Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid r...
kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd
seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. 1. Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid, põhitegevusprotsessid Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd. Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust.
Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse
Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse
Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need isegi kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja lõpuks ka turu kaotamine. Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi juhtimise kaudu. Need kululiigid on veokulu, tellimiskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks. Kuna kaupa veetakse väikestes kogustes, on veokulud tooteühiku
*Tarnesortimendi koondamine- (leping jaotuskeskusega) jaotus toimub *veovõime, läbilaskevõime *kättesaadavus *vedude usaldusväärsus, vajalikul ajal, tooted on hästi kättesaadavad ja laovarude tase on madal. kindlus *Tehnilised seadmed ja tõhusad sõidukid (konteinerid) 65. Mida mõista otselaadimise all? 77. Nimeta transpordi kui terviku kululiigid. Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt 1)Transpordifirma kulud: a)Tegevuskulud: *kütus, elekter, palgakulu, kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: firma üldkulud b)kapitalikulu: *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu. 84. Miks on autokasutusel väliskulud suuremad kui ühistranspordi
objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus Tööjõukulu kõik otsesed ja kaudsed kompensatsioonid ning nendega kaasnevad maksud, mida tööandja tasub temaga töösuhetes olevatele töötajatele/töölistele ja riigile sõltumata kasutatavast palgavormist Materjalikulu kõik kulud hangitavatele materjalidele ja tarvikutele, mis sisaldavad
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustuvad suurimad tulud eelarvesse Aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurimat kulu- ja tululiiki Eesti riigieelarvest 2017. A. Riigieelarve tulud: Sotsiaalmaks (28,8%) Tulumaks, Käibemaks (22,1%) Aktsiisid (10%) Riigieelarve kulud: Sotsiaalne kaitse (34%) Üldised valitsussektori teenused (19%) Tervishoid (13%) 27. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse aastasse
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine. 27. Riiklikud maksud Eestis Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu) 30. Riigieelarve menetluse protsess Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud. Üks protsess on tavaliselt kaks aastat. Käib see järgmiste punktidega: eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve
Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm1 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid:
Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub. 33. Jääktulu ja selle kasutamise vajadused. – definitsioon, 3 kasutamise vajadust. 34
o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal. o Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18% o Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12% 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). o Kindlaksmääratud kulu- kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse
Enamasti juhtub, et tehtud plaan ei lähe kokku tegelikkusega. Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust. Siis saab öelda kas tegemist soodsa hälbe või ebasoodsaga... Leida saab ka erinevaid hälbeid nagu efektiivsusest tulenev hälve, rahalisest määrast tulenevat hälvet jne. 28. Kululiigid, kulukohad, kulukandjad o Kuluarvestus eeldab hea aruandlussüsteemi ja kuluarvestussüsteemi olemasolu ettevõttes. Ettevõtte kuluarvestussüsteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele
. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida. Objektid loome, et läbi
Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted. Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme suurima tulu- ja kululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eestis riigieelarvest 2015. Aastal. Tulude liigitus: Kaupade ja teenuste müük(...%), Vara müük(...%), Toetused(...%), Tulud varadelt(...%) Kulude liigitus: Kindlaksmääratud kulu-kulusumat ei tohi ületada,ega kanda üle järgmisesse aastasse(enamus kuludest), Arvestuslik kulu-kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist
27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32
Menetlus kestab üle kahe aasta. 24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted • Maksude suurendamine • Riigilaenude võtmine • Riigivarade müük • Kulude vähendamine 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustvad suurimad tulud eelarvesse. • Sotsiaalmaks – 27,9% eelarvest • Käibemaks – 20,8% • Erinevad toetused – 11,2% • Kütuseaktsiis – 5% • Füüsilise isiku tulumaks – 4,1% • Juriidilise isiku tulumaks – 4,0% 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Leidke kolm suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2016. aastal. Suurimad tululiigid eelarvest: • Maksud (moodustavad eelarvest ~70%) • Toetused – 11,2% • Kaupade ja teenuste müük – 1,7% Suurimad kululiigid eelarvest: • Sotsiaalne kaitse – 34% • Üldised valitsussektori teenused – 18% • Majandus – 12% • Tervishoid – 12% 27. Riigieelarve kulude jaotus
investeeringud. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigvarade müük. 46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni
kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?)
Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne. Kulukohtade arvestus: * peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad * on ettevõtte jagamine üksikuteks osadeks, kus arvestatakse, kontrollitakse ja ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid. Kulukoha arvestuse ülesanded: * üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades. * konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes.
· Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. · Kulukandjate arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi (n.. toodete omahinda) ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi.
10 Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida
57. * Assigneerimine - kätte juhatama; eesti keeles teatud otstarbeks summasid kindlaks määrama 58. Eelarvetele esitatavad n6uded l) ühtsus;2) täielikkus; 3) reaalsus;4) avalikkus 59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga suurendamine; 5) varade müük 60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku liigitust näiteks näidatakse tulud allasutuste l6ikes liigitatuna tulu liikide lõikes. Kulud: ametkondlik, harukondlik, majanduslik, ja segaklassifikatsioon 61. Riigieelarve kassatagavara olemus 1) Riigieelarve kassatagavara on eelarve vahenditest moodustatav reserv. mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala e...
investeeringud. Eelarve ülejääk tulud ületavad kulusid. 40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17% Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12% 43. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%.
