäätmeid. Ka seda tuleb tasuvusanalüüsil arvestada, et süsteemi kõik kulud ja kasud oleks käsitletud.
20`konteineri kasulik pikkus on üldjuhul 5.9 m, 40`konteineri kasulik pikkus 12.04 m.Konteinerite kasulik laius on 2.32 m. 20`konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40`konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2.35 m. Konteinerveod Konteinerid võeti veonduses esmakordselt kasutusele 1950 a. seoses rahvusvaheliste kaubavedude arenguga. Eesmärgiks on vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid. Kasutusel on palju erinevaid konteinerite tüüpe. Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel. Konteinervedude mahud on kasvanud viimaste aastate jooksul ca 10% aastas. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on käsitletavad tõsteseadmete ja erinevate mehhanismide abil. Konventsionaalne ladu Kaubaluse riiulitega traditsiooniline ladu. Riiulitel võivad olla seejuures erinevad kõrgused ja vahekoridoridel erinevad laiused
vastuvõtukontrollimise käigus? 9. Millisel juhul pole otstarbekas paigutada kaupa kohe pärast vastuvõtukontrolli hoiukohtadele? Miks? 11.11. Ristlaadimine Cross-docking'it ehk ristlaadimist kasutatakse ladudes ja terminalides üha rohkem. Toi- mingu eesmärk on saavutada veokulude kokkuhoid. Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa veokulusid mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis laadi- takse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks. Sama tehakse teiste tootjate segaalustega, mis olid laaditud veoühikule sama lähteterminali piirkonnas. Sorteeritud saadetistest
aegumistähtaegu ja partiide numbreid Kordamisküsimused 1. Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel? 2. Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? 3. Millise kauba paigutamise korral veoühiku kormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste? 4. Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid? 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida, tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt.
16 1. Millised on tavapärase kontrollimise ja erikontrollimise erinevused kauba vastuvõtmisel? 2. Millisel juhul on vaja viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? 3. Millise kauba paigutamise korral veoühiku kormaruumis on võimalik saavutada selle maksimaalne täiteaste? 4. Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid? 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida, tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole õige kasutada selleks valget
nüüdislogistika vaieldamatu alustala. Kontseptsiooni rõhk on asetatud sellele, et on vaja vähendada kogu logistilise ahela kulusid, mitte iga tegevuse kulu eraldi. Jaotuslogistika üksikute osategevuste kulutuste vähendamisel võib tulemuseks olla vastupidi soovitule kogukulude suurenemine erinevate ahela eri lülide ebaefektiivse seotuse tõttu. Näiteks kahandab ladude arvu vähendamine ladustamiskulusid ja suurendab veokulusid. See võib kaasa tuua tagasilöögi klienditeeninduses ja seeläbi vähendada müügimahtu. Väga suure müügimahu korral võib saadav efekt olla väiksem, kui on selleks tehtavad jõupingutused ja kulutused. Samas võib ladude arvu vähendamine ja selle arvel transpordi efektiivsemaks muutmine olla majanduslikult efektiivne. Iga otsus on igal konkreetsel juhul erinev ja sõltub paljudest asjaoludest. Sellest johtuvalt
Kombineeritud veo käigus tehakse vedu saatja juurest raudteejaama maan- teetranspordiga, põhivedu pikemal distantsil raudteel spetsiaalsete veokite ja haagiste vedamiseks ette nähtud vagunitega, vedu sihtkohas toimub jälle maanteel. Nii on võimalik hoida ühest küljest kokku veokulusid, sest raudteevedu on maanteeveost odavam, teisest küljest vähendada kahju- likke keskkonnamõjusid. Hea näide, kus kombineeritud vedusid tehakse, on Soome. Seal on huckepack-vedusid tehtud juba 1991. aastast saadik. Liiklus toimub Helsingist Oulu, Tamperest ja Turust Oulu ning Kemisse.
Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 61. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 62. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
