Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"arvutid" - 1031 õppematerjali

arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel.

Õppeained

Arvutid i -Tallinna Tehnikaülikool
Arvutid -Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
Arvutid ii -Tallinna Tehnikaülikool
arvutid

Kasutaja: arvutid

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Arvutid I

Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.

Informaatika → Arvutid i
154 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutid konspekt

Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem. Magnetväli ei mõjuta välkmälu. Soojust eraldub vähem. Väiksem kaal. Puudused: Kallim, gigabaidi hind on üle 10 korra suurem,. Maksimaalne mälumaht on väiksem, kantavates arvutites kuni 256GB aga kõvakettal kuni 1Tb. Käsustik:  Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Lisaks võib sisalduda info operandide leidmise ning tulemuse salvestamise kohta. Operandi ja tulemuse asukoha leidmiseks on rida eri meetodeid mida nimetatakse adresseerimisviisideks. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise effektiivsuse jaoks. 3 aadressiga arvuti – Käsu juurde kuulub 3 pikka aadressi. käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + tulemuse asokoha pikk aadress:

Informaatika → Arvuti
39 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutid labor1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 1 0 0 1 6 0 1 1 0 ...

Informaatika → Arvuti
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvutid meditsiinis

andmetöötlus, arvutiside. Infotehnoloogiavahendid meditsiinis Infotehnoloogia kasutamise võimalused tänapäeva Eesti meditsiinis on piiratud finantsprobleemide tõttu ja need sõltuvad kohalikke vajadusi arvestava tarkvaraga loodud andmebaaside väljatöötamise astmest. Seega võib infotehnoloogiavahendite kättesaadavus ja arendamine takerduda nii riist- kui tarkvaralistesse probleemidesse, aga ka koolitusse. Viimane laheneb alles siis, kui juba kõik keskharidusega inimesed oskavad arvutid kasutada. Infotehnoloogiavahendite kasutamise meditsiinis võib tinglikult jagada 4 suurde rühma. Kusjuures kõik rühmad on pidevas arengus ja side eri rühmade ja nende osade vahel on kahesuunaline st. võib "saata ja saada". [1] ARVUTIVÕRK MEDITSIINIS Ülemaailmse arvutivõrgu (eelkõige Interneti) võimalused meditsiinialase informatsiooni kättesaamisel ja edastamisel: · elektrooniliste raamatukogude meditsiiniväljaanded;

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
16 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...

Informaatika → Arvutid i
587 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Paralleelülekandega loendur mooduliga 14, 1

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 156 880 112 928 112 0 0.0 156 880 256 912 256 0 0.0 156 880 400 912 400 0 0.0 156 880 544 912 544 0 0.0 w 880 144 832 144 0 w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 ...

Informaatika → Arvutid
145 allalaadimist
thumbnail
8
docx

OLED kuvarid

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kii...

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Segmentindikaatori Segment : D Elementbaas : {NAND}

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 480 96 384 96 0 1 false 5 0 L 480 128 384 128 0 1 false 5 0 L 480 192 384 192 0 1 false 5 0 L 480 240 384 240 0 1 false 5 0 w 608 128 480 128 0 w 608 128 608 160 0 w 688 160 608 160 0 w 688 128 608 128 0 w 480 192 608 192 0 w 608 192 608 224 0 w 608 224 688 224 0 w 608 192 688 192 0 w 608 272 608 240 0 w 608 272 688 272 0 w 688 240 608 240 0 151 736 144 784 144 0 2 0 151 736 208 784 208 0 2 0 151 816 256 864 256 0 2 0 w 816 240 688 240 0 w 816 272 688 272 0 w 736 224 688 224 0 w 736 192 688 192 0 w 736 160 688 160 0 w 736 128 688 128 0 w 480 192 480 368 0 w 480 368 720 368 0 w 720 368 944 368 0 w 784 144 976 144 0 w 944 368 976 368 0 w 976 144 976 336 0 151 1008 352 1056 352 0 2 5 w 1008 336 976 336 0 w 1008 368 976 368 0 w 1056 352 1104 352 0 w 528 240 480 240 0 w 608 240 528 240 0 w 720 368 720 464 0 w 864 256 912 256 0 w 912 256 912 448 0 w 912 448 912 464 0 w 912 464 928 464 0 151 976 480 104...

