KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
veebruar 550 16200 märts 600 17000 aprill 750 19500 mai 450 13500 juuni 420 13500 Kasutades maksimum-miinimumi meetodit leida: а) Muutuvkulud tunni töö kohta, muutuvkulu kordaja, VC/h max-min meetodil 18.18 b) Püsikulud, FC max-min meetodil 5864 c) Kulufunktsioon TC= 6167+ d) Detsembri kulud, kui kaubamaja oli lahti 850 Leida kulud: Y= 21620 Tegel ,
VC FC 5 17.02.2014 KESKMINE KULU Keskmine kulu ehk ühikukulu kulu ühiku kohta ehk kulu ja tootmismahu suhe; Keskmisi kulusid on lühiperioodil kolm: 1) keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC); 2) keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC); 3) keskmine kogukulu (average total cost, ATC). FC AFC = AFC keskmine püsikulu; TP AVC keskmine muutuvkulu; VC AVC = ATC keskmine kogukulu; TP TP koguprodukt (total product) TC ATC = ehk tootmismaht. TP KESKMINE KULU
Iseseisev töö 1. Päevasärkide valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 39 000 eurot ja ühe särgi valmistamise muutuvkulu 10 eurot. Kui suur on q särgi valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe päevasärgi müügihind on 40 eurot? Leida kasumilävi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 Kasumilävi 40q-10q=39000 => 30q=39000 => q=1300 2. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 eurot. Ühe
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui
Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega) 4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus
Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b
KODUNE ÜLESANNE Ülesanne 10. Jääktulu arvestus Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000 kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) ...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga).
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q
3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku muutuvku muutuvku püsikulu püsikulu kogukulu lu lu 50 (50*200) 200 10000 (10000/5 (10000+10 (20000/5
vahekaugus; 3. ristküliku OCDQ pindala, sest kogukulud TC=TFC+TVC või ka TC= ATC × q; 4. lõigu q1F pikkus või lõigu ED pikkus (loomulikult vaatame kõiki kulusid toodangu koguse q1 juures); 16.c; kui firma püsikulud TFC suurenevad, siis kasvavad ka keskmine püsikulu AFC=TFC / Q ning samuti keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC; 17.b; piirkulu MC kõvera lõikepunkt on mitte ainult keskmise kogukulu ATC kõvera miinimumpunkt, vaid piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8; 19.d; eeldades arvutusprintsiipe keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q ja piirkulu MC=TVC / Q ning
1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) Müügitulu=toote kogus*hind=250*680=170000 Muutuvkulud= muutuvkulu 1 toote valmistamiseks*kogus=250*470=117500 Püsivkulud=31200 Ärikasum=müügitulu-muutuvkulud-püsivkulud=170000-117500- 31200=21300 1 ühiku piirkasum=1 ühiku hind 1 ühiku muutuvkulu=680-470=210 Piirkasumi summa=kogus*1 ühiku piirkasum=250*210=52500 PIIRKASUMIARUANNE Kokku Ühe ühiku kohta Müügitulu 170000 680
b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 5Q 2, siis a) tasuvuspunktiks on Q=0,5 b) tasuvuspunktiks on Q=10 c) tasuvuspunktiks on Q=0 d) tasuvuspunkt puudub. 6. Kui kulufunktsioon on C (Q) 0,2Q 3 3Q 2 2Q 200, siis a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q,
Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus
b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida oleks vaja müüa, et saada 70 000 krooni puhaskasumit. PK= 100 000.- Ühiku JT= MHtk- MKtk > JTtk= 80 60= 20 MK tooteühiku kohta= 60.- MH= 80.- Kasumilävi naturaalühikutes= PK/ JTtk-->100 000/ 20= 5 000 tk Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+
Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200 Vastus: Priimuste piirkasum on ühiku kohta 210 eurot ja kokku 52 500 eurot. Priimuste piirkasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 170 000 680 Muutuvkulud 117 500 470 Piirkasum 52 500 210 Püsivkulud 31 200
Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum pöördumatu kulu 250 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmisseadme kulum pöördumatu kulu 2 500 000 Muutuvkulu, tootmiskulu, Põhimaterjal esmaskulu 1 250 000 Muutuvkulu, tootmiskulu, Otsene tööjõukulu esmaskulu Muud otsekulud 625 000 Muutuvkulu, tootmiskulu Tootmise üldkulud 600 000 Püsikulu, tootmiskulu
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
Ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q * p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust on -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum) ATC(45)= (1000 + 45*100)/45 = 14500/45 = 433,3 AVL = 100 AFC = ATC - AVL = 433,3 - 100 = 333,3 Muutub keskmine kulu (Pm-ATC)* Qm Kogus Q=100-0,1P , P =100 AVC(90)=(1000 + 90*100) / 9...
tegevuse lõpetamine Kui hind katab keskmise muutuvkul, jätkab firma tegevust. Kui hind keskmist muutuvkulu katta ei suuda, lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Piirtulukõver lõikab piirkulukõverat punktis A. Optimaalse koguse (punktis B)
kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d. Piirkulu on kahanev e. Keskmine muutuvkulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. täishõivega b. majandusliku kasvuga c. piiramatute ressurssidega d. töötusega e. majandusliku efektiivsusega Tagasiside Õige vastus on: töötusega.
korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) = koguproduktimuutuse ( ∆TP) Piirprodukt (MP) = ∆L Püsikulud (FC) = kogukulud (TC) – muutuvkulud (VC) Muutuvkulud (VC) = kogukulud (TC) – püsikulud (FC) Kogukulud (TC) = püsikulud (FC) + muutuvkulud (VC)
kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud Amort. x x x generaatorid x x x elekter x x x õlid ja muud x x x muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k
Gaas 43333 3477 40603 77729 114854 0 1000 2000 3000 Hakkpuit 21398 40953 60509 80064 Tükkturvas 25075 37932 50790 63647 Kerge kütteõli 4172 67330 130488 192646 Gaas 4477 40602 77728 114854 skmine kasutegur Muutuvkulu Investeeringu suurus W0 Hakkpuit 19.6 /MWh 266666.667 /MW Tükkturvas 12.9 /MWh 312500 /MW Kerge kütteõli 63.2 /MWh 52000 /MW Gaas 37.1 /MWh 43333.3333 /MW 250000 200000 150000 Hakkpuit Tükkturvas 100000 Kerge kütteõli 50000 Gaas 0 0 1000 2000 3000
Vali üks: a. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset b. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega c. vastasel juhul ta ei toodaks soovitud toodangu mahtu d. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): Vali üks: a. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu c. suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu d. keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: Vali üks: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum; b. uued firmad sisenevad harusse c. firma peab lühiajaliselt sulguma d
Vali üks: a. 2,0 b. 0 c. suurem kui 2,0 d. 1,0 e. 0,5 Tagasiside Õige vastus on: 0,5. Küsimus 6 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. pakkumisfaktori muutuse c. nõutava koguse muutust d. hinna muutust e. nõudluse kõvera nihke Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Küsimus 7 Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu ei muutu b. Piirkulu on kahanev c. Keskmine muutuvkulu on kasvav d. Piirkulu on kasvav e. Keskmine muutuvkulu on kahanev Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Küsimus 8 Kogus hüviseid, mida müüja tahab ja on võimeline müüma antud hinnaga on: Vali üks: a. ületootmine b. "defitsiit" c. pakkumine d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus. Küsimus 9 Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a. on iga kaasatud isiku ebaedu keskmine suurus b. 500 c
23 106 000 A: Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv) Piirkasum= (45 x 20 000) – (22 x 20 000)= 900 000 – 440 000 =460 000 € B: Ärikasum = Piirkasum – püsikulud Ärikasum = (A) 460 000 – 380 000 = 80 000 € D: Püsikulud = Piirkasum – Ärikasum Püsikulud = 450 000 – 260 000 = 190 000 € C: Ühikute arv = piirkasum / (ühiku müügihind - muutuvkulu ühiku kohta) Ühikute arv = 450 000 / (50 – 35)= 450 000 / 15 = 30 000 tk E: Piirkasum = Püsikulud + Ärikasum Piirkasum = 230 000 + 50 000 = 280 000 F: Muutuvkulu ühiku kohta = Ühiku müügihind – (Piirkasum / ühikute arv) Muutuvkulu ühiku kohta = 37 – ((E) 280 000 / 28 000)= 37 – 10 = 27 G: Müügihind ühiku kohta = (piirkasum / ühikute arv) + muutuvkulu ühiku kohta Müügihind ühiku kohta = (210 000 / 30 000) + 16 = 23 H: Ärikasum = Piirkasum – püsikulud
tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad.
olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa. Need
müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk
majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis b. pika perioodi keskmine kulude kõvera U-kuju c. püsi- ja muutuvkulude erinevust d. kasumit maksimeerivat väljundi taset 10. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: a. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole b. Kõik variandid on valed c. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole d. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole
õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid;
c. kõike nimetatut d. ATC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 21 Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad Õige aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris Hinne 1,00 / 1,00 paribus): Märgista küsimus Vali üks: a. suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu b. keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb c. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu d. suurenevad nii keskmine püsikulu kui 6/10 Arvestustest 4.1
kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR
Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta.
7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida.
100 000 Toote omahind kokku: 14 €tk Uus müük: 18 ∗ 80 000 = 1 440 000 € 80 000 tk 18.- (80 000 tk 18.-) + (20 000 tk 12.-) Müügitulu 1 440 000 Müügitulu 1 680 000 12 ∗ 20 000 = 240 000 € Muutuvkulu 800 000 Muutuvkulu 1 000 000 1. Muutuvkulu 80 000 tk puhul Jääktulu 640 000 Jääktulu 680 000 (6 + 2 + 2) ∗ 80 000 = 800 000 € Püsikulu 400 000 Püsikulu 400 000 Ärikasum (EBIT) 240 000 Ärikasum (EBIT) 280 000 2
vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC= Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC= Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC= 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste: Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne.
KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT. Kasumilävel TR = TC, kus TR kogutulu, TC kogukulu. KESKMINE KOGUKULU ATC või AC: ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, Q kogus ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC, kus ATC või AC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, TVC kõik muutuvkulud, TFC on kõik püsikulud, AVC keskmine muutuvkulu, AFC keskmine püsikulu. KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL Tuleks täiendavaid tootmisteguri ühikuid (nt tööjõudu) palgata seni, kuni MRPL MRCL (MCL ehk MFCL) KESKMINE (KOGU PRODUKT) E KESKMINE KOGUTOODANG: APL = ATPL = TP / L, kus AP ja ATP keskmine kogutoodang, ühe töötaja kohta panus; TP- kogutoodang, koguprodukt; L - muutuv töötajate arv. KESKMINE KOGUTULU ATR või AR: ATR = AR = TR / TP = TR / Q real,
Kasumifunktsioon: ( q )=93,1q +6150-266,67+ 0,067 q=93,167 q+ 5883,33 4. Odra nõudlus oli 680 kg, kui hind oli 140 /t ja 610 kg,kui hind on 180/t. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. q-680 p-140 = 610-680 180-140 40(q-680)=-70(p-140) 40q-27 200=-70p+9800 40q=-70p+37 000 q=925-1,75p 5. Koolikoti valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 21 000 eurot ja ühe koti valmistamise muutuvkulu 8 eurot. Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000 Tulufunktsioon: R(q)=14q Kasumifunktsioon: ( q )=14 q-8 q-21000=6 q-21 000 6. Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 3500 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 55 eurot. Leida a) firma kogukulufunktsioon; C(q)=3500+55q
palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone. · Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. · Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega. · Muutuv ja püsikulude osas saab välja tuua veel neid iseloomustavaid seoseid. · Kuna püsikulud on oma kogusummas muutumatud, siis ettevõtte tootmiskoguse muutudes muutub ka ühe toote kohta arvestatav püsikulu. Kulu ühe toote kohta ettevõttes kokku Muutuvkulu püsiv muutuv
täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Püsikulud (FC)- kulud mille suurus ei muutu kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub Kogukulu= püsikulud + muutuvkulud Keskmine kogukulu = kogukulu / koguprodukt Keskmine püsikulu = püsikulu / koguprodukt Keskmine muutuvkulu = muutuvkulu / koguprodukt Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud.
00 euri 5 päeva II partii kaaluga 55 t hinnaga a' 140.00 euri 6 päeva III partii kaaluga 45 t hinnaga a' 120.00 euri 12 päeva Jaotada hoiukulud 25000,00 eurot kolme partii vahel proportsionaalselt kaalule, hinnale ja hoiul olevale ajale. 4. Leida A2 – 2AT +4E , kui A = 1 5 -3 ja E on 3.järku ühikmaatriks. 0 -2 3 3 1 4 5. Arvutada determinandi väärtus: 5 -8 5 8 9 -8 5 10 3 22 2 6 -5 4 7 6. Muutuvkulu ühe toote kohta on 6 eurot. Lisaks sellele kulub kuus 2000 eurot ruumide rentimiseks ja 10 000 eurot kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. 7.Leida firma tulufunktsioon, kui pakutakse teenust hinnaga 15 eurot tund. 8.On antud firma kulufunktsioon C(q)=21q+4000, kus q on toodete kogus. Hinna p ja nõutava koguse vaheline seos on p(q)=400-7q. Leida avaldis firma kasumi arvutamiseks. 9.Firma püsikulud kuus on 40 tuhat eurot. Muutuvkulu ühe toote kohta on 100 eurot. Kui
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7...
Hind (P) Kogus (Q) 100 0 90 100 000 80 200 000 70 300 000 60 400 000 50 500 000 40 600 000 30 700 000 20 800 000 10 900 000 0 1 000 000 a) Leia kogutulu, kogukulu ja kasum. Missuguse koguse valiks kasumit maksimeeriv kirjastaja. Missugune oleks sellisel juhul raamatu hind. Selgita! Kogukulu on arvutatav püsikulu ja muutuvkulu summana. Püsikulud on ülesandes öeldud ja moodustavad 2 miljonit eurot ja see ei sõltu tootmise tasemest. Nüüd peab arvutama muutuvkulud. Ülesandes on aga öeldud, et piirkulu on konstantne võrdudes 10 euroga. Mida see tähendab? See tähendab seda, et iga järgmine ühik läheb maksma 10 eurot. Aga kui iga täiendav ühik, mis sa toodad, läheb kogu aeg maksma kümme eurot, siis missugune on sellisel juhul keskmine muutuvkulu - keskmine muutuvkulu on samuti ju 10 eurot.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
