Küsimus 1 Küsimuse tekst Tootmispinna kuurent on Vali üks: a. esmaskulu ja inventeeritav kulu b. konverteerimiskulu ja inverteeritav kulu c. esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu d. konverteerimiskulu ja mittekapitaliseeritav kulu Küsimus 2 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. suureneb tegevusmahu vähenedes b. suureneb tegevusmahu suurenedes c. ei muutu tegevusmahu muutudes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst
Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul b. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures c. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena d. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks e. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b
mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks.KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon.KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: Matemaatiline meetod- Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu;Piirkasumist lähtuv KMK analüüs-Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele;Graafiline analüüs-Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. hea ülevaade kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures.Ettevõtlus on protsess, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku
Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne:
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse
jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale.
Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid.
Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a
Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. 630000 b. mingi eelnevatest erinev summa c. 621000 d. 612000 Küsimus 9 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud
TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist. Selliste lepingute järgi arvestust peetavate eraldatud olekute tõttu saab tavalisest rohkem
lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000 Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega, milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid jms). Soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub vastavalt põhivaraobjekti tegelikule kasutamisele. Põhivaraobjekti kasulik eluiga on määratletud tegevusmahuga. 35 Tegevusmahu meetod
9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub valmistatud tooteühikute arvust tükitasulise töölise töötasu. 10.Kulukandja on kulud, mis on seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema
KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Reageerimine tegevusmahule Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q
mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD
töödelda või uuesti kasutada. Loiri Pagar teeb vanadest kuklitest ja saiadest näiteks saiapuru, mida saab uuesti kasutada. Üha enam organisatsioone avavad ettevõtetes oma kööke, et pakkuda kliendile oma toodangut, mis Loiri Pagarile on ebasoosiv. 6 2.3 Ohud ja võimalused Võimalused: · Majanduskasv on aeglustunud 0% piirimaile, levinud on teated ettevõtete tegevusmahu vähendamisest, pankrottidest ning töötajate koondamisest. Konkurents turul väheneb, tänu millele on püsima jäänud ettevõtetel suuremad võimalused äritegevuseks. · Tänu hetke majandusolukorrale, kus on tööjõu küllus, mis võimaldab organisatsioonil palgata tööjõudu odavamalt, seega ka toote omahind on madalam. Lähtudes eelnevast annab see eelise teiste konkutentide ees võistelda madalama hinnaga välisturgudel.
õnnetuskahju omalt poolt vähendada.Kombineeritud vastutus süünormi olemasolu alusel-Võimalik on kombinerida riski- ja süüvastutust vastavalt tabelile, sõltuvalt eelkõige kannataja rollist probleemi juures ning õnnetusohuga seotud tegevuse mahu juhitavusest/muudetavusest. Esimesel juhul tuleb rõhutada kahjustaja SV-st, teisel aga riskivastutust.*Puhas riskivastutus-Vastutab kahjustaja, valides optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu,*E ei ole motiveeritud,Kahjustaja süüvastutus- 1/2vertik.Vastutab kahjustaja, E valib optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu 1/2Vastutab ohver*K valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahuOhvri süüvastutus-1/2horis.Vastutab kahjustaja, kes valib optimaalse ette-vaatuse ja tegevusmahu1/2Vastutab ohver, kes valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahu Kombin.süüvastutus SV mõlemale Tinbergeni reegel ja kahjuõigus-N
3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel
muutvate tegurite mõjuulatust. Kogutoodanguväärtus Kogutoodang on kogu majandusaasta kestel toodetud toodangu maksumus Kattetulu Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui kattetulu on positiivne, siis saame katta ka püsikulusid ning tootmise tulemuseks võib olla kasum, negatiivse kattetulud korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. 8.6 tegevusmahu planeerimine. Kulu-maht- Müügitulu ndadega 8.6tootmismaht, milline olema tegevusmahu planeerimine. toodete struktuur, milliseid Kulu-maht- sisendeid kasutatakse, toodangu hinnakujundus jne. Kasum
· Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne)
kklm.ee/ MTÜ Kodukant Läänemaa Sihtasutus Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Sihtasutus on kodanikuühendus. http://www.lak.ee/ Läänemaa Arenduskeskus Millist ettevõtlusvormi valida? Kui tegemist on Teie jaoks kõrvaltegevusega, siis võib alustada äriühinguga, mille asutamise kulud on madalad – FIE Suurema tegevusmahu korral oleks vaja otsustada vastuvõetav osakapitali vajadus – osaühingul 2500 € ja aktsiaseltsil 25 000€. Aktsiaseltsi valimist tasub kaaluda, kui investeeringud on suured ja on ette näha, et omanikering võib kiirelt areneda. Üldjuhul on alustavale ettevõtjale osaühing sobivam variant, kuna selle juhtimisstruktuur on lihtsam ja nõutav algkapital väiksem. FIE asutamiseks vajalikud otsused, tegevused Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk
Logistika sisseost , 3PL · Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena · Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel · 3PL = 3rd part logistics · 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised · Võimalus tegutseda väiksematel firmadel · Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt · Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele · 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii · Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised · Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid · Väiksem kontroll tegevuste üle · Kommunikatsiooniprobleemid · Tehnoloogiaprobleemid
• Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena • Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel • 3PL = 3rd part logistics • 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised • Võimalus tegutseda väiksematel firmadel • Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt • Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele • 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii • Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised • Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid • Väiksem kontroll tegevuste üle • Kommunikatsiooniprobleemid • Tehnoloogiaprobleemid
Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestussusteemis keskne koht. Jaaktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise ja teeninduse organiseerimise (tootmis- ja teenindusvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), muugialased (hinnakujundus, tulemusuksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus keskendub kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analuusile. Oluliseks mõisteks on jaaktulu (contribution margin CM), mida nimetatakse ka piirkasumiks. Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse muugitulust lahutades muudud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel uldiste tegevuskulude hulgas. Jaaktulu rahalises koguvaljenduses saab leida jargmise valemi abil: CM = S -VC . (CM- jaaktulu, S- muugitulu, VC- real.muutuvkulud)
Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud
sõltub hilisem kasu, mida odavamalt said seda parem.. ] · IRR - Sisemine rentaablus ehk sisemine tasuvusmäär on intressimäär, mis võrdsustab projekti esialgsed väljaminekud sissetulekute nüüdisväärtusega ( näitab kui palju saab ettevõte kasu, kui palju teenib) Odavamalt tootma ja võimalikult kallimalt müüma ning selle vahe. Muutuv- ja püsikulude (absoluutsummas ja ühiku kohta) käitumine tegevusmahu muutumisel (kui tegevus maht muutub siis ei pruugi muutuda kasum) Efektiivse ja nominaalse intressimäära vaheline erinevus (Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks
rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui
Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda. KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse
organisatsioonisisesteks ja organisatsioonivälisteks ·Organisatsioonivälisteks on: muutunud turusituatsioon, tihenenud konkurents, turuosa suurenemine ja uute turgude otsimine, klientide suurenenud nõudmised, ettevõtete ühinemine, muutused õigusaktides, turu piiratus, esinduslepingu lõppemine. · Organisatsioonisisesteks muutusteks on: eesmärkide ja juhtimisstiili muutumine, struktuurimuutused, teenuste arendamine, ettevõtte halb majanduslik olukord, tegevusmahu kasv, klienditeeninduse ja meeskonnatöö parandamine, kulude kokkuhoid, teenuse kvaliteedi parandamine töö süstematiseerimine, tehnoloogia kaasajastamine ja arendamine, omanike soov saada parem ülevaade ja tõhustada kontrolli, töötajate rahulolu ja motivatsiooni langus, uute omanike tulek, halb info levik organisatsioonis. Organisatsioonis toimuvaid muudatusi võib eristada nende ulatuse ja algatamise viisi järgi. Kõige sagedamini jagatakse muudatusi siiski nende ulatuse järgi.
Lihtsustatud erijuhtumi näide, Kui: üht liiki kaup (toodang); püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; hinnad ei muutu; kulud ja tulud on lineaarsed; ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegurmaht (kogus); tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; varud ei muutu; ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: 1) Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilisevõrrandi kaudu; 2) Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. 3) Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. Ohutusvaru Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel).
muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. Juhtimisarvestus ja monitooring … … on läbi kommunikatsiooni toimuv sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. • muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis olulisuse vahemiku piires kasvavad või kahanevad proportsionaalselt koos toodangu mahu muutumisega. • püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, nad eksisteerivad ka siis, kui toodang (või tegevuste hulk) kõnealusel perioodil on null. KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU
· Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
....................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali
2) Kulude jaotam. juhtimisotsuste ettevalmistam. Eeldab kulude käitumislike aspektide avamist eri tegevustingimustes. Siia kuuluvad: · kulude käitum., · olulised kulud, · varemtehtud e. pöördumatud kulud, · alternatiiv- e. loobumiskulu, · täiendkulu. 3) Kulude jaotam. kontrolli tarvis. Kulude kontrolli teostam. vajal. kulude mõjutatavuse jälgim. Siia kuuluvad: · kontr. ja mittekontr. kulud, · kulude käitum. 21 16. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahel seoste anal. Jääktulu anal. Tasakaalupunkti anal. E/v siseste finantsotsuste langetam. keskne kriteerium - maj.tulemuste muutum. eri tegevusmah- tude tingimustes. Nimet. seoste jälgim. võimald. leida optim. lahendusi alternatiivide hulgast. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. on aluseks jääktulu põhise arvestuse ku- jundamisele e/v-s. E/v siseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud: · tootmise org
tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud.
ettevõttesiseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise ja teeninduse organiseerimise (tootmis- ja teenindusvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), müügialased (hinnakujundus, tulemusüksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs keskendub kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüsile. Oluliseks mõisteks on jääktulu (contribution margin CM), mida nimetatakse ka piirkasumiks. Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse müügitulust lahutades müüdud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel üldiste tegevuskulude hulgas. Jääktulu rahalises koguväljenduses saab leida järgmise valemi abil: CM = S VC . (CM- jääktulu, S- müügitulu, VC- real
21 o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 22. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru. KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon. KMK – analüüsil on 3 lähenemisviisi: o Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu; o Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. o Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. Matemaatiline meetod o Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z) o KASUM (Z) = KOGUTULU (R) – MUUTUVAD KULUD (V) – PÜSIVAD KULUD (F) o R = nP; C = nV + F
.........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30
- Püsivad üldhalduskulud = Ärikasum (kokku püsikulud) = Ärikasum 57 Kulud-maht-kasum analüüs 58 Kulude, mahu ja kasumi vahelised seosed · Paljud finants-, tootmise organiseerimise ja turustusotsused põhinevad jääktuluanalüüsil · See analüüs uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad tegevusmahu muutudes · Uuritakse kasumi muutust seoses muutustega muutuvates kuludes, püsikuludes, müügihindades, müügimahus ja müüdava toodangu struktuuris 59 Tasakaalupunkt (break-even-point) · Tegevusmaht, kus tulud katavad kulud, kasumit ei teki. · Tegevusmahu suurenemine sellest punktist toob kaasa kasumi tekke · Kuna käibe kasvuga kaasneb samas proportsioonis ka
o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru. (lk 125- 129, KMK_analueues) · KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon. · KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: o Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu; o Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. o Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. · Matemaatiline meetod o Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z) o KASUM (Z) = KOGUTULU (R) MUUTUVAD KULUD (V) PÜSIVAD KULUD (F) o R = nP; C = nV + F