Informaatika → Arvutid i
15 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Loendur, mooduliga 10, 1

$ 3 0.000005 10.200277308269971 50 5 50 193 392 80 424 80 1 0 193 392 160 424 160 1 5 193 392 240 416 240 1 0 193 392 320 400 320 1 0 150 216 304 216 264 1 2 0 150 216 192 216 168 1 2 0 150 216 104 216 80 1 2 0 150 280 240 312 240 1 2 0 152 296 72 328 72 1 2 0 I 136 168 136 216 0 0.5 150 576 168 616 168 1 3 0 w 216 264 216 248 0 w 216 248 280 248 0 w 136 216 136 232 0 w 136 232 280 232 0 w 312 240 392 240 0 w 216 248 216 216 0 w 216 216 208 216 0 w 208 208 208 192 0 w 224 192 224 208 0 w 208 208 208 216 0 w 224 208 448 208 0 w 448 208 448 240 0 w 448 240 440 240 0 w 216 168 216 160 0 w 216 160 392 160 0 w 440 160 448 160 0 w 448 160 448 136 0 w 448 136 232 136 0 w 232 136 224 136 0 w 224 136 224 104 0 w 216 160 216 120 0 w 216 120 208 120 0 w 208 120 208 104 0 w 216 80 296 80 0 w 296 64 136 64 0 w 136 64 136 168 0 w 136 64 136 40 0 w 136 40 616 40 0 w 616 40 616 168 0 w 440 320 440 304 0 w 440 304 224 304 0 w 208 304 208 320 0 w 208 320...

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
14 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid 1 kodutöö 2

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 192 56 192 0 0 false 5.0 0.0 L 144 240 56 240 0 1 false 5.0 0.0 L 160 288 56 288 0 1 false 5.0 0.0 L 144 336 56 336 0 1 false 5.0 0.0 L 128 528 40 528 0 1 false 5.0 0.0 L 136 464 56 464 0 1 false 5.0 0.0 L 128 496 56 496 0 1 false 5.0 0.0 L 128 568 40 568 0 0 false 5.0 0.0 x 0 201 17 205 0 15 A3 x 0 253 17 257 0 15 A2 x 0 299 17 303 0 15 A1 x 0 345 17 349 0 15 A0 x 0 469 18 473 0 15 B3 x 0 500 18 504 0 15 B2 x 0 538 18 542 0 15 B1 x 0 578 18 582 0 15 B0 154 288 72 320 72 1 2 5.0 154 336 104 360 104 1 2 5.0 150 288 144 304 144 1 2 0.0 150 288 176 304 176 1 2 0.0 150 288 208 304 208 1 2 0.0 152 360 176 392 176 1 3 0.0 w 144 112 144 192 0 w 144 112 144 64 0 w 168 464 136 464 0 w 168 464 168 88 0 w 168 88 208 88 0 w 208 88 208 80 0 w 208 80 288 80 0 w 320 72 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 360 104 416 104 0 w 144 64 224 64 0 w 224 64 224 136 0 w 224 136 288 136 0 w 224 64 288 64 0 w 224 136 224 168 ...

