perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l. On kriitiline kuna varude seisu tuleb kogu aeg jälgida ja optemeerida. Liiga suured varud kurnavad ettevõtte ressursse aga liiga väikesed ressursid pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter · Eritingimustel säilitamise kulud · rendikulud ·
tegelikud vahemaad oleksid korralikult esitatud. Kuigi konteinerite arv mõjutab iga kuu veokulusid, ei ole vahemaa esmane kriteerium. Raskusastme meetod eeldab, et veokulud on kindlalt proportsionaalsed vahemaaga ja hulgaga. Ideaalne asukoht on selline, kus laohoone ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väikseim. 4) transpordikulu meetodit, mis seob materiaalsed kulud seadmete, tööjõu ja materjalide kasutamisega. Siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud maksud. 5. Laovarude juhtimine, mudelid ja arvutused Varude vajalikkus ja liigitus. Varude juhtimise mudel võimaldab analüüsida ja korrigeerida varude suurust, koostada aruandeid, saada soovitusi, plaanida tsükliliste inventuuride tegemist. Moodul võimaldab jaotada olemasolevaid varusid tellimustele, vähendades vaba varu suurust, jälgida nõudluse rahuldamiseks vajaliku reservvaru suurust. Iga toote kohta arvutatakse reserve- ja maksimaalvaru suurus,
Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane tootmine hooajaline tarbimine) toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist) konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse) distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt) kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad) 14) Laovarude tüübid Varude juhtimise eesmärk on varude optimaalne suurus ahela erinevate lülide jaoks. Riskivarud. Tsüklilised laovarud. Transpordivahendis olev laovaru. Tootmisprotsessis olev laovaru. Hooajalised laovarud. Puhverlaovarud. Spekulatiivsed laovarud. Surnud varud. 15) Nõudluse tüübid: pidev nõudlus (lihtsalt prognoositav) hooajaline nõudlus (lühiajaline nõudlus)
lao- või terminalikäsitsemise tsükkel. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise. Liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul. (Laovarude ringlussagedus = aastane käive/ keskmine laoväärtus). Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus
Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu- väheneb laude kasvuga *Kulu müügikaotusest- kelle Puudused: *kõrged terminalikulud *madal kättesaadavus/juurdepääs 58. Mis on jaotuskeskuse ülesanne? teenus aeglane kaotab läbimüügi mahtudes
kaubandustegevus. 2) Kli-dus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil (standardid e normid, mille täitmist mõõdetakse) 3) Kli-dus kui filosoofia (Kli-duse osatähtsus firmale tervikuna) 30. Klienditeeninduse (KT) elemendid (3). *Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea KT kliima (jaotamine, tagastuste ja täitmata tellimuste käitlemine) hea ostja-tarnija suhte kindlustamine. *Tegevusaegsed elemendid kindlustavad toote jaotuse kliendile (laovarude reguleerimine, transpordi valik, tellimusprotseduurid mõjutavad: jaotusaega, tellimuse täitmise täpsus) *Tegevusjärgsed elemendid esindavad toodet toetavate teenuste reastust: kliendi kaitsmist defektsete toodete eest (kaebuste ja tagastuste käsitlus pärast müüki) 31. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad. *Õigeaegselt täidetud tellimus *Terviklik, täpne tellimus *Vigadeta, kahjustamata tellimus 32. Klienditeenindustaseme näitajale ,,Toote kättesaadavus" on norm 90%
võimalikud strateegia kasutusnäidised. Teises peatükkis seletatakse kuidas toimub VMI strateegia protsess. Kolmas peatükkis avastatakse selle strateegia konkurentseelised tarnija kui ka edasimüüja jaoks. Infoallikaks on võetud põhiliselt ajaleht Äripäev, logistika õpik ja teised eesti veebileheküljed, kus on veel olemas mõni informatsioon selle teema kohta. 4 1. VMI MÕISTE Tarnija juhitud laovarude puhul on tarnijad vastutavad oma klientide laovarude eest: kontrollivad varude olemasolu, organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte, mis kindlustavad varude saadavuse vastavalt vajadusele. Selle süsteemi puhul klient ei esita tellimust tarnijale, vaid selle asemel jagab infot, mis on seotud tegeliku kasutuse või müügiga, laovarudega jne. See info on aluseks tarnijale kliendi laovarude täiendamiseks
Fikseeritud intervalliga tellimuse meetod- olemasolut laovaru võrreldakse prognoositud nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega. 4. Laovarude piisavus Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub. Laovarude piisavus=365/laovarude käibesagedus. Siit selgub, et kui käibesagedus on 12, jätkub varu kuuks ajaks. Käibesagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub ühe perioodi jooksul. Laovarude piisavust vaadataksegi tuleviku suunas. Laovarude piisavus: laovaru(tk, summa)/nõudluse prognoos 5. Logistika planeerimist mõjutavad tegurid
Kui suurendatakse ladude arvu, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Samas ei tohiks unustada, et ladude arvu suurendamine vähendab transpordikulusid laost kliendini, kuid suurendab transpordikulusid tarnijalt lattu. Kulude optimeerimine on raskendatud seetõttu, et ladude arvu kasvades suurenevad laovarude ja laotegevuse kulud, sest näiteks üks ladu pindalaga 200m2 ei ole võimeline tegutsema samal müügitasemel kui kaks 100m2 ladu. Suurema lao puhul on laos töötavaid inimesi vaja palju rohkem ning suuremad on ka lao juhtimiseks vajalikud IT-süsteemide ning lao kasutamise kulud. 3 Siinkohal on oluline optimeerida kogukulu. Ladude arvu kasvades kahaneb kogukulu teatud
.. · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. · Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad.
• Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. • Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates
........................................................................... 14 3. Töötajate seadistused ............................................................................................................. 16 4. Materjalide soetamine ................................................................................................................ 17 4.1. Laoseisu automaatse uuendamise tööleht – vajaduspõhine laovarude täiendamine 19 5. Müük ............................................................................................................................................. 22 5.1. Kliendid ................................................................................................................................. 22 6. Müügitellimusest sõltuv tootmisprotsess ................................................................................ 24
3. Kaupade arvestus Nimi: Kauba tellimine Osalejad: Klient Kirjeldus: Klient tellib läbi interneti endale kauba. Nimi: Tellimuse kinnitamine Osalejad: Administraator Kirjeldus: Administraator kinnitab tellimuse. Nimi: Kauba eest maksmine Osalejad: Klient Kirjeldus: Klient maksab tellitud kauba eest. 10 Nimi: Kauba kohalevedu Osalejad: Veofirma Kirjeldus: Veofirma toob administraatori koordineerimisel kauba kliendile. Nimi: Laovarude kontroll Osalejad: Klient, Administraator Kirjeldus: Klient või administraator kontrollib toodete laoseisu. Nimi: Arve koostamine Osalejad: Administraator Kirjeldus: Administraator koostab tellimuse põhjal kliendile arve. Nimi: Arve tasumise kontroll Osalejad: Administraator Kirjeldus: Administraator konotrollib, kas klient on arve tasunud. Nimi: Tootevaliku täpsustamine Osalejad: Klient Kirjeldus: Klient muudab oma tellimust, kas lihtsalt soovide muutumise või laovarude
valmistoote) ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta likvideerimiseks N:arvuti-, telefonitarvete tootjad. kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, 14. Millist kasulikkust luuakse: tootmise, turunduse ja realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. logistika abil? 7. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele **Tootmises olulised- *ressursid *tootmistsükli pikkus *laovarude arengule? hooajaline tunnustamine *kaitsev pakkimine *varustamine *Kõige olulisem tegur oli Infotehnoloogia areng- kui ei oleks ta advekaatsete tarnijatega **Turunduse puhul- *toode *hind *koht sellisel tasemel nagu praegu ei oleks ka logistika sellisel tasemel. *reklaam **Logistika- oluline mõju põhivarade ja investeeringute *Suur mõju on olnud infotöötlus- ja infosiirdamistehnoloogial. tulukusele.
planning, forecasting and replenishment) meetod on ärikontseptsioon, mis võimaldab tarneahela partneritel kasutada IT-lahendusi, et ühiselt prognoosida nõudlust ja planeerida laovaru täiendamist. 2. Milliseid kasusid lootsid Texan Foods ja Valley Bakers CPFR-st saada? Kas teie arvates on need ootused põhjendatud? Texan Foods ja Valley Bakers soovisid mõlemad CPFR meetodi abil saada premat varade kasutust ja täpsemat laovarude kontrolli. Texan soovis vähendada tellimusi ja laovarusid nind parandada laovarude täpsust, selleks, et vähendada kaubapuudust ja suurendada sellest tulenevalt läbimüüki, ning samas vähendada tegevuskulusid. Samas soovis Texan oma eesmärkide saavutamiseks jagada vaid piiratud müügiandmeid ja hinnainfot igapäevaselt läbi veebilingi. Texani meelest pidi pilootprojekti kestus oleema 6 kuud ja kui lepiti kokku
Kaitseks nõudluse kõikumise, tarnehäirete, ettenägematute tootmisprobleemide, varude prognoosimise vigade vastu. Reserv varu (turvavaru) määramise võimalusi •% nõudlusest •Kindel kogus •Varude piisavus päevades (keskmise müügi alusel) •Keskmine erinevus müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel •Normaaljaotuse standardhälvete statistilised mudelid Kirjeldada A-B-C analüüsi põhimõtteid kaubavarude juhtimisel. Laovarude A-B-C analüüs lähtub Pareto 20/80 printsiibist. •Asju, sündmusi või tegevusi klassifitseeritakse nende suhtelise tähtsuse järgi. eesmärgiks on tuvastada kitsaskohad või leida, kuidas saavutada võimalikult hea tulemus. •A-B-C-analüüs on meetod sortimendi klassifitseerimiseks ja seeläbi ka abivahend plaanimiseks ja kontrolliks. Nimelt on ettevõttel kogemuste kohaselt laos väga tähtsad (väärtuslikud), vähem tähtsad ja kõrvalise
klient ei osta mitte toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid. minimeerida kulud). ECR abil arendatakse tööstuse ja kaubanduse koostööd. JIT süsteem. Transpordiliigid: Maantee, raudtee, mere, sisevee, õhu ja toru. JIT kasutatakse tootmises , laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Selles süsteemis viiakse Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %. nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus Väärtusketikeskne keskkond nõuab lähenemist, mille puhul standardid peavad lähtuma iga juhul koguses ja ajal, mil läheb neid tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise lähtuma kliendist
tulemuste summerimisel.Kriteeriumite alusel koostatakse pingerida,kus suurima reitingu summa saanud tarniaga sõlmitakse koostööleping. 2.Millest sõltub ajalisruumiline kasulikkus? Kasulikkus sõltub sellest,kui tarbijale vajaminev kaup on toimetatud tarbimus või ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4.Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? Tellimuste poolt juhitavat tootmist planeeritakse ja toodetakse vaid kliendi poolt tehtud tellimuste põhjal. 5.Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad,suureneb tarne täpsus,väheneb tööjõukulu,saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga,ehk siis mõjub positiivselt firmale alates klienditeenindusest,seejärel vähendades ettevõtte
suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille
suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille
kaod; 2.Väheneb tootmispind; 3.Paraneb toodangu kvaliteet; 4.Lüheneb tootmistsükkel; 5.Rahuldatakse paindlikumalt tarbija vajadusi; /m2 6.Tootmisprotsess kulgeb sujuvamalt; 7.Tootmisvõimsusi kasutatakse efektiivsemalt; 8.Töölised võtavad osa tootmisega seotud probleemide lahendamisest; 9.Head suhted tarnijatega; 10.Väheneb abitööliste vajadus. KONTROLLTESTID Müüdud kaubad ostuhinnas (R) moodustavad140 000 EUR-i. Kalendripäevade arv Dk=360. Laovarude loomiseks on kaks varianti, mille puhul varude käibesagedused moodustavad vastavalt n1=20 ja n2=16. Leida kumbagi variandi käibevarude ehk varude hoidmise aeg päevades (T1 ja T2) ning laovarude soetamiseks vajalikud käibevahendid (Fk1 ja Fk2).
Paar alumiiniumtoorikud 20 EUR/uisupaari kohta Rataste komplekt koos kuullaagritega 20 EUR/kaks komplekti Saapad 15 EUR/paar Laokulud Laovarud (planeerimata või planeeritud) tekivad siis kui materjalide, ostutoodete või ka valmistoodangu kogused (laovarud) on suuremad kui antud perioodi jooksul õnnestub toota või maha müüa. Laovarude ladustamisega seotud kulud on 2% laovarude väärtusest perioodi lõpus. Valmistoodete puhul võetakse arvutuse aluseks tootmiskulud , materjalide ja ostutoodete puhul soetamisega seotud kulud. Näide: Kui laos on 20 000 paari alumiiniumtoorikuid (a’20 EUR) on ladustamisega seotud kulud 8 000 EUR. Tootmiskulud Tootmiskulude arvutamisel võetakse aluseks: Otsesed kulud: Toote tootmiseks vajalike materjalide kulu (Alumiinium toorikud, rullid, saapad) Kaudsed kulud:
erinevate lülide jaoks. Kauba maaletooja võib olla teatud tootest laovaru näiteks 1000 ühikut, ühel hulgimüüjal võib vastava toote varu suurus olla keskmiselt 100 ühikut, kaupluses aga 10 ühikut või vähem. Tähtis on, et üheski lülis ei ole varud liiga suured ega liiga väikesed. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise, liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul. Laovarude ringlusageduse saame, kui aastase käive jagame keskmise laoväärtusega. Laovaru piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub, selle saame juhul kui 365 jagame laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid
Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. Varude ringlemissagedus= aastane käive/ keskmine laoväärtus 41. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega 42. Mis on vahetuskere (swap body)? see on jalgadel seisev konteiner, mida on võimalik veoki raamile võtta ilma laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib seisuaja ja pikendab sõiduaega
Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40.Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. Varude ringlemissagedus= aastane käive/ keskmine laoväärtus 41.Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega 42. Mis on vahetuskere (swap body)? see on jalgadel seisev konteiner, mida on võimalik veoki raamile võtta ilma laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib seisuaja ja pikendab sõiduaega
võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet jaotussüsteemist
Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. __a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __i_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __g_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _d__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __h_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. __b_ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks.
Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. _A__ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __C_ 5. Investeering E. Suurtes tehastes saavutatud vähenenud tootmiskulu. __I_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __G_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _D__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __H_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. _B__ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks.
Müük on 16 milj. Ettevõte kaalub uue krediidipoliitika juurutamist järgmistel tingimustel: 4/20 kogu 50. Sellega suureneb müük 25% ja laekumata jääb 4% müügist. Ostjatest 70% võtavad diskonto, 15% maksavad 50. päeval ja 15% 60. päeval. Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mõttekas? 14 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Laovarude juhtimine Kaks põhiprobleemi: 1. Laovarude optimaalse tellimuse suuruse kindlaks määramine 2. Laovarude üldise vajaduse kindlaksmääramine Laovarudega seotud kulud: Säilituskulud Tellimuskulud säilituskulud = C * P * A Q A= 2 Q optimaalse tellimuse suurus C säilituskulud ühe ühiku kohta
Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
8) kaubagruppide liigitamine. Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine; 4) kaupade väljapanekute kujundamine. Kaupade käitlemine ja kaubatundmine : 1) võtab kaubad saatedokumentide alusel vastu koguseliselt ja kvaliteediliselt, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid (kvaliteet, märgistused, realiseerimisajad jm); 2) teavitab kohe vastutavat töötajat kaupade mittevastavusest; 3) grupeerib kaubad vastavalt sortimendile orienteerudes kaubagruppide liigitamise põhimõtetes;
IT süsteemi valikul kriteeriumite väljatöötamine ja sobiva tarnija leidmine; tehnoloogia valik efektiivsuse tõstmiseks; operatsioonide kaardistamine ja mittevajalike tegevuste leidmine ning elimineerimine; lao geograafilise asukoha valik lähtudes optimaalsetest transpordikuludest. 12 Varude juhtimine võimaldab vähendada seotud kapitali hulka (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: nõudluse prognoosimine; optimaalse laovaru määramine; optimaalse tellimuspunkti määramine; optimaalse tellimiskoguse määramine.
J 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. A 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. koguprodukt E. Keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise C 5. Investeering tagajärjel. I 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise G 7. Täppisajastus strateegia tootlikkuse parandamiseks. D 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk H 9. Tootlikkus sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. B 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele.
Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9. Mis muudab laotöö efektiivseks? V: Laotöö personal Kvaliteetne tehnika (arvutid, tõstukid jne) Laoruumide puhtus ja kord Laotööde juhtimine (juhataja) Korrapärane inventuur 10. Millised isikuomadused peavad olema laotöötajatel?
Määrata tarneketi struktuursed alternatiivid (keti struktuur mõjutab jaotuse kiirust ja stabiilsust) Valida sellise struktuuriga ahel, mis parimal viisil vastab firma eesmärkidele. Strateegiline logistiline plaan peaks sisaldama: Logistilise strateegia üldise kirjelduse Logistika eesmärkide püstitamise. Peab arvestama kulusid ja teenindustaset Logistilise strateegia eesmärke toetavad tegevuste nagu klienditeeninduse, laovarude juhtimise, laomajanduse, transpordi, tellimisprotsessi jne kirjeldust Logistilise finantsaruande, mis detailiseerib ekspluatatsioonikulud, kapitalivajaduse ja rahavood. LOGISTILISE STRATEEGIA KAVANDAMINE Tähtsad põhimõtted strateegilisel planeerimisel: Eesmärgiks tuleb seada klientide vajaduste rahuldamine ja logistiline kett tuleb organiseerida nii, et see teenindaks seda eesmärki.
Muudatuste juhtimine oma ettevõtte sees on teine probleemiallikas ning uue tarnijaga süsteemi juurutamise ala on ohuks kaotada palju olulisi kliente. Merida jalgrattatehases just-in-time süsteemi peamiseks eeliseks oleks kulude säästmine. Kuna jalgratta tehases on komponente väga palju ning enamasti tehakse suurtellimusi, siis kasutades just-in-time spsteemi suudetakse kokku hoida ladustamise ja varude hoidmise kulusid, mis moodustavad kogu tehase kuludest suure osa. Seega JIT kui laovarude juhtimise ja kontrolli süsteem vähendab laovarusid, kuna nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. Kokkuvõtteks vähendab dukas JIT kasutus vähendab mõlema osapoole laovarusid, kuid nõuab head sidet ja koostööd partnerite vahel. Teisest küljest on täppisajastusega tarnete süsteemi eeliseks jalgrattatehases
•Tootekujundus •Turu-uuring ja prognoos •Logistika planeerimine •Hindade määramine •Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust 3. •Toote arendamine •Klienditeenindus •Tootmismahu arendamine ja kasutamine •Müügikanalite laiendamine •Hinnapiiride määramine •Teenused tarnijatelt •Siht konkreetsetele konkurentidele •Panuse analüüs 4. •Toote variatsioonid •Kliendi segmentimine •Toote hinna alandamine •Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) •Paindlik hinnakujundus •Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine •Halduskulude vähendamine 5. •Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine •Müügiprognoos •All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll •Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 6, Tudengi tööstiil - Inimene teab, et tal on ajavaru ega hakka kohe tööle. •Parkinsoni seadus - “Iga töö kulutab sellele ette nähtud aja ja eelarve.” Kui projekte
Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11
tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis · Materjali käsitsemine: liigutamine ettevõtte sees laos ja tootmises, oluline on ülevaatlikkus, lühikesed distantsid, turvalisus, nii inimestele kui kaupadele, kasutusmugavus, õiged seadmed, pakendamine ja tähistamine. · Noppimine: (order picking) tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll,
Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone
Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h. logistikat hõlmavate infosüsteemide juurutamine. Eelkõige tugineb see personaalarvutite laialdasele kasutuselevõtule. Arvutivõrgud võimaldavad koordineerida kõiki ettevõtte tegevusega seotud funktsioone
( Ala suurus baseerub taktile). Flow: Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/pooltoodang), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile. Kiired üleminekuajad (SMED) Tsükliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. (KANBAN) Pull: (tõmba) Laovarude vähendamine läbi partiide suuruse vähendamie ja puhvrivaba tootmise. Tootmine toimub vastavalt ärakasutatud toodangule – tekitatakse nn. tõmme (pull) supermarketite vahendusel Määratletud varude tase, mis on oluline, et hoida ühtlane tootmisvoog. Miinimumtaseme kujutab endast minimaalset varude taset, mis tuleb eraldi määrata iga protsessi.(punane) Maksimaalne tase kujutab endast minimaalset varude tase + 1 tarne varuks
( Ala suurus baseerub taktile). FLOW ● · Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/pooltoodang), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile. ● · Kiired üleminekuajad (SMED) ● · Tsükliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. (KANBAN) PULL(TÕMBA) ● · Laovarude vähendamine läbi partiide suuruse vähendamie ja puhvrivaba tootmise. ● · Tootmine toimub vastavalt ärakasutatud toodangule – tekitatakse nn. tõmme (pull) supermarketite vahendusel ● · Määratletud varude tase, mis on oluline, et hoida ühtlane tootmisvoog. ● · Miinimumtaseme kujutab endast minimaalset varude taset, mis tuleb eraldi määrata iga protsessi.(punane)
Juba valitsusaja algjärgus pani alguse majanduskasvule. 1999. aasta viimased kuud tähendasid USA majanduse jaoks hiilgeaega. Tõusu taga oli usk uude tehnoloogiasse ja internetti. See peegeldus ka aktsiate hindades. Esimesed tõsisemad ilmingud majanduskasvu aeglustumisest avaldusid aga juba 2000. aasta I kvartalis. Aastal 2001 alanes majanduskasv kogu perioodi vältel ning SKP suurenes vaid 1,2% (2000. aastal 4,1%). Põhjuseks olid varasemate perioodide üleinvesteeringud ning kuhjunud laovarude realiseerimine. Bushi (2001-2008) valitsus rakendas olukorra elavdamiseks ekspansiivset raha- ja eelarvepoliitikat. Aastat 2002 iseloomustas helgete päevade ootamine, dollari kurss võttis pöörde langusele. 2003. aasta algust ilmestasid mitmesugused sokeerivad tõsiasjad. Teatati, et aasta tagasi maailma kümne suurema ettevõtte hulka kuulunud firmade seas oli toimunud suurpuhastus ning viis neist olid USA päritolu. 2008. aastal sai alguse järjekordne
lühiajalist ladustamist. Pakume ladustamisteenuseid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Vajadus ladustamise järgi võib tulla mõneks ajaks teise riiki kolimisest, ettevõtte inventari hoiustamisest või mõnest muust põhjusest. Lähtuvalt kliendi vajadustest pakume ladustamist kolitava kauba hoiustamisel (mööbel, tehnika, riided, raamatud), hooajakaupade (rehvid, sporditarbed, riided) või jaotuskauba ladustamisel. Laondust kasutatakse laovarude säilitamiseks logistikaprotsessi kõikidel etapidel. Laod on sageli ühed kulukamad tarneahela komponendi, seetõttu on laonduse korraldusel oluline tähtsus nii kulude kui klienditeeninduse seisukohalt. Ladustamise võimalsed Materjalide/toodete ladustamist vajaval ettevõttel on põhimõtteliselt valida kolme võimaluse vahel: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. Võimalused erinevad üksteisest kasutajapoolse kontrolli ulatumiselt
Kvaliteedijuhtimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, antud töös on välja toodud Pareto analüüsi 20/80 ja 80/20 printsiibid ning ABC analüüs. 8 VIIDATUD ALLIKAD 1) Eomois, E. 2001. Edukas müük eeldab oma klientide head tundmist. – Juhtimine (Äripäeva lisa), 28.05.2001, nr4, lk 3. [http://www.aripaev.ee/mod/static.pl? leht_id=1934&fname=eri/1934/new_eri_artiklid_193422.html ] 05.12.2015. 2) Ossipova, J. 2010. Laovarude juhtimine (ABC ja XYZ analüüsid). [http://eprints.tktk.ee/239/1/2_abc_anals.html] 04.12.2015 3) Perens, A. Kliendikeskus. [http://www.juhtimine.ee/static/files/15.Kliendikesksus.pdf] 05.12.2015 4) Teearu, K. 2015. Kuidas rakendada oma ettevõttes 80/20 reeglit?. [http://pilvebyroo.ee/kuidas-rakendada-oma-ettevottes-80-20-reeglit/] 04.12.2015. 5) Teder, J., Varendi, M. 2008. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine 2008
2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama N: kohaldatud portfoolio, prioriteedid paika 2.Kohalda logistikavõrgustik vastavalt teenuse nõudlusele ja turu segmentide tulususele kauba jaotusligistiline kohaldamine mõjutab e/v-t rohkem kui tooted, mis on sarnased N:3PL 3
tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport 10) Müügijärgne teenindus
com/english/151/abc-analysis-how-to-optimize- warehouses-and-inventory/] 17.10.2015. 3. Eomois, E. 2001. Edukas müük eeldab oma klientide head tundmist. – Juhtimine (Äripäeva lisa), 28.05.2001, nr4, lk 3. [http://www.aripaev.ee/mod/static.pl? leht_id=1934&fname=eri/1934/new_eri_artiklid_193422.html ] 17.10.2015. 4. Koch, R 2000. 80:20 printsiip. Kuidas saavutada vähemaga rohkem. Tallinn. Tea kirjastus 5. Ossipova, J. 2010. Laovarude juhtimine (ABC ja XYZ analüüsid). [http://eprints.tktk.ee/239/1/2_abc_anals.html] 07.10.2015. 6. Runyon, J. 2014. A Beginner’s Guide To The 80/20 Principle (joonis) [http://impossiblehq.com/8020-principle/] 17.10.2015. 7. Teder, J., Varendi, M. 2008. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine 2008. – õppematerjal. [http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus %C3%B5pe/Mis%20toimub%20ettev%C3%B5ttes_Ettev%C3%B5tte
sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne koostöö. Infotehnoloogia eesmärk on minimaalsete kulutustega tagada kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad 13. Varusid põhjustavad tegurid, laovarude tüübid Varude tüübid: Normaalsete ehk tavavarude - ülesanne on kindlustada igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine. Reservladu hoitakse lisaks tavalaole selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel. Reservlao ülesandeks on kaitsta ettevõtet ja selle kliente varude lõppemise ehk defitsiidi eest. Spekulatiivset varu võidakse hoida olukorras, kus toormaterjali hinnad on üliodavad
annaabi.ee 