Kuna ettevõtte poolt toodetavad kaubad või teenused ei ole sarnased, siis kulub iga tellimuse kohta erinev kogus otsest materjali ja tööjõudu ning üldtootmislikke ressursse. Antud valdkondades on enamasti enne tellimuse vastuvõtmist vajalik eelarve koostamine, mis on hiljem tegelike andmete võrdluse aluseks. Eeltoodust lähtub, et tellimusjärgse kalkuleerimise kuluobjektiks on tellimus ise. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte........................................................................................................
käibemaks). Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. (nt. Sotsiaalmaks). 49. Riiklikud maksud: · Aktsiisid · Tulumaksud · Hasartmängumaksud · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Tollimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · reklaamimaks 50. Suurimad kululiigid riigieelarves: · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 51. Riigieelarves kulude jaotus: · Kindlaksmääratud kulusummat ei tohi ületada ega kanda jrg aastasse (enamus kuludest). · Arvestuslik võib eelarveaastal ületada (nt. Riigikogu liikme töötasu). · Ülekantav kulu - võib osaliselt kanda üle jrg aastasse (nt. investeeringud). 52
tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud. · Sotsiaalmaks 32% · Käibemaks 23% · Toetused 17% · Aktsiisid 12% Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13%
1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51
18. Millisteks kululiikideks jaotatakse Eesti ehituskulud (EVS 885 alusel) Ehituskulude klassifitseerimine Eestis: 1. Ehituskulide liigitus 2. Töövaldkondade liigitus (000...086) 3. Kulu liikide liigitus ELJ kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks (3 tasandit, 3-kohalised numbrid): 1. tasand- koondeelarve peatükid 2. tasand- kulugrupid 3. tasand- kululiigid Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ--ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus: 1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt
vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 56. Assigneerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 57. Eelarvetele esitatavad nõuded. ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 58. Eelarve tasakaalustamise võimalused Eelarvet saab tasakaalustada järgmistel meetoditel: 1)Kulude vähendamine 2)Maksude suurendamine 3)Riigilaenude võtmine 4)Sularaha hulga suurendamine 5)Riigivarade müük 59. Riigieelarve tulu- ja kululiigid. Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse 60. Riigieelarve menetlus Eelarve menetlus on eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat ...
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt ...
1.Kulude vähendamine 2.Maksude suurendamine 3.Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine 4.Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine, protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside tagamine ettevõtte juhtidele ja teostajatele. Lõputöö järgnevas peatükis on kirjeldatud olulisemad kululiigid, mille mõju toote või teenuse omahinnale on kõige suurem. Need on otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud, tootmis- ja mittetootmiskulud. 1.1 Kulude olemus ja liigitamine Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodi vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvelt omanikele tehtud väljamaksed (RTJ1, § 25). Kulu tekib ressursi kasutamisel
regressioonijäägid on omavahel korreleeritud. 24. Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Need on mudelid, mille lähteandmed ei ole statistikaameti poolt hangitud vaid on arvutuslikud suurused. Selliseid ökonomeetrilisi mudeleid nim simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. N: sealiha arvutusliku omahinna mudeli koosamine. Selleks tuleb välja selgitada kulutused sealiha tootmiseks. Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks
Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka
realiseerumine kolmes peamises komponendis: - kululiikide arvestus, - kulukohtade arvestus, - kulukandjate arvestus. Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude määratlemise ja nende mahu hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude (eelkõige tootmislike) jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestus- objektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemusi, näiteks toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi.
objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus Tööjõukulu kõik otsesed ja kaudsed kompensatsioonid ning nendega kaasnevad maksud, mida tööandja tasub temaga töösuhetes olevatele töötajatele/töölistele ja riigile sõltumata kasutatavast palgavormist Materjalikulu kõik kulud hangitavatele materjalidele ja tarvikutele, mis sisaldavad
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määr...
kus. y -; sealiha arvutuslik omahind (eelnevalt tähistatud O) x1 - põrsa ostumass e. ostetud põrsa kehamass (eelnevalt tähistatud Mp) x2 -; realiseerimismass (eelnevalt tähistatud Mr) x3 - jõusööda maksumus (eelnevalt tähistatud kj) x4 -; farmikulud päevas (eelenavalt tähistatud kf) x5 -; ostetud põrsa 1 kg hind (eelnevalt tähistatud hp) Vastava katseplaani alusel määratakse kindlaks sõltumatute muutujate x1, x2, x3, x4 ja x5 etteantud väärtused ja nende alusel arvutataks kululiigid Ks, Kf, Kp. Saadud kululiikide väärtused asendatakse võrrandisse ja leitakse sealiha arvutuslik omahind O. Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: 1. Saab kasutada katseplaane, siis sel viisil koostatud mudelite parameetrid on statistiliselt usaldusväärsed.2.Ökonomeetrilise mudeli parameetrite alusel on võimalik hinnata ühe või teisesõltumatu muutuja puhasmõju sõltuvale muutujale. 3. Sõltuva muutuja väärtuste simuleerimine on ilmselt otstarbekas sellistel
SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid.....................................................................................................12
T Muu omakapital A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud).
· e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 1 Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbipaistva ülevaate kuludest, mille tule-
ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja protsessidest. Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid. Finantskulu on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed. Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga
ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja protsessidest. Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid. Finantskulu on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed. 116
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