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
5
txt

Arvutid 1 paralleelülekandega mod 14,-1

$ 3 5.0E-6 19.056626845863 50 5.0 50 I 704 272 704 320 0 0.5 I 752 272 752 320 0 0.5 I 800 272 800 320 0 0.5 I 848 272 848 320 0 0.5 w 752 272 776 272 0 w 776 272 776 336 0 151 504 408 504 456 1 4 5.0 151 560 408 560 456 1 3 5.0 151 616 408 616 456 1 2 5.0 151 672 408 672 456 1 4 5.0 151 1032 408 1032 456 1 3 5.0 151 984 408 984 456 1 3 5.0 151 936 408 936 456 1 3 0.0 151 888 408 888 456 1 3 5.0 151 832 408 832 456 1 3 5.0 150 736 408 736 456 1 2 0.0 152 784 408 784 456 1 2 5.0 w 776 336 552 336 0 w 552 336 552 408 0 w 776 336 944 336 0 w 944 336 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 408 0 w 992 408 992 336 0 w 944 408 944 336 0 w 800 272 824 272 0 w 824 272 824 344 0 w 624 408 624 344 0 w 560 408 560 344 0 w 560 344 624 344 0 w 624 344 824 344 0 w 824 344 888 344 0 w 888 344 888 408 0 w 888 344 1032 344 0 w 1032 344 1032 408 0 w 848 272 872 272 0 w 872 272 872 352 0 w 872 352 984 352 0 w 984 352 984 408 0 w 872 352 840 352 0 w...

Informaatika → Arvutid i
102 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine

Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 2.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Protsessori juhtautomaadid ja nende realiseerimine. Protsessori juhtautomaadid on mitte ainult protsessorite juhtimise algoritm , vaid iga tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb:  Sisendite hulk Z(f)  Väljundite hulk W(y)  hulk siseolekuid a(e)  Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f))  Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = ...

Informaatika → Arvutid
9 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood).

Informaatika → Arvutid i
377 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

$ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5 M 1536 792 1584 792 0 2.5 w 1536 136 1568 136 0 w 1568 136 1568 632 0 w 1568 632 1520 632 0 w 1520 632 1520 696 0 w 1520 696 1536 696 0 w 1536 328 1536 600 0 w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664...

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Arvutid I Labor 1

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 256 128 192 128 0 1 false 5.0 0.0 L 256 224 192 224 0 1 false 5.0 0.0 L 256 304 192 304 0 1 false 5.0 0.0 L 256 384 192 384 0 1 false 5.0 0.0 150 576 224 672 224 0 2 5.0 150 576 304 672 304 0 2 0.0 150 576 400 672 400 0 2 0.0 150 576 144 672 144 0 2 5.0 w 576 128 256 128 0 w 256 128 256 208 0 w 256 208 576 208 0 w 576 160 544 160 0 w 544 160 544 224 0 w 544 224 256 224 0 w 576 240 544 240 0 w 544 240 544 304 0 w 544 304 256 304 0 w 256 224 256 288 0 w 256 288 304 288 0 I 304 288 352 288 0 0.5 w 352 288 576 288 0 w 304 384 256 384 0 I 304 384 336 384 0 0.5 w 336 384 544 384 0 w 544 384 544 320 0 w 544 320 576 320 0 w 544 384 576 384 0 w 256 304 256 416 0 w 256 416 576 416 0 152 816 256 896 256 0 4 5.0 w 672 144 816 144 0 w 816 144 816 224 0 w 672 224 800 224 0 w 800 224 800 240 0 w 672 304 800 304 0 w 800 304 800 272 0 w 800 272 816 272 0 w 672 400 816 400 0 w 816 400 816 288 0 w 896 256...

Informaatika → Arvutid i
67 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutid I - Konspekt

/ |____________| `' ___________ `|' _________________ |Käsu täitmine| | |PC modifitseerimine | |___________| | |_________________| `' | / ________|________'/' | Kk. Desifreerimine| |________________ | 12. ÜHE, KAHE, KOLME JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID. · ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist,

Informaatika → Arvutid i
429 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Arvutid ja arvutivõrgud

docstxt/125959878381039.txt

Informaatika → Informaatika
82 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Arvutid ja Internet

elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural1. Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