o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru. (lk 125- 129, KMK_analueues) · KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon. · KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: o Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu; o Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. o Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. · Matemaatiline meetod o Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z) o KASUM (Z) = KOGUTULU (R) MUUTUVAD KULUD (V) PÜSIVAD KULUD (F) o R = nP; C = nV + F
o Alandame müügihinda, et suurendada läbimüüki (uus tehnoloogia, tootlikkuse kasv) 31. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru. (lk 125- 129, KMK_analueues) KMK analüüsi eesmärk on leida müügihinna müügimahu, muutuv- ja püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon. KMK – analüüsil on 3 lähenemisviisi: o Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu; o Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. o Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. Matemaatiline meetod o Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused võib esitada valemiga: KOGUTULU (R)- KOGUKULUD(C) = KASUM(Z) o KASUM (Z) = KOGUTULU (R) – MUUTUVAD KULUD (V) – PÜSIVAD KULUD (F) o R = nP; C = nV + F
finantseering 10% kogu summast, tähtaeg kuni 7a)). Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele, teenustele, klientidele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. 5. Materjalimajandus
Toote(toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega) -ja perioodikulu(perioodi kulutused kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte) Tootmiskulude elemendid 2) Kulud otsustusprotsessi tarvis: · Muutuvkulu(kulud, mis teatud ajaperioodil muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutusega) Püsikulu(püsikulud jäävad teatud ajaperioodil muutumatuks erinevate tegevusmahtude juures) · Otsekulu(kulu, millel on vahetu seos kuluobjektiga ning neid on võimalik arvestuses siduda kindla kuluobjektiga) Kaudkulu(kulu, millel puudub vahetu seos kuuobjektiga, nimetatakse sageli üldkuludeks. Kaudkulu on tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks, mistõttu on vajalik jaotada kuluobjektidele)
Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM= TULUD KULUD Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
eesmärkide saavutamise, siis ka sinna kuuluvad ametikohad ja allüksused esindavad esmaseid õigusallikaid. Sellest lähtudes kujundatakse rivis alluvusjärjekord. See algab tippjuhist ja kulgeb teisi juhte pidi otsejoones inimesteni, kes oma tegevusega org. eesmärke vahetult saavutavad s.t. toodavad, ravivad, õpetavad. Tänapäeval on ainult riviorg- ga ettevõtete tüüpilisteks esindajateks üksiküritajad, tootmis-ja teenininduskooperatiivid ning väikeettevõtted. Väikese tegevusmahu tõttu ei ole staabi väljakujundamine seal õigustatud. Nii tippjuht kui ka iga allüksuse juht täidab ühises ettevõtmises kõiki töös ettetulevaid ülesandeie ja kohustusi. (juhib, toodab, müüb...) Sellise org. peamiseks eeliseks on ülesehituse lihtsus, tegutsemise kiirus ja odavus. Kui aga org. kasvab ja kohustusi tuleb juurde, hakatakse mitmeid erialaseid kohustusi üle andma inimestele, kellele see muutub põhikohustuseks. Nii tekkinud ametikohtadest ja nende
.....25 Toetavate osakondade kulude jaotamine.......................................................................25 Otsemeetod...............................................................................................................27 Astmeliselt alanev meetod.........................................................................................27 Kulude liigitamisest lähtuvad praktilised rakendused.......................................................29 Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.................................................29 Kulude analüüs otsustamisel..........................................................................................31 Olulised ja mitteolulised kulud..................................................................................31 Otse- ja kaudkulud. Osa eemaldamine.......................................................................32
sellest tulenevalt tulusid - Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel - Kulud – Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt
vajaduste hierarhiline struktuur printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud 9. ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Sisukokkuvõte: Käesoleva peatüki eesmärgiks on käsitleda järgmisi teemade valdkondi: · ettevõtte tulude ja kulude alused ning omavahelised seosed; · erinevad kulude käsitlused ning kulude liigitus; · optimaalse tegevusmahu leidmine; · ettevõtte majandusarvestussüsteem; · ettevõtte eelarved ja aruanded. Peatüki alguses antakse üldine ülevaade kuludest, tuludest ja nende tekkimise alustest ning omavahelistest seostest. Vaadatakse, kuidas erinevad ettevõttevälised huvigrupid mõjutavad ettevõtte käitumist ja finantsjuhtimise otsuseid. Kogu peatükk on üles ehitatud tuginedes seda
annaabi.ee 
