Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laondus ja veokorraldus (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmeid vajalikke funktsioone Milline vastusevariantidest on väär?
  • Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?
  • Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik valdaja?
  • Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikulevaldajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud?
  • Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikulevaldajale laopidamisest muutuvkulud?
  • Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
  • Mis laod on puhverlaod?
  • Milline on jaotusladude peamine eesmärk?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
  • Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid?
  • Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
  • Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
  • Mis laod on külmlaod?
  • Millist temperatuurireziimi hoitakse külmutusladudes?
  • Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed?
  • Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?
  • Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?
  • Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi?
  • Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust?
  • Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
  • Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
  • Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
  • Mida tähendab rühmkomplekteerimine?
  • Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?
  • Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised?
  • Miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud?
  • Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
  • Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse europallet mõõtmed?
  • Millised on nn laia kaubaaluse wide pallet FIN pallet mõõtmed?
  • Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure?
  • Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
  • Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis?
  • Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
  • Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
  • Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?
  • Kui tööpäeva jooksul kasutatakse kauba vastuvõtul ja väljastamisel keskmiselt 50 kaubaalust?
  • Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu?
  • Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks?
  • Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse seisukohalt?
  • Mida tähendab hoiukohtade hooldamine?
  • Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne?
  • Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem?
  • Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
  • Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu?
  • Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu laotöös kõige suuremat efekti?
  • Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus üldjuhul kõige suurem?
  • Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
  • Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
  • Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos?
  • Millest sõltub lao loovutusala suurus?
  • Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
  • Mida mõeldakse traditsioonilise konventsionaalse laotehnoloogia all?
  • Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka?
  • Keskmiselt neli kaubaalust?
  • Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel?
  • Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia?
  • Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
  • Mis on raadiosüstik?
  • Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest?
  • Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste?
  • Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
  • Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?
  • Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus millel hoiustatakse korraga kolm laia FIN alust?
  • Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
  • Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
  • Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus õrte väliskülgede vaheline mõõt?
  • Mida mõeldakse laonduses inventari all?
  • Kestavad 2 tundi?
  • Kuivpuhastuse läbiviimisest?
  • Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga?
  • Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem?
  • Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses?
  • Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
  • Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
  • Mis on optimaalne teenindustase?
  • Kus ta töötab?
  • Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
  • Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?
  • Kes on ettevõttes sisemised kliendid"?
  • Millistest teguritest sõltub kvaliteet logistikas?
  • Milline vastus on täielik?
  • Kui siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
  • Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
  • Mis on üldjuhul subjektiivsem kas toodete või teenuste kvaliteedi määratlemine?
  • Mida tähendab kvaliteetne toode?
  • Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega?
  • Milline on ettevõtte selle partnerite ja klientide ühine kvaliteedialane huvi?
  • Milline seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
  • Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
  • Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
  • Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem?
  • Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem?
  • Mis on enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt?
  • Mis on saadetiste konsolideerimine?
  • Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine?
  • Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine?
  • Mis on cross-docking?
  • Mis on distributsioon?
  • Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine?
  • Millal võeti termin "logistika" äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele?
  • Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas?
  • Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes?
  • Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine?
  • Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
  • Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel?
  • Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus?
  • Mis on pooltoodang?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetetakse "integraalsete kontseptsioonide arengu" perioodiks?
  • Millist perioodi logistika arengus nimetatakse "tekkimise ja kujunemise" perioodiks?
  • Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo?
  • Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse?
  • Missugusel logistika juhtimise tasandil tasanditel võetakse igapäevaselt vastu kõige enam otsuseid?
  • Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada?
  • Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
  • Mis on logistikas läbimisaeg lead time?
  • Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
  • Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
  • Mida mõeldakse massilise rätsepatöö" mass customization all logistikas?
  • Mida tähendab "tellimuste poolt juhitav tootmine"?
  • Mida tähendab "lao poolt juhitav tootmine"?
  • Kes on tarneahela liider?
  • Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste outsourcinguga?
  • Mis on partnership" logistikas?
  • Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem?
  • Mis on kombineeritud ühendatud veod?
  • Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo?
  • Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite veeretelgede vahetusi?
  • Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
  • Mis vedu on huckepack" vedu?
  • Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?
  • Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
  • Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes autotranspordiga?
  • Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga?
  • Mida kujutab endast nn lennuauto roadfeeder kasutamine?
  • Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil?
  • Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
  • Mida tähendab väide et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d?
  • Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
  • Mida tähendab lühend LCL?
  • Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist mil kauba lastiruum jaääb samaks?
  • Kuidas nimetatakse kombinatsiooni auto rongil" või treiler rongil"?
  • Mis on swap-body"?
  • Millised on suurlinna jaotuslogistika citylogistics eesmärgid?
  • Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
  • Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
  • Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest?
  • Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
  • Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi?
  • Kes vastutab kauba õige piisava pakendi eest veoprotsessis?
  • Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
  • Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
  • Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
  • Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel?
  • Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka?
  • Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba vastuvõtja poolt?
  • Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega?
  • Mida hõlmab AETR kokkulepe?
  • Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks?
  • Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks?
  • Kuidas nimetatakse kaubasaadetist mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
  • Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all?
  • Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
  • Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
  • Kuidas nimetatakse suurust mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
  • Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise - vastuvõtmise hetkel?
  • Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt jaotusladudesse?
  • Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
  • Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid?
  • Mis veod on ADR veod maanteetranspordis?
  • Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel?
  • Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?
  • Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus?
  • Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
  • Kuidas nimetatakse suurust mis iseloomustab veovahendiveoühiku kaubaruumi kasutamist?
  • Mida näitab tonnkilomeeter?
  • Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?
  • Mida näitab veeremi tootlikkus?
  • Mida tähendab vedude tasakaal?
  • Mis on kauba laovaru"?
  • Mis kulud on puudumiskulud?
  • Mis on reservladude ülesanne?
  • Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
  • Mis on "tellimusvahe"?
  • Mis on "tellimustsükli meetod"?
  • Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
  • Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
  • Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
  • Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
  • Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
  • Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline?
  • Mida tähendab logistikas "osaoptimeerimine"?
  • Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes?
  • Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP sisemajanduse kogutoodang suhte muutumise trend?
  • Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
  • Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient?
  • Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
  • Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus?
  • Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum?
  • Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
  • Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
  • Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks?
  • Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja?
  • Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks?
  • Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks?
  • Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
  • Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem?

VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED

SISUKORD


VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED 1
SISUKORD 1
1. LAOD 1
1. HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE 6
2.VASTUVÕTUKONTROLL 6
3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 6
4.SAADETISTE PAKKIMINE 7
5.SAADETISTE PEALELAADIMINE 8
6.INVENTEERIMINE 9
7. HOIUSTAMINE , HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE 10
8.LAOTÖÖ KORRALDUS 12
9.LAO PLANEERIMINE , LAOTEHNIKA JA - TEHNOLOOGIAD 13
10.PUHASTUSTÖÖD LAOS 18
11.KLIENDITEENINDUS 19
12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS 21
13. LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED 23
14.TRANSPORT 31
15. KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS 35
16.VARUDE JUHTIMINE 42
17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS 44
18. VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR 48
  • LAOD


    1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär?
    • ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
    • ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase
    • tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega
    • tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt

    2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?
    • avalikus laos
    • avalikus ja lepingulises laos
    • privaatlaos ja lepingulises laos
    • privaatlaos

    3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
    • privaatlaos
    • avalikus laos
    • privaatlaos ja lepingulises laos
    • avalikus laos ja lepingulises laos

    4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
    • avalikus laos
    • avalikus ja lepingulises laos
    • privaatlaos ja lepingulises laos
    • privaatlaos

    5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud?
    • avaliku lao kasutamisel
    • privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
    • privaatlao ja avaliku lao kasutamisel
    • privaatlao kasutamisel

    6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud ?
    • privaatlao kasutamisel
    • avaliku lao kasutamisel
    • avaliku ja lepingulise lao kasutamisel
    • privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel

    7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt
    • privaatladu
    • lepingulist ladu
    • avalikku ladu
    • konsignatsiooniladu

    8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul
    • tootmisettevõtted
    • ekspedeerijad, vedajad, raudtee - ja sadamaoperaatorid
    • hulgimüügiettevõtted
    • importijad ja eksportijad

    9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?
    • ei kanna vastutust
    • kannab osalist vastutust
    • kannab täielikku vastutust
    • kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad

    10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
    • lao personal, tööaeg, töö kvaliteet
    • lao seadmed , lao inventar , lao personal
    • lao ruum, lao seadmed, lao personal
    • lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus

    11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?
    • komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi
    teistes komponentides
    • ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete
    kasutamise optimeerimise
    • komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile
    muutused muude komponentide osas
    • ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja
    laoruumi kasutamise
    12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem
    • hoiustamise efektiivsus
    • töö tootlikkus ja efektiivsus
    • lao efektiivne töökorraldus
    • seadmete kasutamise efektiivsus

    13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem
    • hoiustamise efektiivsus
    • töö tootlikkus ja efektiivsus
    • laoinventari kasutamise efektiivsus
    • seadmete kasutamise efektiivsus

    14. Mis laod on puhverlaod?
    • laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
    • laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi
    alustamist
    • laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes
    • suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate
    tootmisüksuste vahel
    15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt
    • jaekaubanduse laod
    • sorteerimiskeskused
    • hulgilaod
    • konsignatsioonilaod

    16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk?
    • saadetiste dekonsolideerimine
    • kauplustele minevate saadetiste koostamine
    • saadetiste konsolideerimine ja cross - docking
    • saadetiste konsolideerimine

    17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest?
    • vähenevad veokulud
    • väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö
    • lüheneb tarneaeg , väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel
    • lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud

    18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid?
    • kaupade pikaajaline hoiustamine
    • saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking
    • kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel
    • saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine

    19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
    • kaupade pikaajaline hoiustamine
    • samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid
    • samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod
    • riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine

    20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist
    • frantsiisimüügi laoga
    • konsignatsioonilaoga
    • reservlaoga
    • 3PL laoga

    21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?
    • robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta
    • üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt
    antud juhtimiskäsu peale
    • personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
    • kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded
    saabuvad tõstukiarvutisse
    22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist
    • manuaallaoga
    • automaatlaoga
    • riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris
    • poolautomaatlaoga

    23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist
    • manuaallaoga
    • automaatlaoga
    • poolautomaatlaoga
    • riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris

    24. Unit load süsteem on mõeldud
    • tükikauba komplekteerimiseks
    • peenkauba komplekteerimiseks
    • kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks
    • täisaluste käsitlemiseks

    25. Mis laod on külmlaod?
    • mitteköetavad laod
    • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri 6 - 80 C
    • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -2 - 60 C
    • laod, kus hoitakse püsivalt temperatuuri -180 C

    26. Millist temperatuurirežiimi hoitakse külmutusladudes?
    • 00 C kuni - 50 C
    • -50 kuni -100 C
    • - 180 C
    • - 180 C ja/või -250 C

    27. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 13 m, on tegemist
    • madala laoga
    • keskmise kõrgusega laoga
    • kõrge laoga
    • kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid

    28. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist
    • kõrge laoga
    • keskmise kõrgusega laoga
    • madala laoga
    • madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine

    29. Terminalid töötavad üldjuhul
    • U – kujulise läbivoolu põhimõttel
    • otseläbivoolu põhimõttel
    • otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel
    • suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused

    30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele?
    • jaekaubanduses
    • hulgikaubanduses
    • tootmises
    • logistikateenuste osutamisel

    31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed ?
    • tootmise ladude puhul
    • konsignatsiooniladude puhul
    • jaekaubanduse ladude puhul
    • hulgikaubanduse ladude puhul

    32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?
    • lao põrandapinna efektiivne kasutamine
    • lao tööalade efektiivne kasutamine
    • lao ruumi efektiivne kasutamine
    • laotehnika ja - riiulite efektiivne kasutamine

    33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?
    • väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv
    komplekteerimisel
    • väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste
    risk, tekib silmade väsimus
    • väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk
    • hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole
    vaadates ei pimesta valgustid silmi
    34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral?
    • 5 m
    • 7 m
    • 9 m
    • 11 m

    35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
    A muutub töökorraldus laos
    B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
    C muudetakse laoprotsesse ja – toiminguid
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust ? Vali õiged võimalused.
    A riiulite kõrguse suurendamisega
    B vahekoridoride arvu vähendamisega
    C vahekoridoride laiuse vähendamisega
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

  • HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE


    1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?
    • juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada
    • juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
    • juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta
    • juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel

    2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid?
    • veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad
    • veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad
    • veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad
    • veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad

  • VASTUVÕTUKONTROLL


    1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist:
    • tavapärase kontrollimisega
    • erikontrollimisega
    • tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga
    • pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga

    2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul:
    • kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele
    • kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud
    • kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid
    • kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid

  • VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE


    1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
    • pärast suusõnalise korralduse saamist müügisekretärilt
    • pärast vastavasisulise korralduse saamist klienditeeninduselt kirjalikult (komplekteerimisleht) või elektroonilisel kujul (arvutis)
    • pärast vastavasisulise korralduse saamist laojuhatajalt
    • kui laos märgatakse, et arvutiprogrammis on tekkinud uus müügitellimus

    2. Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?
    • võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad
    • toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel
    • võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel
    • madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdamistõstuki asemel