Arvutid ja Tervis

docstxt/13663594652601.txt

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid labor 3

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 193 864 112 896 112 0 0 193 864 224 912 224 0 5 193 864 336 880 336 0 0 193 864 448 912 448 0 0 150 608 496 608 448 0 2 0 w 592 496 592 560 0 w 592 560 624 560 0 w 624 560 624 624 0 w 624 496 624 544 0 w 624 544 656 544 0 w 656 544 656 640 0 w 656 640 1152 640 0 150 1152 544 1152 608 0 4 0 w 1152 640 1152 608 0 w 768 480 768 656 0 w 768 656 576 656 0 R 576 656 544 656 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 864 144 848 144 0 w 848 144 848 256 0 w 848 256 864 256 0 w 848 256 848 368 0 w 848 368 864 368 0 w 848 368 848 480 0 w 848 480 768 480 0 w 848 480 864 480 0 w 624 560 688 560 0 w 864 448 768 448 0 150 768 400 768 368 0 2 0 w 752 400 752 432 0 w 752 432 768 432 0 w 768 432 768 448 0 w 784 400 784 416 0 w 784 416 960 416 0 w 960 416 960 448 0 w 960 448 1120 448 0 w 1120 448 1120 544 0 w 960 400 1136 400 0 w 1136 400 1136 544 0 w 960 288 1168 288 0 w 1168 288 1168 544 0 w 1184 112 1184 544 0 w 864 336 816 336 0...

Informaatika → Informaatika
31 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid ­ 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Kahe aadressiga arvuti ­ käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I LAB2

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 216 120 128 120 0 0 false 5 0 L 216 136 128 136 0 0 false 5 0 L 216 184 128 184 0 0 false 5 0 L 216 200 128 200 0 0 false 5 0 L 216 248 128 248 0 0 false 5 0 L 216 264 128 264 0 0 false 5 0 L 216 312 128 312 0 0 false 5 0 L 216 328 128 328 0 0 false 5 0 w 216 312 240 312 0 w 240 312 408 312 0 w 216 328 256 328 0 w 256 328 408 328 0 w 216 264 288 264 0 w 216 248 272 248 0 w 288 264 408 264 0 w 272 248 408 248 0 w 216 184 312 184 0 w 216 200 336 200 0 w 336 200 408 200 0 w 312 184 408 184 0 w 216 120 360 120 0 w 216 136 376 136 0 w 376 136 408 136 0 w 360 120 408 120 0 154 408 128 488 128 1 2 0 5 154 408 192 488 192 1 2 0 5 154 408 256 488 256 1 2 0 5 154 408 320 488 320 1 2 0 5 I 488 128 560 128 0 0.5 5 I 488 192 560 192 0 0.5 5 I 488 256 560 256 0 0.5 5 I 488 320 560 320 0 0.5 5 150 720 216 808 216 1 4 5 5 w 560 320 712 320 0 w 712 320 720 320 0 w 720 320 720 232 0 w 560 256 608 256 0 w 608 256 7...

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

F0=A cmp B (vordlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=xor A, B (inverteerida sona A B-nda biti vaartus) F3=A nand B $ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 L 160 48 128 48 0 0 false 5 0 L 160 72 128 72 0 0 false 5 0 L 160 96 128 96 0 0 false 5 0 L 160 120 128 120 0 0 false 5 0 L 160 168 128 168 0 0 false 5 0 L 160 192 128 192 0 0 false 5 0 L 160 216 128 216 0 0 false 5 0 L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 ...

Informaatika → Arvutid ii
23 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Selle tulemusena eraldub UV-valgus, mis ergastab kambrikestes oleva fosfori elektronid. Kui need elektronid lähevad oma normaalsele energia tasemele, eraldub nähtav valgus. Ekraanipunktide eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et naabrite vahel ei oleks üksteise mõjutamist. Kujundi kvaliteet on väga hea. Kujundi kuvamiseks kulub väga palju energiat. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1

Informaatika → Arvutid
31 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 8 32 8 8 0 0 false 5.0 0.0 L 24 32 24 8 0 0 false 5.0 0.0 L 40 32 40 8 0 0 false 5.0 0.0 L 56 32 56 8 0 0 false 5.0 0.0 L 80 32 80 8 0 0 false 5.0 0.0 L 96 32 96 8 0 0 false 5.0 0.0 L 112 32 112 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 ...

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0 w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520 ...

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...

Informaatika → Arvutid
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid I - Skannerid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 26. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käsukood ja aadresside arv käsus Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, midatuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat.Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. Null aadressiga arvuti Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga (poola pöördkuju). Aadresse ei ole käsu formaadis.

Informaatika → Arvutid i
134 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ilma ennusatavad arvutid

Töökoormus tasakaalustatakse sõlmede vahel, et suurendada läbilaske võimet, vähendada viiteaegu ja vältida ülekoormatust. Samas ühe sõlme riknemise korral on võimalik koormus teistele arvutitele üle kanda Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlemissuutlikuse, eriti arvutuskiiruse poolest. Superarvuteid kasutatakse väga palju arvutusi nõudvate ülesannete lahendamiseks. Need arvutid tarvitavad ja toodavad väga lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes andmeid. Tavaliselt on superarvutid spetsialiseeritud teatud tüüpi arvutustele, tavaliselt numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul. Superarvutite mälu on väga hoolikalt disainitud, et tagada, et protsessor saaks pidevalt infot ja juhendeid. Superarvuteid ei kasutata ainult ilmaennustamises, vaid ka kvantfüüsikas, kliimauuringutes,

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Varundamine ja Taastamine

Varundamine ja Taastamine Lauri xxxx Kool: xxx 2012 Kuidas Ubuntuga andmeid varundada? Tuleb sbackup ubuntuga installida Terminali peab kirjutama : "sudo apt-get install sbackup" Andmete varundamine sbackupiga System--->Administration--->Simple Backup Config sbackup on väga hea! Saab valida mis kauste/faile varustada On ka võimalike varundada ssh või ftp-le Saab valida automaatset varustamist Sbackupiga failide taastamine kokkuvõte · Sbackupiga on lihtne varustada ja taastada. · Saab teha päevaseid koopiaid failidest · Saab varunada ftp-le ja SSH-le · Lihtne kasutada · Lihtne taastada Allikad · sbackup ja linux pildid 04.06.2012 - http://www.debianadmin.com/backup-and- restore-your-ubuntu-system-using- sbackup.html · www.google.com Tänan Kuulamast

Infoteadus → Allika?petus
1 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I: 4-bitine Loendur 15 1

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 36...

Informaatika → Programmeerimine - python
36 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Bürootehnika alane esitlus sülearvutid

Bürootehnika alane esitlus sülearvutid  Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti?  Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi.  Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga.  Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et...

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I Labor I - segment G baas NOR

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 49 5.0 50 L 128 64 80 64 0 1 false 5.0 0.0 L 128 176 80 176 0 1 false 5.0 0.0 L 128 400 80 400 0 1 false 5.0 0.0 x 28 182 52 188 0 24 x2 x 23 73 47 79 0 24 x1 x 24 296 48 302 0 24 x3 x 27 412 51 418 0 24 x4 153 208 80 304 80 0 2 0.0 153 208 192 304 192 0 2 0.0 153 208 304 304 304 0 2 0.0 153 208 416 304 416 0 2 0.0 w 144 64 208 64 0 w 144 176 208 176 0 w 144 400 208 400 0 w 144 64 144 96 0 w 144 96 208 96 0 w 144 176 144 208 0 w 160 208 208 208 0 w 160 208 144 208 0 w 144 288 144 320 0 w 144 320 208 320 0 w 144 400 144 432 0 w 144 432 208 432 0 153 432 112 544 112 0 3 0.0 153 432 240 544 240 0 4 0.0 153 432 384 544 384 0 4 0.0 w 128 64 144 64 0 w 128 64 128 32 0 w 128 32 352 32 0 w 432 32 432 96 0 w 128 176 144 176 0 w 128 176 128 144 0 w 128 144 320 144 0 w 320 144 320 112 0 w 320 112 432 112 0 L 128 288 80 288 0 1 false 5.0 0.0 w 128 288 144 288 0 w 160 288 208 288 0 w 160 288 144 288 0 w 128 288 128 256 0...

Informaatika → Arvutid i
119 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................

Informaatika → Arvutid i
476 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Arvutid I labor I

$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...

Informaatika → Arvutid i
169 allalaadimist
thumbnail
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

dekooder aktiveerib ühe teise astme dekooderi ning see alles omakorda ühe väljundi. 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] *Protsessorite käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: a).0-aadressiga arvuti: 0-aadressiga arvutis ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. 0-aadressiga arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul ­ näiteks käsk ADD " tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks nad kokku ning ,,lükkaks" tulemuse tagasi pinu otsa. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. b).1-aadressiga arvuti: 1-aadressiga arvuti täpsustab käsus vaid ühe operandi. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eradi ära näitama

Informaatika → Arvutid i
250 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

Arvutid I harjutus 2

Kahendfunktsioon Loogikaskeem x3 x3 1 1 x2 + x3 x2 y = x1 (x2 + x3) + x1 x2 x3 & x1(x2 + x3) 1 y x1 x1 1 x1x2x3 & x2 1 17.3.14 T. Evartson 1 Koostada loogikaskeem 17.3.14 T. Evartson 2 Koostada loogikaskeem x1 x3 & x4 1 & 1 1 y 1 & 1 & x2 1 1 ...

Informaatika → Arvutid i
121 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutid II teooria eksam

Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei või...

Informaatika → Arvutid ii
86 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arvutid I labor 2

Ülesande püstitus (üldosa): Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister Ülesande variandi info: Paralleelülekandega loendur mooduliga 13, -1 $ 1 5.0E-6 4.621633621589249 50 5.0 50 156 608 448 656 448 0 5.0 156 608 64 672 64 0 5.0 156 608 320 672 320 0 5.0 156 608 192 768 192 0 0.0 w 832 176 832 320 0 w 592 64 592 128 0 w 592 128 608 128 0 150 752 320 832 320 0 4 0.0 150 320 160 224 160 0 4 0.0 150 320 288 224 288 0 3 5.0 152 272 48 368 48 0 2 0.0 150 320 416 224 416 0 2 5.0 150 432 208 432 288 0 2 5.0 w 320 432 320 512 0 w 320 512 384 512 0 w 224 512 320 512 0 w 224 512 224 528 0 w 320 400 336 400 0 w 336 400 336 432 0 w 336 432 704 432 0 w 704 432 704 448 0 w 704 432 736 432 0 w 272 64 192 64 0 w 192 64 192 160 0 w 192 160 224 160 0 w 320 128 368 128 0 w 368 144 368 304 0 w 320 304 368 304 0 w 368 304 704 304 0 w 704 336 752 336 0 w 368 128 368 144 0 w 320 288 336 288 0 w 336 288 336 400 0 w 336 288 336 144 0 w 320 144 336 1...

Informaatika → Arvutid i
638 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Arvutid I esimene praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info:

Informaatika → Arvutid i
417 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Arvutid ja nägemine

SISUKORD 1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED..................................3 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE................................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................5 SISSEJUHATUS Tänapäeva elutempo juures on arvuti lahutamatu osa inimeste igapäevaelust. Tihtipeale räägitakse arvuti halvast mõjust inimese rühile ja silmadele. "Silmaarstid on seisukohal, et arvuti kuvar silma nägemisnärvi ei kahjusta, küll aga kahjustuvad silma lihased" (Vabamäe 2004). Arvutiga töötamisel on pilk väga suure osa tööajast suunatud ekraanile. Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat kirjeldab, millised on peamised silmavaevused, mida arvuti põjustab ning õpetab, kuidas neist hoiduda. ...

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Arvutid I Labor 2

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 144 144 80 144 0 1 false 5 0 L 144 112 80 112 0 1 false 5 0 L 144 176 80 176 0 0 false 5 0 L 144 208 80 208 0 1 false 5 0 L 144 240 80 240 0 0 false 5 0 L 144 272 80 272 0 0 false 5 0 L 144 304 80 304 0 0 false 5 0 L 144 336 80 336 0 0 false 5 0 x 47 111 59 114 0 10 a0 x 50 174 62 177 0 10 a1 x 51 143 63 146 0 10 b0 x 49 210 61 213 0 10 b1 x 51 242 63 245 0 10 a2 x 49 308 61 311 0 10 a3 x 48 276 60 279 0 10 b2 x 50 337 62 340 0 10 b3 154 432 416 480 416 0 2 0 154 432 496 480 496 0 2 5 154 432 576 480 576 0 2 0 154 432 656 480 656 0 2 0 w 432 400 384 400 0 w 192 112 192 400 0 w 192 400 384 400 0 w 192 112 144 112 0 w 192 112 416 112 0 w 432 432 224 432 0 w 224 144 224 432 0 w 224 144 416 144 0 w 224 144 144 144 0 I 480 416 528 416 0 0.5 I 480 496 528 496 0 0.5 I 480 576 528 576 0 0.5 I 480 656 528 656 0 0.5 150 624 736 672 736 0 5 0 150 624 848 672 848 0 4 0 150 432 784 480 784 0 3 5 150 432 896 4...

Informaatika → Arvutid i
48 allalaadimist
thumbnail
8
txt

ARVUTID I LABOR 2

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I Labor1 segmentindikaator

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 w 832 336 976 336 0 w 832 240 832 320 0 w 832 320 976 320 0 w 832 528 848 528 0 w 848 368 976 368 0 L 352 288 272 288 0 0 false 5.0 0.0 L 352 352 272 352 0 0 false 5.0 0.0 L 352 224 272 224 0 0 false 5.0 0.0 L 352 416 272 416 0 0 false 5.0 0.0 w 352 384 352 352 0 w 416 288 352 288 0 w 416 224 352 224 0 w 352 224 352 256 0 w 880 384 976 384 0 153 976 352 1152 352 0 4 5.0 w 832 432 832 368 0 w 832 368 848 368 0 w 848 528 848 384 0 w 848 384 880 384 0 w 352 416 352 448 0 153 704 240 832 240 0 3 0.0 153 704 336 832 336 0 3 0.0 153 704 432 832 432 0 3 0.0 153 704 528 832 528 0 4 0.0 w 352 352 416 352 0 w 352 416 416 416 0 w 464 256 464 224 0 w 464 320 480 320 0 w 480 320 480 240 0 w 480 240 704 240 0 w 416 416 496 416 0 w 496 256 704 256 0 w 464 384 464 336 0 w 496 352 704 352 0 w 512 224 512 416 0 w 512 416 704 416 0 w 528 336 528 432 0 w 528 432 704 432 0 w 544 320 544 512 0 w 544 512 704 51...

Informaatika → Arvutid i
58 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I labor 3

$ 1 5.0E-6 6.724437240923179 50 5.0 50 193 1083 137 1115 137 0 0.0 193 1083 265 1099 265 0 0.0 193 1083 409 1115 409 0 0.0 193 1083 553 1115 553 0 0.0 w 1083 169 1067 169 0 w 1067 169 1067 297 0 w 1067 297 1083 297 0 w 1067 297 1067 441 0 w 1067 441 1083 441 0 w 1067 441 1067 585 0 w 1067 585 1083 585 0 w 1067 585 1067 665 0 150 859 537 859 441 0 2 0.0 150 875 393 875 313 0 2 0.0 150 891 249 891 169 0 2 0.0 w 843 537 843 553 0 L 843 617 843 697 0 0 false 5.0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5 M 1179 265 1227 265 0 2.5 M 1179 409 1227 409 0 2.5 M 1179 553 1227 553 0 2.5 w 891 169 891 153 0 w 843 585 843 617 0 w 843 585 843 569 0 w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0 w 955 3...

Informaatika → Arvutid i
174 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

ARVUTID I (IAF 0041)

Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I - Labor 2

docstxt/14145960709103.txt

Informaatika → Arvutid i
272 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun