Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus PKk sinu sünnikuupäev+sünniaasta 7 VAJALIK minimaalne BRUTOKASUM kuus KASUM peab olema sama suur kui püsikulud! 8 VAJALIK minimaalne MÜÜGIMAHT kuus KOGUS arvuta
21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit · FIFO-meetodit · Kaalutud keskmise meetodit b) Oletame, et olete firma finantsdirektor. Millist meetodit ja miks kasutaksite, et: · Vähendada tulumaksu · Näidata suuremat kasumit · Tagada tulude-kulude õige vastandamine a) Kasumiaruanne: FIFO (pidev) LIFO (pidev) Kaalutud keskmine
Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud
ettevõtte kasum või kahjum. Kasumiaruanne on ettevõtte bilansi kirje, kus aruandeperioodi kasum/kahjum on detailsem. Tabelist 1 on selgesti näha, et kõige suurem osakaal on müüdud toodangu kulu, mis on aastate lõikes üsna kõikuv. Protsentuaalselt on müüdud toodangu kulu 81-130% võrreldes müügituluga. Jooniselt selgub, et viimasel aastal 2015 on müüdud toodangu kulu kõige väiksem, ning selle tulemusena on ettevõtte brutokasum 2015. aastal protsentuaalselt kõige kõrgem. Samuti selgub, et ka firma kahjum aastate lõikes langeb ning esimest korda on ettevõtte kasumis 2015. aastal, vaata joonis 5, mis on väga oluline firma eksisteerimiseks. 8 Tabel 1. Kasumiaruande vertikaalanalüüs aastatel 2010-2011 (autorite koostatud) 2015 2014 2013 2012 2011 2010
b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui kaudkulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud d. juveeliosakonna brutokasum on suurem kui kaudkulud Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegelik maht ületab kasumiläve, siis Vali üks: a. summaarne piirkasum ületab püsikulude kogusummat b. piirkasumimäär suureneb c. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed d. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne Küsimus 8 Vastus salvestatud
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused;
Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot Müügikäibe üldine rentaablus= brutokasum/ müügi netokäive Brutokasum= 0,25*575 202=143800,5 eurot Tootmiskulud= 575202-143800,5= 431401,5 eurot Tootmisvarud= 431401,5/9= 47933,5 eurot
tükihinnaga 195 Kas tellimus võtta töösse? Ülesanne 4 Ettevõte müüb praegu 3 tooteliiki (A,B,C). Kuna toodang B toob kahjumit soovitakse sellest loobuda, kusjuures püsiikulud säilivad. Kommenteeri A B C Kokku Käive 20500 20000 25000 65500 Muutuvad kulud 15000 17000 19500 51500 Jääktulu (brutokasum) 5500 3000 5500 14000 Püsikulud 3000 3500 2000 8500 Kasum 2500 -500 3500 5500 Ülesanne 5 Hamburgerikiosk saab rentida 500 euro eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt. Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem kui 0.3 hamburgeri kohta
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks
2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara /Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 455 657/235 897=1,9 31.12.2008
1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4. Ringluskiirus riiulil kordades ja protsentuaalselt 5. Ringluskiirus päevades ehk väldetes ABC-analüüs · ABC analüüs (ingl. k
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda
juht x x müügijuht x x kontor x x muud haldusk. x x juhtimistasu omanik. x x frantsiis x x Täiskuluarvestuse printsiip müügitulu 960000 otsene mat.kulu 25000 tootm. Püsik. 442500 BRUTOKASUM 492500 üldhaldus 42000 ÄRIKASUM 450500 mittetootm üldhaldu pöördumat iskulud skulud ud kulud x 200000 aastat pole antud x 150000 aastat pole antud 25000 10000 7500 75000 x x 15000 x x 7000
x x 1 1,000 € 1,000 € Tootmislik omahind 81 € 10,000 805,500 € Täisomahind 86 € 10,000 861,500 € müügitulu 950,000 € otsesed tootmiskulud 650,000 € tootmise püsikulud 155,500 € Brutokasum 144,500 € Üldhaldus 56,000 € Kasum 88,500 €
TÄISKULUMEETOD TULU 1 080 000 kr (6 kr/tk * 180 000 tk) Müüdud toodangu muutuvad kulud 387 000 kr ((1,4 + 0,6 + 0,15) * 180 000 tk) Müüdud toodangu püsivad kulud 819 000 kr ((3,5 + 0,8 + 0,25) * 180 000 tk) Müüdud toodangu kulud kokku: 1 206 000 kr (387 000kr + 819 000kr) BRUTOKASUM - 126 000 kr (1 080 000kr 1 206 000kr) Tootmisvälised kulud 85 000 kr ((0,125 + 0,3) * 200 000kr) ÄRIKASUM - 41 000 kr (-126 000kr (+85 000kr)) Kasumiaruanne (skeem 2) Kokku: 1. Müügitulu 1 080 000 kr 1 080 000 kr 2
Harjutus Kassajääk 80 80 80 80 Kontrolling Eelarve Harjutus 6.Kasumi eelarve Aprill Mai Juuni Tulu müügist 700 850 900 Miinus: müügi o/h 455 552.5 585 Brutokasum 245 297.5 315 Miinus:Müügi ja juhtimiskulud 705 720 725 Ärikasum -460 -422.5 -410 Intressid 0 2.25 2.38 Kasum majandustegevusest -460 -424
Ballastreisi koefitsient Kb 0.17 0.17 Puhas kandevõime 1t Ttoot 221.82 184.85 tootlikkus ööpäevas Tabel 10. Laeva Delta Pioneer ja Deep Blue ekspluatatsioonilised näitajad 33 34 10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE Kvantitatiivsed näitajad: Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: Kbr = Fe - Re kus: Kbr brutokasum Fe laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Re laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Delta Pioneer 1 reis: Kbr=777 000-217 119 = 552 881 eur 1 aasta: Kbr=18 500 000 -5 080 857.6 = 13 419 142.4 eur Deep Blue 1 reis
Kogukapital 74 087 294 50 443 535 Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2
Ülesanne nr 2 Andmed: Tellimus 2000 ratast n Fikseeritud kulu 51129 euri FK Muutuv kulu tk kohta 240 euri MK Müügihind 1 rattal 320 euri H Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129 n= FK: (H-MK) = 639,11 Kasumilävi saavutatakse 639,11 ratta juures Tellimuse täitmise korral on kasum 108,871 euri Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600 Tuleb maksta dividendidelt 2400 euri tulumaksu ehk 20% brutosummalt. Muid makse ei ole. Ülesanne nr 4 Andmed: Koolitus 220 euri Erisoodustus Käibemaksu ei Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta? Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri
Puhas lastimisnorm Mp 5000 Roomassaare sadamas Puhas lossimisnorm Mp 3000 Kokkola sadamas (tonni/oop) Lasti keskmine veokaugus Kkv 3900 (meremiili) Ballastreisi koefitsient Kb 1 Puhta kandevõime 1t Ttoot 16.6 tootlikus ööpäevas 10. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: ���= Σ�� − Σ� kus: ��� – brutokasum Σ�� – laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Σ�� – laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Tulude laekumise intensiivsus:
1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000 Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. See on võimalik kas:
Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kasumiaruanne 2004 2005 2006 Müügikäive 540 000 600 000 700 000 Müüdud toodete kulu 338 000 375 000 450 000 Brutokasum 202 000 225 000 250 000 Üldhalduskulud 95 000 95 000 95 000 Turunduskulud 45 000 45 000 56 000 Amortisatsioon 15 000 25 000 25 000 Ärikasum 47 000 60 000 74 000 Intressid 7 000 10 000 14 000 EBT 40 000 50 000 60 000
lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul
Äritulud kokku Varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud Kaubad, toore, materjalid Mitmesugused tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Pensjonikulu Tööjõukulud kokku Kulum kokku Muud ärikulud Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5 Brutokasum (-kahjum) 59 471,5 79 977,9 115 916,0 Turustuskulud 3 216,1 4 210,3 13 824,0 Üldhalduskulud 8 794,2 13 470,6 19 635,9 Muud äritulud 189,5 226,3 241,4 Muud ärikulud 214,8 216,1 203,2 Ühine osa
Eelmiste perioodide jaotamata kasum(kahjum) 37,517,456 Aruandeaasta kasum(kahjum) 3,896,370 Kokku omakapital 41,457,826 Kokku kohustused ja omakapital 59,107,623 Kasumiaruanne Müügitulu 14,914,307 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste) kulu 9,635,098 Brutokasum(-kahjum) 5,279,209 Turustuskulud 390,200 Üldhalduskulud 1,390,657 Muud äritulud 706,230 Muud ärikulud 19,859 Ärikasum(-kahjum) 4,184,723 Finantstulud ja -kulud 288,353 Kasum(kahjum) enne tulumaksustamist 3,896,370 Aruandeaasta kasum(kahjum) 3,896,370
Ettevõte annab tööd ca 350-le inimesele. Kasumiaruanne: Grupp Emaettevõtja 2005 2004 2005 2004 Müügitulu 53 849 39 894 24 578 27 868 müüdud kauba ja teenuse kulu -46 931 -31 115 -18 830 -20 179 Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338 Üldhalduskulud -3 941 -4 406 -2 811 -26 Muud äritulud ja kulud 590 2 099 93 1 349 Ärikasum -1 487 1 908 -1 614 1 349
Valdkond Firma valdkond on väga laiaulatuslik. Tootetakse erinevatest valdkondadest: q rõivad meestele ja naistele q nahahooldusvahendid q aksessuaarid q kodutekstiil q parfüümid q jalanõud Firma toodete edu Firma majandusnäitajad q Selle aasta käive ulatub juba 606,8 miljoni euroni. Miljonites eurodes 2011 2010 2009 2008 2007 Müügitulu 2,058 1,729 1,561 1,686 1,632 Brutokasum 1,264 1,027 847,1 891,0 845,0 Kokkuvõte q Valik osutus Hugo Bossi firmale, kuna see on väga kuulus oma parfüümide ning ülikondade valmistamisega. q Lisaks tahtsin teada saada rohkemat informatsiooni firma kohta ning jagada seda teistega. q Üllatas Hugo Boss AG väga laiaulatuslik tootmis valdkond. Kasutatud materjalid q http://www.epl.ee/news/eesti/kasutatud-riided-toovad-humanale-kopsaka- kasumi
Tasuvust (tootlikust,rentaablust) väljendavad suhtarvud. (väljendatud %) puhaskasum 1. Müügikäibe puhasrentaablus = ------------------------------ müügikäive brutokasum 1.1. Müügikäibe brutorentaablus = ------------------------------ müügikäive See näitaja arvutatakse ainult nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem 2. ärikasum 1.2. Müügikäibe ärikasumi määr = ------------------------------ müügikäive
toovad kaasa vead raamatupidamiskontodel ja samuti aruandluses ning selle vältimiseks tuleb rakendada häid finantssüsteeme (Kaplan & Cooper, 1998, lk 28-29). Ettevõttes peab tulude ja kulude arvestus olema arusaadav ja tõepärane ning ettevõtte aruandlus usaldusväärne ja vastama raamatupidamise seadusele ning Raamatupidamiste Toimkonna Juhenditele. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot õigetel aruandekirjetel ning selle tulemusena ei anna ettevõtte brutokasum juhtkonnale otsuste tegemiseks tõepärast infot. Uuritavas ettevõttes on audiitorkontrolli tulemusel saadud audiitori poolt märkus. Audiitorkontrolli käigus on tulnud välja, et ettevõte ei rakenda kasumiaruande skeemi 2 nii, nagu näeb ette raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem. Lõputöö eesmärkideks on välja selgitada kas ettevõttes on tulud ja kulud kajastatud õigesti kasutades kasumiaruande skeemi 2 ning läbi viia finantsanalüüs ettevõtte
diislikütuse tarbimisvajaduse katmise eesmärgil. 3. VKG kasutuses olevate tehnoloogiate Kiviter ja Petroter arendamine. 4. Eesti-sisese koostöö arendamine põlevkiviressursi tõhusamaks kasutamiseks. 4.1 Prognoos majandusliku näitajate järgi Siia ma panen VKG GRUPPi peamised majanduslikud näitajad. Periood on 2012-2015. 2012 2013 2014 2015 BRUTOKASUM 53644 45807 31041 -22371 ÄRIKASUM 41023 30503 22880 -26612 KASUM ENNE TULUMAKSU 37793 26528 19779 -31881 ARUANDEAASTA 37357 26213 19779 -32181 PUHASKASUM Pilt nr
Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses.
2 000 Finantstulud ja - kulud 3 000 Muu finants tulu 1 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 60 000 Tulumaks -7 975 40 000 Aruande puhaskasum 200 766 85 000 185 000 KASUMIARUANNE Skeem 2 235 000 Müügitulu 504 000 Müüdud toodangu kulu -248 243 Brutokasum 255 757 340 000 Üldhaldus kulud -46 016 120 000 Muu ärikulu -2 000 79 000 Ärikasum 207 741 539 000 Finants tulud ka -kulud Finants tulu 1 000 40 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 40 000 Tulumaks -7 975 579 000 Aruandeaasta puhaskasum 200 766 814 000
Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a
e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni. JT määr= JT/NK* 100= 180 000/900 000* 100%= 20% JT= 900 000- 720 000= 180 000 13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18
5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22
00 D Seadmed 52,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00 5) Goodwilli elimineerimine D Hinnaerinevus 47,500.00 K Goodwill 47,500.00 E. Konsolideeritud kasumiaruanne 31.12.2015 Müügitulu Müüdud kaupade omamaksumus Brutokasum Kulud Depretsiatsioonikulu 96,000.00 Hinnaerinevus 47,500.00 Muud kulud 110,000.00 Konsolideeritud kasum Vähemusosalus kasumis Puhaskasum Konsolideeritud jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum Puhas kasum Dividendid Jaotamata kasum 31.12.2015 Konsolideeritud bilanss 31.12.2015 Varad Käibevara Raha 135,000.00 Ostjate tasumata arved 450,000.00
ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. 4. Efektiivsusesuhtarvud
Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed
- tk. otsekulud ühe toote valmistamiseks on 150.-. Tootmise üldkulud on 40 000.- ja need ei sõltu valmistatud toodete arvust. Ettevõtte üldkulud (püsikulud) on 30 000.- Leida: 1.Ärikasum lähtuvalt täiskuluarvestuses Müügitulu (2000x250) 500000 Müüdud toodangu kulu: Otsekulud (2000x150) 300000 Tootmise üldkulud 40000 Müüdud toodangu kulu 340000 kokku Brutokasum 160000 Ettevõtte üldkulud 30000 Ärikasum 130000 2. Ärikasum lähtuvalt osakuluarvestusest Müügitulu (2000x250) 500000 Muutuvad kulud: Otsekulud (2000x150) 300000 Muutuvad kulud kokku 300000 Jääktulu 200000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000 Ettevõtte üldkulud 30000
31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 7. märts ? ? 17 000 25. märts ? ? 12 000 Kaalutud keskmine (perioodiline) Müügitulu 29 000 Müüdud kaupade 16 851,25 kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305
negatiivset EBITDA-d) •Oluline on EBITDA- st kõrvaldada erakorralised ühekordsed tulud-kulud •Samuti on oluline hinnata enam-vähem adekvaatselt pikaajaliselt jätkusuutlikku EBITDA taset. FINANTSSUHTARVUDE LIIGITUS Kasumimarginaalid •Eesmärgiks on aru saada kasumlikkuse stabiilsusest ja teguritest, mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib
Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513 Koolituskulud 0 0 85 287 Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836 Muud kulud 3 013 729 2 450 832 1 856 764 Brutokasum (-kahjum) 2 293 539 1 967 556 2 980 972 Turunduskulud kokku 1 013 057 851 964 661 885 Transpordikulud 47 507 36 676 4 560 Mitmesugused bürookulud 0 0 2 993 Lähetuskulud 0 0 6 941 Tööjõukulud 610 395 482 827 362 871
s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne. Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes. Varade kasumitootus ROA-d kasutatakse suht palju. Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada. Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE
Kohutused kokku 574,413.02 Omakapital Aktsiakapital 126,530.50 Koh reservkapital 36,530.50 Eelmiste per jaotamata kasum 212,244.00 Aruande a kasum 130,236.57 Omakapital kokku 505,541.57 PASSIVA kokku 1,079,954.59 KASUMIARUANNE Jaanuar 2014 Müügitulu 473,138.33 Müüdud toodangu kulu 236,942.98 Brutokasum 236,195.35 Turustuskulud Üldhalduskulud 32,852.67 Muud äritulud 500.00 Muud ärikulud 2,092.00 Ärikasum 201,750.68 Finantstulud ja -kulud muud finantstulud 35.00 intressikulud 1,025.00 Kasum enne maksustamist 200,760.68
Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga. Kulude poolel on märgata tugevat langust vaadeldava perioodi vältel, mis on hea, sest majanduskriisist välumisel aitab uuesti kasumisse jõuda ka kulude kärpimine. Kõige rohkem on langenud muud ärikulud 2010-ndal aastal 61,73% võrreldes 2009-ndaga ja 2011-ndal aastal 58,69% võrreldes 2010-ndaga. Kõige märgatavam ja positiivsem muutus kasumiaruande horisontaalanalüüsis on
3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19
00 Realiseeritud toodete kulu: a. materjalide kulu 12200 12200 12260 12350 13000 b. tootmistöölise palgakulu 80255 80255 80255 80255 80255 c. seadmete kulud ei ole ei ole ei ole garantija garantija d. ruumide rent 8998 8998 9520 9520 10012 101453 101453 102035 102125 103267 BRUTOKASUM 178547 254547 276965 287875 291733 3. Turustskulud 860 860 895 895 980 4. Üldhaluskulud a. admin.töötajate palk 34558 34558 34558 35000 36000 b. muud perioodikulud 5965 6200 6300 6400 6500 (koolitus,kontorikaup jne) c
Müüdud teenuste kulud -3 894 978 -3 368 503 1 424 921 1 110 346 Müüdud teenuste kulu osakaal müügitulust 53 % 51 % 76 % 69 % (%) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 410 281 4 582 684 827 597 354 289 528 902 -174 613 KOKKU Brutokasum (-kahjum) 3 441 690 3 189 650 455 779 500 756 Turunduskulud -81 745 -79 335 118 446 92 511 Üldhalduskulud -2 114 359 - 1 960 259 310 073 311 055 Ärikasum (kahjum) 1 240 276 1 123 566 24 579 99 771 Bilansi tabelist on näha, et mõlemal
olemusest. Skeem2 liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel. Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus,kaubad/toore, muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. See on kassapõhine aruanne.
annaabi.ee 