    3. Komplekteerimistöö moodustab kogu laotöö mahust enamasti:
    • 1/3 - 1/2
    • 1/2 - 2/3
    • 2/3 - 3/4
    • 3/4 - 4/5

    4. Mida tähendab rühmkomplekteerimine?
    • laotöötajate rühm komplekteerib korraga üht suurt väljastustellimust
    • üks laotöötaja komplekteerib korraga mitut väljastustellimust
    • üks laotöötaja komplekteerib korraga ühe tooterühma tooteid mitmele väljastustellimusele
    • laotöötaja komplekteerib A- rühma tooted eraldi B ja C rühma toodetest

    5. Millisel konkreetsel juhul on komplekteerimise töö kulu väljastustellimuse ühe rea kohta kõige suurem?
    • ühe reaga tellimuse korral
    • kolme reaga tellimuse korral
    • viie reaga tellimuse korral
    • seitsme reaga tellimuse korral

    6. Kui suur osa tellimustest on tüki- ja alusekauba ladudes keskmiselt üherealised?
    • 10% - 20%
    • 20% - 30%
    • 30% - 40%
    • 40% - 50%

  • SAADETISTE PAKKIMINE


    1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud?
    • plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid
    • plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast
    • plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
    • plastikust kaubaaluste kasutamisvõimalused on piiratud, kuna nendega ei ole lubatud vedada ja käsitseda toidukaupu

    2. Millisest materjalist kaubaalused on kõige vastupidavamad, ohutumad, hügieenilisemad
    ja mugavamad kaupade transportimiseks ning käsitsemiseks?
    • puidust alused
    • puitkiust alused
    • metallist alused
    • plastikust alused

    3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul?
    • 600 x 400 mm
    • 600 x 600 mm
    • 400 x 500 mm
    • 600 x 800 mm

  • SAADETISTE PEALELAADIMINE


    1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul:
    • suurendab veokulusid
    • vähendab veokulusid
    • vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid
    • ei mõjuta veokulude taset

    2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad:

    3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu?
    • kaupade hoolika pakkimisega
    • kaupade hoolika käsitsemisega
    • kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega
    • kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks

    4. Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed?
    • 0,6 x 0,8 x 0,100 m
    • 1,2 x 0,8 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,0 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,2 x 0,144 m

    5. Millised on nn laia kaubaaluse (wide pallet, FIN pallet) mõõtmed?
    • 0,6 x 0,8 x 0,100 m
    • 1,2 x 0,8 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,0 x 0,144 m
    • 1,2 x 1,2 x 0,144 m

    6. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis eurotreileri põrandale, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.
    • 24 alust
    • 30 alust
    • 33 alust
    • 38 alust

    7. Mitu EUR-tüüpi või samade mõõtmetega kaubaalust kaubaga mahub ühes kihis 40- jalasesse konteinerisse, et selle laadimismeetrite põhine täiteaste oleks maksimaalne? Vali antud vastusevariantidest sobiv.
    • 20 alust
    • 24 alust
    • 25 alust
    • 27 alust

  • INVENTEERIMINE


    1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure?
    • kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust
    • kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid
    • kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda
    • eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega

    2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et:
    • toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged
    • toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged
    • samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes
    • toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod

    3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
    • väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm)
    • keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm)
    • suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)
    • inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest

    4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu ) sisaldab toodete loogilisi saldosid?
    • lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
    • lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte
    • lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel
    • lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid võib sisaldada toodete kogusaldosid laos

    5. Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)?
    • ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis on üldjuhul õiged
    • ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis ei saa minna valeks
    • on küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed
    • loogiliste saldode õigsust on mõtet kontrollida üle ainult sel juhul, kui saldovahed on väga suured

    6. Kuidas on vaja üldjuhul toimida, kui pärast füüsiliste saldode ülelugemist avastatakse saldode võrdlemisel vahed?
    • eeldatakse, et lugemistulemus on lõplik ja viiakse loogiline saldo arvutiprogrammis vastavusse tegeliku saldoga laos
    • tooted loetakse samade töötajate poolt uuesti üle ja eeldatakse, et teise lugemise tulemus on õige
    • tooteid loetakse üle vajadusel mitu korda ja lõplikuks saldoks võetakse erinevate tulemuste aritmeetiline keskmine
    • tooted loetakse üle vajalik arv kordi , kuni pole vähimatki kahtlust lugemistulemuste õigsuses

    7. Millal oleks vaja teostada toodete liikumiste registreerimised laoarvestusprogrammis?
    • esimesel võimalusel, kui muud olulised laotoimingud on tehtud
    • liikumist laoarvestusprogrammis võib teha kahel järgneval päeval pärast toodete liikumist
    • liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ükskõik millal enne järgmise inventuuri läbiviimist
    • vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms)

    8. Kas ettevõtte ostu- ja müügipersonal saavad tööks vajalikku informatsiooni ka arvutiprogrammi saldodest?
    • saavad muud informatsiooni, toodete hetkesaldod neid ei huvita
    • saavad küll, mistõttu on vaja, et toodete liikumise registreerimised oleksid tehtud võimalikult kohe
    • arvutiprogrammist pole võimalik saada vajalikku informatsiooni
    • operatiivset informatsiooni on õige küsida laopersonalilt telefoni teel

    9. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos?
    • laoarvestusprogramm hõlbustab mingil määral inventuuride läbiviimist laos
    • laoarvestusprogrammis salvestatakse toodete kõik liikumised ja antakse hetkesaldod
    • lao infosüsteemi kasutamine aitab vältida kadude tekkimist laos
    • lao infosüsteemi kõikide võimaluste kasutamine annab võimaluse sajaprotsendiliseks järelevalvetoimingute teostamiseks laos

  • HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE


    1. FIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
    • viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele

    2. LIFO põhimõtte rakendamine laos tähendab, et
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • esimesena saabunud kaubad väljastatakse viimasena
    • viimasena saabunud kaubad väljastatakse esimesena
    • kaupu väljastatakse laost vastavalt toodete aegumistähtaegadele

    3. Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
    • ühe kliendi kaubad hoiustatakse lao kindlas piirkonnas
    • sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
    • ABC analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse lao ühes piirkonnas
    • ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas

    4. Milline põhimõte on väär hoiukohtade süsteemide kasutamise seisukohalt?
    • ABC- analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt , et mingi kindla rühma tooted asuvad ühes piirkonnas
    • tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja harvemini väljastatavad tooted kõrgematel riiulikorrustel
    • FIFO ja LIFO põhimõtete järgimine muutub hoiustamissüsteemide kasutamisel võimatuks
    • tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel

    5. Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel
    • aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad lao muudes piirkondades kõrgemal
    • aktiivkohad paiknevad esimesel riiulikorrusel, reservkohad teisel korrusel nende kohal
    • aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad nende läheduses kõrgemal
    • aktiiv- ja reservkohad paiknevad esimesel kahel riiulikorrusel läbisegi

    6. Kui tooted paigutatakse laos pärast kauba vastuvõtmist hetkel vabadele hoiukohtadele, on tegemist:
    • ABC-analüüsi alusel määratud hoiukohtade süsteemiga
    • käsitsemisviisi järgi määratud hoiukohtade süsteemiga
    • pidevalt muutuvate hoiukohtadega
    • tootevaliku järgi määratud hoiukohtade süsteemiga

    7. Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel on komplekteerimiskoht:
    • reservhoiukoht
    • aktiivne hoiukoht
    • pidevalt muutuv hoiukoht
    • tootevaliku järgi määratud hoiukoht

    8. Sagedasti liikuvad tooted on õige paigutada laos:
    • vastuvõtuala lähedale alumistele riiulikorrustele
    • lao tagumisse osasse alumistele riiulikorrustele
    • loovutusala lähedale alumistele riiulikorrustele
    • loovutusala lähedale ülemistele riiulikorrustele

    9. Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?
    • aeglaselt liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kiiresti liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kõikide toodete õige paigutamine hoiukohtadele
    • kõikide toodete paigutamine hoiukohtadele võimalikult kiiresti pärast vastuvõttu

    10. Toodete ringlussageduse arvutamisel on oluline võtta arvesse:
    • väljastatavaid kaubakoguseid
    • väljastuskordade arvu ajaühikus
    • eelkõige väljastuskordade arvu, kuid arvestada ka väljastatavaid kaubakoguseid
    • eelkõige väljastatavaid kaubakoguseid, kuid arvestada ka väljastuskordade arvu

    11. Kui suure kaubaaluste varu hoidmine laoruumides on põhjendatud laoruumi kasutuse ja tuleohutuse seisukohalt, kui tööpäeva jooksul kasutatakse kauba vastuvõtul ja väljastamisel keskmiselt 50 kaubaalust?
    • 50 tk
    • 200 tk
    • 400 tk
    • 600 tk

    12. Missugusel lao tööalal on kõige sobivam hoida kaubaaluste varu?
    • vastuvõtualal
    • loovutusalal
    • pakkimisalal
    • vastuvõtuala ja loovutusala vahepeal (mõttelisel eraldusjoonel)

    13. Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks?
    • hoida ära kaupade kahjustumine ja hävimine
    • hoiustamissüsteemi kasutamisel on võimalik määrata kindlaks kaupade asukohti laos
    • hoiustamissüsteemide kasutamisega on võimalik vähendada laos erinevaid riske
    • töö hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on hoiustamissüsteemide kasutamisel üldjuhul efektiivne

    14. Mis on kõige olulisem kaupade hoiustamisel laos kaupade säilivuse seisukohalt?
    • kaubad peaksid säilima pika aja jooksul nii, et nende omadused ei muutuks
    • kaod hoiustamisel ei tohiks olla suuremad kui kaod tarne - või müügiprotsessis
    • toodete hävimine, vigastamine ja riknemine peaksid olema minimaalsed
    • hoiustamise kulud ei tohiks olla suuremad käsitsemiskuludest

    15. Kas nn “ühekordse kasutusega” kaubaaluseid raske kaubaga on lubatud kasutada kaupade pikaajalisel hoiustamisel riiulikohtadel?
    • ei ole lubatud kasutada
    • on lubatud kasutada
    • on lubatud kasutada juhul kui nende konstruktsioon on piisavalt tugev
    • on lubatud kasutada hoiustamiseks ainult põranda hoiukohtadel

    16. Mida tähendab hoiukohtade hooldamine? Vali täielik vastus.
    • hoiukohtadelt koristatakse kile-, kartongi-, puidu- jms jäätmed
    • hoolitsetakse selle eest, et kaubad ei paikneks hoiukohtadel korrapäratult
    • kaubalt eemaldatakse tolm ja puhastatakse põrand kaubaaluste alt esimese korruse hoiukohal
    • hoiukohad koristatakse, kaubad paigutatakse korrapäraselt, puhastatakse põrand ja eemaldatakse kaupadelt tolm

  • LAOTÖÖ KORRALDUS


    1. Milline loetletuist on laojuhataja töö kõige tähtsam ülesanne?
    • jaotada tööd laotöötajate vahel
    • kindlustada laotöötajad vajalike abivahenditega töö tegemiseks
    • korraldada töö nii, et kõik kasutada olevad ressursid oleksid tööpäeva jooksul
    maksimaalselt koormatud
    • jälgida, et laotöötajad järgiksid seadmetega ohutu töötamise nõudeid

    2. Kas laojuhatajal on võimalik laotööd ette planeerida ?
    • ei ole, kuna pole võimalik ette ennustada väljastustellimuste arvu ja saabuva kauba mahtusid
    • ei ole, kuna olukord laos pidevalt muutub, koormus suureneb ja väheneb ning laotöötajatest ei sõltu midagi
    • on, kuna kõik on täpselt ette teada ja prognoositav tänu andmebaasile ja pikaajalistele kogemustele
    • on võimalik suures osas, kuna eelnenud perioodide statistika aitab seda teha ja sisenevaid kaubavoogusid saab teatud määral ohjata

    3. Milline võiks olla laotöötajatele kehtestatud õiglane palgasüsteem?
    • kõik laotöötajad saavad võrdset palka, kuna tootlikkus ühe ja sama töö teostamisel ei
    saa laos palju kõikuda
    • laotöötajate põhipalk on ühesugune vaatamata erinevustele tootlikkuses ja töö
    kvaliteedis , kuid tagatud on sotsiaalne õiglus
    • töötajate põhipalgad on erinevad, kuna nende võimed, oskused, teadmised ja
    tööviljakus on erinevad
    • töötajate põhipalgad on erinevad, lisaks makstakse igal kuul tulemustasu mõõdetud
    tootlikkuse, kvaliteedi jms eest
    4. Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada?
    • kõik laotöötajad teevad järgemööda kõiki laotöö toiminguid
    • erinevad laotöötajad teostavad erinevaid laotöö toiminguid
    • laotöötajad on jaotatud meeskondadesse, kes teostavad ainult kindlaid laotöö toiminguid
    • kogu laotöö on jaotatud erinevate meeskondade vahel, meeskonnad abistavad vajadusel üksteist

    5. Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu?
    • üks töötaja kasutab peamiselt üht kindlat tõstukit
    • üks töötaja kasutab järgemööda erinevaid tõstukeid
    • tõstukeid on rohkem kui töötajaid, siis ei ole kellegi vaja kindla tõstuki vabanemist oodata
    • tõstukeid on vähem kui töötajaid, mis tagab tõstukite hea koormatuse kogu tööpäeva jooksul

    6. Millise laotoimingu tõhusa korraldamisega on võimalik saada kogu laotöös kõige suuremat efekti?
    • mahalaadimise ja vastuvõtmisega
    • hoiukohtadele paigutamisega
    • komplekteerimisega
    • pakkimise, loovutamise ja pealelaadimisega

    7. Millal on terminali tootlikkus ja ressursside kasutamise efektiivsus üldjuhul kõige suurem?
    • terminali kasutatakse väga intensiivselt 8-tunnilise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 12- tunnilise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 16- tunnise tööpäeva jooksul
    • terminali kasutatakse 24-tunnise tööpäeva jooksul

    8. Kas laos töötavad tõstukijuhid peavad seaduse järgi omama tõstukite juhtimist lubavat juhitunnistust?
    • juhitunnistuse olemasolu on kohustuslik
    • juhitunnistuse olemasolu pole nõutav
    • ei ole nõutav, vajalik on väljaõpe ja piisav tõstukiga töötamise oskus
    • juhitunnistuse olemasolu pole nõutav, kui tõstukijuhil on autojuhi C- kategooria juhitunnistus

    9. Millised peaksid olema loetletuist laojuhataja igapäevatöö kõige olulisemad ülesanded?
    • alluvatele töö jaotamine, tehtud töö kontrollimine ja veokorraldusega tegelemine
    • alluvate pidev juhendamine, abistamine, õpetamine ja arendamine
    • lao- ja veotöö mahtude, tootlikkuse ja kvaliteedi pidev jälgimine, registreerimine ning

    mõõtmine
    • ettekande koostamine otsesele ülemusele eelmisel päeval tehtud töö kohta

    10. Laojuhataja saavutab oma töös kõige paremaid tulemusi juhul kui
    • ta täidab hästi formaalse liidri rolli
    • ta täidab hästi mitteformaalse liidri rolli
    • ta suudab olla ühekorraga lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider
    • ta ei täida mingeid rolle, vaid lihtsalt juhatab ladu nii nagu vaja

    11. Kas laojuhataja jaoks on oluline olla kompetentne ka töötoimingute, infotehnoloogia ja
    tehnilistes valdkondades?
    • pole oluline, kuna töötoimingud kujunevad ajapikku ise välja, IT valdkonna jaoks on

    spetsialistid , alluvatel on tõstuki juhiload ja nad tunnevad masinaid
    • töötoiminguid on vaja tunda, sest muidu ei saa ladu juhtida, muud valdkonnad pole

    olulised
    • laojuhataja peab olema kompentne praktiliselt kõigis laotööd puudutavates

    valdkondades ja teadma ning oskama rohkem kui alluvad
    • laojuhataja kompetents ei pea olema suurem kui alluvatel

  • LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD


    1. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused.
    A muutub töökorraldus laos
    B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid
    C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    2. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused.
    A riiulite kõrguse suurendamisega
    B vahekoridoride arvu vähendamisega
    C vahekoridoride laiuse vähendamisega
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    3. Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
    • 0,6 – 0,8 m
    • 0,8 – 1,0 m
    • 1,0 – 1,2 m
    • 1,2 – 1,4 m

    4. Milline on vahekoridori enamlevinud laius laiade vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos?
    • 0,8 – 1,0 m
    • 1,0 – 1,2 m
    • 1,2 – 1,4 m
    • 1,4 – 1,6 m

    5. Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel?
    • 1,8 m
    • 2,0 m
    • 2,0 – 2,3 m
    • 2,7 – 3,0 m

    6. Miline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes liikuvmastiga tõstukite kasutamisel?
    • 1,7 m
    • 2,0 – 2,3 m
    • 2,7 – 3,0 m
    • 3,2 – 3,5 m

    7. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride laius alusekauba kõrgetes ladudes kombitõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel?
    • 1,7 m
    • 2,0 m
    • 2,7 – 3,0 m
    • 3,2 – 3,5 m

    8. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel?
    • 1,5 m
    • 1,7 m
    • 1,8 m
    • 2,0 m

    9. Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt?
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel
    • vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti
    • vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib
    vajadusel suurendada teise arvel
    10. Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos?
    • lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
    • saabuvate toodete suurusest ja kaalust
    • päeva jooksul lattu saabuva kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
    • päeva jooksul saabuva kauba füüsilistest kogustest, tooteartiklite arvust ja lao ringlemissagedusest

    11. Millest sõltub lao loovutusala suurus?
    • päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust
    • väljastatava kauba füüsilistest kogustest (kaubaaluste ja pakkeüksuste arv)
    • saadetiste ooteajast loovutusalal enne väljastamist ja väljastatava kauba füüsilistest kogustest
    • päeva jooksul väljastatavate saadetiste arvust, kauba füüsilistest kogustest ja ooteajast enne väljastamist

    12. Tööalad moodustavad lao kogu põrandapinnast üldjuhul keskmiselt
    • 5 %
    • 10 %
    • 10 - 20 %
    • 20 - 25 %

    13. Mida mõeldakse laotehnoloogia all?
    • laoriiulite tüübid koos nendega sobivate vahekoridoridega
    • laoriiulite tüübid koos nendega sobivate tõstukite tüüpidega
    • süsteem riiulitest, vahekoridoridest, laotehnikast ja töökorraldusest
    • töökorraldus laos, mis on viidud vastavusse olemasolevate riiulisüsteemide ja
    tõstukitüüpidega
    14. Mida mõeldakse traditsioonilise (konventsionaalse) laotehnoloogia all?
    • kaupade hoiustamine virnastatult
    • kõiki laotehnoloogiad , mille eesmärgiks pole saavutada maksimaalset laoruumi kasutamise efektiivsust
    • madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega
    • kõrged kaubaaluste riiulid kitsaste vahekoridoridega

    15. Milline laotehnoloogia ei kuulu ruumi säästvate tehnoloogiate hulka?
    • sügavriiulite tehnoloogia
    • siirderiiulite tehnoloogia
    • traditsiooniline tehnoloogia
    • kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega

    16. Kas virnastamine on põhjendatud hoiustamise meetod juhul, kui erinevaid tooteartikleid on 100 ja iga artiklit on laos keskmiselt neli kaubaalust?
    • virnastamine on põhjendatud
    • virnastamine on põhjendatud juhul kui toodete ringlemissagedus on suur
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna kaupade käsitsemistingimused halvenevad
    võrreldes nende hoiustamisega riiulitel
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna lao ruumikasutus halveneb võrreldes
    hoiustamisega riiulitel
    17. Kas virnastamine on efektiivne hoiustamisviis laos, mille kasutatav kõrgus on 10 m, virnastada saab neljas kihis ja ühe kihi kõrgus on 1,5 m?
    • on efektiivne hoiustamisviis, kuna ühtlasi hõlbustub ka kaupade käsitsemine
    • on efektiivne hoiustamisviis
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna aluste käsitsemisega kaasneb lisatöö
    • virnastamine pole põhjendatud, kuna virnade peale jääb 4 m laoruumi kasutamata
    kõrgust
    18. Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel?
    • FIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
    • LIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
    • laoarvestusprogrammis pole võimalik kirjeldada virna hoiukohtade aadresse
    • põrandale pole võimalik märkida virnade asukohti, mistõttu virnad pole sirgetes ridades

    19. Millisele laotehnoloogiale sarnaneb sügavriiulite tehnoloogia?
    • läbivooluriiulite tehnoloogiale
    • tagasilükkamise tehnoloogiale
    • virnastamise tehnoloogiale
    • siirderiiulite tehnoloogiale

    20. Mis on sügavriiulite tehnoloogia peamiseks puuduseks?
    • pole võimalik kasutada LIFO põhimõtet
    • ülemised kaubad rõhuvad alumistele ja põhjustavad neile vigastusi
    • ühes riiuli postivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit
    • ei sobi hooajakaupade ladustamiseks

    21. Mis on raadiosüstik?
    • seade, mille abil on võimalik teostada kogu sügavriiulite teenindamise töö
    • seade, mille abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitest tükikaupa
    • seade, mis suudab liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid
    • kaasaegne logistika sidepidamidamisseade, mille abil saab korraldada ladudes kogu reaalajas toimiva elektroonilise andmevahetuse

    22. Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest?
    • raadiosüstiku abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitelt tükikaupa
    • raadiosüstikut kasutades saab hoiustada riiuli postivahe igal korrusel erinevat tooteartiklit
    • raadiosüstik on võimeline töötama iseseisvalt ilma tõstukijuhi poolse juhtimiseta
    • raadiosüstik on võimeline tegema ka kogu tõstukitöö

    23. Millise laotehnoloogia kasutamisega on võimalik saavutada kõige parem laoruumi täiteaste?
    • kõrgete riiulite ja kitsaste vahekoridoridega
    • sügavriiulitega
    • topeltriiulitega
    • siirderiiulitega

    24. Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka?
    • tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed
    • arvutid , printerid , paljundusmasinad, skannerid
    • laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
    • laos olev kaubavaru (ingl. k. inventory)

    25. Millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka?
    • laoriiulid ja tõstukid
    • tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed jms
    • laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
    • arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid

    26. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust?

    27. Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm laia (FIN) alust?
    • 2750 mm
    • 3400 mm
    • 3600 mm
    • 3800 mm

    28. Milline on tavapärane kaubaaluste ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel?
    • 5 cm
    • 10 cm
    • 15 cm
    • 20 cm

    29. Kas vahekoridoris laiusega 3,0 m mahuvad teineteisest mööduda kaks tavapärase laiusega liikuvmastiga tõstukit?
    • tõstukid mahuvad teineteisest mööda
    • tõstukid mahuvad teineteisest vaevu mööda
    • tõstukid mahuvad teineteisest mööda vaid tingimusel, et üks nendest on ilma
    kaubaaluseta
    • tõstukite möödumine pole võimalik

    30. Kas lisaks tavapärasele kaubaaluste riiulite sügavusele (1050 või 1100 mm) kasutatakse ka muid riilite sügavusi?
    • ei kasutata, kuna selle järele puudub praktiline vajadus
    • ei kasutata, kuna riiulipostide raame pole võimalik monteerida väiksemate või
    suuremate sügavuste tarvis
    • kasutatakse, kui on vajadus hoiustada pidevalt suuri kaubakoguseid erimõõtudega
    kaubaalustel
    • kasutatakse, kui on vajadus hoiustada aeg-ajalt väikseid kaubakoguseid erimõõtmetega
    kaubaalustel
    31. Mille hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid?
    • plastikkonteinerite hoiustamiseks
    • kaubaalustel kauba hoiustamiseks
    • talade, profiilide, torude jms hoiustamiseks
    • tühjade kaubaaluste hoiustamiseks

    32. Milline on madalate peenkaubariiulite enamlevinud kõrgus, et kaupu oleks võimalik paigutada riiulitele ja komplekteerida redelit kasutamata?
    • 1,5 – 1,8 m
    • 1,8 – 2,1 m
    • 2,1 – 2,3 m
    • 2,3 – 2,8 m

    33. Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt)?
    • 950 mm
    • 1000 mm
    • 1050/1100 mm
    • 1200 mm

    34. Mida mõeldakse laonduses inventari all?
    • masinad , seadmed, tõstukid, arvutid
    • arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid
    • laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms
    • laohooned, -väravad, laadimissillad ja –lüüsid, estakaadid

  • PUHASTUSTÖÖD LAOS


    1. Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab tervikuna laotöö kvaliteeti?
    • mõjutab osaliselt, kuna korra hoidmine mõjutab, kuid puhtuse hoidmine ei mõjuta laotöö kvaliteeti
    • mõjutab, kuna korra ning puhtuse ja laotöö kvaliteedi vahel on alati otsene seos
    • mõjutab, kuna üldine kord laos ja lao puhtusetase loovad head eeldused laotöö kvaliteetseks tegemiseks
    • ei mõjuta, kuna vastuvõtukontrolli, komplekteerimise ja inventeerimise täpsus ei sõltulao üldisest korrast ega puhtusetasemest

    2. Millal on kõige sobivam aeg ööpäeva jooksul laopõrandate märgpuhastamiseks, kui ladu töötab 07.00 – 18.00 ja puhastustööd kestavad 2 tundi?
    • 05.00 – 07.00
    • 07.00 – 09.00
    • 16.00 – 18.00
    • 18.00 – 20.00

    3. Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest kuivpuhastuse läbiviimisest?
    • piisab, kuna eemaldatakse prügi ja mustus
    • piisab, kuna eemaldatakse prügi, mustus ja tolm
    • ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada tolmu
    • ei piisa, kuna ainult kuivpuhastamise abil pole võimalik eemaldada kile- ja
    kartongi ning kaubaaluste tükke
    4. Kas laopõranda puhtana hoidmiseks piisab regulaarsest märgpuhastuse läbiviimisest?
    • piisab, kuna eemaldatakse kile-, kartongi ja kaubaaluste tükid ning tolm
    • piisab, kuna eemaldatakse peenem praht ja tolm
    • ei piisa, kuna ainult märgpuhastuse abil pole võimalik eemaldada põrandalt tolmu
    • tavaliselt ei piisa, märgpuhastusele peab eelnema kuivpuhastus, mille käigus eemaldatakse põrandalt praht

    5. Mis on kõige tõhusam vahend võitlemaks laos tolmuga ?
    • pesta võimalikult regulaarselt põrandaid
    • pühkida kaupadelt regulaarselt tolmu niiske tolmulapiga
    • eemaldada tolm kaupadelt tolmuimeja abil
    • eemaldada tolm põrandalt võimalikult tihti liikuva tolmuimeja abil

    6. Millest sõltub tolmu kogus laos kõige rohkem?
    • töö intensiivsusest laos
    • tööpäeva pikkusest laos
    • saabuvate kaupade ja pakendite puhtusastmest
    • põrandate puhastamise sagedusest, ventilatsiooni tõhususest ja niiskuse tasemest laos

    7. Millise intervalliga minimaalselt oleks vaja 8 tundi intensiivselt töötavas laos teostada märgpuhastust, et laopõrandad oleksid enam-vähem puhtad ja laos poleks liigselt tolmu?
    • pärast iga tööpäeva lõppu
    • üle ühe tööpäeva
    • üle kahe tööpäeva
    • kord nädalas

    8. Kas lao kõiki alasid on vaja puhastada ühesuguse sagedusega?
    • kuna mustus ja tolm kanduvad õhu liikumisega kõikjale, on vaja kogu põrandapinda puhastada ühesuguse sagedusega
    • riiulite vahekoridore võib puhastada harvemini, tööalasid peab puhastama sagedamini
    • riiulite vahekoridore peab puhastama sagedamini, tööalasid võib puhastada harvemini
    • riiulite vahekoridore ja tööalasid võib puhastada harvemini, põrandat laadimisväravate ees aga sagedamini

  • KLIENDITEENINDUS


    1. Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses ?
    • kõige olulisemad toimingud klienditeeninduse protsessis
    • klienditeeninduse protsess tervikuna
    • klient oma soovide ja vajadustega
    • kliendipoolne hinnang klienditeeninduse protsessile

    2. Teenindustase tuleks määratleda
    • teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena
    • klientide poolt soovitud ja aktsepteeritud tasemena
    • teenusepakkuja ja klientide koostöös määratletud kompromisstasemena
    • minimaalsete kulude järgi, mis on võimalik teha teenuse osutamisel

    3. Osutatavate teenuste kvaliteet on kliendi silmis seda kõrgem, mida
    • suurem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
    • väiksem on erinevus kliendi ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
    • vähem ta tajub ettevõtte toimingute kohta
    • rohkem ta tajub ettevõtte toimingute kohta

    4. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus?
    • müügi- ja logistikapersonal peab kinni suusõnalistest lubadustest, mida on klientidele antud
    • kliendi arvestused ja ootused, et ettevõte täidab korrektselt seda, mida on klientidele lubatud
    • kinnipidamine kokkulepitud tarneaegadest
    • tellimuste korrektne täitmine

    5. Mis on ettevõtete peamiseks probleemiks teenindustaseme ja selle saavutamiseks tehtud kulude puhul?
    • teenindustaseme määratlemine kvantitatiivsete näitajatega on raske
    • kulude taseme kindlakstegemine ja kulude suunamine tegevustele / klientidele on raske
    • teenindustase vaadatuna klientide poolt on madalam kui tarnija poolt, mistõttu tegeliku teenindustaseme märatlemine näib olevat võimatu
    • ei suudeta adekvaatselt siduda teenindustaseme ja kulude näitajaid
    6. Mis on optimaalne teenindustase?
    • punkt graafikul, kust edasi teenindustaset tõstes hakkavad suurenema kulud eksponentsiaalselt
    • teenindustase, mille puhul kulusid edaspidi vähendades hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust
    • teenindustase, mida soovib enamus klientidest
    • teenindustase, mille puhul on kvaliteet maksimaalne, kulud aga minimaalsed

    7. Kas laotöötaja peab oskama suhelda klientidega ja esindada kohapeal ettevõtet, kus ta töötab?
    • ei pea, kuna ta ei puutu laos klientidega kokku ja ei saa esindada tööandjat
    • ei pea, kuna kliendid küll käivad laos kauba järgi, kuid nendega suhtlemine on müügipersonali töö
    • peab, kuna see on möödapääsmatu vaatamata sellele, et see pole tema töö ja ta ei esinda laos ettevõtet
    • peab, kuna laotöötajal on laos oma vastutusrikas roll klienditeenindajana ja ta peab samuti hoidma kliente rahulolevatena

    8. Kas laotöötaja peab omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest?
    • peab, kuna tema roll klienditeenindajana on suurem kui müügijuhil või müügisekretäril
    • peab, kuna tema roll laos klienditeenindajana on samaväärne müügipersonali rolliga klientide teenindamisel
    • peab, kuna klienditeenindusprotsess lõpeb sageli laos ja tihti on vaja suhelda klientide ning nende esindajatega
    • ei pea omama teadmisi klienditeenindusest, kuna tal pole vajadust ega võimalust neid teadmisi rakendada

    9. Kas jaotusvedusid teostav autojuht on ettevõtte oluline esindja klientide juures?
    • ei ole, kuna ettevõtte esindamine pole autojuhi asi
    • ei ole, kuna ta ei puutu oma töös kokku klientide ja nende esindajatega
    • autojuhil on oma tagasihoidlik roll, kuna ta puutub küll klientidega pidevalt kokku, kuid temast ei sõltu seejuures peaaegu mitte midagi
    • autojuht on läbi klienditeeninduse igapäevaselt oluline ettevõtte maine kujundaja, kuna ta suhtleb kauba üleandmisel pidevalt klientide esindajatega

    10. Kas jaotusvedudega tegelev autojuht kujundab oma töö, suhtlemise, riietuse, auto väljanägemise ja puhtuse ning muu sarnasega oma või klientettevõtte mainet?
    • ei kujunda, kuna järeldusi ei tehta ja hoiakud ei teki autojuhi ning auto põhjal
    • ei kujunda, kuna kliendid ei pea seda oluliseks
    • kujundab, kuna selle põhjal tehakse järeldusi kogu ettevõtte kohta
    • kujundab ainult osaliselt, oluline on korralik tööriietus ja korras ning puhas auto

    11. Kuidas mõõdetakse tarnevõimet laost tarnimisel?
    • kliendi poolt tellitud ja ettevõtte poolt tarnitud artikliridade arvu suhtega x 100%
    • ettevõtte poolt tarnitud ja kliendi poolt tellitud artikliridade arvu suhtega x 100%
    • tarnitud ja tellitud saadetiste arvu suhtega
    • tellitud ja tarnitud saadetiste arvu suhtega

    12. Kas laoteenuse pakkuja saab mõjutada kliendi tarnevõimet?
    • ei ole võimalik mõjutada
    • saab mõjutada, kuna ta haldab tavaliselt ka ostuprotsesse
    • saab vähendada tarnevõimet, kui komplekteerimisel tehakse viga (vale toode või väiksem kogus)
    • saab vähendada tarnevõimet komplekteerimisvigadega (vale toode või väiksem kogus) ja seda suurendada tasemel ostutööga (juhul kui seda tehakse)

    13. Ettevõtte tarnevõime
    • tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt kõrgem kui tarnija poolt mõõdetud tarnevõime
    • tundub kliendi poolt vaadatuna tavaliselt madalam kui tarnija poolt mõõdetud
    • tarnevõime
    • on nii kliendi kui ka tarnija poolt vaadatuna enamasti ühesugune
    • on kliendi ja tarnija poolt vaadatuna alati ühesugune, kuna tegemist on objektiivse suurusega

    14. Tarne täpsus on
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg muutub
    • kuupäev (kellaeg), millal on saadetis lubatud toimetada kliendile
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud veoaeg ei muutu
    • tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg ei muutu (kokkulepitud tarnehetke usaldusväärsus)

    15. Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et
    • kliendi tellimus täidetakse õigeaegselt
    • klient saab õige koguse tooteid õigel ajal kokkulepitud kohas
    • klient saab õige koguse õiget toodet õigel ajal laitmatus seisukorras
    • tarne toimub õigel ajal ja kaup antakse üle vigastamata

    16. Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?
    • võimaluste leidmine tulla vastu kõigile kliendi soovidele, mis puudutavad konkreetset tarnet
    • vastutulek kliendi soovile muuta tarnitavaid koguseid
    • vastutulek kliendi soovidele muuta tarneaega varasemaks või hilisemaks
    • vastutulek kliendi soovidele muuta tarnitavaid koguseid ja/või tarne koosseisu ja/või tarneaegu

    17. Kes on ettevõttes „sisemised kliendid”?
    • kontserni tütarettevõtted, kes tarnivad tooteid / teenuseid
    • ettevõtte allüksused ja töötajad, kes suhtlevad väliste klientidega ja vahendavad selle tooteid ja/või teenuseid
    • oma ettevõtte töötajad, kes ostavad ettevõttest tooteid/teenuseid
    • ettevõtte kauaaegsed kliendid, kes on saanud justkui oma inimesteks

  • KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS


    1. Millistest teguritest sõltub kvaliteet logistikas? Milline vastus on täielik?
    • saadetiste kohaletoimetamine õigeaegselt ja vigastamata
    • kliendi vajaduste rahuldamine
    • kliendi vajaduste rahuldamine võimalikult efektiivselt
    • kliendi vajaduste rahuldamine tegutsedes seejuures efektiivselt ja võimaldades partneritel logistilises ahelas teostada oma toimingud õigeaegselt

    2. Kas kehtib ja kui, siis milline seos valitseb professionaalselt töötades enamasti
    osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
    • mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
    • seos puudub
    • valitseb alati võrdeline sõltuvus
    • mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet

    3. Kas kehtib ja kui, siis milline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
    • efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud
    • efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
    • efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
    • kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel

    4. Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?
    • tellimuste edastamine kiireneb , tellimustsükkel lüheneb ja vigade tekkimise tõenäosus väheneb
    • tellimuste edastamine kiireneb, kuid vigade tekkimise tõenäosus samas suureneb
    • tellimuste töötlemine muutub aeganõudvamaks ja kulukamaks
    • tellimuste edastamine kiireneb, kuid töötlemine samas aeglustub

    5. Mis on üldjuhul subjektiivsem, kas toodete või teenuste kvaliteedi määratlemine?
    • toodete kvaliteedi määratlemine
    • teenuste kvaliteedi määratlemine
    • toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemisel on subjektiivsuse teguri osatähtsus mõlemil juhul ühesugune
    • toodete ja teenuste kvaliteedi määratlemine toimuvad alati objektiivsetel alustel

    6. Kas ja miks on teenuste kvaliteedi määratlemine vähem objektiivsem võrreldes toodete kvaliteedi määratlemisega?
    • toodete ja teenuste kvaliteeti määratakse ühesugustel alustel
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on objektiivsem, kuna teenuste osutamine toimub teenuste ostja juuresolekul
    • teenuste omadusi pole võimalik mõõta, nende tehnilisi parameetreid määrata analoogiliselt toodete omadustega
    • teenuste kvaliteeti on võimatu täpselt kirjeldada, kuna teenuseid kirjeldatakse enamasti nn pehmete omadustega

    7. Mida tähendab kvaliteetne toode?
    • toode, mis on valmistatud erilise hoolega
    • toode, mille omadused on paremad kui enamusel analoogtoodetel
    • kvaliteedimärgiga toode
    • toode, mille omadused rahuldavad tarbimise käigus tarbijat

    8. Kvaliteetne tootmine või teenindamine tähendavad
    • nullvigadega tootmist või teenindamist
    • kliendi teadvustatud vajaduste rahuldamist
    • kliendi teadvustamata vajaduste rahuldamist
    • kliendi teadvustatud ja teadvustamata vajaduste ning ootuste rahuldamist

    9. Kas teenuste kvaliteeti on võimalik määratleda analoogiliselt toodete kvaliteedi määratlemisega?
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul lihtsam
    • teenuste kvaliteedi määratlemine on üldjuhul keerulisem
    • teenuste ja toodete kvaliteedi määratlemine toimuvad ühesugustel alustel
    • teenuste kvaliteeti pole võimalik üldjuhul määratleda, kuna puudub võimalus midagi mõõta või hinnata

    10. Kvaliteedijuhtimise kõige olulisemaks eesmärgiks ettevõttes on
    • sobivate meetodite otsimine ja leidmine toodete kvaliteedi ja teenindustaseme tõstmiseks
    • teha tööplaane, sooritada mõõtmisi, teostada teenindusprotsessi jälgimist
    • saada kvaliteedisertifikaadi omanikuks
    • klientide rahulolu pidev säilitamine

    11. Kes peaksid ettevõttes olema seotud kvaliteediküsimustega?
    • ettevõtte juhtkond
    • kõikidel tasemetel juhtivtöötajad
    • kvaliteediküsimused kuuluvad kvaliteedijuhi või kvalteedi juhtimise osakonna kompetentsi
    • kvaliteediküsimused läbivad ettevõtte kogu tegevust ja sellega on seotud kõik töötajad

    12. Üks põhjus, miks rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi, on:
    • soov parendada teostusvõimet, tootlikkust ja koordinatsiooni
    • soov suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
    • vajadus vähendada kulusid
    • ettevõtte käibes on märgata tagasiminekut

    13. Milline on ettevõtte, selle partnerite ja klientide ühine kvaliteedialane huvi?
    • ettevõte peaks suutma töötada nullvigadega
    • ettevõte peaks omama kvaliteedisertifikaati
    • rajatud kvaliteedijuhtimise süsteem peaks toimima
    • ettevõte peaks tagama toodete ja teenuste püsiva kvaliteeditaseme

    14. Milline seos valitseb üldjuhul osutatavate teenuste hulga ja nende kvaliteedi vahel?
    • mida rohkem osutatakse ajaühikus teenuseid, seda madalam on nende kvaliteet
    • mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on üldjuhul nende kvaliteet
    • valitseb alati võrdeline sõltuvus
    • seos puudub

    15. Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
    • viia õige kaup kohale õiges koguses, õigeaegselt ja vigastamata
    • klientide vajaduste rahuldamine ja toimingute teostamine kuluefektiivselt
    • võime näha ette klientide nõudmisi ja ootusi ning võime nende soove ja vajadusi täita
    • klientide vajaduste rahuldamine, toimingute teostamine kuluefektiivselt ja võimaldamine logistilise ahela ülejäänud lülidel toimida kvaliteetselt

    16. Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel?
    • efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet
    • efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel
    • kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel
    • efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud

    17. Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem?
    • juhuslike vigadega, kuna nende tekkimine on ettearvamatu ja juhitamatu
    • juhuslike vigadega, kuna neid esineb üldjuhul kõige rohkem
    • süsteemsete vigadega, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda
    • süsteemsete vigadega, kuna nende tekkimine on kutsutud esile valede/puudulike tööjuhistega

    18. Mis on vigade analüüsimisel kõige olulisem?
    • leida süüdlased, juhtida nende tähelepanu eksimustele
    • karistada süüdlasi vigade tekitamise eest
    • eristada süsteemsed vead juhuslikest
    • leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks

    19. Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat?
    • statistika pidamine on aega ja kulusid nõudev ning lõppkokuvõttes ei oma tähtsust
    • statistika pidamine on mõttetu, kuna uued vead on erinevad eelmistest ja võrdlemine ning järelduste tegemine on võimatu
    • statistika pidamine on oluline, kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele
    • statistika pidamine on oluline, kuid järelduste tegemine on keeruline ja sageli võimatu

    20. Mis on enamasti teenuse kvaliteedi hindamise aluseks kliendi poolt?
    • kliendi oskused ja teadmised teenuste valdkonnast
    • kliendi ootused ja kogemused
    • konkureerivate firmade poolt osutatavate teenuste tase
    • kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardid

  • LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED


    1. Mis on saadetiste konsolideerimine?
    • saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev lähetamine
    • saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev cross-docking
    • erinevate saadetiste ühendamine vedamiseks ühe veovahendiga
    • vastupidine toiming cross-dockingile

    2. Mis on lao väljastustellimuste konsolideerimine?
    • tellimuste sorteerimine ja üheaegset täitmist nõudvate tellimuste täitmine üheaegselt
    • erinevate tellimuste ühendamine arvutiprogrammis üheks tellimuseks kaotamata iga tellimuse andmeid eraldi lao-või veoprotsessi tarvis, nende komplekteerimine ja pakkimine üheskoos
    • pika tellimuse jaotamine lühemateks tellimusteks
    • päeva jooksul saabunud veotellimuste täitmine ühekorraga

    3. Mis on kliendi veotellimuste konsolideerimine?
    • ühele saajale määratud erinevate tellimuste kohaleviimine ühe veoga
    • erinevate veotellimuste sarnane käsitlemine konsolideerimistunnuse alusel
    • kahel eri päeval saabunud veotellimuse täitmine ühekorraga
    • kliendi erinevate veotellimuste täitmine ühe autojuhi poolt ühe tööpäeva jooksul

    4. Mis on cross-docking?
    • konteinerikraanade ja harktõstukite kombineeritud kasutamine sadamas
    konteinerlaevade lastimisel
    • eri saatjatelt saabunud saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev konsolideerimine
    saatmaks ühele saajale korraga erinevatelt saatjatelt tulnud saadetised
    • eri saadetiste ühendamine üheks saadetiseks
    • terminalitoiming, mille puhul teisaldatakse sorteerimisel saadetisi tööaladel
    ristisuunas
    5. Mis on distributsioon ?
    • vastand cross-dockingile
    • jaotustoiming
    • konsolideerimise sünonüüm
    • kaupade lähetamine välismaale kullerveoga

    6. Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine?
    • kauba toimetamine supermarketisse
    • kauba tagastamine kauplusest hulgimüügifirmasse
    • materjalide ja komponentide saatmine koostetehasele
    • materjalide töötlemine tootmises

    7. Millal võeti termin “logistika” äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele?
    • 19-nda sajandil
    • 20-nda sajandi algul
    • 20-nda sajandi keskel
    • 20-nda sajandi lõpuaastatel

    8. Milliste peamiste voogude haldamise ja juhtimisega tegeldakse logistikas? Vali õiged variandid.
    A materjalivoogudega
    B informatsioonivoogudega
    C rahavoogudega
    D kliendivoogudega
    • A, B
    • B, C
    • A, C, D
    • A, B, C

    9. Missugune nimetatud voogudest on logistikas peamiseks juhtimise ja optimeerimise
    objektiks?
    10. Mis on tavaliselt logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes?
    • suurendada ettevõtte rahalist käivet
    • suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust
    • tõsta toodete ja teenuste kvaliteeditaset
    • vähendada vigade arvu logistilisel teenindamisel

    11. Logistika juhtimisel tegeldakse....... Vali õiged variandid.
    A ettevõttesse saabuvate materjalivoogudega
    B ettevõtte siseste materjalivoogudega
    C ettevõttest väljuvate materjalivoogudega
    • A, B
    • B, C
    • A, C
    • A, B, C

    12. Kuidas toimub logistikas materjalivoogude haldamine? Vali õiged variandid.
    A infovoogude juhtimise kaudu
    B rahavoogude juhtimise kaudu
    C teenuste voogude juhtimise kaudu
    D kliendivoogude juhtimise kaudu
    • A, B
    • A, C
    • A, B, C
    • A, B, D

    13. Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas?
    • tuua maksimaalset kasu oma ettevõttele
    • tuua maksimaalset kasu oma ettevõtte kliendile
    • tuua kasu logistilise ahela kõigile osapooltele
    • tuua kasu tarbijale (lõppkliendile)

    14. Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel? Vali õiged variandid.
    A oma ettevõtte huvidega
    B tarnijate ja klientide huvidega
    C logistikapartnerite huvidega
    D tarbijate (lõppklientide) huvidega
    • A, B
    • B, C
    • A, B, D
    • A, B, C, D

    15. Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus?
    • 1920-ndatel aastatel
    • 1940-ndatel aastatel
    • 1960-ndatel aastatel
    • 1980-ndatel aastatel

    16. Materjalivood on liikumises olevad
    • toorained ja materjalid
    • pooltooted
    • valmistooted
    • toorained, materjalid, pool- ja valmistooted, millele rakendatakse logistilisi funktsioone

    17. Mis on pooltoodang ?
    • tarbijale mõeldud valmistooted, mille koostamine on lõpule viimata
    • tooted, mis on lõpetamata ja müüakse edasi teisele ettevõttele
    • pooleli olev toodang, mille lõplik valmimine toimub logistilise ahela viimases lülis
    • toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires

    18. Millist perioodi logistika arengus nimetetakse ” integraalsete kontseptsioonide arengu” perioodiks?
    • 1920 – 1950
    • 1950 – 1970
    • 1970 – 1980
    • 1980 – 1995

    19. Millist perioodi logistika arengus nimetatakse ”tekkimise ja kujunemise” perioodiks?
    • 1920 – 1950
    • 1950 – 1970
    • 1970 – 1980
    • 1980 – 1995

    20. Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
    • võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
    • võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude suurusest
    • optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
    • klientide poolt soovitud teenindustase minimaalsete kuludega

    21. Logistika
    • vaatleb ostmist, tootmist ja jaotamist kui eraldiseisvaid ja omavahel sidumata protsesse
    • ühendab ostmise, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks terviklikuks protsessiks
    • ühendab ostmise ja tootmise terviklikuks protsessiks
    • ühendab marketingi ja jaotuse terviklikuks protsessiks

    22. Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo?
    • kliendid on ülavoog ja tarnijad allvoog
    • tarnijad on ülavoog ja kliendid allvoog
    • logistikapartnerid on ülavoog ja kliendid allvoog
    • tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog

    23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse?
    • kahte
    • kolme
    • nelja
    • viit

    24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused

    25. Logistikakulude analüüs, läbimisaja lühendamine ja optimaalse ostukoguse arvutamine on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused

    26. Ostutellimuse tegemine ja transpordi tellimine on logistikas
    • operatiivse juhtimise tasandi tegevused
    • taktikalise juhtimise tasandi tegevused
    • strateegilise juhtimise tasandi tegevused
    • nii operatiivse kui ka taktikalise juhtimise tasandi tegevused

    27. Missuguses logistika juhtimise valdkonnas (valdkondades) tehtud otsuste mõju on kõige suurem logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele?
    • operatiivse
    • taktikalise
    • strateegilise
    • operatiivse ja taktilise

    28. Missugusel logistika juhtimise tasandil (tasanditel) võetakse igapäevaselt vastu kõige enam otsuseid?
    • operatiivsel
    • taktikalisel
    • strateegilisel
    • taktikalisel ja strateegilisel

    29. Kas ebakindlust logistikas on võimalik teatud abinõude rakendamisega vähendada?
    • ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud peamiselt välistest teguritest
    • ebakindlust pole võimalik vähendada, kuna see on põhjustatud enamasti inimteguri poolt
    • ebakindlust on võimalik üldse vähendada, jääb loota , et kõik laabub
    • ebakindlust pole vaja vähendada, kuna sellel pole vahetut mõju logistiliste tegevuste tulemuslikkusele

    30. Milliste meetoditega on võimalik logistikas ebakindlust vähendada? Vali õiged variandid.
    A tarnete arvu vähendamisega
    B tarnete arvu suurendamisega
    C võimalikult täpsete müügiprognoosidega
    D tarnete arvu suurendamisega ja usaldusväärsete tarnijate valikuga
    • A, C
    • B, C
    • C, D
    • D

    31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all?
    • võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel
    • võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini
    • võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks
    • võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele

    32. Mis on logistikas läbimisaeg ( lead time)?
    • alati seesama mis tarneaeg
    • toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik
    • ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela
    • ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud

    33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
    • väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas
    • väheneb ringlemissagedus laos, suureneb tarnekindlus
    • vähenevad kulud, lüheneb tarneaeg
    • suurenevad tarnevõime ja tarne täpsus

    34. Mida kujutab endast EAN koodisüsteem?
    • EL koodisüsteem toote päritolumaa identifitseerimiseks
    • saadetiste identifitseerimissüsteem veonduses ja laonduses
    • üksiku toote ja selle pakendi identifitseerimise koodisüsteem kaubanduse tarvis
    • kahemõõtmeline koodisüsteem nii toodete kui ka saadetiste identifitseerimiseks

    35. Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization) all logistikas?
    • toimimisviis tootmises, mille puhul valmistatakse ühest tootest palju erinevaid modifikatsioone
    • valmistatakse masstooteid või pakutakse massteenuseid kõigile
    • üldiste toimimismudelite kohandamine väikeste muudatustega erinevatele klientidele
    • kõigi klientide kõikide eripärade arvestamine ja oma tegevuste muutmine vastavalt sellele

    36. Mida tähendab “tellimuste poolt juhitav tootmine”? Vali õige variant.
    A tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult klientide poolt tehtud tellimuste põhjal
    B tootmist planeeritakse ja toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside alusel
    C tootmist planeeritakse ja toodetakse täpsustatud müügiprognooside põhjal
    • A
    • B
    • C
    • B, C

    37. Tellimuste poolt juhitavas tootmises kasutatakse logistika juhtimisel üldjuhul
    • Lean Production” mudelit
    • “Just In Time” mudelit
    • tõukemudelit
    • tõmbemudelit

    38. Mida tähendab “lao poolt juhitav tootmine”? Vali õige variant.
    A tootmist planeeritakse ja toodetakse klientide tellimuste põhjal
    B tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügiprognooside põhjal
    C tootmist planeeritakse ja toodetakse nii klientide tellimuste kui ka müügiprognooside põhjal
    • A
    • B
    • C
    • A,B

    39. Tarneaeg on
    • aeg, mis kulub tarne sooritamiseks
    • aeg, mis kulub tootmiseks ( ostmiseks ) ja tarne sooritamiseks
    • ajavahemik tellimuse esitamisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendi valdusesse
    • ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile

    40. ABC analüüs on meetod
    • kulude suunamiseks ja juhtimiseks
    • tooteartiklite klassifitseerimiseks ja müügiotsuste tegemiseks
    • mille puhul jaotatakse uuritav valdkond rühmadeks, rühmadele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid
    • mida kasutatakse klientide jaotamiseks gruppidesse ja edasiseks kliendisuhete juhtimiseks

    41. Siselogistika e intralogistika käsitleb logistiliste toimingute sooritamist ja juhtimist
    • kindla ettevõtte sees või kindlapiirilisel territooriumil
    • ettevõtte siseruumides
    • kontserni sees, selle erinevates ettevõtetes ja nende vahel
    • kaubamajade keti ja selle kesklao vahel

    42. Kes on tarneahela liider?
    • alati tarneahela viimane lüli, selle lõpus asuv ettevõte
    • kõige suurem ettevõte tarneahelas
    • alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab
    • ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest

    43. Logistilise süsteemi lülideks
    • on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled)
    • saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud
    • on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted
    • saavad olla tarneahelas ainult logistikateenuseid tarnivad ettevõtted

    44. Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada
    • võimalikult kõrge teenindustase madalate kuludega
    • võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast
    • optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega
    • klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega

    45. Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on vaja osta väljastpoolt teenuseid
    • peaks teenuste ostud sooritama ostja
    • peaks teenuste ostud sooritama logistik
    • oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll seejuures on ostjal
    • oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul
    46. Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis- ja remonditeenust, on tegemist
    • outsourcinguga
    • insourcinguga
    • diversifikatsiooniga
    • teenuste ostmisega

    47. Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist
    • outtaskingiga
    • insourcinguga
    • outsourcinguga
    • diversifikatsiooniga

    48. Mis kaasneb üldjuhul oma ettevõtte probleemsete tegevuste outsourcinguga?
    • ei kaasne midagi
    • teenuste tarnija lahendab üldjuhul outsourcitud probleemid
    • teenuste tarnija ei suuda üldjuhul lahendada probleeme ja need võimenduvad
    • koostöö katkeb alati probleemide outsourcimisel

    49. Kas outsourcinguga kaasneb paratamatult kontrolli kaotamine ettevõtte oluliste tegevuste üle?
    • ettevõte kaotab alati täielikult kontrolli, kuna toiminguid teostavad võõrad töötajad teises firmas ja olukorda pole võimalik juhtida
    • ettevõte kaotab alati suure osa kontrollist outsourcitud tegevuste üle
    • koostöös partneriga on võimalik üldjuhul kontrollida kõiki olulisi valdkondi
    • säilib täielik kontroll ja ei tunta mingit erinevust

    50. Ettevõtte valmidus teenuste ostmiseks mingis valdkonnas
    • on seda suurem, mida kaugemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnast
    • on seda suurem, mida lähemal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
    • ei sõltu sellest, kui lähedal on vastav valdkond põhitegevusvaldkonnale
    • sõltub eelkõige ettevõtte põhitegutsemisvaldkonna eripärast

    51. Kas „logistiline outsourcing” ja „ lepinguline logistika” on samatähenduslikud?
    • logistiline outsourcing tähendab sügavamat koostöövormi kui lepinguline logistika
    • lepinguline logistika tähendab enamat kui logistiline outsourcing
    • lepinguline logistika eeldab alati lepingute sõlmimist, outsourcing ei eelda
    • on samatähenduslikud

    52. Mis on „partnership” logistikas?
    • koostöövorm, mille puhul on mõlemal osapoolel võrdselt õigusi ja kohustusi
    • koostöövorm, mille peamiseks pürgimuseks on arendada üheskoos protsesse ja toiminguid
    • vabatahtlik, pikka aega kestev avatud ja vastastikust kasu taotlev koostöövorm
    • lepingulise logistika koostöövorm „avatud kuludega” teenusepakkuja poolt

    53. Riskianalüüs logistikas hõlmab
    A potentsiaalsete riskide väljaselgitamist
    B riskitasemete väljaselgitamist
    C riskitegurite väljaselgitamist
    • A
    • B
    • B, C
    • A, B, C

    54. Riskid logistikas jaotatakse üldjuhul
    A taktikalisteks ja strateegilisteks
    B taktikalisteks ja operatsiooniriskideks
    C õiguslikeks ja ärilisteks
    D tolliriskideks ja äririskideks
    • A
    • C, D
    • A, B
    • B, C

    55. Risk, mis on põhjustatud investeerimisotsuse tegemisest, on
    • operatsioonirisk
    • taktikaline risk
    • strateegiline risk
    • nii taktikaline kui ka operatsioonirisk

    56. Kaupade kadumise, hävimise ja vigastamisega seotud riskid logistikas on

    57. Milline põhimõte riskide jaotamisel logistilises ahelas on õigem?
    • üks osapool võtab enda kanda kõik ahelas eksisteerivad riskid
    • tarneahela liider võtab enda kanda põhiosa riskidest logistilises ahelas
    • riskid võtavad endale ahela alguses ja lõpus olevad lülid, kuna nii on riskide haldamine ja kahjujuhtumitega tegelemine kõige otstarbekam
    • riskid püütakse jaotada ahela kõigi osapoolte vahel proportsionaalselt nende osalemise määra ja õiguslikult reguleeritud vastutusega

    58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse
    • logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil
    • logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates
    • logistikapersonali ja –toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid
    • abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks

    59. Müügikate võrdub
    • müügi- ja ostuhinna vahe
    • ostu- ja müügihinna vahe
    • ostuhinna ja juurdehindluse korrutis
    • rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist

    60. Müügimarginal võrdub
    • (müügihind – ostuhind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / ostuhind

    61. Juurdehindlus võrdub
    • (ostuhind – müügihind) / müügihind
    • (ostuhind – müügihind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / ostuhind
    • (müügihind – ostuhind) / müügihind

    62. Kasumimarginal võrdub
    • ( kapital / kasum) x 100%
    • (kasum / kapital) x 100%
    • (müük / kasum) x 100%
    • (kasum / müük) x 100%

    63. Füüsiline jaotus
    • on peamiselt hulgimüüja vastutuses
    • on kasutusel ainult tootjate puhul
    • sisaldab toodete liikumist tootjalt tarbijale
    • tegeleb peamiselt tarneahela kiirusega
    64. Jaotuskanal on isikute ja ettevõtete hulk, kes
    • juhivad transpordi ja laonduse funktsioone
    • suunavad toodete liikumist tootjalt tarbijale
    • ostavad ja müüvad tooteid
    • seovad tootjaid teiste turundusettevõtetega

    65. Läbimisaja lühendamine logistikas
    • toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude suurenemise
    • toob üldjuhul endaga alati kaasa logistikakulude vähenemise
    • toob endaga kaasa kord kulude vähenemise, kord suurenemise
    • ei avalda üldjuhul mõju logistikakulude määrale

    66. Logistikas kehtib üldjuhul järgmine seos:
    • kiiremini tehes tehakse kehvema kvaliteediga ja kallimalt
    • kiiremini tehes tehakse parema kvaliteediga kuid kallimalt
    • kiiremini tehes tehakse odavamalt kuid viletsama kvaliteediga
    • kiiremini tehes tehakse kvaliteetsemalt ja odavamalt

  • TRANSPORT


    1. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod ?
    • vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul samas koormaruumis
    • ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul samas kormaruumis
    • veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
    • veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist

    2. Mille poolest erinevad Ro-Ro ja Lo-Lo?
    • Ro-Ro puhul liiguvad veosed iseseisvalt laeva, Lo-Lo puhul kasutatakse lükkamiseks terminalitraktoreid
    • Ro-Ro puhul viiakse veosed laeva veeredes, Lo-Lo puhul tõstetakse veosed üle laeva parda
    • Ro-Ro põhimõttel liiguvad laeva transpordivahendid, Lo-Lo põhimõttel aga konteinerid
    • Ro-Ro laevad on parvlaevad, Lo-Lo laevad aga ainult konteinerlaevad

    3. Miks on vaja raudteevedudel teostada alusvankrite (veeretelgede) vahetusi?
    • suurendamaks veeremi kandevõimet
    • EL määruste kohaselt on vaja ühenduse maades kasutada teistsuguse ehitusega, suurematel kiirustel liilumist võimaldavaid vagunite telgesid
    • võimaldamaks raudteeveeremi edasist liikumist rööpmelaiuse muutumisel
    • raudteepraamide kasutamisel, kuna praamidel kasutatav rööpmelaius ei ühti raudteel tavaliselt kasutatava rööpmelaiusega

    4. Mis on TEU?
    • twenty foot European Union container
    • twenty feet equivalent unit
    • konteinerite arv arvestatuna 40- jalastes konteinerites
    • Telematics Standards in EU

    5. Mida kujutab endast multimodaalne vedu?
    • veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise
    • veoprotsessis kasutatakse erinevaid veoviise, kaup asub kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus ja kogu veoprotsessi jooksul kasutatakse üht transpordisaatedokumenti
    • konteinerite vedu selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerite vedamise alustel
    • konteinerite kombineeritud vedu mere- ja maantetranspordiga

    6. Mis vedu on „huckepack” vedu?
    • poolhaagiste merevedu reisipraamidega
    • poolhaagiste ja täishaagiste merevedu raudteepraamidel
    • vedu, mille puhul toimetatakse raudteel sihtpunkti raudteeplatvormidele paigutatud tugevdatud konstruktsiooniga haagiseid
    • treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid

    7. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum?

    8. Mis on kombineeritud (ühendatud) veod?
    • vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis
    • ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas kormaruumis
    • veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi
    • veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist

    9. Kõige suuremate veomahtudega transpordiliik maailmas on

    10. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
    • kaaluühikutes
    • teepikkuse ühikutes
    • kaaluühik x teepikkuse ühik
    • vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes

    11. Millised eelised on meretranspordi kasutamisel võrreldes autotranspordiga?
    • odavam pikkadel vedudel
    • võimaldab suurt vedude paindlikkust
    • vähem tundlik ilmastikuoludele
    • võimaldab paremini kontrollida veoprotsessi

    12. Mis on lennutranspordi eeliseks võrreldes raudteetranspordiga?
    • kiirem pikkadel vahemaadel
    • võimaldab vedada väärtuslikku kaupa
    • võimaldab suurt vedude paindlikkust
    • odavam keskmistel vahemaadel

    13. Mida kujutab endast nn lennuauto (roadfeeder) kasutamine?
    • osa lennuveo teekonnast teostatakse autoga
    • osa teekonnast või kogu lennuvedu teostatakse autoga, vormistatakse aga lennuveona
    • kombineeritud vedu, kus kaup koos autoga laaditakse lennukile
    • kaup lähtelennujaamas toimetatakse lennuki juurde ja sihtlennujaamas ka lennuki juurest terminali autoga

    14. Missugust loetletud laadimisühikutest ei kasutata kombineeritud transpordil?

    15. Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust
    • veokulu
    • veoaeg
    • tarnekindlus
    • laadimistingimused

    16. Poolhaagist, mida katab sõrestikule pingutatud tugev vett mitteläbilaskev kate, nimetatakse
    • tenttreileriks
    • kapptreileriks
    • bokstreileriks
    • frigotreileriks

    17. Ustega jäika poolhaagist nimetatakse
    • majatreilereriks
    • kapptreileriks
    • jumbotreileriks
    • frigotreileriks

    18. Millist treilerit nimetatakse jumbotreileriks?
    • elevantide transportimiseks mõeldud poolhaagist
    • sõiduautode vedamise treilerit
    • astmelist, osaliselt kõrgendatud lastiruumiga poolhaagist
    • ülisuurt poolhaagist pikkusega 15,5 m ja koormaruumi kõrgusega 3,2 m

    19. Raudteevedude eeliseks loetletus on
    • väikesed investeeringud infrastruktuuri
    • lühikesed veoajad
    • väikesed väliskulud
    • lühikesed laadimisajad

    20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul
    • keskkonnavaenulikkus
    • organisatsioonide vähene paindlikkus
    • ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid
    • ei ole võimalik transportida raskeid kaupu

    21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist
    • mitme autoga
    • mitme laevaga
    • mitut veoviisi kasutades
    • vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on
    kogu veo kestel sama
    22. FEU tähendab
    • 20´ konteineriga ekvivalentne veoühik
    • 40´ konteineriga ekvivalentne veoühik
    • eurotreoleriga ekvivalentne veoühik
    • megatreileriga ekvivalentne veoühik

    23. Lähimerevedude all mõistetakse Eestis
    A merevedusid ühe riigi eri sadamate vahel
    B merevedusid naaberriikide sadamate vahel
    C merevedusid Läänemerel
    D laevaliiklust siseveekogudel
    • A
    • B
    • D
    • A, B, C

    24. Lennuvedudel
    • kehtestab iga lennukompanii omad reeglid
    • kehtestab iga riik omad reeglid
    • kehtivad sõltuvalt lennufirma päritolumaast selle maa reeglid
    • kehtivad ühtsed rahvusvahelised reeglid lennufirmast sõltumata

    25. Kombinatsiooni auto rongil nimetatakse
    • trucktrain
    • huckepack
    • hatchback
    • traincar

    26. Konventsionaalne (traditsiooniline) alus (laev) on mõeldud
    • erineva segakauba transportimiseks
    • konteinerite transportimiseks
    • elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks
    • ratastel veerevate veoühikute transportimiseks

    27. Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt
    • sadamakraanasid kasutades
    • konteinertõstukeid kasutades
    • ahtri- või vöörirampi kasutades
    • elevaatorit kasutades

    28. Mida tähendab väide, et neljanda põlvkonna konteinerlaev mahutab üle 4000 tk TEU- d?
    • võimaldab vedada 4 000 000 t vedelikke
    • võimaldab vedada puistekaupa 4000 m3
    • võimaldab vedada 4000 tk 40`konteinereid
    • võimaldab vedada 4000 tk 20`konteinereid

    29. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel?
    • metallist konteineri veol on kütusekulu liiga suur
    • konteiner on ohtlik maateetranspordis
    • konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa
    • tavaliselt puudub võimalus saada vedu tagasisuunas

    30. Konteinereid kasutatakse autovedudel peamiselt
    • lühikestel veomarsruutidel
    • mere või raudteetranspordi jätkuvedudena
    • linnasisestel vedudel
    • pikamaa vedudel

    31. Mida tähendab lühend LCL?
    • täis konteineri vedu
    • tühja konteineri vedu
    • konteinerisaadetis koostatakse erinevatest väiksematest kaubasaadetistest
    • elektroonikakaupade vedu konteinerites

    32. Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jaääb samaks?
    • kombineeritud vedu
    • konsolideeritud vedu
    • huckepack vedu
    • konteinervedu

    33. Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil”?

  • KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS


    1. Mis on „swap-body”?
    • autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi
    • jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda
    • tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner
    • veok , mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha

    2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid?
    • minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust
    • parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi
    • saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega
    • korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega

    3. Jaotusveod on:
    • suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse
    • väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas
    • ettevõtete vahelised veod
    • lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod

    4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise
    seisukohalt?
    • veomarsruut
    • koormaruumi täiteaste
    • veoaeg
    • veo ladus , seisakuteta planeerimine

    5. Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt?
    • veomarsruut ja selle läbimise järjestus
    • veoaeg
    • koormaruumi täiteaste
    • laadimistööde sooritamise kiirus

    6. Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama
    • suurte partiidena
    • öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal
    • puhkepäevadel
    • harvemini toimuvate vedudega

    7. Otsevedude all mõeldakse
    • vedusid kõige lühemat teed mööda
    • kauba vedu otse saatjalt saajale
    • kauba vedu terminalist saajale
    • kauba vedu saatjalt terminali

    8. Süsteemsete vedude eesmärgiks on
    • ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil
    • kaasata vedudele võimalikult palju vedajaid
    • kaasata vedudele võimalikult vähe vedajaid
    • luua ühtne veosüsteem, mida teenindaks põhiliselt üks suur veofirma

    9. Põhivedudel veetakse samas lastiruumis
    • ainult ühe kliendi saadetisi
    • äärmisel vajadusel kahe kliendi saadetisi
    • üldjuhul mitme kliendi saadetisi
    • mitme kliendi saadetisi ainult rahvusvahelistel vedudel

    10. Jaotusveod toimuvad
    • ainult siseriigis terminalidest või kesklaost klientidele
    • ainult rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
    • nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt terminalidest või kesklaost klientidele
    • tehasest klientidele

    11. Sügavjaotuse puhul
    • toimub kaubavedu geograafiliselt sügavatesse kohtadesse
    • veetakse kaubad otse nende tarbimiskohale vastavalt kokkuleppele kliendiga
    • toimub kauba üleandmine kliendile tema lao estakaadil
    • toimub kauba üleandmine kliendile auto lastiruumis

    12. Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
    • raskuskese võimalikult kõrgele
    • raskuskese võimalikult madalale
    • raskuskese võimalikult ette otsa
    • raskuskese võimlikult taha otsa

    13. Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?
    • odavamad kaubad alla ja kallimad peale
    • kergemad kaubad alla ja raskemad peale
    • raskemad kaubad alla ja kergemad peale
    • veose teravad otsad (kui need on olemas) ettepoole

    14. Mida tuleks teha, kui peale osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ja/või ühe telje koormus on liiga suur?
    • sõita aeglaselt ja ettevaatlikult
    • veos koormas ümber paigutada
    • vähendada rehvide rõhku
    • suurendada rehvide rõhku

    15. Kes vastutab valitsuse määruse kohaselt koorma laadimise ja kinnitamise eest?

    16. Mida peab tegema autojuht, kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega?
    • sõitma aeglaselt ja ettevaatlikult
    • valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale
    • sõitma sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata
    • nõudma kauba saatjalt veose kinnitamist

    17. Mida ei ole vaja arvestada kauba laadimisprotsessi ajal veoki lastiruumi?
    • veoki teljekoormust
    • veoki kandevõimet
    • lastiruumi mahutavust
    • kauba kindlustuse olemasolu

    18. Kes vastutab kauba õige (piisava) pakendi eest veoprotsessis?
    • vedaja
    • saatja
    • vastuvõtja
    • pakendi tootja

    19. Transpordipakendi ülesanne ei ole
    • kaitsta kaupu vigastuste eest
    • lihtsustada kaupade käsitlemist
    • kaitsta saadetisi varguste eest
    • edastada lõpptarbijale määratud informatsiooni

    20. Müügipakendi ülesanne on
    • kaitsta toodet transpordivigastuste eest
    • kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest
    • lihtsustada kaupade käsitlemist
    • kaitsta kaupa varguste eest

    21. Miks nõutakse kolmandatesse riikidesse importimisel, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?
    • töötlemata puit võib veoprotsessis mädaneda ning kaup võib vigastada saada
    • töötlemata puit võib kergesti süttida
    • töötlemata puiduga võivad liikuda mikroorganismid ja kahjurputukad
    • töötlemata puit loetakse tooraineks , millele rakenduvad tollimaksud

    22. Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?
    • saavutatakse parem lastiruumi täiteaste
    • tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli
    • kauba käsitlemise kiirendamine, lihtsustumine ja odavdamine
    • võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid

    23. Kauba liikumistee kujundamisel omab vähimat tähtsust
    • veo maksumus kliendile
    • veoaeg
    • transpordivahendi koormatus
    • kaupade käsitlemise kiirus logistikaahelas

    24. Pealelaadimise jaotusautole ja mahalaadimise jaotusautolt teostab üldjuhul
    • laotöötaja
    • jaotusauto juht
    • laotöötaja, kuna tema teab konkreetse kauba käsitsemise nõudeid
    • jaotusauto juht, kuna tema planeerib üldjuhul koorma ja laadimisjärjekorra

    25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on
    • süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega
    • ühistranspordiskeem
    • suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine
    • kaubaveo eripärad linnades

    26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa?
    • tarne
    • saadetis
    • pakend
    • pakkeüksus

    27. Ekspedeerimine ei hõlma
    • kauba tollivormistamise korraldamist
    • kauba ostu-müügi tehingu teostamist
    • kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist
    • kauba kindlustamise korraldamist
    28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
    • marsruutide optimeerimine
    • tühisõitude vähendamine
    • saadetiste konsolideerimine
    • laadimiste kiirendamine
    29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
    • kindlustus korvab veoprotsessis tekkinud igasuguse kahju täielikult
    • väike kilohind ei korva enamasti kallist kaubast koosnevate veosaadetiste kahjusid
    • katab alati täielikult võimalikud kahjud veoprotsessis, kui klient teeb lisaks veosekindlustuse
    • kahju korvamise määr sõltub veoviisist ja veokaugusest
    30. Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel?
    • sobiva veovahendi kasutamine
    • veovahendi ohutu liikumise tagamine
    • kaupade kindlustamine
    • veo- ja hoiurežiimist kinnipidamine

    31. Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka?
    • peab informeerima vedajat kauba iseloomust
    • peab pakendama kauba nii, et see ei kahjustuks veoprotsessis ja käsitlemisel
    • loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil
    • kontrollima veoki vastavust nõuetele

    32. Kodumaiste autovedude korral tuleb kauba vedajalt vastuvõtmisel nähtavate vigastuste korral esitada reklamatsioon
    • hiljemalt kolme päeva jooksul
    • hiljemalt seitsme päeva jooksul
    • kohe pärast kauba vastuvõtmist
    • vigastatud kauba vastuvõtmisest võib keelduda

    33. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?
    • marsruutide optimeerimine
    • tühisõitude vähendamine
    • saadetiste konsolideerimine
    • laadimiste kiirendamine

    34. Milline juriidiline tähendus on veokirja allkirjastamisel kauba vastuvõtja poolt?
    • kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged
    • ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada
    • kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, ei ole määratletud
    • kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele

    35. Millise seadme abil salvestatakse autojuhi töö-ja puhkeaega?

    36. Mida hõlmab AETR kokkulepe?
    • ohtlike ainete vedu
    • suuregabariidiliste veoste vedu
    • autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist
    • kiirestiriknevate toiduainete vedu

    37. Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?
    • liiklusõnnetuse korral
    • kauba puuduliku pakendi korral
    • pakend on veoprotsessis viga saanud
    • kauba varguse korral

    38. Mis on veos?
    • ostu- müügitehingu objektiks olev kaubapartii
    • komplekteeritud kaubad lao loovutusalal
    • kohale veetud kaup
    • kaubaruumi paigutud saadetis või saadetised

    39. Millist veost loetakse veolepingu raames eriveoseks?
    • veost, mida on lubatud vedada ainult spetsiaalsete transpordivahenditega
    • veost, mille gabariidid ületavad liikluseeskirjadega lubatud suurimad mõõdud
    • veost, mida ei tohi vedada koos muude saadetistega
    • veost, mis kardab külma

    40. Millist veost loetakse veolepingu raames tavaveoseks?
    • veost, mida veetakse koos muude saadetistega
    • veost, mida võib vedada tavapäraste veovahenditega
    • veost, mille käsitlemiseks on vaja tavapäraseid laadimisseadmeid
    • veost, mille kohaletoimetamine on määratletud ajalubadusega

    41. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos muude kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides?
    • grupikaup
    • masskaup
    • mahukaup
    • osakoorem

    42. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest?
    • osakoorem
    • grupikaup
    • pakisaadetis
    • masskaup
    43. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all?
    • ühendatud vedusid
    • saadetiste üheaegset terminalikäsitlust
    • erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks
    • erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks

    44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol?
    • lennuvedu
    • maanteevedu
    • raudteevedu
    • merevedu

    45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
    • mahukaupadeks
    • masskaupadeks
    • kaalukaupadeks
    • kergeteks kaupadeks

    46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel
    • mahukaupadeks
    • masskaupadeks
    • kaalukaupadeks
    • rasketeks kaupadeks

    47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?

    48. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on
    • 1m3 = 3 kg
    • 1m3 = 33 kg
    • 1m3 = 333 kg
    • 1m3 = 3330 kg

    49. Mahukaalu tingimus lennuvedudel on
    • 1m3 = 167 kg
    • 1m3 = 267 kg
    • 1m3 = 367 kg
    • 1m3 = 467kg

    50. Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses?
    • lastimeeter
    • laadimismeeter
    • arvestuslik meeter
    • automeeter

    51. Milliseid andmeid ei ole vaja kontrollida veokirjal kauba üleandmise - vastuvõtmise hetkel? Vali õiged variandid.
    A pakkeüksuste arv
    B pakendi seisukord
    C markeeringute olemasolu
    D pakkeüksuse sisu
    • A, B
    • A, C
    • A, B, C
    • A, B, C, D

    52. Süsteemsete vedude komponendiks ei loeta

    53. Kuidas nimetatakse suuremahulisi vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt jaotusladudesse?
    • põhivedudeks
    • jaotusvedudeks
    • korjevedudeks
    • kokkuvedudeks

    54. Terminal on koht kus toimub
    • kaupade pikaajaline ladustamine
    • kaupade hoiustamine kuni ühe aasta jooksul
    • kaupade ümbertöötlemine
    • kaupade ümberlaadimine veo- või tollitehnilistel põhjustel

    55. Vedude korraldamise ülesandeks ei ole
    • veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine
    • maksimaalse täiteaste saavutamine
    • võimalikult väike ööpäevane läbisõit
    • erinevate kaubavoogude ühendamise sünergia

    56. Mida ei ole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel?
    • teede seisukorda
    • liiklemistingimusi
    • laadimisjärjekorda
    • kaubakindlustuse olemasolu

    57. Kellel on lubatud osutada tasulisi veoteenuseid ?
    • kõigil veoki omanikel või valdajatel
    • veoki omanikel veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona
    autoregistrikeskuses
    • veoki omanikel, kellel on kaasas CMR veokiri
    • ettevõttel, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti

    58. Mis veod on ADR veod maanteetranspordis?
    • kiirestiriknevate kaupade veod
    • külmakartlike kaupade veod
    • elusloomade veod
    • ohtlike ainete veod

    59. Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel?

    60. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?
    • läbisõitu töövahetuses
    • ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus
    • koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus
    • seisuaegade osatähtsust päeva veotöös

    61. Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus?
    • veeremi keskmist kiirust kogu tööajal
    • veeremi maksimaalset võimalikku kiirust
    • veeremi keskmist kiirust sõiduajal
    • veeremi keskmist kiirust linnatööl

    62. Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ?
    • veeremi keskmist kiirust sõiduajal
    • veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul
    • veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal
    • veeremi tehniliselt maksimaalset võimalikku kiirust

    63. Kuidas nimetatakse suurust, mis iseloomustab veovahendi/veoühiku kaubaruumi kasutamist?
    • arvestuslik kaal
    • brutokaal
    • täiteaste
    • kandevõime

    64. Mida näitab tonnkilomeeter ?
    • kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe kilomeetri kaugusele
    • kui palju kulutatakse kütust ühe tonni kauba vedamiseks
    • mitu tonni kaupa on võimalik ühe liitri kütusega vedada ühe kilomeetri kaugusele
    • veoki tootlikkuse tingühik, mis näitab, mitu tonni kaupa on veok suuteline vedama
    töövahetuse jooksul ühe kilomeetri kaugusele
    65. Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?
    • kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa
    • kui palju saab laadida koormasse kaalukaupa
    • kui palju võetakse vedude planeerimisel arvesse veoki telgede kandevõimet
    • maksimaalne vedava telje kandevõime

    66. Mida näitab veeremi tootlikkus?
    • koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul
    • sooritatud veotööd ajaühikus
    • veoki töö-ja seisuaja suhet
    • läbitud teekonda tööaja jooksul

    67. Mida tähendab vedude tasakaal?
    • autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet
    • veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt
    • veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega
    • laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal

  • VARUDE JUHTIMINE


    1. Mis on „kauba laovaru”?
    • omakapitali piisavus investeerimiseelarve koostamisel
    • toote laovaru hetkesaldo, mis on küllaldane tarnevõime kindlustamiseks
    • 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
    • tootekohane reservlao määr

    2. Varude juhtimise valdkond käsitleb
    • valmistoodangu hoiustamist ja tarneotsuste tegemist
    • materjalide ja pooltoodete hoiustamist ning tarneotsuste tegemist
    • tooraine , materjalide ja valmistoodangu ladustamist ning tarneotsuste tegemist
    • tarbijaile mõeldud valmistoodete ladustamist ja tarneotsuste tegemist

    3. Varude juhtimisel on võtmevaldkonnaks
    A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel
    B optimaalsete tarnepartiide määratlemine
    C õigete tellimis - ja tarneaegade määratlemine
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    4. Mis kulud on puudumiskulud?
    A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu
    B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel
    C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    5. Mis on reservladude ülesanne?
    A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel
    B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme
    C katta puudulikke müügiprognoose
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C
    6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid.
    A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks
    B infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks
    C tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud
    • A, B
    • A, C
    • B, C
    • A, B, C

    7. Kui tellimuspartiid suurendada, siis
    A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu
    B tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb
    C tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb
    • A, B
    • A, C
    • A või C
    • A või B või C

    8. Tellimuspunkt on
    • arvutitöökoht, kus vormistatakse tellimus
    • töökoht ostuosakonnas, kus tellitakse ja jälgitakse tellimuste täitmist
    • toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus
    • tarneahela lüli, kus tehakse kõige enam tellimusi
    9. Mis on “tellimusvahe”?
    • olukord, mil järjekordne tellimus jäetakse tegemata, kuna laos on tooteid piisavalt
    • ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele
    • tarneaja antonüüm
    • ajavahemik, mil tellimust ei täideta tarnija poolt, kuna eelnevad arved on ületanud maksetähtaja ja tasumata

    10. Mis on “tellimustsükli meetod”?
    • laosaldosid täiendatakse muutuvate ajaliste tsüklitega
    • tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku
    • laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant
    • tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel

    11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?
    • laokulude säästu
    • veokulude säästu
    • tellimiskulude säästu
    • tellimis- ja veokulude säästu

    12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil?
    • ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust
    • ühe tellimuspartii tellimiskulusid
    • optimaalset transporditavat kaubakogust
    • optimaalset ladustatavat kaubakogust

    13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit?
    • valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus
    • valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus
    • valemi abil arvutatakse tooteartikli optimaalne ostukogus
    • valemit kasutades arvutatakse lihtsustatud kujul ekspedeerimiskulud

    14. Millistel põhjustel on Wilsoni valemi kasutamine raskendatud?
    • optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutatuna täisarv
    • tellimis- ja laokulude õige määra arvutamine on töömahukas ja/või komplitseeritud
    • ostuhind sõltub sageli tellitava partii suurusest
    • valemi rakendamine eeldab ühtlast nõudlust, tegelik nõudluse tase aga enamasti kõigub

    15. Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?
    • mida suuremad on hälbed nõudluses, seda väiksem võib olla reservladu
    • mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu
    • reservlao suurus ei sõltu nõudluse hälvetest
    • reservlao suurus on eksponentsiaalses sõltuvuses nõudluse hälvetest

  • KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS


    1. Mis on logistika juhtimise ja logistikakulude määra seisukohalt kohalt parem, kas muutuv või püsiv nõudluse tase?
    • muutuv, vahelduv nõudlus
    • püsiv, ühtlane nõudluse tase
    • vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega
    • vahelduv nõudlus hea prognoositavusega

    2. Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik
    • tõsta klienditeeninduse taset
    • lühendada läbimisaegu
    • suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit
    • vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel

    3. Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja
    • minimeerida kauba hoiustamise kulu
    • minimeerida kauba käsitsemise kulud
    • minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud
    • optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud

    4. Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui
    • kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
    • tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus
    • kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
    • toimingute tulemusena saadud tulu määra

    5. Mis on logistikas kogukulude kontseptsiooni puhul oluline?
    • oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe toimingu ulatuses
    • oluline on vaadelda ja arvutada logistika kogukulusid ühe protsessi ulatuses
    • otsustavaks on kõikide tegevuste poolt põhjustatud kulumäärade summaarne kulu
    • otsustavaiks on eri kululiikide kulumäärad eraldi võetuna

    6. Kas osaoptimeerimine mõjutab logistikatoimingute ja protsesside lõpptulemust?
    • enamasti ei mõjuta
    • mõjutab enamasti negatiivselt
    • mõjutab enamasti positiivselt
    • mõjutab vahel positiivselt, vahel negatiivselt

    7. Mida tähendab logistikas ”osaoptimeerimine”?
    • logistikajuht optimeerib ettevõtte logistikakulusid
    • logistik minimeerib veokulu, kuid vaatleb ühtlasi, kuidas muutub terviklik logistikakulu
    • ettevõte minimeerib või optimeerib omab kulud, arvestades seejuures ka partnerite kulusid
    • ettevõtte allüksus minimeerib või optimeerib logistikakulud lähtuvalt oma eesmärkidest allüksuse piires

    8. Mille suhtes avaldatakse üldjuhul logistikakulude määra ettevõttes?
    • käibemaksuta müügihinna suhtes
    • käibemaksuga müügihinna suhtes
    • tootmise omahinna suhtes
    • kasumimarginali suhtes

    9. Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse kogutoodang) suhte muutumise trend?
    • logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb
    • logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb
    • logistikakulude suhteline tase püsib paigal
    • logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest

    10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?
    • laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest
    • kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest , riknemisest ja hävimisest
    • kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest
    • kaubavarude omamisest

    11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient?
    • ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus
    • lao ülalpidamiskulu / aasta müük
    • aasta laokulu / aasta müük
    • aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus

    12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud?
    • kaupade hoiustamisest laos
    • kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
    • käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
    • kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest

    13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus?
    • 0,05 – 0,10
    • 0,10 – 0,15
    • 0,10 – 0,30
    • 0,20 – 0,50

    14. Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see sellest, et
    • laokulud on väga väikesed
    • laokulud on keskmised (tavapärased)
    • laokulud on ülemäära suured
    • laokulud on mõõdukad

    15. Laokulu 15% tähendab, et
    • kui 100 kr väärtusega toode seisab laos kuu, on sellega seotud laokulu kuus 15 kr
    • kui 100 kr väärtusega toode seisab laos aasta, on sellega seotud laokulu aastas 15 kr
    • toote väärtus väheneb aasta jooksul laos hoiustamisel 15%
    • toote hind pärast hoiustamist laos aasta jooksul suureneb 15%

    16. Milliste kulude arvutamine on logistikute jaoks kõige töömahukam ja komplitseeritum?
    • veokulude
    • laokulude
    • puudumiskulude
    • tellimiskulude

    17. Missugune osakulude sõltuvus logistikas peab paika ?
    • tootmiskulu vähendades väheneb üldjuhul jaotuskulu
    • osakulude vähenedes suureneb kogukulu
    • veokulu vähendades vähenevad üldjuhul ka laokulud
    • laokulu vähendades suurenevad üldjuhul veokulud

    18. Milliste kulude alla kuuluvad transpordis liiklusõnnetustest tekkivad kulud?
    • muutuvkulud
    • püsivkulud
    • poolpüsivkulud
    • väliskulud

    19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks?
    • saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus
    • toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu
    • minimeerida kulusid
    • minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus

    20. Materjalikulu on loomult tüüpiline
    • otsekulu / muutuvkulu
    • kaudne kulu / püsivkulu
    • püsivkulu / otsekulu
    • muutuvkulu / kaudne kulu

    21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja ?
    • veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu
    • tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel
    • laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos
    • kaubik , mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi

    22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui
    • liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot
    • tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam
    • tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest
    • tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr

    23. Kapitalikulu on
    • intressikulu
    • amortisatsioonikulu
    • amortisatsiooni- ja intressikulu summa
    • amortisatsiooni- ja intressikulu summa, juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut

    24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet?
    • logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne
    • uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
    • ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks
    • ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses

    25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud
    • välistest tootmisteguritest
    • mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest
    • müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest
    • mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest

    26. Kulude juhtimine on
    • kulude liigitamine , jaotamine ja suunamine kuluarvutustes
    • kuludega opereerimine, kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
    • erinevate ressursside juhtimine, kasutades kuluarvutustest saadud teadmisi
    • erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel

    27. Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust, võrreldakse logistikakulu määra
    • müügitulu suhtes
    • müügitulu ja/või kogukulu suhtes
    • kasumi suhtes
    • kogukulu suhtes

    28. Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti
    • ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed
    • ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem
    • ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem
    • selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane

  • VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR


    1. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks?

    2. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel muutuvkuluks?
    • ettevõtte halduskulu
    • kütusekulu
    • ettevõtte üldkulu
    • amortisatsioon

    3. Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada?
    • panna veokile tööle kaks juhti
    • suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul
    • vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul
    • vähendada töövahetuste arvu ööpäevas

    4. Veoauto muutuvkulud on
    • tööjõu- ja halduskulud
    • kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud
    • kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks
    • kapitali- ja liisingukulud

    5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol?
    • kaaluühikutes
    • teepikkuse ühikutes
    • kaaluühik x teepikkuse ühik
    • vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes

    6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem?
    • põhiveo puhul
    • jaotusveo puhul
    • kombineeritud veo puhul
    • süsteemse veo puhul

    7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki:
    • üldkulu
    • muutuvkulu
    • halduskulu
    • üld- ja halduskulu

    48
  • Vasakule Paremale
    Laondus ja veokorraldus #1 Laondus ja veokorraldus #2 Laondus ja veokorraldus #3 Laondus ja veokorraldus #4 Laondus ja veokorraldus #5 Laondus ja veokorraldus #6 Laondus ja veokorraldus #7 Laondus ja veokorraldus #8 Laondus ja veokorraldus #9 Laondus ja veokorraldus #10 Laondus ja veokorraldus #11 Laondus ja veokorraldus #12 Laondus ja veokorraldus #13 Laondus ja veokorraldus #14 Laondus ja veokorraldus #15 Laondus ja veokorraldus #16 Laondus ja veokorraldus #17 Laondus ja veokorraldus #18 Laondus ja veokorraldus #19 Laondus ja veokorraldus #20 Laondus ja veokorraldus #21 Laondus ja veokorraldus #22 Laondus ja veokorraldus #23 Laondus ja veokorraldus #24 Laondus ja veokorraldus #25 Laondus ja veokorraldus #26 Laondus ja veokorraldus #27 Laondus ja veokorraldus #28 Laondus ja veokorraldus #29 Laondus ja veokorraldus #30 Laondus ja veokorraldus #31 Laondus ja veokorraldus #32 Laondus ja veokorraldus #33 Laondus ja veokorraldus #34 Laondus ja veokorraldus #35 Laondus ja veokorraldus #36 Laondus ja veokorraldus #37 Laondus ja veokorraldus #38 Laondus ja veokorraldus #39 Laondus ja veokorraldus #40 Laondus ja veokorraldus #41 Laondus ja veokorraldus #42 Laondus ja veokorraldus #43 Laondus ja veokorraldus #44 Laondus ja veokorraldus #45 Laondus ja veokorraldus #46 Laondus ja veokorraldus #47 Laondus ja veokorraldus #48 Laondus ja veokorraldus #49
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 240 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura-Liis Piigert Õppematerjali autor
    Valikvastustega küsimused.
    Laomajanduse kohta erinevaid küsimusi.
    Riiulid, tüstukid jne.
    Väga hea materjal eksamiks kordamisel.
    Kokku üle 10-e testi.

    Sarnased õppematerjalid

    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

    Laomajandus
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

    Logistika alused
    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    52
    doc

    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

    Laomajandus
    LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused
    28
    docx

    LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused

    LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on   toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse  vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike  tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis­ ja  veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?  Mida suuremad on hälbed  nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet

    Logistika
    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega
    14
    doc

    Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

    f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja

    Laomajandus
    Kauba kaitlemine
    54
    pdf

    Kauba kaitlemine

    11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et

    Logistika
    Laomajandus
    18
    doc

    Laomajandus

    ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B keskmisi ja C aegl

    Laomajandus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun