· Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
· Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste kirjeldamisele. Eesti foneetika sisu ja probleemid tänapäeval · eesti keele foneetika uurimisel on suuremat tähelepanu pööratud prosoodiale kui segmentaalfoneetikale. · eesti keeles omapärane kvantiteedisüsteem, mis pakub üldkeeleteaduse seisukohalt laiemat huvi. · Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, saab eesti keeles leksikaalseid ja grammatilisi erinevusi väljendada ka ainuüksi kvantiteedi abil, muutmata sõna häälikulist koosseisu Välted · Paljusid eesti foneetikuid (nt Eek 1980, Krull 2001, Teras 2002) on huvitanud küsimus, kas I (lühikese) välte piir on oma loomult samasugune kui II (pika) ja III (ülipika) välte vaheline piir. · Praegu tundub, et see ei ole nii: kui esmavälteliste sõnade kontrastiivsus teise- ja kolmandavälteliste sõnadega tugineb akustiliselt vaid kestuserinevustele ning nende
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühis...
Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Veske Laulud" (1899) laulud ·
· Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada? · ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" + rahvuslikud
looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine). Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume, töötervishoiu ja -ohutuse tagamine). Eesti säästva arengu probleemid Eestit ohustab väike inimressurs(inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi) halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust, samuti madal iive, elanikkonna vananemine ja suremus. Tuleb hoida oma kultuuripärandit ja eesti keele erinevaid murdeid ning vanaaja tavasid ja kombeid. Säästva arengu probleemid maailmas Süvenev loodusvarade nappus, kasvav vaesus, riikide konkurentsivõime vähenemine, mille lahendamiseks peavad aktiivset koostööd tegema kõik maailma riigid.
materiaalsete võimalustega ning elatusvahendid kaotanud peredel. Ühiskond toetab ja teostab järeltulijate õpetamist ja kasvatamist. Selleks on ühiskonnas välja töötatud normid ja loodud asutused, kus see toimub. Õpe algab juba väikelapseeas ja kestab tööks vajalike teadmiste omandamise lõppemiseni. Praegu on haridusvaldkond muutumas, sest ühiskonna liikmed ootavad järjest suuremat riiklikku panust. Oodatakse kvaliteedi ning ka kvantiteedi suurenemist. Mul on tunne, et inimesed on siin järjest rohkem nõus ühiskonna osa kasvamisega. Uuuem suund on järest rohkema abi pakkumine probleemide olemasolul. Seda ei teosta enam keskvalitsust vaid põhiline toimub kohalikes omavalitsustes. Ülimalt hea ja vajalik on abistada perekondi nende erivajadustega liikmete (vanurid, puudega) elu korraldamisel. Kahjuks on meis veel arusaam, et erivajadus tähendab miinusmärgiga probleemi. Ettevõtlikus ja erilised võimed võiksid
Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline
Palatalisatsiooni teke (*saani > *saańi) 1300 osaline regressiivne (lähi)assimilatsioon Eesti keele häälikumuutused (2) 1300 • Lõpukadu (*metsästä > *metsäst) häälikukadu: apokoop • Sõna lõpul (*k >) > * > ךØ (*laula > ךlaula) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust • Sisekadu (*kastanut > *kastnut) häälikukadu: sünkoop • Järgsilpides *V > V (*viskan > viskan) kvantiteedi muutus, lühenemine 1500 Eesti keele häälikumuutused (3) 1500 • Laadivahelduse teke (*jalγan > *jalan) häälikukadu: konsonandi kadu sõna keskelt • Geminaadi nõrgenemine (*võttan > *võttan) kvantiteedi muutus: lühenemine • Vältevahelduse teke (*laulua > laúlu : *laulun > laulu) kvantiteedi muutus • Klusiilide ja s-i nõrgenemine (*sapa > saBa) (osaline progressiivne lähiassimilatsioon? 1600 spontaanne muutus?)
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909
2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus maksiimi alla kuulub info ja jutt, mis on parasjagu asjakohane ja relevantne. Arusaadavus maksiimi alla kuulub info, mis on arusaadavalt edastatud ja mõistetav.
4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise (loob konteksti) mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus
Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine
küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal
sündimuste määra nii, et see ületaks suremuse. Lisaks sellele on ka oluline rahvastiku kvaliteet- haridustase, tervis, head võimalused ja oskused. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline. Sündmus jääb alla suremusele. Samuti kuulume Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskonda. Lisaks sellele, lahkuvad noored Eestist (enamasti lähevad Soome tööle). Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias ,,Säästev Eesti 21" , et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi ja kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust. Eesti küll ei ole jätkusuutlik riik, kuid on siiski olemas eeldused, mis võimaldavad Eestist saada jätkusuutlik riik. Eesti on juba alustanud oma arengut pikema perioodi peale( see on üks tähtis punkt jätkusuutliku riigi jaoks). Eesti on võtnud vastu näiteks: lastekaitse strateegia 2015, narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012. Samuti
Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
See kõik on oluline, kuid sageli jäetakse tähele panemata, et tootlikkuse suurendamise võimalusi on ka tunduvalt madalamal, üksikute ettevõtete ja töötajate tasemel. Enim peetakse tootlikkuse puhul silmas tööjõu ja kapitali tootlikkust. Selleks et ettevõte suudaks püsida konkurentsis ja teenida kasumit, on vaja, et kulutused tööjõule oleksid vastavuses tööjõu tootlikkusega. Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi, mitte kvantiteedi arvelt. Kuna praeguses majandusolukorras on ettevõtetel keeruline ja kulukas häid töötajaid leida, siis peituvad suuremad võimalused olemasoleva tööjõu kvaliteedi tõstmises. Kuigi Eesti ettevõtted on viimasel ajal hakanud töötajaid rohkem koolitama kui varasematel aastatel, lähenetakse paljudes ettevõtetes siiani koolitusele liiga kitsalt. Eelkõige pakutakse koolitusi, mis on seotud konkreetsete erialaste oskuste arendamisega või ettevõtte poolt müüdava toodangu tutvustamisega
Tegemist on küllaltki tavalise mustvalge lahendusega mis on konkreetne, lihtne, ning kahtlemata ka pilkupüüdev. Simultaankontrast All olev Lacoste reklaamplakat hakkab silma eelkõige tänu enda dekoratiivsele värvivalikule. Kvantiteedi kontrast. 70% reklaamist hõlmab ära kirev punane Kitkati pakendiimitatsioon, mis elavdab ning toob muidu igava pargipingi kenasti välja. Kvaliteedikontrast Sisuga seotud värvivalik. Parfüümi sloganiks on Inspired by the nature(loodusest inspireeritud inglise k), mis õigustab reklaamplakatis kasutatud lilleõisi ning õrne toone. Heledad toonid viitavad parfüümi õrnusele Komplimentaarkontrast
. tööealisi maksumaksjaid on järjest vähem 15. Mis on hea valitsemine? Jätkusuutlik valitsemine - võim peab olema legitiimne e. õiguspärane(rahval ja võimustruktuuridel samad väärtused), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 16. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus - tunnused ja probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Seetõttu võtavad paljud riigid vastu võõrtööjõudu. Eestlastel on üldiselt vähe lapsi ja ka sisseränne on väike. Inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine paneb Eesti jätkusuutlikuse ohtu. 17. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Milliseid dokumente ja strateegiad on maailmas vastu võetud. · Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks
Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat)
võimendavad teineteist suurima kiirgusjõuni. Kindlas vahekorras kasutatuna loovad ülimalt staatilise mulje. Ühesuguse või väga lähedase heledusega puhaste komplementaarvärvide vastandamisel võib tulemus olla häiriv või lausa väljakannatamatu. Tuhmimaid värve võib aga selle vastandusega panna meeldivalt särama. Kulöörkontrast. Mitme erineva värvi kombineerimisel on vastastikust mõju juba raskem prognoosida, olulised on nii kvantiteedi suhted kui värvilisus. Pindade eraldamine üksteisest akromaatiliste värvidega vähendab soovimatut simultaanmõju. KOKKUVÕTE Koju värve valides, tuleb arvestada pereliikmete vanust, temperamenti, värvi taluvust ja värvieelistusi, sest muidu võib juhtuda, et kõik inimesed ei saaühes toas viibida, kuna võib juhtuda, et kedagi väga häirib mingi toon. Värve tuleb valida täpselt nii, et kõik oleks
küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme. Näiteks dialektiline loogika (Hegel, Marx jne), mis lähtub nähtuste muutumise (arengu) eeldusest. Samuti on eriti viimasel aastasajal konstrueeritud süsteeme, kus lausete võimalike tõeväärtuste hulka (dilemma: tõene, väär; tetralemma: tõene,
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus
Credit control krediidi jälgimine Creditors laenuandjad E Creditors payment or settlement period laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev kuluaruanne Equity lihtaktsia Current liabilities lühiajalised võlad Exceptional items erandlikud kaubakoodid Current ratio jooksev koefitsient Expense kulu, väljaminek Cutoff kärpima Exposure draft ekspositsiooni visand
Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA TASEME JÄRGMISTEL PÕHJUSTEL ... Märgatav areng nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme Kujunes välja sisukas ja ulatuslik lasteperioodika Lastekirjandus muutus arvestatavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse osaks Ajastu silmapaistvaim prosaist oli Jüri Parijõgi ja produktiivseim luuletaja J.Oro
• Väljundid peavad olema meie mõjuulatuses. Üldised eesmärgid seda alati ei ole. 7 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Tegevused • Projekti tegevused on toimingud, mille käigus projekti sisendid ehk inimressursid muutuvad väljunditeks ehk tulemusteks; • Tegevused sõltuvad olemasolevatest ressurssidest; • Tegevused peavad tagama väljundite saavutamise määratud kvantiteedi ja kvaliteediga. 8 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Väljund ja eesmärk VÄLJUND • 10 KOOLITATUD MEHAANIKUT TEGEVUSED • MÄÄRAKE KINDLAKS KOOLITUSVAJADUSED • KOOSTAGE PROGRAMM • VIIGE KURSUS LÄBI 9 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Sisendid • Sisendid on tegevuste sooritamiseks
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33.Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ja terminite mahud pole tühjad…? Võib olla ka osaline väide. 34.Ristuvad terminid on kindlasti… ? Ühendatud. 35.Üldeitav ja osaeitav erinevad alati teineteisest …? Kvantiteedi tõttu. 36.Disjunktsioon on väär siis ja ainult siis…? Kui kõik operandid on väärad. 37.Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist… ? Küllaldase aluse seadus. 38.Teadmatusele tigenvat demagoogilist võtet nim…? Ed arantum?aranteim? 39.Loogilises ruudus peab olemasolu impordi vea võimalusega arvestama siis, kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär?
kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10. 1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed
füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo! 5) metakeelne tekst on suunatud koodile, kirjeldab koodi, milles ta on loodud 6) poeetiline tekst on suunatud iseendale, eesmärk ongi tema ise; poee Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon. 10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte H.P. Grice'i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks. 1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp):
sündinud juba antiikajal ning kahetuhande aasta vältel põhiliselt muutumatuna püsinuna kujutab endast “lõpetatud ja täideviidud” teadust. See peaks andma usutavuse Kanti teesile, et formaalse loogika otsustuste tabel on täielik ja selle alusel võib loota ka sellele, et on võimalik avastada kategooriate täielik süsteem. Formaalse loogika otsustuste tabel, millele Kant siinkohal toetub, on järgmine: 1. Kvantiteedi järgi 2. Kvaliteedi järgi Üldised: kõik S on P Jaatavad: S on P Erilised: mõned S on P Eitavad: S ei ole P Üksikud: üks S on P Lõputud: S on mitte-P 3. Suhte järgi 4. Modaalsuse järgi
Säästlik areng on rahvusvaheline prioriteet ning sel alal teevad riigid üha rohkem koostööd. Eestiski on välja töötatud säästva arengu riiklik strateegia (kava) ,,Säästev Eesti 21". See on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 ning selle siht on ühendada ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti peamine probleem on inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine. Jätkusuutlikkus võib olla: · looduslik/keskkonnaalane (Maa, loodusressursside, elamiskõlbliku kliima säili(ta)mine, keskkonnatasakaal), · demograafiline (positiivne iive, kvaliteetne rahvastik: hea haridusega, terve, töövõimeline ja huviline, ühiskonda kaasatud), · sotsiaalne (inimsuhete väärtustamine, üksteise abistamine), · majanduslik (loodust ja inimressurssi säästev majandamine). Jätkusuutlik valitsemine:
ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine. Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine. Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus. Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud) Päikeseenergia (päikesekollektorid ja päikesepatareid) – Keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: elektrienergia muundamine on tehniliselt keeruline, ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetest, kuna selle saamiseks peab olema piisavalt päikesevalgust. Tuuleenergia- keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
3 Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Põhjavesi on üks peamisi joogiveeallikaid ning väga oluline on selle hoidmine puhtana. Põhjavee seisundi kontrolliks teostataksegi põhjavee seiret, mille abil saab teada näiteks põhjvee nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi kohta. Antud referaadi eesmärgiks ongi kirjeldada Eesti põhjavee seisundit, sellega seonduvaid probleeme ning põhjavee seiret. Kirjeldame ka seire üldiseid eesmärke, liike, tulemusi ning metoodikat. Referaadis on kirjas ka Eesti põhjaveekihid ning nendest tulenevad seirejaamad. 4 1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi.
ühiskonnagruppide vahel. Ressursikonflikt majanduse edendamine toimub enamasti loodusressursside arvelt, kuid neidsamu ressursse on vaja säilitada tulevaste põlvede jaoks. Aregukonflikti olemus seisneb küsimuses, kuidas suurendada sotsiaalset võrdsust ning kaitsta ja säilitada samaaegselt keskkonda, mis annab vahendeid sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks. 8.Mis ohustab Eesti majandusarengu jätkusuutlikkust? Suurimaks ohustajaks on inimkapitali defitsiit, seda nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Madal sündivus ja enneaegsete suremus. Õnnetused, kuritööd ja ebaterved eluviisid. Potentsiaali ei suudeta piisavalt hästi realiseerida. Vaesuses laste kõrge osakaal, väljalangevus koolist, haridussüsteemi ebaefektiivsus ning mittevastavus tööturu nõudmistele. Tööturult väljalangemine väljarände, ea, tervise, või heitumuse pärast. VI REGIONAALNE INTERGRATSIOON JA INTERGRATSOONIPROTSESSID MAAILMAS 1.Majanduslikud ja poliitilised põhjused integratsiooniks
järelduse kehtivust saab uurida ka siis, kui selle eeldused pole faktiliselt tõesed. Kui 9 eksisteerimise eeldus aga teha, siis tuleb see ka eraldi välja kirjutada. Nii võib aga juhtuda, et mõnel Aristotelese süllogismil on siiski mitte kaks, vaid kolm eeldust. Otsustusõpetus On olemas kolme liiki otsuseid ja nende abiga saab tervet maailma kirjeldada. 1.otsused kvantiteedi järgi 2.otsused kvaliteedi järgi 3.modaliteedi järgi tehtud otsused. Õpetus kategooriatest Maailmas olevat 10 põhilist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): 1. substans (nimisõna) 2. kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) 3. kvaliteet (asjade sisu-om.s) 4. relatsioon (võrdlus, küsimus missugune?) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?)
Vaatavad poes müüdavat kaupa ja arutavad, et nagunii kui ostaks midagi, siis tüdineks nagunii nii kiirest asjast , et paari kuu pärast läheks nagunii uut vaja. Samas kuna hetkel on tunne, et USAlik maailmavaade vallutab maailma, kus ostetaksegi riideid üheks kasutuskorraks, siis kahjuks arvan, et niipea sellisele käitumisele piire ette ei seata, sest majanduslikult on see kasulik ja SKP tõuseb kui rohkem tarbitakse. Samas loodan, et järgnevatel põlvkondadel tuleb aru pähe ja hakkavad kvantiteedi asemel kvaliteeti hindama ning seeläbi ka vähem ressursse kasutama. Erinevaid probleeme ja ebaefektiivset ressursside kasutust on liialt palju. Kõiki võimalikke viise jääbki loetlema ja nende üle arutlema pikalt, sest lahendusi võib välja mõelda erinevaid, mõni neist ei pruugi olla nii sobilik kui teine. Samas praegune ühiskond ongi üles ehitatud liigtarbimisele, mistõttu on raske hakata juurutama praeguseid käitumisharjumusi välja
Prosoodianähtus. Ülesanded: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga. 45. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid! 46. Milleks on vajalik lauserõhk? Olulise ja uue info rõhutamiseks, esiletõstmiseks, tunderõhk, moodustajastruktuur. 47. Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde)? Kvantiteet e pikkus. Kestus e füüsikaline kvantiteet, välde e lingvistiline kvantiteet. 48. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Hääliku enda laad, naaberhäälikute laad, naaberhäälikute kestused, kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, sõna pikkus, kõnetempo, hääliku asukoht sõnas. 49. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Kestus:
sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi? Igatahes on eesti keele vältesüsteemi aluseks olnud kõne rütmisüsteemi muutused. 2. Teise silbi vokaali pikenemine: majà, imè. Tekkinud tõenäol. koos vältevaheldusega seotud taktiisokroonia tekkega! 3
Magevee kasutamine Euroopa Liidus Referaat õppeaines loodusvarade kasutamine ja kaitse Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Suure tõenäolisusega saab ...
Need ained tungivad kesknärvisüsteemi teedesse ning mõjutavad organismi talitlust psüühikakeemiliste omaduste tõttu, tekitades ajutise halvatuse, nagu näiteks pimedus, kurtus, kabuhirmutunne, erinevate organite mõningane funktsioneerimispiirang. Eriliseks erinevuseks teistest ainetest on see, et kui tahetakse vastast tabada surmava doosiga on vaja tavalist kogust suurendada ligi 1000 korda. Neid aineid kasutakse koos teiste mürkidega vastase elavjõu nii kvantiteedi vähendamiseks kui ka tekitamaks hirmu. 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika Kaasajal kasutatakse ründemürkidena alljärgnevaid aineid: sariin; somaan; V- gaasid; ipriit; vesiniktsüaniidhape ehk sinihape; fosgeen ehk karbonüüldikloriid; LSD-happe dimetüülamiid; levisiit. 1.2.3.1 Sariin
Nende unenäod on seotud kuulmisega (1). 4 Unehäired Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1). Insomnia Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel (1). Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: 1) uinumisraskused; 2) katkendlik uni (une säilitamisraskused); 3) liigvarajane ärkamine hommikul. Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik: Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1).
kõnet liigendada, kõneüksusi tervikuks liita, uut infot eristada, sõnapiiri tähistada, sõnade tähendusi eristada. 42. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Näited. · Pearõhk: kõik eestikeelsed sõnad (v.a hüüd-, võõr- ja liitega sõnad) · Kaasrõhk (paaritu arv silpidel): ma-ga-ma(t)-ta · Rõhuta 43. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub; iseloomustab pearõhulist silpi. 45. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) hääliku laad: kõrged häälikud on kestuselt lühemad
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid,
klinetidele ka soodustus voucheri ettenäitamisel). Sama oluliseks peame teeninduse kiirust ja kvaliteeti ning kindlasti peab sellest tulenevalt olema tagatud ka hea hinna ja kvaliteedi suhe. See kõike tekitab aga kliendis rahulolu, mis ongi meie üks eesmärke ja vahendeid konkurentsitingimustes ellu jäämisel. Tähtis on jälgida kiiresti muutuvat majandust ja olla alati konkurentidest sammukese ees – nii tehnoloogiliste, kvaliteedi, kvantiteedi kui ka kompetentside osas. Ette peaks oskama ka näha turu trende ja kiiresti reageerima muutustele. Oleme planeerinud turul ja konkurentsis püsimiseks järgmised tegevused: Hinnaüllatused madalatel müügiperioodidel Suunatud reklaam potentsiaalsetele klientidele Pikaajaline koostöö teiste ettevõtetega Oma kodulehe avamine internetis Reklaam ajakirjanduses, raadios ja flaieritel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
